Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? Koodipuu (0)

1 Hindamata
Punktid




Koodipuu Intervjuu 1 – Juta ja Mati Intervjuu 2 – Mari ja Jüri 1. Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? KATEGOORIA: IKT VAHENDID KOOD TSITAAT/LAUSE Arvuti Jüri:  Tähendab,   et   mul   on   arvuti  Windows   10   ja   need   on   ka   kõik   (osutab telefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2) Mati:   Arvuti   on   meil   olnud   tükk   maad   enne,   kui   see   väike   telefon   tuli. (Intervjuu 1) Lauatelefon Mari: Sest igaüks ju ei saanud lauatelefoni. Isegi see aeg oli, meil oli igavene jama ju. (Intervjuu 2) Mati: Kusjuures mina eelistan lauatelefoni kasutada sellepärast, et selle plärin on palju kõvem. (Intervjuu 1) Nutitelefon Jüri: Meie kasutame Windowsi, aga neid on vähe – on Martin, mina ja Mari – meie terves suguvõsas. (Intervjuu 2) Mati: Nuti oma ma ei ole ka sellepärast võtnud, sest see ekraan on ikkagi liiga pisike ja ma pean prillid eest ära võtma. (Intervjuu 1) Mobiiltelefon Jüri: Indrekul on nuputelefon ja Marele osteti uus Samsung, aga ta ei julge midagi teha. Tal jäi korraga internet sisse ja ta maksis, tal ei olnud lepingut ja ta maksis päris suure summa ja siis ta tuligi Teliasse üle Tele2st, et noh, võeti palju raha. (Intervjuu 2) Juta:   Me   kasutame,   mul   on   sihuke…   Mõlemal   on   selline   aegunud   mobiil. (Intervjuu 1) Piipar Jüri: Ilma selleta ei kujuta enam ette tegelikult elu. Ma alustasin peale piiparist, oli ka suur samm edasi. (Intervjuu 2) Raadio Mari: Ei nad ei aegu. Hommikul linnauudistes, Kuku raadios on hommikuti linnauudiseid näiteks. Ma igakord küll ei kuule, aga ma tean, et need aeguvad oktoobris ja siis suveajal mais või kuskil. Ma kohe kuulen, meil on siin väike


raadio siin nurgas, see mängib meil alati. (Intervjuu 2) Televiisor Mari: Ma nagu ei huvitu või ma ei vaja seda näppimist, ütleme ausalt. See on ikkagi rohkem, telefon on minu jaoks nagu helistamiseks ja ma ei tea. Ma ei oskagi öelda, mis teavet ma nii väga tahan – mulle meeldib lehest, palju vaatan uudiseid telekast. Telekas on mulle rohkem. Noortel on rohkem vaja telekat vaadata telefonist, kui nad on lennus. Siis on rohkem see teleka eest. Minul on ta nagu teistmoodi. (Intervjuu 2) Tahvelarvuti Mati: Tahvel on hetkel lihtsalt siin kuskil paberite all. Talvel pole vaja ja maale minnes lihtsalt noh, kui bussiga läheme, siis samagi on kobakas kotti panna. (Intervjuu 1) 2. Milleks kasutavad uurimuses osalejad erinevaid IKT vahendeid? KATEGOORIA: KASUTAMINE KOOD TSITAAT/LAUSE Äpid Jüri: Jah, aeg on nii palju edasi läinud, sellepärast, et interneti – Mari vaatab, meilid on lugemiseks kohe, WhatsApp, Viber. (Intervjuu 2) Jüri: Põhiasjad mul on – mobiil-ID, WhatsApp, parkimine – need on kõige tähtsamad asjad. Kui neid mul ei oleks, siis oleks mul väga kehvasti. (Intervjuu 2) Mati:   Mina   rohkem,   veidi   nagu   tööga   seotud,   erialaga   seotud   on   põhiliselt arvutis meilide saatmine, infot. (Intervjuu 1) Sõnumi saatmine Mari: Sõnumit saan ka saata, aga üldiselt tänaval ma ei viitsigi saata, olen ainult helistanud (Intervjuu 2) Juta: Jah, sõnumeid on saanud ikka. Eriti vanasti, kui oli see, et iga kõne maksis ja kõne alustus maksis, et siis sai nagu ilmselt kokku hoitud kõnesid ja sai sõnumitena saata. (Intervjuu 1) Helistamine Mati: Just, kui me oleme kodunt ära. Või kui oleme maal, üks on maal, siis on lihtsalt sidepidamiseks süüa tuua või kui aastas juhtub kora võistlustel pikemalt välismaal olema, siis lihtsalt side pidamiseks. (Intervjuu 1) Mari: Mul ei ole üldse vajadust niimoodi mitte midagi peale helistamise ja vastu võtmise. (Intervjuu 2) Interneti kasutus Jüri: Googles bussiajad vaja vaadata, ilmateadet, ilmajaama. (Intervjuu 2) Mati: Jah, justkui paras. Seal on uudiste ja ilmateate ja niisugused. (Intervjuu 2) GPS Jüri: Aga miks ma üldse selle telefoni valisin, mulle meeldis see GPS – see on


eestikeelne, hääljuhtimisega. (Intervjuu 2) Arvutamine, teisendus Juta: Noh, seadist.. mis ta siis on noh, üleminekuid ühest kaalust teise, neid ma kasutan. (Intervjuu 1) Äratuskell Juta: Jah, kuigi iga päev ei ole vaja. Ise ärkame. Aga kuskil reisil olles või nüüd, kui tõesti on vaja kindlapeale tõusta, siis jah, on vaja seda äratust. (Intervjuu 1) 3. Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? KATEGOORIA: RASKUSED KASUTAMISEL KOOD TSITAAT/LAUSE Uuendused Jüri: Jah, aga kõik need uuendused on üheaegselt koguaeg, väga tihti tuleb neid tõmmata. (Intervjuu 2) Keeruline süsteem Mari: Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem, kui ma mööda arvutit jooksen, siis ta läheb mul nii, tuleb see sama asi ette, siis ma ei saa jamada, siis ma tean, et Jüri on mulle näidanud ära, kuidas ma siis saan puhastada mingi history. Kuna mul see jällegi tuleb ette, jälle seesama naistekas on ees, kui ma tahtsin hoopis teist teksti lugeda, aga ma ei saa seda puhtaks. (Intervjuu 2) Juta: Jah, võib-olla natukene peljatakase seda kaasa tormamist. Et kui hästi on see ära õpitav jah see klahvidega on lihtsam tegutseda. (Intervjuu 1) Kallis Mari: Ei, kindlasti on. Ütleme nii, et kui sa oled äsja töölt ära tulnud, siis see veel kõik on uudne ja veel kõik on olemas, aga need, kes on kümme aastat tagasi töölt ära tulnud. Tal oli siis klahvidega telefon ja ta ei osta elu sees nutti, ma ütlen, kui ta näeb seda hinda. Ta ei osta iialgi. (Intervjuu 2) Puuduvad oskused Mari: Indrek on üldse, no mina ei tea, tema võib-olla oskab ainult helistada ja natukene võibolla natukene arvutis. Mare oskab isegi võib-olla rohkem teha. Aga midagi nad pangaasju pusivad ja teevad vist, eksole. (Intervjuu 2) 4. Avatud kodeerimine KATEGOORIA: NUTIVAHENDI POSITIIVSED KÜLJED KOOD TSITAAT/LAUSE Turvatunne Jüri: Aga tänapäeval me kumbki ei julge välja minna jalutama ka, kui ei ole kaasas. (Intervjuu 2) Mari: Jah, see on küll, et see telefon on tekitanud turvatunde, et. Õhtuti ka, et kui teed ringi, siis ei taha seda kaasa võtta, see on nii raske, võti on taskus ja kotti ei hakka võtma. Jüril on alati telefon kaasas. Aga kui linna lähen, siis ma


küll kontrollin, et see on mul kaasas. (Intervjuu 2) Raha säästmine Mari: Jah. Ja siis me rääkisime veel seda, et Mihklil oli WhatsApp sees, kui me olime Vancouveris, siis me rääkisime Mihkliga läbi WhatsAppi.  (Intervjuu 2) Jüri:   Ütlen   ausalt,   et   me   oleme   Telia   kliendid   mõlemad,   meile   tehti pakkumine, ma tulin sealt ära töö juurest. Maril on kuutasu üks euro – räägi palju tahad, sõnumeid saada palju tahad. Hinnapakkumine on nii hea. Sa ei jõua neid ära rääkida. Neid minuteid on nii palju. (Intervjuu 2) Mugavus Mati: Tahvel on hetkel lihtsalt siin kuskil paberite all. Talvel pole vaja ja maale minnes lihtsalt noh, kui bussiga läheme, siis samagi on kobakas kotti panna (Intervjuu 1) Mari: No minule pigem teate edasi andmine on mulle oluline, eksole. Samas kohe mõtlen, et oh, ma kohe küsin, et noh, see on muidu naljakas, et see on niimoodi   muutunud.   Vanasti   ei   olnud   ju   niimoodi,   jõudsid   koju,   sul   oli lauatelefoni ja siis räägid. (Intervjuu 2)
Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad-Koodipuu #1 Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad-Koodipuu #2 Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad-Koodipuu #3 Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad-Koodipuu #4
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariondemus1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed-Analüüsi Ülesanne
2
docx

Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Analüüsi Ülesanne

Analüüsi ülesanne Marion Demus Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta intervjuude transkriptsioonides. Mari lausus, et temale jääb keeruliseks arvutis erinevate lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem,

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Loovtöö-BMX
10
docx

Loovtöö "BMX"

Tallinna Kivimäe PõhiKool BMX Loovtöö 8.klass Koostajad: Joosep Pootsmaa ja Märten Mürk Juhendajad: Margus Pillau ja Maarika Laiv 2012/2013 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Ajalugu 5. Bmx'ist lähemalt 6. Bmxi põhiliigid 7. Intervjuu Eesti tippratturiga 8. Intervjuu 9. Intervjuu 10. Intervjuu 11. Intervjuu 12. Biograafia 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Me valisime selle teema, kuna BMX on olnud meie elus pikki aastaid ja me tahame seda ala tutvustada ka teistele inimestele. Meie eesmärk on seda ala tutvustada kogukonnale ja üleüldiselt alast lähemalt rääkida. 3. Ajalugu BMX'i sünnikohaks peetakse Ameerika Ühendriikides olevat New Yorki osariiki, kus see 1970ndate alguses sai

Ekstreemsport
Ettevõtja intervjuu
10
docx

Ettevõtja intervjuu

· Kuidas te ettevõtte tegevust planeerisite? Kas Teil oli ettevõtte alustamiseks paberile pandud äriplaan, kui jah, siis kui põhjalik? Ettevõtte planeerimine tuli alguses ideena välja, kuna oskused on olema, siis milleks täita töökohti kui saab neid ka ise luua. · Kui hästi õnnestus esialgsed plaanid realiseerida? Enamvähem, tasapisi. Kiirustada pole vaja. Realiseerin ikka veel oma plaane, ideid on palju ja peabki olema. · Millistest kaalutlustest lähtuvalt valisite ettevõtte juriidilise vormi (FIE, OÜ, AS, ..)? Juriidiliseks vormiks OÜ, kuna ettevõte omab ka teist osanikku. · Kuidas finantseerisite ettevõtte rajamist? Kui palju läks vaja stardikapitali? Nagu teada on tänapäeval ka väga palju nö riiulifirmasid, ehk 0 stardikapitaliga. Kuna ettevõtte loomise juures ja ,,käima saamiseks" (promo) läheb veidi ka kapitali tarvis, siis sisestasime stardikapitaliks ~2500.

Ettevõtluse alused
TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA
38
doc

TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA

...............................................................16 2 SISSEJUHATUS Ma valisin enda uurimistöö teemaks Tšernobõli, sest see huvitab mind. Enne uurimistöö teema valimist lugesin ma Igor Kostini raamatut „Tšernobõl reporteri pihtimused“, ning peale seda tekkis minus suur huvi selle kohta veel rohkem teada saada. Mind mõjutas see, et see oli tõsi, aastaid tagasi oli see paljudele inimestele reaalsus. See raamat ei olnud lihtsalt mingi õudusjutt vaid sajad tuhanded inimesed pidid selle läbi elama. Minu uurimistöö esmane eesmärk on mulle endale selgeks teha, mis oli Tšernobõli katastroof, mis seal juhtus, kui paljusid see mõjutas ja, mis osa oli selles katastroofis eestlastel. Minu teine eesmärk on teada saada, mis Tšernobõlis tegelikult toimus ja kuidas olid seotud eestlased Tšernobõliga. Selle teada saamiseks kohtusin erinevatel aegadel viie Eesti mehega, kes olid sunnitud Tšernobõli „kordusõppustele“ minema

Ajalugu
Diana Leesalu
8
doc

Diana Leesalu

Ka oma lemmikraamatuid loen tavaliselt kümneid kordi. Ja liialdada meeldib mulle ka." Loomingust Diana Leesalu otsustas hakata kirjanikuks juba varases eas- seitsme aastaselt. Inspiratsiooni sai ta tol ajal oma kunagist lemmikute Astrid Lindgreni ning Mark Twaini teostest. Leesalul on siiamaani välja ilmunud kaks raamatut, ,,2 grammi hämaruseni" ja ,,Mängult on päriselt". Leesalu kirjaviisile on omane veidi ropp, kuid aus kõneviis. ,,Täiskasvanud inimesed arvavad noorsooromaani kirjutades, et kui mingi slängisõna või pisike roppus sisse panna, siis sellest piisab. Mina usun, et noorteraamatu juures ei ole kõige tähtsam üks «kurat» seal sees, vaid teksti rütm ja värin, mida äratundmine võib tekitada." (Diana Leesalu, Sakala, 16.03.2007) Leesalu räägib, et ta on suurepärane alguste kirjutaja, kuid kehv lõpetaja. Ühte keskkooli alustatud lugu, suutis ta lõpetada alles ülikoolis olles.

Kirjandus
Nimetu
26
docx

Nimetu

lugeda tema esitatud küsimusi ning antud saaksid hästi ja õnnelikult elada. interviueeritava vastuseid. Kas te olete rahul oma eluga? Teid kutsutakse Isa Goriot’ks, kuid mis on teie täisnimi? Rääkige, kus te Isa Goriot: (ohkab) Ega alati võib paremini töötasite ja miks te pensionile läksite? olla, mul on tervis halb ning ainukesed inimesed, keda ma armastan on mu tütred, Isa Goriot: Minu täisnimi on Jean-Joachim kuid mulle tundub, et nad ei vaja mind nii Goriot. Ma töötasin nuudliärimehena. Ma palju kui mina neid. Olen pühendanud panin oma varandusele aluse siis, kui kogu oma elu sellele, et mu tütardel oleks ’’kuulsa nälja’’ ajal müüsin jahu kümme

Meedia
Sotsiolingvistika uurimistöö näide
100
docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

g) 6 2. TEOREETILINE TAUST Teises peatükis tutvustan analüüsitavaid variaableid, mille Jüri Muttika kõnepruugist leidsin. Tutvustan põgusalt ka minu valitud variaablite varasemaid uurimusi Eestis. Keel varieerub ja varieerumine on osaliselt reeglipärane (Keevallik 2001: 7) Variaabel on enamasti häälduslik keelejoon, mida inimesed erinevates olukordades ja kontekstides erineval määral kasutavad. Näiteks on prestiižsete sõnade hääldamine seotud inimese sotsiaalse klassi ja vanusega: mida jõukam ja ka noorem inimene, seda prestiižsemat sõnavara kasutab. (Ibid: 6) Keevalliku (Ibid: 7) sõnul on oluline etapp, mil keelejoon alles varieerub. Keelelised variaablid võivad aidata mõista lisaks keele enda tundmaõppimisele ka ühiskondlikke struktuure. Eesti keelde tõi variaablite uurimise Karl Pajusalu (Ibid: 8).

Filoloogia
Intervjuu ettevõtjaga ja ÄRIMUDEL
14
docx

Intervjuu ettevõtjaga ja ÄRIMUDEL

Raske öelda, kuidas seda oli võimalik vältida. 18. Öelge palun, kas kõik toimis plaanide ja tähtajade järgi, kuidas oli plaanitud juba alguses? Kõik toimis mitte plaanide ja mitte tähtajade järgi. Mulle tundus, et see oli nagu mäng või hobi, mis võiks raha tuua. Praegu on see hetk, kui on vaja oma äri tõsisemalt vaadelda ja otsida lisaresursse. 19. Kuidas teie parandate oma teenuste lisaväärtust? Tänu kogemusele, uute meetodite ja vahendite kasutamisele minu firma teenuste kvaliteet on väga heal tasandil. Kliendid ise seda näevad ja nad on nõus maksma selle eest. 20. Miks just teie teenus on parim, võrreldes teiste teenustega selles kindlas valdkonnas? Tänu kindla süsteemile, mille abil teenus on saadaval. Konkurendid käituvad teistmoodi ja kindla käitumist või mingisugust ideeid neil pole. 21. Mis on innovatiivne teie teenuses ja palju konkurente teil on praegusel hetkel? Innovatiivseks jääbki süsteem

Ettevõtlus alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun