Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? Koodipuu (0)
Koodipuu
Intervjuu 1 – Juta ja Mati
Intervjuu 2 – Mari ja Jüri
1. Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad?
KATEGOORIA: IKT VAHENDID
KOOD
TSITAAT/LAUSE
Arvuti
Jüri: Tähendab, et mul on arvuti Windows 10 ja need on ka kõik (osutab
telefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja
need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2)
Mati: Arvuti on meil olnud tükk maad enne, kui see väike telefon tuli.
(Intervjuu 1)
Lauatelefon
Mari: Sest igaüks ju ei saanud lauatelefoni. Isegi see aeg oli, meil oli igavene
jama ju. (Intervjuu 2)
Mati: Kusjuures mina eelistan lauatelefoni kasutada sellepärast, et selle plärin
on palju kõvem. (Intervjuu 1)
Nutitelefon
Jüri: Meie kasutame Windowsi, aga neid on vähe – on Martin, mina ja Mari –
meie terves suguvõsas. (Intervjuu 2)
Mati: Nuti oma ma ei ole ka sellepärast võtnud, sest see ekraan on ikkagi liiga
pisike ja ma pean prillid eest ära võtma. (Intervjuu 1)
Mobiiltelefon
Jüri: Indrekul on nuputelefon ja Marele osteti uus Samsung, aga ta ei julge
midagi teha. Tal jäi korraga internet sisse ja ta maksis, tal ei olnud lepingut ja ta
maksis päris suure summa ja siis ta tuligi Teliasse üle Tele2st, et noh, võeti
palju raha. (Intervjuu 2)
Juta: Me kasutame, mul on sihuke… Mõlemal on selline aegunud mobiil.
(Intervjuu 1)
Piipar
Jüri: Ilma selleta ei kujuta enam ette tegelikult elu. Ma alustasin peale piiparist,
oli ka suur samm edasi. (Intervjuu 2)
Raadio
Mari: Ei nad ei aegu. Hommikul linnauudistes, Kuku raadios on hommikuti
linnauudiseid näiteks. Ma igakord küll ei kuule, aga ma tean, et need aeguvad
oktoobris ja siis suveajal mais või kuskil. Ma kohe kuulen, meil on siin väike
raadio siin nurgas, see mängib meil alati. (Intervjuu 2)
Televiisor
Mari: Ma nagu ei huvitu või ma ei vaja seda näppimist, ütleme ausalt. See on
ikkagi rohkem, telefon on minu jaoks nagu helistamiseks ja ma ei tea. Ma ei
oskagi öelda, mis teavet ma nii väga tahan – mulle meeldib lehest, palju vaatan
uudiseid telekast. Telekas on mulle rohkem. Noortel on rohkem vaja telekat
vaadata telefonist, kui nad on lennus. Siis on rohkem see teleka eest. Minul on
ta nagu teistmoodi. (Intervjuu 2)
Tahvelarvuti
Mati: Tahvel on hetkel lihtsalt siin kuskil paberite all. Talvel pole vaja ja maale
minnes lihtsalt noh, kui bussiga läheme, siis samagi on kobakas kotti panna.
(Intervjuu 1)
2. Milleks kasutavad uurimuses osalejad erinevaid IKT vahendeid?
KATEGOORIA: KASUTAMINE
KOOD
TSITAAT/LAUSE
Äpid
Jüri: Jah, aeg on nii palju edasi läinud, sellepärast, et interneti – Mari vaatab,
meilid on lugemiseks kohe, WhatsApp, Viber. (Intervjuu 2)
Jüri: Põhiasjad mul on – mobiil-ID, WhatsApp, parkimine – need on kõige
tähtsamad asjad. Kui neid mul ei oleks, siis oleks mul väga kehvasti.
(Intervjuu 2)
Mati: Mina rohkem, veidi nagu tööga seotud, erialaga seotud on põhiliselt
arvutis meilide saatmine, infot. (Intervjuu 1)
Sõnumi saatmine Mari: Sõnumit saan ka saata, aga üldiselt tänaval ma ei viitsigi saata, olen ainult
helistanud (Intervjuu 2)
Juta: Jah, sõnumeid on saanud ikka. Eriti vanasti, kui oli see, et iga kõne maksis
ja kõne alustus maksis, et siis sai nagu ilmselt kokku hoitud kõnesid ja sai
sõnumitena saata. (Intervjuu 1)
Helistamine
Mati: Just, kui me oleme kodunt ära. Või kui oleme maal, üks on maal, siis on
lihtsalt sidepidamiseks süüa tuua või kui aastas juhtub kora võistlustel pikemalt
välismaal olema, siis lihtsalt side pidamiseks. (Intervjuu 1)
Mari: Mul ei ole üldse vajadust niimoodi mitte midagi peale helistamise ja
vastu võtmise. (Intervjuu 2)
Interneti kasutus Jüri: Googles bussiajad vaja vaadata, ilmateadet, ilmajaama. (Intervjuu 2)
Mati: Jah, justkui paras. Seal on uudiste ja ilmateate ja niisugused. (Intervjuu 2)
GPS
Jüri: Aga miks ma üldse selle telefoni valisin, mulle meeldis see GPS – see on
eestikeelne, hääljuhtimisega. (Intervjuu 2)
Arvutamine,
teisendus
Juta: Noh, seadist.. mis ta siis on noh, üleminekuid ühest kaalust teise, neid ma
kasutan. (Intervjuu 1)
Äratuskell
Juta: Jah, kuigi iga päev ei ole vaja. Ise ärkame. Aga kuskil reisil olles või nüüd,
kui tõesti on vaja kindlapeale tõusta, siis jah, on vaja seda äratust. (Intervjuu 1)
3. Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed?
KATEGOORIA: RASKUSED KASUTAMISEL
KOOD
TSITAAT/LAUSE
Uuendused
Jüri: Jah, aga kõik need uuendused on üheaegselt koguaeg, väga tihti tuleb
neid tõmmata. (Intervjuu 2)
Keeruline süsteem Mari: Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib
rohkem, kui ma mööda arvutit jooksen, siis ta läheb mul nii, tuleb see sama
asi ette, siis ma ei saa jamada, siis ma tean, et Jüri on mulle näidanud ära,
kuidas ma siis saan puhastada mingi history. Kuna mul see jällegi tuleb ette,
jälle seesama naistekas on ees, kui ma tahtsin hoopis teist teksti lugeda, aga
ma ei saa seda puhtaks. (Intervjuu 2)
Juta: Jah, võib-olla natukene peljatakase seda kaasa tormamist. Et kui hästi on
see ära õpitav jah see klahvidega on lihtsam tegutseda. (Intervjuu 1)
Kallis
Mari: Ei, kindlasti on. Ütleme nii, et kui sa oled äsja töölt ära tulnud, siis see
veel kõik on uudne ja veel kõik on olemas, aga need, kes on kümme aastat
tagasi töölt ära tulnud. Tal oli siis klahvidega telefon ja ta ei osta elu sees
nutti, ma ütlen, kui ta näeb seda hinda. Ta ei osta iialgi. (Intervjuu 2)
Puuduvad oskused Mari: Indrek on üldse, no mina ei tea, tema võib-olla oskab ainult helistada ja
natukene võibolla natukene arvutis. Mare oskab isegi võib-olla rohkem teha.
Aga midagi nad pangaasju pusivad ja teevad vist, eksole. (Intervjuu 2)
4. Avatud kodeerimine
KATEGOORIA: NUTIVAHENDI POSITIIVSED KÜLJED
KOOD
TSITAAT/LAUSE
Turvatunne
Jüri: Aga tänapäeval me kumbki ei julge välja minna jalutama ka, kui ei ole
kaasas. (Intervjuu 2)
Mari: Jah, see on küll, et see telefon on tekitanud turvatunde, et. Õhtuti ka, et
kui teed ringi, siis ei taha seda kaasa võtta, see on nii raske, võti on taskus ja
kotti ei hakka võtma. Jüril on alati telefon kaasas. Aga kui linna lähen, siis ma
küll kontrollin, et see on mul kaasas. (Intervjuu 2)
Raha säästmine
Mari: Jah. Ja siis me rääkisime veel seda, et Mihklil oli WhatsApp sees, kui
me olime Vancouveris, siis me rääkisime Mihkliga läbi WhatsAppi.
(Intervjuu 2)
Jüri: Ütlen ausalt, et me oleme Telia kliendid mõlemad, meile tehti
pakkumine, ma tulin sealt ära töö juurest. Maril on kuutasu üks euro – räägi
palju tahad, sõnumeid saada palju tahad. Hinnapakkumine on nii hea. Sa ei
jõua neid ära rääkida. Neid minuteid on nii palju. (Intervjuu 2)
Mugavus
Mati: Tahvel on hetkel lihtsalt siin kuskil paberite all. Talvel pole vaja ja
maale minnes lihtsalt noh, kui bussiga läheme, siis samagi on kobakas kotti
panna (Intervjuu 1)
Mari: No minule pigem teate edasi andmine on mulle oluline, eksole. Samas
kohe mõtlen, et oh, ma kohe küsin, et noh, see on muidu naljakas, et see on
niimoodi muutunud. Vanasti ei olnud ju niimoodi, jõudsid koju, sul oli
lauatelefoni ja siis räägid. (Intervjuu 2)
Sarnased õppematerjalid
2
docx
Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Analüüsi Ülesanne
Analüüsi ülesanne
Marion Demus
Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed?
Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta
intervjuude transkriptsioonides. Mari lausus, et temale jääb keeruliseks arvutis erinevate
lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada
history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem,
Sissejuhatus sotsioloogiasse
10
docx
Loovtöö "BMX"
Tallinna Kivimäe PõhiKool
BMX
Loovtöö
8.klass
Koostajad: Joosep Pootsmaa ja Märten Mürk
Juhendajad: Margus Pillau ja Maarika Laiv
2012/2013
Sisukord
3. Sissejuhatus
4. Ajalugu
5. Bmx'ist lähemalt
6. Bmxi põhiliigid
7. Intervjuu Eesti tippratturiga
8. Intervjuu
9. Intervjuu
10. Intervjuu
11. Intervjuu
12. Biograafia
13. Kokkuvõte
14. Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Me valisime selle teema, kuna BMX on olnud meie elus pikki aastaid
ja me tahame seda ala tutvustada ka teistele inimestele.
Meie eesmärk on seda ala tutvustada kogukonnale ja üleüldiselt alast
lähemalt rääkida.
3.
Ajalugu
BMX'i sünnikohaks peetakse Ameerika Ühendriikides olevat New
Yorki osariiki, kus see 1970ndate alguses sai
10
docx
Ettevõtja intervjuu
· Kuidas te ettevõtte tegevust planeerisite? Kas Teil oli ettevõtte alustamiseks paberile
pandud äriplaan, kui jah, siis kui põhjalik?
Ettevõtte planeerimine tuli alguses ideena välja, kuna oskused on olema, siis
milleks täita töökohti kui saab neid ka ise luua.
· Kui hästi õnnestus esialgsed plaanid realiseerida?
Enamvähem, tasapisi. Kiirustada pole vaja. Realiseerin ikka veel oma plaane,
ideid on palju ja peabki olema.
· Millistest kaalutlustest lähtuvalt valisite ettevõtte juriidilise vormi (FIE, OÜ, AS, ..)?
Juriidiliseks vormiks OÜ, kuna ettevõte omab ka teist osanikku.
· Kuidas finantseerisite ettevõtte rajamist? Kui palju läks vaja stardikapitali?
Nagu teada on tänapäeval ka väga palju nö riiulifirmasid, ehk 0 stardikapitaliga.
Kuna ettevõtte loomise juures ja ,,käima saamiseks" (promo) läheb veidi ka
kapitali tarvis, siis sisestasime stardikapitaliks ~2500.
38
doc
TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA
...............................................................16
2 SISSEJUHATUS
Ma valisin enda uurimistöö teemaks Tšernobõli, sest see huvitab mind. Enne uurimistöö
teema valimist lugesin ma Igor Kostini raamatut „Tšernobõl reporteri pihtimused“, ning peale
seda tekkis minus suur huvi selle kohta veel rohkem teada saada. Mind mõjutas see, et see oli
tõsi, aastaid tagasi oli see paljudele inimestele reaalsus. See raamat ei olnud lihtsalt mingi
õudusjutt vaid sajad tuhanded inimesed pidid selle läbi elama.
Minu uurimistöö esmane eesmärk on mulle endale selgeks teha, mis oli Tšernobõli
katastroof, mis seal juhtus, kui paljusid see mõjutas ja, mis osa oli selles katastroofis eestlastel.
Minu teine eesmärk on teada saada, mis Tšernobõlis tegelikult toimus ja kuidas olid seotud
eestlased Tšernobõliga. Selle teada saamiseks kohtusin erinevatel aegadel viie Eesti mehega, kes
olid sunnitud Tšernobõli „kordusõppustele“ minema
8
doc
Diana Leesalu
Ka oma lemmikraamatuid
loen tavaliselt kümneid kordi. Ja liialdada meeldib mulle ka."
Loomingust
Diana Leesalu otsustas hakata kirjanikuks juba varases eas- seitsme aastaselt.
Inspiratsiooni sai ta tol ajal oma kunagist lemmikute Astrid Lindgreni ning Mark
Twaini teostest.
Leesalul on siiamaani välja ilmunud kaks raamatut, ,,2 grammi hämaruseni" ja
,,Mängult on päriselt". Leesalu kirjaviisile on omane veidi ropp, kuid aus kõneviis.
,,Täiskasvanud inimesed arvavad noorsooromaani kirjutades, et kui mingi slängisõna
või pisike roppus sisse panna, siis sellest piisab. Mina usun, et noorteraamatu juures
ei ole kõige tähtsam üks «kurat» seal sees, vaid teksti rütm ja värin, mida
äratundmine võib tekitada." (Diana Leesalu, Sakala, 16.03.2007)
Leesalu räägib, et ta on suurepärane alguste kirjutaja, kuid kehv lõpetaja. Ühte
keskkooli alustatud lugu, suutis ta lõpetada alles ülikoolis olles.
26
docx
Nimetu
lugeda tema esitatud küsimusi ning antud saaksid hästi ja õnnelikult elada.
interviueeritava vastuseid.
Kas te olete rahul oma eluga?
Teid kutsutakse Isa Goriot’ks, kuid mis
on teie täisnimi? Rääkige, kus te Isa Goriot: (ohkab) Ega alati võib paremini
töötasite ja miks te pensionile läksite? olla, mul on tervis halb ning ainukesed
inimesed, keda ma armastan on mu tütred,
Isa Goriot: Minu täisnimi on Jean-Joachim
kuid mulle tundub, et nad ei vaja mind nii
Goriot. Ma töötasin nuudliärimehena. Ma
palju kui mina neid. Olen pühendanud
panin oma varandusele aluse siis, kui
kogu oma elu sellele, et mu tütardel oleks
’’kuulsa nälja’’ ajal müüsin jahu kümme
100
docx
Sotsiolingvistika uurimistöö näide
g)
6
2. TEOREETILINE TAUST
Teises peatükis tutvustan analüüsitavaid variaableid, mille Jüri Muttika kõnepruugist
leidsin. Tutvustan põgusalt ka minu valitud variaablite varasemaid uurimusi Eestis.
Keel varieerub ja varieerumine on osaliselt reeglipärane (Keevallik 2001: 7) Variaabel
on enamasti häälduslik keelejoon, mida inimesed erinevates olukordades ja kontekstides
erineval määral kasutavad. Näiteks on prestiižsete sõnade hääldamine seotud inimese
sotsiaalse klassi ja vanusega: mida jõukam ja ka noorem inimene, seda prestiižsemat
sõnavara kasutab. (Ibid: 6) Keevalliku (Ibid: 7) sõnul on oluline etapp, mil keelejoon
alles varieerub. Keelelised variaablid võivad aidata mõista lisaks keele enda
tundmaõppimisele ka ühiskondlikke struktuure. Eesti keelde tõi variaablite uurimise
Karl Pajusalu (Ibid: 8).
14
docx
Intervjuu ettevõtjaga ja ÄRIMUDEL
Raske öelda, kuidas seda oli võimalik vältida.
18. Öelge palun, kas kõik toimis plaanide ja tähtajade järgi, kuidas oli plaanitud juba alguses?
Kõik toimis mitte plaanide ja mitte tähtajade järgi. Mulle tundus, et see oli nagu mäng või hobi, mis võiks raha tuua. Praegu on see hetk, kui on vaja
oma äri tõsisemalt vaadelda ja otsida lisaresursse.
19. Kuidas teie parandate oma teenuste lisaväärtust?
Tänu kogemusele, uute meetodite ja vahendite kasutamisele minu firma teenuste kvaliteet on väga heal tasandil. Kliendid ise seda näevad ja nad on
nõus maksma selle eest.
20. Miks just teie teenus on parim, võrreldes teiste teenustega selles kindlas valdkonnas?
Tänu kindla süsteemile, mille abil teenus on saadaval. Konkurendid käituvad teistmoodi ja kindla käitumist või mingisugust ideeid neil pole.
21. Mis on innovatiivne teie teenuses ja palju konkurente teil on praegusel hetkel?
Innovatiivseks jääbki süsteem
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid