3 kaheksakümmend ja meredessant- pataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis juuniore rindel 4. jalaväepolgu koosseisus. Õppursõdurite peamiseks ülesandeks oli siiski sisemise julgeoleku kindlustamine Tallinnas. Kokku käis Tallinna pataljonist läbi umbes 1000 juuniori. Neist võttis lahingutegevusest osa 300 õpilast. Lahingutes langes 25 juuniori ja kaks pataljoni ohvitseri. 3 Tartu koolipoisid Tartus osalesid relvastatud üliõpilased ja kooliõpilased aktiivselt enamlaste võimu kukutamisel enne Saksa okupatsioonivägede tulekut veebruaris 1918. Sama aasta sügisel algas kooliõpilaste astumine kaitseliitu, milline otsus tehti 12. novembril. Algul astusid kooliõpilased linna kaitseliitu. Hiljem organiseerisid Treffneri gümnaasiumi ja Kommertskooli õpilased oma õpetajate-ohvitseride juhtimisel mõlemasse kooli eraldi kaitseliidu salgad. Novembri lõpul varustati kõik õpilased- kaitseliitlased Kaitseliidult saadud relvadega.
ja Tartu. Sõjaväelise orgaiseerimise ettevalmistaminepõranda all algas juba 1918. aastal. Kuid 23. jaanuaril 1919 formeeriti üle 400 mehelisest roodust sisekaitse ülema korraldusel Tallinna kooliõpilaste pataljon. Tartu kooliõpilaste pataljon tõusis 1919. aasta kevadeks tuhande meheni. Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljonist käis läbi 200 meest. Virumaa õpilaskonnast osales umbes 100 poissi Vabadussõjas. Võrus kogunes üle saja kooliõpilase. Järvamaa kooliõpilased kogunesid kahes keskuses- Paides ja Türil. Mõlemas kohas kogunes 40 meest. Õppursõdurite auaste ja väljaõpe Käskkirjades ja ametlikus kirjavahetuses nimetati õpilasi kuni juunikuuni 1919 junkruteks, siis õpilasteks. 12. juulil 1919 anti mobilisatsiooni alla kuuluvatele õpilastele sõjaväelised auastmed. Juulis nimetati kõik õpilased 4 junioriteks ning nad asid endale sõjavägede ülemjuhataja poolt kinnitatud õlakud- juniori õlakud, mille üle õpilased olid eriti uhked.
Minu tavaline tööpäev algab kella9-st ja lõppeb kell 17.00 või kuni päeva ülesanded täidetud saavad. Kui ettevõttes on mingi üritus või on ööbijad majas, ärkan ja lähen magama nende soovidest ja vajadustest lähtuvalt. Äratus võib olla siis kella 6-st ja mõnikord juhtub, et magama ei jõuagi või siis alles 3-4 paiku hommikul. 2. Ettevõtte sihtgrupid ja osutatavad teenused 2.1 Toodete teenuste / sihtgruppide maatriks ja selle analüüs Kooliõpilased, Äriinimesed Juhukliendid Välismaa lapsed turistid (seminarid, koosolekud) Matkad *** *** ** *** Giiditöö võõrkeeles * * ** ****
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele'' · Avamäng ''Kalevala''; Lühemad palad ''Eesti tants'', ''Tempo di mazurka''
Austatud vanemad, lugupeetud kolleegid ja armsad lõpetajad! Taaskord on suvi ukse ees ja jälle on lõppemas õppeaasta meie armsas lasteaias. Paljudega teist kohtume me sügisel jälle aga nendel viieteistkümnel lapsel on täna viimane päev hoones viibida. Teie elus algab uus etapp teist saavad kooliõpilased! Ma tahaks tänada teie vanemaid, kes on teinud suurepärase töö teie kasvatamisel ning sooviksin tänada ka õpetajaid, kes on olnud igati tublid, virgad ja abivalmis. Nagu on öelnud Sir William Olsen , et ükski seebimull pole nii värvikas ega lenda nii kaugele kui see, mille puhub hea õpetaja. Ma loodan, et meie mullid lendavad väga kaugele kuid samas ei unusta meid ja seda kust nende lend kord alguse sai. Loodan, et need koosveedetud
kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele. Tegemist on maakiviehitisega, mida ilmestavad teravkaarsete akende paekivist raamistused. Kirikul puudub torn, sest see õhati Nõukogude Liidu ametivõimude korraldusel 1950. aastate lõpul. Nõukogude ajal hoone pühakojana kasutusel ei olnud, seda tarvitati algul viljasalvena, hiljem peeti seal kolhoosipidusid ja viimaks ehitati kirikusaal ümber võimlaks, mida kasutasid eelkõige Uulu kooliõpilased. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel tagastati kirikuhoone kogudusele. Praegusel ajal tegutseb see Eliisabeti kiriku abikirikuna, jumalateenistusi seal ei peeta, küll aga kasutatakse hoonet mitmesuguste kristlike laste- ja noortelaagrite korraldamiseks.
Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestada. Kui rahvale meeldib mis riigis on viimase nelja aasta vältel toimunud siis saavad nad hääletada sama presidendi ja ka erakonna poolt. Samuti on neil ka võimalus valida mõnda muud erakonda või presidendikandidaati kui nende teod ja lubadused paremad tunduvad.
Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestada. Kui rahvale meeldib mis riigis on viimase nelja aasta vältel toimunud siis saavad nad hääletada sama presidendi ja ka erakonna poolt. Samuti on neil ka võimalus valida mõnda muud erakonda või presidendikandidaati kui nende teod ja lubadused paremad tunduvad.
Missugune on raamatu roll inimese elus Kas tänapäeva inimesed loevad oma vabast ajast raamatuid ? Tänapäeval loevad ainult need inimesed raamatuid kellel on palju vabaaega, nagu näiteks kooliõpilased ja pensionärid. Raamatuid lugedes elab inimene raamatusse nii sisse, et hakkab fantaseerima, et just tema on see tegelane seal raamatust kelle kohta ta loeb. See on teada fakt, et igale inimesele meeldib lugeda erinevaid raamatuid, kui ei, siis ajakirju. On teada, et pensionärid ja täiskasvanud inimesed on seotud kriminaalkirjandusega või romaaniga, aga tänapäeva noored on hoopis seotud rohkem ulmekirjandusega. Mitte kui ükski inimene ei saaks raamatuteta hakkama. Raamatutest
Eesti vabadussõda Kirjutan esse teemal Eesti vabadussõda ja filmi ,,Nimed marmortahvlil'' põhjal. Eesti Vabadussõda algas peale seda kui kirjutati alaa Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule. Olukord Eestis oli pingeline, sest kaitsevägi ei alles loomisel. Lahingutest võtsid osa ka kooliõpilased. ,,Nimed marmortahvlil'' algab sellega kui Tartusse pandi üles kuulutused, kus kutsuti mehi armeese. Rahvas oli tusane ja kisuti kuulutusi maha. Käämeril ja Käsperil tekkiis vaidlus kommunismi üle. Ahas ei teadnud kumma poolt olla, kas kommunistide või rahvuslaste poolt. Raekotta tõsteti üles eesti lipp. Koolipoistel polnud üldse plaanis sõtta minna aga asjaolude kokkulangemisel sattusid nad lahinguväljale, kuna poisse kutsuti sõtta ja pool klassi läks omakaitsesse
koolipoisid viisid laevastiku ära. Eest dessantpataljn ja Soome kompaniid vallutasid ägedas lahingus Utria ja Laagna mõisa. See tähendas seda, et lõigati ära vaenlaste lääne pool asunud taandumisteed. Järgmistel päevadel püütsid vaenlased küll vabastada endale tee ida suunas, kuid kõik rünnakud ebaõnnestusid. Selle tulemusena andis üks punaste väeosa end täie varustusega vangi. Samal ajal tungisid siis 2 Soome kompaniid otsesuunas Narve-Jõesuu ja Riigiküla peale, kust Narva kooliõpilased viisid soomlased kõvalisi teed pidi Narvanin. Tänavatel üllatust nähes püüsid osad vaenlaste väeosad veel vastupanu osutada, et võita evakueerimisaega, kui see õnnestus neil vaid osaliselt ja 18. Jaanuari õhtuks oli Narva vabastatud. 19. jaanuari hommikul jõudsid Narva Eesti väeosad. Ületades Narva jõe, võeti ära Jaanilinn ja asuti seejärel Narva piirkonna kaitsele. Narva jõgi Julius Kuperjanov Landeswehr:
Selle eest saab endale süüa, riideid, kooliasju ja muud vajalikku osta. Kuna noortel puudub raha teenimise võimalus, saavad nad vanematelt taskuraha. Kindlasti on paljudel teismelistel probleemiks, et taskuraha, mida vanemad annavad, jääb väheseks. Mõni, kes saab rohkem taskuraha, ei oska selle väärtust hinnata ja raiskab selle kohe ära, sest teab, et võib vanematelt alati juurde küsida. On ka neid, kes saavad vähem ja nad hindavad seda paremini. Üldiselt saavad kooliõpilased oma taskuraha vastavalt vanusele ja vanemate "rahakoti suuruse'' järgi. Nüüd tekib küsimus, mille peale nad siis taskuraha kulutavad? Algklasside õpilased ostavad selle raha eest kindlasti maiustusi ja igasuguseid erinevaid mänguasju. Teismelised on rahaga juba natuke hoolsamad. Nemad tahavad praktilisemaid asju- koguvad raha millegi suurema asja ostmiseks või kino-/teatripiletite jaoks. Arvatavasti kulub päris palju ka söögi peale. Kokkuvõteks
Elati mobiiltelefonist sõltumatult ja rahus. Sajandite eest oli inimestel välja kujunenud kindel päevakava. Talupojad ja töölised tegid päevast päeva rasket tööd, samal ajal kui mõisarahvas nautis uhket elu. Oli vähe asjaolusid, mis seesuguse korralduse pea peale oleks pööranud. Kommunikatsioonivahendite kiire areng muutis inimeste elutempot. Tänapäeval kiirustavad inimesed pahatihti linnas ringi, märkamata midagi enda ümber. Kooliõpilased istuvad ninapidi õpikutes, tööpäeva lõpus ollakse sageli nii väsinud, et tukutakse ühistransportides. Aina tihemini esineb surmajuhtumeid tööpostil, saadakse liigse koormuse tõttu südamerabandusi ja tekivad muud tervisehädad. Tänapäeva inimesed pole vabad, sest nii nagu piirab vabadust mobiiltelefon, teevad sama ka raadio, televisioon, internet. Eesti ärimees on öelnud, et õnne alus on raha. Osaliselt on tal õigus. Raha on eluks vajalik,
eesti keelt ning lapse haridus on eestikeelne. Kasutati valikuuringut, et teha üldistavaid otsuseid väiksema valimi põhjal. Küsimustikud saadetakse kõikidesse gümnaasiumidesse. · Üldkogum Uuring viiakse läbi kõigis gümnaasiumides üle Eesti, et saada seeläbi võimalikult objektiivne ja ülevaatlik tulemus. · Valimi maht ja valikueeskiri Andmeid kogutakse küsimustiku abil, mille täitjateks on kooliõpilased (10.- ja 12.klass) erinevatest koolidest. Valimi suuruseks on planeeritud 1300 õpilast. Valikumeetodina kasutan kaheastmelist valikut, viies läbi küsitluse kahes suuremas linnas Tallinnas ja Tartus. · Küsitlusankeet (tõmmake ring ümber sobival vastusevariandil) 1. Kas olete mees või naine (m/n)? 2. Milliseks hindate enda inglise keele kasutusintensiivsust (kõrge/keskmine/väike) ? 3. Kui oluliseks peate ingliskeelse hariduse kättesaadavust (väga oluline/oluline/vähe
,,Läänerindel muutuseta", Erich Maria Remarque, romaan Tegelaste kujutamine. Peamiselt on mina-jutustajaks peategelane Paul, kelle silmade läbi tegevust kirjeldatakse, seega on raske kellegi kohta täpselt midagi öelda. Küll tuleb teose käigus välja, et Tjaden vihkas Himmelstoi ja et ta oli voodimärgaja. Tööd neil polnud, kuna olid kooliõpilased. Sotsiaalse päritolu kohta pole ka palju öeldud, ametitest mainitud vaid seda, et Tjaden oli lukksepp, Westhaus oli turbalõikaja, Detering oli talupoeg ja Leer huvitus tüdrukutest ning Müller oli õpihimuline. Miljöö. Miljöö on realistlik, sest kirjeldatakse näiteks kaasvõitlejate surmagi põhjalikult. Samas kirjeldatakse ka sõjasündmusi realistlikult. Ümbrus mõjutab tegelasi väga suurel määral. Ümbruse tõttu hakkavad noored mõtisklema elu üle ja see muudab oluliselt nende
Milline on tulevik ilma noorteta? Seda ei kujutagi ette, sest noored on meie tulevik. Paljud kooliõpilased on hetkel eluetapis, kus nad peavad otsustama, mida tulevikus teha. Valikutega kaasnevad rõõmud ja mured – meil on palju võimalusi õppimiseks ja töötamiseks, mille vahel ei oska enam orienteeruda. Kuidas nende valikute vahel õnnelikult ellu jääda? Valikuid on palju ja neid tuleb aina juurde. 30 aastat tagasi oli poeletid kümneid kordi lühemad, kataloogid õhemad ning ülikoolides vähem erialasid. Just hariduse valdkonnas on valikute rohkus ühest küljest hea ja põnev, teisest küljest hirmuäratav – mis saab siis, kui ma teen vale otsuse? Noorele inimesele pakub kõige rohkem valikuvõimalusi kool. Millistel üritustel osaleda, kellega sujub koostöö, millises gümnaasiumis haridusteed jätkata – neid otsuseid tuleb tihti langetada. Teadmatus sellest, mis edasi saab, teeb nii mõnegi meist murelikuks. Ometigi kuulates enda tuttavaid on see l...
GLOBE • ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm • Kooliõpilased 112 riigist (Eestis 79 kooli) • Keila Kool • GLOBE programmiga liitunud koolidele on tagatud juurdepääs mahukatele GLOBE programmi keskkonnaharidust, uurimuslikku õpet ja uurimistööde tegemist toetavatele ressurssidele GLOBE pakkumised • Sisuline tugi uurimusliku õppe rakendamisel ning uurimistööde juhendamisel ja läbiviimisel • Võimalus osaleda GLOBE suvelaagris, koolitustel ja seminaridel • Võimalus osaleda 112 riiki hõlmava
käidud. Õpilastele on ruum, kus nemad saavad käia vahetundidel kohvi joomas ja niisama muljetada oma koolipäevast. Väiksemad õpilased ehk algklasside õpilased on suurtest eraldatud ja neil on eraldi korrus või siis hoopis eraldi maja, kus nemad õpivad. Vahetundides võib käia õues sisejalanõudega, kui need sisse tulles ilusti ära pühid. Üldkorrapidajateks on palgatud eraldi inimesed, mitte kooliõpilased. Koolis võib käia dressidega ja ilma sisejalanõuta. Vahetunnid on 20 minutit. Ja koolipäev algab kell 9. Koolimajas on hiiglasuur raamatukogu ja seal on terve maailma raamatud olemas. Raamatukogu juhivad ja seal töötavad robotid, mis teavad imehästi, kus mingi raamat on ja kas see on huvitav. Eraldi korrusel on suur bassein, kus on palju liumägesid, ja erinevaid atraktsioone. Koolil on ka paate ja vesirattaid, millega saab sõita suvel kooli kõrval asuvas järves.
Ta on hoidnud Elmo Nüganeni eemal ohtudest ja on toetanud pingelistel tööperioodidel. Just siis, kõige raskematel hetkedel, on ta seda kaitset tundnud. Ristimine oli kunagi tõesti moes. See toimus umbes 1990-ndate alguses. Ristimine muutus moeks, sest Nõukogude EestisVenemaal oli ristimine keelatud. Kui Eesti taasiseseisvus, tahtsid paljud inimesed ennast ja oma lapsi ristida.Öeldakse, et keelatud vili on magus. Nõukogude Eestis ei tohtinud isegi kirikus käia, seda tehes, võisid kooliõpilased õpetajalt karistada saada. Tänapäeval ei ole ristimine enam nii moes, kui see oli 1990-nendate alguses. Paljud minu sõbrad on samuti ristitud ja mina arvan, et ristimine ei ole kindlasti moeasi. Igaüks peaks ise mõtlema, kas ta tahab olla ristitud või ei. Ristimist ei tohi kellelegi peale suruda ja seda ei tohiks ka keelata.
" näitab,et Hamletil oli raske, tema jaoks oli Taanimaa kui vangla - "rohimata aed ,milles rämps võimust võtab". Minu meelest seisnes Hamleti probleem selles ,et ta ei suutnud otsustada ,kas alla anda või edasi võidelda õigluse eest. Ka tänapäeval pole eriti midagi muutunud, inimesi on erinevaid ning on ka erinevaid probleeme ja muresid, mis panevad inimesi kõhklema ning nad küsivad endilt otseses või kaudses mõttes"olla või mitte olla?" Meie, kooliõpilased, küsime endilt iga hommik ,kas minna kooli või mitte; kas teha koduseid töid või mitte. Või alkohoolikud ,kes küsivad endilt kas osta viimase raha eest viina või leiba? - kas anda alla või mitte? Alati ei peagi alla andma ,sest keegi teeb seda sinu eest Hamlet läks duellile plaaniga võita, mitte ise surra, kuid tänu sellele ,et mõõk oli mürgitatud sai Hamlet hoobi ,mis ta tappis ning tal polnud võimalust isegi vaielda, mõelda, otsustada
Demokraatia koolis Definitsioon ütleb, et demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui aga rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Kas koolielu on demokraatlik? Esimeseks tunnuseks võib nimetada valimist. Koolis valitakse iga aastaselt klassi klassivanem ning kooli kooli president. Klassivanema valimised toimuvad klassisiseselt ning kõik klassikaaslased saavad võrdselt ühe hääle. Enim hääli saanud kandidaat võidab valimised ning saab klassivanemaks. See hääletamine on demokraatia üks põhinõudeid, sest igas demokraatlikus riigis toimuvad sellised valimised. Koolis on lisaks paljudele demokraatliku riigi tunnustele veel kodanikuvabadused, vaba ajakirjandus, arvestatakse vähemusega ning õpilastel on lubatu...
kodanikelt, kes soovisid saada abipolitseinikuks. Inimesed nägid oma silmaga, kuidas nende kodulinna hävitati ning see sundis neid tegutsema. Paljud sündmused siin maailmas toimuvad just sellepärast, et inimesed mõtlevad, et kui mitte mina, kes siis veel? Nii koguneb piisav hulk ühe eesmärgiga inimesi, kes muudavad maailma. Paljusid meist poleks, kui Vabadussõjas poleks osalenud inimesi, kes omaalgatuslikult sõjaga ühinesid, näiteks ka kooliõpilased. Ka tänapäeval on inimesi, kelle unistus on aega teenida ning hiljem ka sõjaväelist karjääri arendada, kuid 1918nda aastaga võrreldes on see arv paraku väike. Tekib küsimus, et kelle peale loodavad need inimesed, kes ise sõjaväge pelgavad. Paljud mõtlevad, et tema osalus pole tähtis, kõik teised ju nagunii lähevad. Paraku otsustas sellel aastal näiteks 1398st kutsutust 115 mitte kohale ilmuda. See on kogusummast tervelt 8%
Tehti kaitsestruktuur: Pitka ja Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. 10. Dateeri vabadussõda. 10. 28.nov 1918 - 2.veebr 1920. 28.nov 1918 Nõukogude Venemaa tungis narva, mis vallutati, kuulutati välja ETK. Aastalõpuks vallutati Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu, Paide, Põltsamaa, Viljandi, Pärnu. 11. Mis toimus vabadussõja murrangul ? 11. Kuna sai selgeks, et keegi teine kodumaad päästma ei tule, kutsuti vabatahtlikke: kooliõpilased, välisabi sai briti laevastikuga ja Soomest, rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine, laidoner, kõhklejad muutsid meelt. Algas pealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Eesti oli võõrvägedest puhastatud.
Tänapäeva inimeste väärtushinnangud Tänapäeva noored erinevad 60-70ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnangute poolest tohutult. Kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures peamiseks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi avardamist, siis nüüd tõstetakse isiklikku kasu ühiskondlikust kõrgemale. Muidugi leidub ka mõni üksik missioonitundega, keskkonnateadlik ja ühiskonda muuta sooviv noor. Sarnased on aga praegused kooliõpilased 80-90ndate põlvkonna noortega. Millised on tänapäeva noorte väärtushinnangud? Mis mõjutab inimeste väärtuseid? Tänapäeva noorte väärtused erinevad üha rohkem eelmiste generatsioonide väärtustest. Tänapäeva noored peavad oluliseks eeskätt järgmisi väärtusi: kõrgharidus, vahvad sõbrad, tasuv amet, tööalane edu, materiaalne kindlustatus, kodu, reisimine koos lähedastega, tore perekond, põnevad hobid ja oskus õigesti elada
Ebaedu põhj: vastase ülekaal, rahva meeleolu sõjatüdimus (Ims), valitsusel polnud esialgu kedagi punaarmeele vastu saata, vastalustanud kaitseliit oli veel nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade laskemoona ja varustuse nappus, rahvas alahindas ennast, rahvas ülehindas vastast Edu põhjused: rahvas leidis uusi jõuvarusid, vabatahtlike üksuste loomine (kalevlaste malev, kuperjanovi partisanid, skautpataljon jt.), kooliõpilased tõttasid isamaad kaitsma, muutus seniste kõhklejate meeleolu, välisabi, uus sõjavägede ülemjuhataja
Nimed marmortahvlil Koostas : Elor Lember AUT-21 "Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Vabadussõja- teemaline romaan. 2002. a valmis Tallinnas romaani ainetel täispikk mängufilm, mille tiitliks pandi samuti ,,Nimed marmortahvlil". Filmi saatis Eestis erakordselt suur publikumenu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Ütlen kohe ära, et film on hästi õnnestunud ja seda tuleks näidata ka üle maailma. Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele pandud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega...
õpetajatöö ja töö kõrvalt mitmetes ajalehetoimetustes. Mitut puhku oli ta ka Eesti Kirjanike Liidu esimees. Tema looming on mitmetahuline: siin leidub proosat, romaane, ajaloolisi romaane, näidendeid, novelle, artikleid ajalehtedele ja ajakirjadele. Teda tuntakse ka kui kriitikut ja tõlkijat. Oma kodukohta külastas ta harva, kuid mitmetes romaanides ja eriti mälestusteraamatus "Tee algul" kirjeldab ta Metsnukat, aga ka pisut kaugemat ümbrust sageli Kooliõpilased teavad Mait Metsanurka tema ajaloolise romaani "Ümera jõel" järgi. Ta avaldas humoristlikke lühijutte aastast 1904. Metsanurga näidendiga "Päikese tõusul" avati teater "Estonia" (1906). Tõsiseks saavutuseks peeti romaani "Vahesaare Villem" (1909), mis kujutab noore peremehe võitlust võlgadesse sattunud talu pärast. Romaan "Orjad" (1912) annab pildi ajajärgu avalikus elus ilmnenud ebakohtadest ajakirjandusringkondade kujutamise kaudu
hindeid ning need omakorda mõjutavad õpilase eesti keele või kirjanduse hindeid. Kohustusliku kirjanduse loeteludes leidub raamatuid, mida on lausa lust lugeda, kuid ka neid, mida kohe mitte kuidagi läbi ei suudeta lugeda. Siinkohal tahaksingi esitada oma arvamuse kohustusliku kirjanduse kohta, tuua välja miinused ja pakkuda oma variandid, kuidas probleemi kõigile osapooltele, antud juhul siis õpilastele ja õpetajatele, meelepäraselt lahendada. Tihti mõtleme meie, kooliõpilased, et õpetaja vihkab meid, kui käsib meil lugeda raamatuid, mis on nii igavad, et pärast esimese leheküljega lõpule jõudmist võiks juba magama jääda. On ju arusaadav, et iga noor peab tutvuma kõigi nende kuulsate kirjanikega, kes oma eluajal või pärast surma on kirjutataud raamatutega suuri summasid teeninud ning end kirjanduse ajalukku sisse kirjutanud. Sellest küljest vaadatuna peaks igaüks aru saama,
Ere näide on Soome Tuusala Jokela koolis toimunud tulistamine, mille käigus hukkus üheksa inimest. Süüdlaseks oli sama kooli gümnaasiumi noormees, kes püüdis sellisel viisil väljendada oma raevu ja viha kooli vastu ning tahtis oma sõnade kohaselt revolutsiooni alustada. Selline katse ei olnud Soomes esimene ega ka viimane. 2008 aastal kasutas sellist käitumist Kauhajoki kutsekooli vastu Matti Juhani Saari, kelle sügav ja tõeline tahe oli tappa kõik kooliõpilased. Õnnekombel piirdus ohvrite arv kümnega. Mõlemad poisid olid eraklikud ning tundsid teiste klassikaaslaste poolset survet. Need kaks hästi meeles olevat seika näitavad, kui ebakindel meie elu on. Hommikul ärgates ja kooli minnes ei tule mõttessegi, et keegi võib meilt elu võtta. Hirm piinab meid päevast päeva. Me peame oma hirmudest üle olema ning õppima nendega elama.
Liikumisaktiivsust laste seas saabki tõsta, kui nende jaoks tundub aktiivne eluviis huvitav ning uudne. Lapsed tahavad rohkem mängida, kuid läbi mängu saab ka väga hästi kehalise koormuse normaliseerida. Õpilasi saab kaasata aktiivsesse eluviisi ka vahetundides, kui on puhkeaeg. Esimestes kooliastmetes saame kasutada teiste riikide kogemust. Et meetodid koolis tunni ja vahetunni liikumissõbralikumaks muutmiseks aitavad laste aktiivsust suurendada, kinnitab näiteks Soome kogemus, kus kooliõpilased on ligi kaks korda aktiivsemad kui Eestis (Matsi, 2015). Aktiivset akadeemilist kooli peaks toetama eakohase ning positiivset suhtumist kujundava kehalise kasvatuse tunniga. On palju andmeid selle kohta, et rohkem liikumist koolis, sealhulgas ka akadeemiliste tundide arvelt, parandab akadeemilist sooritust – siinkohal peab veel palju õppima ja mõtlema, mida paremini on õpetajad koolitatud, positiivsemad ning lastesõbralikumad, seda paremad on laste tulemused (Matsi, 2015).
vaenulikku maailma. Vaenlastena tunduvad isegi lähedased inimesed ja vanemad. Arvutimängu sõltuvuse sümptome on näha praegu umbes 15% noorukitest. Arvutimäng see on eriline, virtuaalne maailm, kus kergelt rahuldatakse teismelise põhilised vajadused. Siin võib tunda end kangelasena, kes suudab kõike, või peaaegu kõike, mida talle keelatakse reaalses maailmas. Siin võib iseseisvalt teha otsuseid ja ei ole vaja karta vastutust. Tihti lähevad kooliõpilased arvutimaailma otsima vabadust ja eneseusku. Selles on oht: teismeline realiseerib oma jõu ja võimed virtuaalses maailmas, aga isiksuse kasv reaalses maailmas jääb samas tagaplaanile. Põgenemine virtuaalmaailma muudab tõsiselt isiksust, noorel inimesel kaob reaalsusetunne. Näiteks vastuseks vanemate nõudmisele lühendada arvutimängu aega üks teismeline hüüdis: ,,Arvuti see on minu elu! Te tahate minult ära võtta elu?!"
inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Nikotiin võib tekitada vähki, kuid mitte tervetes rakkudes. Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda ei julgeta üelda. Ei julgeta üelda kuna kardetakse sõprade halvaks panu ja mõnitamist. Küsides õpilaste käest ''Kas te olete kunagi mingisugust tubakatoodet proovinud ?'' , Näeme, et vaid vähene grupp pole suitsu proovinud. Peame tõdema, et sõprade mõjutamist on hästi näha kuna paljud teevad vaid, siis kui sõbrad pakuvad.
Riik kui rahva vihmavari Türi Ühisgümnaasium 10 R Mõeldes meie riigile, näeme me nii positiivseid, kui ka negatiivseid asju üsna selgelt. Alustades sellega, et kogu Eesti rahvast ei võeta ühtselt ning võrdselt ja lõpetades sellega, et me võime olla uhked, et on välja kujunenud niivõrd head kombed, traditsioonid ning meie oma riigi sümbolid, mis näitavad, et lisaks negatiivsusele võib leida ka positiivsust, sest nagu öeldakse: ,,Ei ole halba ilma heata!" Tervet komplekti ehk kogu riiki ühtse pildina vaadates võime me manada endale pildi sellest, kuidas meie riik peaks olema niinimetatult demokraatlik, kuid asjaolud on sellised, et ei taha kohe kuidagi uskuda seda. Riigi tähtsamad ninad arvavad, et nendel on kõiges õigus, nemad juhivad riiki ning teavad ...
Miinused - Ettevõtte oleks turul algul vähe tuntud. - Turule sisenemine võib olla raske. - Algajad asutajad 2. Turg ja tarbijad 2.1 Turu jaotus Meie teenus on esialgu kättesaadav SELLES Gümnaasiumis. Firma laienedes, tahaksime viia oma esinduse ka teistesse koolidesse maakonnas. Ning vajaduse olemasolul ka teistesse linnadesse. 2.2 Tarbijad Tarbijateks oleksid kooliõpilased igas vanuses, eelkõige maal elavad õpilased. Näiteks õpilased kellel oleks vaja kiiremini pärast kooli koju saada. 4 2.3 Ettevõte tulevikus Meie ettevõtte plaanib tulevikus suurendada töötajate arvu. Viia oma esindusi teistesse koolidesse ja linnadesse. Firma arenedes oleks plaan minna ka Baltikumi turule. 2.4 Turg tulevikus Kui äri edeneb hästi, siis laiendame turgu ka mujal Eestis. Eelkõige Tartu,
Keskkonnakaitse ja looduskaitse Keskkonnakaitse lokaalsed probleemid Eesti põhilisteks keskkonnaprobleemideks on: Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Veereostus Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine Soode kuivendamine ning turba kaevandamine Veekogude eutrofeerumine Militaarne keskkonnareostus Pinnase erosioon jne. Keskkonnakaitse globaalsed probleemid Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus Biodiversiteet iseloomustab ehk biodiversiteet on kõi...
lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida. Seejärel algasid osatäitjate otsingud. Kruusement oli kindel, et kinolinale peavad tulema tõelised kooliõpilased ning nad peavad olema raamatus kirjeldatud tegelastega sarnased. Noori hakati otsima koolidest. Kui teiste osalistega polnud mingeid probleeme, siis Tootsi tegelaskuju mängivat poissi pidi lausa kaks korda väljavahetama. Esimene Toots Riho Siren läks A. Kruusemendi sõnul pätiks kätte ning ta saadeti minema. Kohe peale seda leiti järgmine Toots, kes oli pärit Haapsalust, kuid peale esimest proovistseeni läks ta ära tal oli vaja karja minna. Ning siis leiti laulupeolt Aare Laanemets
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt ...
Eesti vägede ebaedu põhjuseks oli puudus nii varustusest kui ka meestest, samuti vilets moraal vähe oli neid, kes uskusid, et Eesti võiks saada Venemaa suuruse riigi vastu. Olukord muutus aga iga nädalaga bolsevike poliitika vallutatud aladel, eriti kirikutegelaste hukkamised ja varade natsionaliseerimine tekitasid vastuseisu kohalikes elanikes. Eesti vägede ette määratud Johan Laidoner suutis ära teha suure töö armee korrastamisel. Vabatahtlikena rindele läinud kooliõpilased ja üliõpilased tõid kaasa vaimustusepuhangu, välisabi Inglismaalt, USAlt ja vabatahtlikud Soomest tõstsid võitlusmoraali. 7. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede pealetung ning märtsiks oli Punaarmee Eesti pinnalt välja löödud. 19. sajandi teisel poolel hakati Eestisse rajama suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk, mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga, kuna Eestis asusid
teistmoodi töö ära. Väga palju raisati tunni aega mõttetu lobaga või siis korraldati igasuguseid koerustükke. Näiteks ujutati klass ühel korral üle kontrolltöö ajal, toodi kärbseid klassi või pandi klass kärbselinte täis. Samuti juhtus ette ka plahvatusi (täpsemalt magneesiumplahvatus õpetaja Toodri nina all.) Koolil oli ka mitmesuguseid tavasid. Õpilased pidid kõik kandma punast koolimütsi ja ülikonda. Iga hommik algas ühise lühikese palvusega, kus kõik kooliõpilased kogunesid saali. Seal lauldi ja direktor pidas igahommikuse kõne. Koolis ei tohtinud väiksemates klassides kanda juukseid seitlis.
Rahvastikupoliitika: · rändepoliitika · sündide arvu mõjutamine · regionaalpoliitika Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped. Rahvastikupoliitika Eestis: · Perepoliitika: kõik lapsed saavad lastetoetust ja kooliõpilased kord aastas koolitoetust enne ja pärast lapsesündi on emadel õigus tasustatud lapsepuhkusele täiendavad toetusi saavad üksikv anemad, kellel on enam kui neli last ning lapsed, kelle isad teenivad aega sõjaväes. · Sisserännet reguleerib Eesti riik sisserände kvoodiga. Eestisse elama asuvate inimeste arvu mõjutavad ka elamis- ja tööluba taotlemise reeglid · Suremus. Riigil kõige raskem mõjutada. Olulised on arstiabi kättesaadavus ja
· Alkoholi tarbimisest tingitud tervise- ja sotsiaalsed kahjud on suured. Märkimisväärne on joobe roll vigastussurmades. · Igapäevasuitsetajate osakaal suurem madalama haridustasemega inimeste seas. Levib vesipiibu, huuletubaka ning e-sigarettide kasutamine. · Sõltlastele mõeldud nõustamisteenuste vähene tagamine. Tugiteenused sõltlaste lähedastele vähe kättesaadavad. · Narkootikumide tarvitamine. Eriti 1516 aastased kooliõpilased. · Uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. · HIV-i edasikandumine sagenenud. Kaitsevahendite kasutamine ebapiisav. · Multiravimresistentsus. Eriti HIV-i nakatunud tuberkuloosihaigete suur suhtarv. Arengudokumendi seos teiste dokumentidega · Heaolu arengukava 20162023 käsitleb ühisosana aktiivsena vananemist, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamist, sotsiaalset sidusust ning töövõime säilitamist ja taastamist.
Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Vabadusristil on kolm liiki: Eesti Vabadusrist · sõjateenete eest (I liik) · isikliku vapruse eest (II liik) · tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. 1. detsembri kommunistliku mässukatse mahasurumise eest. Hannes Walteri artikli "Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabad...
Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Murettekitavalt palju noori on "tänu" sellele esimesele ja sellele järgnevatele suitsudele muutunud pidevaks suitsetajaks. Sest see sõltuvus on kiire kujunema. Kui paljud seda aga naudivad? Ainult veerand suitsetavatest Inglise teismelistest ütleb, et tegelikult suitsetamine neile meeldib (Bupa, 2001). Sama ohtlik, kui suitsetamine, on viibimine suitsuses õhus. Tegelikult lendub 85% tubakasuitsust ümbritsevasse ruumi. Eesti täiskasvanute seas läbiviidud uuringus (Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 2001) leitakse, et 43% täiskasvanutest hingab oma kodus tubakasuitsust õhku. Võib arvata, et vähemalt sama palju, kui mitte veel rohkem imikuid, lapsi, teismelisi peab samuti kodus suitsuvinguses õhus viibima. SUITSETAMINE POLE SUI...
Kuid alati on ka olemas järelmaksu võimalus. Tänapäeval on telefon igal inimesel taskus, sõltumata tema vanusest. Arvan, et valitud toote puhul ei saa tarbijaid jagada toodete või ettevõtete vahel. Minu arvamus on selline, et näiteks eakas inimene valib välja endale kõige soodsama telefoni, sest tal on vaja telefoni vaid helistamiseks; 20-40 aastased inimesed uurivad enne ostmist, millisel telefonil on temale vajalikud lisafunktsioonid ning kooliõpilased valivad telefoni selle välimuse järgi. On ka inimesi, kes jäävad oma vanale heale firmale truuks. Mobiiltelefonide tarbimist võib mõjutada sotsiaal-kultuuriline, demograafiline keskkond (vanuseline struktuur, tööhõiveline struktuur, sissetulekud, elustiil). Tarbijad soetavad endale sellises hinnaklassis telefoni, mida nad saavad endale lubada. Kõik sõltub muidugi nende sissetulekutest. Kuna toode ei saa eksisteerida
Sloveenia rahvastik 1. a) Sloveenias elab 2,005,692 inimest. b) Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik. c) 1) Makedoonias 2,066,718 2)Botswanas 1,990,876 3)Namiibias 2,108,665 2. a) Sloveenia rahvastiku keskmine tihedus on 97.28 in/km2. b)Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal. Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu, seal on raske maad harida. 3. Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine (1990. a. sündis 22 368, 2003. a. 17 381 last ). 1997. a-st on suremus ületanud sündimuse. Rahvasti...
Valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata. Saksa okupatsiooni võimed olid eesti rahvusväeosad laiali ajanud, alustanud kaitseliit oli nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoonade ja muu varustuse nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, arvati et eesti on nii väike, et ei suuda end kaitsta, üldine sõja tüdimus. · Punaarmee tõrjuti välja, kuidas?: soomlaste ja Briti laevastik tuli appi, kooliõpilased kuulusid vabatahtlike hulka, valituse lubadus viia läbi maareform-ehk mõisamaade riigistamine, korraldati ümber rahvaväe juhatus(laidoner), soomusrongid · Eesti Töörahva Kommuun- ,,omaette riik", juhiks- Jaan Anvelt · Landeswehr'i sõda- (ehk maavägi), baltisakslaste kukutamine Venemaal Tartu rahu sõlmimine- 2.veebruar 1920 Sisu:Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude
Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt
Katuselt Kasar/Uusberg/Tomson Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit ,,Katuselt". Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmazoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval o...
kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Vabadussõja puhkedes, astus Wiiralt 1918. detsembril algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni. Pataljonist moodustati 2. soomusrongi dessantmeeskond. Rindel oli noor kunstnik kuni 1919. aasta märtsini, mil kooliõpilased toodi tagasi Tallinna ning rakendati valve- ja sisekaitseteenistusse. Sõja ajal osales noor kunstnik oma esimesel kunstinäitusel, 1919. aasta suvel Tallinnas korraldatud Eesti kunsti ülevaatenäitusel. Kui sügisel 1919 asutati Tartus kunstikool Pallas, palus Wiiralt ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni. Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel
Kui habras on hetk, milles elame Mängides väikse lapsega sõjamängu, karjuvad nad sind mängurevolvriga sihtides: ,,Ma tapsin su ära! Sa oled surnud!" mõistmata ise, mis need sõnad tegelikult tähendavad. Seletades talle inimese tapmist, ütleb ta: ,,Ega ma siis päriselt seda mõelnud. Sa oled vaid ,,mängult" surnud." Kuid varsti kogeb see laps, kui kiiresti muutub mäng reaalseks eluks ja tal tekib endalgi küsimus, kui habras on ikkagi hetk, milles elame. Noor ei oska karta ohte, mis võivad tema elu ohustada. Oleks meie oskus teada, mil sureme, saaksime enda elu korraldada just nii, et elame täisväärtuslikku elu kuni viimse hetkeni. Meil aga kahjuks puudub selline võime ja informatsioon ning selle tõttu hindame kõrgemalt iga hetke, mil elame, hingame. Samas peame arvestama, et iga hetk võime sattuda katastroofi, mille käigus võime kaotada oma kallima aarde- elu. Eredaks näiteks on Soomes Tuus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
