Man hat heute viele Möglichkeiten zur Unterhaltung. Es gibt Theater, Filme, Fernsehen, Konzerte, Zeitschriften, Zeitungen und Bücher. Da gibt auch das Internet. Ich sehe jeden Tag nicht fern. Ich ziehe es vor zu lesen und Theater. Aber manchmal sehe ich Allo Allo von Youtube. Das ist meine Lieblingssendung. Fernsehen spielt eine kleine Rolle in meinem Leben. Ich sehe das Fernsehen so selten wie möglich. Alle estnischen Fernsehsender abgesehen von ETV sind schrecklich. Es gibt zu viele schlechter amerikanischer Schmulzen und idiotische Werbungen. Von ETV können wir gute Filme und Sendungen sehen. Die Nachrichtensendung ist auch in ETV am besten. Kanal 2 zum Beispiel hat zu viel Dinge wollen wir nicht darüber wissen. Ich kann so häufig fernsehen, wie ich will. Aber glücklich liebe ich nicht sehr Fernsehen. Meine Lieblingssendung ist Allo Allo. Ich habe kein Lieblingsmoderator. Ich denke, dass sie alle schrecklich sind. Ich sehe niema...
Televisiooni mõjusfääris oleme me kõik. Töönädalas on reeglina 40 töötundi, teleri ees veedab iga täiskasvanud eestimaalane keskmiselt 25 tundi nädalas. Enne kui laps kooli läheb, on ta näinud tuhandeid tunde erinevaid teleprogramme. Laps on saanud teada televisioonist rohkem kui vanematelt. Kui koolis veedab laps õppeaasta jooksul umbes 800 tundi, siis teleri vaatamisele kulub umbes 3,5 tundi päevas ehk 1300 tundi aasta peale kokku. Väga suurt osa tänapäevastest saadetest moodustab rämpstelevisioon. Sinna hulka kuuluvad suurel määral tõsielusaated. Lugedes artiklit "Enesetapp helesinisel ekraanil" sain aru, et tõsielusaade "Tõehetk" on üles ehitatud puhtalt ühe enesepaljastamissoovile ja teiste tegevuste pealt passimise vajadusele näe, mida ta tegi, ja kuidas ta sellest rääkida julgeb! Omamoodi on müstilised osalemislepingud, millega inimesed müüvad end produktsioonifirmale maha. Kui aga keegi "kuulsustest" saab aru, et talle saates osalemine ei
Vanaaegne kaasaskantav Televisioon Nüüdisaegne teleprogramm pakub vaatamiseks rikkaliku valiku saateid, mis erinevad oma sisu, väljenduslikkuse ja ülesehituse poolest. Peale nn omasaadete (uudiste, vestlussaadete, kultuuri-, spordisaadete) on populaarsust võitnud mujalt tulnud saatevormid, mis on tihti kirevamad, koosnevad paljudest lühikestest lõikudest, nende tempo on kiirem. Laialt on levinud nn üldhuviajakirjavorm ja hulgakülastajatega vestlussaade. Suure osa praegustest saadetest moodustavadki mujalt sisseostetud vormiga sarisaated, samuti sarifilmid. Üks olulisi televaatajate köitmise vorme on mitmesugused mängud. Nii kohtumis-, teadmis- kui ka õnnemängud on saavutanud aastate jooksul populaarsuse paljudes telejaamades üle maailma. Teleprogrammi võib jagada faktidel põhinevateks ja väljamõeldud lugudeks. Dokumentaalsed ehk faktidel põhinevad saated on tõsielufilmid ja tõsieluline teleajakirjandus: uudised,reportaazid jm tõsielusaated. Siia kuuluvad ka
on kaasahaarav. Karl-Erik Taukar on sündinud 1. märtsil 1989 ning tema lapsepõlv koos esimese kahe kooliaastaga möödus Viljandis. Väiksena ta muusikakooli ei kippunud. Alles Tallinna kolimise järel hakkas ta kolmandas klassis laulma kooli poistekooris ning kaheksandas klassis paremate sõpradega bändi tegema. Pillimängu on ta õppinud iseseisvalt. Taukari sõnutsi pole bändist nimega Sölgie Ämbör praegu enam midagi rääkida. Karl-Erik Taukar kogus tuntuse saadetest "Eesti otsib superstaari" ja "Sinu nägu kõlab tuttavalt", näidates üles nii suurepärast laulja- kui ka näitlejaannet. Ta on Tartu ülikooli ajakirjandustudeng ja mängis basskitarri sellises bändis nagu Triin Niitoja & John4, kellega koos tuli 11.detsembril 2012 singel "Põhjatuul". Bändi kutsus teda vana tuttav Jaanus Saago, kelle lauluõpetajaks Mustlas oli Taukari ema. Karl-Eriku esimene singel oli „Seitsme tuule poole“ , mis räägib sellest, mis juhtub
haritlased. 2 raadio kanalit: Radio Vega ja Radio Extrem Rootsi keelsed telekanaleid saab näha tänu kaabel televisioonile. Lisaks sellele on 1863 a. tehti soome keelest teatud televisioonis 9% saadetest rootsikeelsed. üleminekuperioodiga võrdne valitsemise keel Alates 2001 aasta augustist on Soomes 1 rootsi rootsi keelega, mis varem oli olnud ainsaks keelne digikanal. ametlikuks keeleks selles valdkonnas. Kultuurielu: Teater:
Kohaliku telekanali saadetest on noorte televiktoriin vaatajate ja osalejate seas hinnatud meelelahutus. Frank Hardy läheb kooli esinduses viktoriinile võistlema, tema vend Joe koos sõpradega aga stuudiosse ergutama ja kaasa elama. Enne saate algust küsib Joe Frankilt mõned küsimused. Enamus neist on spordiküsimused. Neile Frank ei oska vastata. Järsku küsib üks poiss, kelle nimi on Steve Burke ning kes on ka Bayporti võistkonna Joe ja Franki käest , et miks nad ainult spordi küsimustega tegelevad. Nii jutustamine Steve, Franki ja Joe vahel algaski ning kuhu varsti liitus üks tüdruk nimega Debbie, kes oli kolmas liige võistkonnast nimega Bayport. Äkitselt kuulsid nad, et keegi astub sisse ja hüüab hästi kõvast ,,Tervitus!". Kõik nägid sisenemas ,,Kella nelja mälumängu" produtsenti Marcey Simsonit, kes tuli ütlema võistkondadele, et mäng hakka, mõne minuti pärast. See tähendas seda, et võistlejad pidid minema stuudiosse laudade taha ja k...
Materiaalse katku ja vabaduse liigse hindamise põlvkond aga pidas oma järglasi nii intelligentseteks, et hakkas ka neile ühe rohkem vabadust ja õigusi andma. Ühelt poolt on see arusaadav kui sa ikka enamuse ajast tööl oled ja järjekordse kalli kingituse näol näed oma tütre või poja silmis tohutut tarka nägu, sest ta oskab hinnata kingitust, ei pruugi sa märgata, et liigne õigus ja vabadus on sellele silmapaarile veel liiast. Mida me aga nüüd kõikvõimalikest saadetest, uudistest, naabrinaistelt, ajakirjadest, eneseabi õpikutest ja netifoorumitest loeme ja näeme? Õpilastel on koolis õpiraskused, nad on kasvatamatud, tarbivad liiga vara mõnuaineid, joomine ja suitsetamine on üha noorematel probleemiks, vanematel ei ole aega lastega tegeleda, vanemad ei saagi oma lastega hakkama, sest neil on endal suhted sassis ja raha teenimise mure matab võime keskenduda kooliga seotud probleemidele. Koolidesse tekkis vajadus võtta tööle
Keskmine laps vaatab päevas 3-4 tundi TV-d So 21-28 tundi nädalas, 1092-1456 tundi aastas Umbes 70% peredest on rohkem kui 1 TV Keskmine 16 aastane noor on veetnud TV ees rohkem tunde kui koolis So u 20000 tundi TV ja 8000-8500 tundi koolis Keskmine 16 aastane noor on näinud TV-st 13000 tapmist 70% saadetest sisaldab vähemalt 1 vägivallaakti Ühes tunnis on TV-s keskmiselt 7,5 vägivallaakti Multifilmides 25 19% juhtudest sai vägivallatseja karistada, 15% tasu, 58% tagajärgi ei ilmenud 47% juhtudest pole märgata vägivalla kahjustavaid tagajärgi Keskmine laps näeb aastas 25000-40000 TV reklaami
seda, mida ta tegelikult ei ole. Film võib tunduda ühendava jutustusena, mis esindab teatud konkreetse grupi huve, on aga tegelikult vaid kunstlik moodustis, mida hoiab koos hulk spetsialiste, materjale ning tehnikaid, mis tavaliselt väljagi ei paista. Filmi ühtsus on suurel määral illusioon. (Grenz 2003: 43) Kõige mõjusam vahend levitamaks filme loojatelt vaatajateni on televisioon. Suur osa teleprogrammidest koosneb saadetest, mida hulk filmitootjaid kõige erinevamates formaatides loovad, alates reklaamfilmidest kuni seriaalideni. Televisioon on meedium, mille kaasabil film tungib päev-päevalt miljonite inimeste ellu, nii võib teda vaadata ka lihtsalt kui filmitööstuse laiendust. (Grenz 2003: 45) Ekraan olgu siis tegemist filmi, televisiooni või arvutiga näitlikustab postmodernsest hägustumist subjektiivse mina ja objektiivse maailma traditsiooniliste kontrastide vahel
Kokkuvõte Kuna Gordon Ramsay kohta kirjandus Eestis peaaegu et puudub, siis uurisin erinevaid allikaid internetist. Leitud informatsioon tuli tõlkida inglise keelest eesti keelde. Üheks minu loovtöö eesmärgiks oli Gordon Ramsayst rohkem teada saada. Esimese püstitatud eesmärgi tulemuseks võiksin lugeda seda, et tean temast nüüd palju rohkem. Olles eelnevalt tema austaja, sain siiski teada enda jaoks uut ja põnevat infot. Sain teada, et Gordon Ramsay on hoopis teistsugune, kui tema saadetest paistab. Samuti sain teada, et ta perekond oli vaene ja ta asus juba 16 aastaselt üksinda elama ning et ta on mänginud jalgpalli ja stipendiumiga kokakooli saanud. Gordon Ramsay on väga kuulus kokk, aga on ka inimesi, kes ei tea teda nii hästi nagu minu tehtud küsitluses oli näha. Üks täiskasvanu ei vastanud ühelegi küsimusele õigesti, samas kui üks 14-15 aastasesse vanusgruppi kuulunud poiss vastas kõik küsimused õigesti
Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson Eesti ringhäälingu algusaastad 1.1 Righäälingu tekkimine Eesti ajakirjanduse algus on tihedalt seotud soovi ja vajadusega rahvast harida ja valgustustööd teha. Juba äkamisaegsed ajakirjanikud tegelesid ka rahvavalgustamisega, poliitikaga, haridusega. Ligi sajand pärast trükiajakirjanduse algust sündis Eestis raadioringhääling (RH). Hoolimata sellest, et aeg oli edasi läinud, sarnanes raadio esialgne peamine funktsioon trükiajakirjanduse algaastate omaga. Eelkõige nähti raadios uusi võimalusi hariduse ja kultuuri levitamises eriti neisse piirkondadesse, mis jäid keskustest kaugele. Uued võimalused avaldusidki aegruum mõõtmes lisaks geograafilisele ...
sotsiaalvõrgustikes kui ka uudisteportaalides. Autorile sarnaselt loeb ka ema uudiseid Delfist ja Postimehest ning veedab suure osa ajast Facebookis, kus tutvub sõprade jagatud linkidega päevakorras olevate uudiste ja muu huvitava kohta. Kontoriruumis on seinal ka televiisor, kus mängivad enamasti kas ETV või Kanal 2, samas saab vahetada kanaleid. Hommikuste vahetuste puhul vaatab ema tihti ETV hommikuprogrammi ’’Terevisioon’’ ning korduseid teistest huvipakkuvatest saadetest. Töö lõppedes istub ema autosse ja teel koju saab end jälle maailmas toimuvaga kursis hoida raadio kaudu, taaskord kuulates StarFM’i, Raadio Elmarit ja/või Kuku Raadiot. Kodus veedab ema suure osa oma ajast televiisori ja arvuti taga. Õhtuti vaatab kõigepealt ’’Aktuaalse kaamerat’’ ja edasi juba teise eesti meediakanalite uudistesaateid. Kui pole võimalik tervet õhtut teleri ees veeta, siis vaatab vähem, kuid see-eest valitud saateid, mis huvidele kõige enam vastavad
andmeteta poleks olnud empiirilise osa kirjutamine võimalik. 1. TELEMEEDIA OLEMUS 4 Televisioon on enamiku inimeste jaoks tähtsaim infoallikas. Seda peetakse kõige mõjutavamaks avalikku arvamust kujundavaks meediumiks. Televisioon on säilitanud vaatamata kiirele kommunikatsioonitehnoloogia arengule oma olulisuse. (Kask, 2013) Teleprogramm koosneb omatoodangust ja sisseostetud saadetest. Omatoodangu ehk Eesti enda saate või seriaali on tootnud kas audiovisuaalmeedia osutaja ise või on teinud selle koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga. Seaduse järgi on teleprogramm kohustatud omatoodangut näitama televiisori vaadatavuse tippajal, s.t ajavahemikus 19.0023.00. Siis näidatakse olulisi või huvitavaid saateid. Tavaliselt on nendeks uudised, komöödia-, draama- ja noortesarjad. Sisseostetud saadete kellaajaline telekavasse paigutamine ei ole oluline
(Veidebaum, 2003.) 8. LAPSEVANEM JA TELEMEEDIA Kahjuks ei suuda vanemad tihtipeale oletada, kuidas nende lapsed ühele või teisele saatele reageerivad. Täiskasvanud kalduvad alahindama laste võimalikke 17 hirmureaktsioone televisioonist nähtule. Täiskasvanud vaatavad televiisorit kodus palju, paljudes kodudes mängib see kogu aeg taustaks ja seetõttu on võimatu last mitteeakohastest saadetest eemal hoida või üldse teada, mida ta parasjagu televiisorist näinud on. Pahatihti lubatakse liiga palju televiisorit vaadata juba päris väikestel lastele, kasutades lapsehoidjana telerit, mille ees laps istub mitu tundi päevas. Üle poole vanematest ei ole kunagi reguleerinud lapse telerivaatamist. Kas siis põhjuseks kiirustav elustiilis, või vabakasvatuse? Saab ju öelda: lapsel on õigus ise otsustada, mida ja kuidas ta vaatab. (Taimalu, 2012.)
Hennoste, Annika Valdmets ja Leelo Keevallik. Oma panuse on andnud ka Tõnu Tender, Liina Lindström ja Pärtel Lippus. 3 1. KEELEJUHT. MATERJAL Esimeses alapeatükis annan ülevaate analüüsitavast isikust – Jüri Muttikast. Kirjeldan tema haridusteed, ameteid. Teises alapeatükis selgitan teemasid, milles intervjuudes juttu oli. Täpsustan ka, mis saadetest minu litereeringud pärinevad. 1.1. Jüri Muttika taust Jüri Muttika on sündinud 18. oktoobril 1977. aastal Rakveres. Ta lõpetas 2000. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna raadiorežii erialal bakalaureuseõppe. Seejärel astus ta magistriõppesse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonda, mis jäi ametlikult lõpetamata. Aastatel 2006–2010 õppis
Kruus ja Six Swingers (Mutsu 1991, 7: 37). Kodumaise ringhäälingu džässisaadete tähtsust oma muusikamaitse kujunemisel ja arendamisel on rõhutanud just väiksemates kohtades tekkinud džässorkestrite pillimehed (H. Juurikas Talis, vennad Juttused Uue-Karistes). Tõenäoliselt suurim oligi omamaiste saadete tähtsus, kuna lihtrahva puudulik võõrkeelteoskus ei võimaldanud rootsi- või ingliskeelsetest saadetest piisavalt aru saada; seega võib oletada, et võõrkeelseid džässisaateid kuulas põhiliselt siiski üsna selgelt piiritletav sihtgrupp – džässi- huvilised muusikud 240 . 239 Paralleelselt ringhäälingu arenguga tekkis meil ka hulk nn piraatsaatjaid, millest meie kontekstis oleks põhjust mainida “Tallinna Amatöör-ringhäälingusaatja nr 4” tegevust. Selle nime taga olid kolm Tallinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
