Eesti keele allkeeled literatsioon (0)

Eesti keele allkeeled
Transkriptsioon
17.09.2013
Litereerimine (10 min) põhitasandil
Esitamise tähtaeg 20. november!
CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb
litereerida
Transkriptsioon
• Kasutatakse vestlusanalüüsi 
transkriptsiooni
•  Kirjutatakse  nagu kõneldakse
• Tuuakse välja need seigad, mis on 
olulised suhtluse jaoks
Transkriptsioon
•
sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused
•
suhtlusüksused
•
pausid
•
kõne omadused ( intonatsioon , venitused , 
katkestamised, rõhud, valjus jne)
•
pealerääkimised ja haakumised
•
transkribeerija kahtlused (nt halvasti  kuuldud sõnad)
•
niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub 
transkriptsioonimärk või mida ei  taheta  transkribeerida, 
kuid mida on vajalik ära näidata (hääle omadused, 
kõrvalised hääled, nutt vms).
Litereerimisel tuleb igal juhul ära 
märkida järgmised nähtused:
• sõnad (vastavalt hääldusele)
• lausungipi rid ja lausungisisesed intonatsioonipi rid . , ?
• pausid (.) (…)
• poolelijäänud sõnad -
• pealerääkimised [ ]
• ebaselged kohad {-} {---} {tekst}
• litereerija kommentaarid (( ))
Soovitav :
• venitused :
• kokkuhääldused =
• rõhud `
Ei pea jälgima tempo, hääletooni, hääletugevuse muutusi.
Sõnad
• kirjakeeles olemas olevad sõnad, mil e hääldus ka 
vastab kirjakeele tüüphääldusele/normidele, kirjutatakse 
üles vastavalt kirjakeele ortograafiale; 
• kirjakeeles olemas olevad sõnad, mil e hääldus ei vasta 
kirjakeele hääldusvi sile ja sõnad, mil el kanooniline 
ortograafia  puudub, kirjutatakse üles vastavalt 
hääldusele: sis, vä, nimodi, kule, ota, tegelt, öheksa, 
müia jms; 
• võõrkeelsed sõnad kirjutatakse vastavalt nende tegelikult 
hääldusele: jes, jee, vau, hel ou, stoori, sorri, thäts, hleb, 
markovka; topeltsulgudes kommentaarina võib lisada 
originaalkeele kirjapildi: laav ((love));
• g, b, d võõrsõnade alguses kirjutatakse vastavalt 
kirjapildile, st g, b, d abil; 
• h sõna alguses märgitakse vastavalt hääldusele: hobune 
/ obune;
• võõrsõnades  märgitakse rõhuline silp pika vokaali või 
konsonandiga: Ta`maara, Kar`paatov; 
• mittekirjakeelsed li tsõnad kirjutatakse kokku:  onju , 
nojah, eksole; 
• lahku hääldatud li tsõnad kirjutatakse lahku: sünni päev;
•  pealkirjad  ja nimed märgitakse  samade  reeglite järgi 
nagu  muudki  sõnad. Nende alguses on suurtäht.  
Jutumärke ei kasutata.
• arvud tuleb sõnadega välja kirjutada vastavalt 
hääldusele: kakskend=kaks, kaeksada=kolgend=öeksa. 
Varieerumise näiteid 1
ainult 467
aint 143
ainud  3 
ainlt 1
ainuld  2
aind 36 
ainut 7
 
Varieerumise näiteid 2
aitä 7
aitäh 1100
aitääh 2
aiteh 5
 
aktsiaselts 20
aksiaselts 10
aksjaselts 1
aktsiasts 1
akselts 1
Varieerumise näiteid 3
laupäev 22
lauppäev 11
lauba 7
laupäeval 24
lauppäel 3
lauppäeval 15
laupääval 1
laubäval 1
laupäevane 2
lauppane 1
Varieerumise näiteid 4
tähendab 529
tähendap 22
täendab 55
täendap 11
täemp 1
tähap 1
täheb 3
tähend 7
tähndab 9
tähnd 1
Üneemid
• üneemid märgitakse tavaliselt kahekordse tähega: 
aa, ee, õõ; 
• lühike üneem märgitakse ühekordse tähega: a, e, 
õ; 
• pikem üneem märgitakse kahekordse tähega, 
millele järgneb  venituse  märk ee:, aa:. Eriti pika 
üneemi puhul lisatakse veel kommentaar üneemi 
järel ((eriti pikk)); 
• kinnise  suuga  hääldatud nasaalne üneem: mm. 
Tagasiside
• tagasiside jaatussõna märgitakse kahe aa-ga: jaa; 
• kinnise suuga hääldatud jaatusüneem: mhmh, mh; 
•  pikemalt hääldatud jaatusüneemis kasutatakse 
topelttähte: mmhm; 
• lahtise suuga hääldatud jaatusüneem: õhõh, ähäh; 
• kinnise suuga hääldatud eitusüneem: mqm; 
• lahtise suuga hääldatud eitusüneem: õqõ või äqä; 
Intonatsioon
Langev intonatsioon – punkt. 
Poollangev intonatsioon -  koma . 
Tõusev intonatsioon - küsimärk. 
NB! Küsimärk ei tähista küsimust!
Tasase  intonatsiooni korral ei kasutata mingit 
märki.
Lausungid algavad väikese tähega. 
Pausid
(.) - mikropaus: 0,2 sekundit või lühem 
(...) - pikem  paus  
(1.2) - pausi pikkus sekundites 
P:
teie ikka `esinete seal=võ.
(…)
T:
jaa
(…)
P:
meie=`ka?
Poolelijäänud sõnad
si-
kol- kolmapäeval
Pealerääkimised
V: .hh ahaa et sõidad minu juurest ´läbi 
võtad [sel-]
H:  [võt-] võtan sul selle `massina `ära.
A: ma tahtsin [ seekord ] veel natuke rohkem
B:
      [mhmh]
Ebaselgused< - loogeliste  sulgude  sees on halvasti 
  kuuldud tekstilõik või kõneleja nimi < - ebaselgeks jäänud sõna või kõneleja < - pikem ebaselgeks jäänud lõik 
(…) ((ema kisub  kommipakki lahti))
L: {---}
E: $ a see ei `tulegi lahti, ta on nii kõvasti 
`kinni. $
I: ta=tab `mahla.
(…)
P: {-} `viinamarja`mahla.
Kommentaarid 1
• litereerija kommentaarid ja  seletused  
situatsiooni kohta ((tuleb laua juurde)), 
((sööb samal ajal)), ((ütleb H-le)), ((küünitab 
albumit võtma)), ((avab purgi))
• füsioloogilised häälitsused ((aevastab)), 
((köhib)), ((köhatab)), ((röhitseb))
• muud hääled/häälitsused, taustamüra 
(( kolin )), ((kilekoti krabin)), ((laps  nutab  
teises toas)), ((koer  haugub )), ((vilistab))
Kommentaarid 2
• kommentaarid hääletooni, venituste,  naeru  jms 
kohta ((pedagoogilise tooniga)), ((pikk lõbus 
naer)), ((tülpinult)), ((ohkab)), 
((vaevukuuldavalt)), ((õpetlikult)), ((nipsakalt)) 
• meediatekstides: ((saate signatuur)), 
(( reklaam )), (( muusika ))
•  ebatavaline /kirjakeelest erinev välde, mida ei 
saa ortograafiliselt esitada ((2. välde))
• ebatavaline palatalisatsioon, mida ei saa 
ortograafiliselt esitada ((palataliseeritud))
Venitused
• häälikute venitused märgitakse kooloniga 
venitatud hääliku järel: t:ere päevast, ma:terjalid; 
• häälikute kvaliteeti eraldi ei osutata: märgitakse 
näiteks j:ah, kuigi hääldus on i:jah; 
• venituse pikkus osutatakse vajadusel 
kommentaariga sõna järel ((väga pikk)); 
• kommentaarina lisatakse vajadusel venituse järele 
topeltsulgudesse venituse funktsioon 
((ajavõitmine/mõtlemine/takerdumine teksti 
tegemisel)). 
Kokkuhääldused
• Kokkuhääldatud eraldi sõnad seotakse 
võrdusmärgiga: tulin=ja. 
• Võrdusmärgiga tähistatakse ka kahe 
vooru  tihedalt üksteise otsa haakimine:
M: * tondid * =
T: =` kummitused e `tegelikkuses ja 
`väljamõeldisena.
Rõhk
Ülakoma
- rõhulise sõna ees `kohe 
- liitsõnas rõhulise sõnaosa ees 
`sünnipäev / sünni`päev
- võõrsõnades rõhulise silbi ees ho` tell , 
ekskurs`joon (kui sõna ei ole  lauses  
rõhuline, siis rõhumärki ei kasuta)
- ebatavalise rõhulise silbi ees  tingi `mata, 
näge`mist
Kõnetempo ja hääletugevus
>...... kiirendatud  lõik 
- (väljapoole osutavad nooled) 
aeglustatud lõik 
*......* - muust kõnest vaiksem lõik 
AHA - (suurtähed) hääle kõvendamine 
Köhatused
• kommunikatiivne köhatus märgitakse: 
khm; 
• mittekommunikatiivne köhatus/köha 
märgitakse kommentaariga ((köhib)). 
Naer
lahtise suuga naer (lagistamine): hehe; 
kinnise suuga naer (mügistamine): mhemhe. 
lühikesed naeruturtsatused: he, heh, mhe,  mheh .
Naeru pikkus ja naeru tähendus osutatakse 
vajadusel kommentaariga naeru järel ((lõbus, 
parastav, kurb, kohmetu)) 
s(h)õna - (sulgudes olev h sõna sees) sõna on 
lausutud   naerdes ; 
$.....$ - naerva häälega öeldud sõna või pikem lõik, 
kuid mitte tõeline naer. 
Jäljendamine ja aktsent
• hääletooni või hääle kvaliteedi muutumine 
@.....@. Lisada võib kommentaari, nt 
((pedagoogilise tooniga)); ((kurvalt)); 
((vihaselt)).
• aktsent £.....£. 
• lauldud tekstiosa   ¤ .......¤ 
• vinguv hääletoon %......% 
•  hakitud kõne #.......# 
• loetlemine/ loetelu &.......& 
Hingamine
.hhh - häälekas sissehingamine
.jaa - (punkt sõna ees) sõna on lausutud sisse 
hingates (kui mitu sõna järjest lausutakse sisse 
hingates, siis panna punkt iga sõna ette: .tipa . tapa  
.tipa .tapa)
.nff - nuuksumine 
.nhh - ninaga tõmbamine sissepoole
 
hh - häälekas väljahingamine
sõna lõpul olev tugev väljahingamine ja õhkamine 
märgitakse =h abil: tule=h, tule=hh 
Kokutamine
• kokutused ja silphaaval hääldamine 
märgitakse sidekriipsuga: 
• k-k-k-kui, tu-le-ma 
Litereeritud teksti näide
H: no: tädi va- `said mi[dagi]
V:
           [`tädi] Maali käis `alevis=ja ja `tead tädi 
Maali  unustas vaata`mata. aga ma `elistasin selle 
`kaupmele=ja tema `ütles=et tema (.) et `nisukseid nagu: tead 
need vanad `Põhjala  pehmed  kummikud=
H: =jah
V: et `neid enam ei `ole, 
H: ah[ah]
V:  tähendab on need `päris pika säärega, 
H: ahah=
V: =ja on `lühikese säärega,
H: ahah=
V: =on nisukesed aga need=ta=üts ta=ei=`ole `kõvad et nad 
pealt on nisuksed `läikivad ja neil on nisuksed soojad ` sokid  
on `sees.
Litereerimise protsess
1. Lüüa sisse (ilma erilist täpsust taga ajamata) kogu litereeritav tekst. 
Konkreetsete sõnade täpsustamine toimub kogu aeg paralleelselt sõnade 
erijoonte analüüsimise ja märkimisega.
Seejärel analüüsida tekst lineaarseteks  osadeks :
2. Jagada tekst lausungiteks ja suhtlusüksusteks (märgid . , ?). 
3. Märkida ära pausid ilma nende pikkust fikseerimata.
4. Jagada pausid mikropausideks (.) ja pikemateks pausideks (...).
5. Märkida poolelijäänud sõnad (märk -), lihtsõnade kokkuhääldused (märk =) 
ja liitsõnade lahkuhääldused (lahku kirjutada).
6. Kontrollida sõnade kvaliteeti (lühendused, venitused, normingust erinevad 
häälikud ja vältekasutused, diftongide lihtsustumine jms).
Seejärel tuleks analüüsida intonatsioonilised, pragmaatilised ja 
paralingvistilised nähtused.
7. Märkida ära rõhutatud sõnad või sõnaosad.
8. Märkida pealerääkimised.
9. Lisada mitmesugused paralingvistilised nähtused ja uurija kommentaarid 
(naer ja naerev hääl, ebaselgused jms).
10. Osutada tempomuutused (kiirendused ja aeglustused), hääletooni, 
hääletugevuse muutused.
Voorudevaheline paus eraldi real
S:
aga=noh `omaksed on `kaugel=ja (.) ja 
`küll nad on `väikeste lastega=ja (.) ega 
see `tulek ei `ole niisama `tööd=ja 
kõik=ja
(…)
V:
ee kas sa (.) ` Leili  tuled `kah meiega 
`kaasa=või.
Osalejatunnus
• Nime (rolli) algustäht,  koolon , Tab
• Telefonikõnedes H, V (V1, V2, H1, H2) 
• AL: 
• {-}: 
• {A}: 
M: jaa `jaa. mingi `akne ei ole ültse mingi: 
` eksistentsiaalne  [prob`leem.]
K:
   [vaata: vaata] neid  
modelle, `need on ju (.) `suisa `puhta 
näoga.
KM: ema naeris =et enne peetakse noor 
`sõda maha kui meie isa ükskord oma 
`püssi kätte [saab.] [mhemhe]
IT:
    [noh]
ST:
[hehe]
Mitte nii:
H:
jah, ` seitse [viis] oli `lõpp jah
V:
                    [mh]  jah.
vaid nii:
H:
jah, `seitse [viis] oli `lõpp jah
V:
          [mh]
V:
jah.
Ebaselgused
Ära märgi samade loogeliste sulgude sisse 
kriipse ja teksti. 
Ära tee nii: {- sõna},
vaid  {sõna}
Pealerääkimiste puhul: 
A: {---}]
B:
[mhmh]
• Paarismärgid peaks olema sümmeetriliselt.
Tee nii: * üks {ilus lause} *
Ära tee nii: * üks {ilus lause *}
• Punkt, koma, küsimärk on ilma tühikuta sõna 
küljes ja selle järel tulevad muud märgid.
Tee nii: @ üks lause. @
Ära tee nii: @ üks lause @.
• Paus on kindlasti punkti, koma, küsimärgi järel, 
mitte enne!
Tee nii: üks lause. (.)
Ära tee nii: üks lause (.).
Korduma kippuvad vead
• küsimärk ei tähista küsimust, vaid intonatsiooni tõusu!
• pealerääkimised tuleb märkida mõlema osaleja tekstis, 
ajada enamvähem kohakuti Tab klahviga, mitte 
tühikureaga. 
• märgi asemel on kasutatud kommentaari, nt tuleb 
kirjutada $ oota $, mitte oota ((naerdes))
• litereeringus ei tohi kasutada jutumärke, hüüumärki, 
rasvast kirja, kursiivi
Veel
• suurtähte kasutame ainult pärisnimedes
• ka inimeste nimed kirjutatakse ni , nagu antud hetkel 
hääldatakse
Info iga faili alguses
• oma nimi,  kursus (Allkeeled), õppeaasta
• Litereeritud lindi/lindistuse number (CD ümbriselt)
Missugune osa lindist on litereeritud ( minutid .sekundid)
• nt algusest kuni 14.57;
• 21.13 – 56.02;
• alates 45.34 kuni lõpuni;
• kogu salvestus litereeritud.
Faili nimi
• litereerija perekonnanimi + kursuse nimi + lindi 
ja salvestuse järjekorranumber, nt
• Kask_allkeeled_155_b7
• Failide nimedes ei tohi olla tühikuid, täpitähti, š, 
ž.
• Lindi ja salvestuse number on saadud CD-l.
Litereerimisprogrammid
VoiceWalker
http://www.linguistics.ucsb.edu/projects/
transcription/ tools .html 
Clan  http://childes.psy.cmu.edu
Praat  http://www.fon.hum.uva.nl/praat/
Audacity  http://audacity.sourceforge.net/
Esitada
Litereering esitada doc-/docx-failidena.
Saata [email protected]
Salvestuse CD-le ei tohi midagi lisada.
Salvestuse CD tuleb tagasi anda.

Document Outline

• Eesti keele allkeeled Transkriptsioon
• PowerPoint Presentation
• Transkriptsioon
• Slide 4
• Litereerimisel tuleb igal juhul ära märkida järgmised nähtused:
• Sõnad
• Slide 7
• Varieerumise näiteid 1
• Varieerumise näiteid 2
• Varieerumise näiteid 3
• Varieerumise näiteid 4
• Üneemid
• Tagasiside
• Intonatsioon
• Pausid
• Poolelijäänud sõnad 
• Pealerääkimised
• Ebaselgused
• Slide 19
• Kommentaarid 1
• Kommentaarid 2
• Venitused
• Kokkuhääldused
• Rõhk
• Kõnetempo ja hääletugevus
• Köhatused
• Naer
• Jäljendamine ja aktsent
• Hingamine
• Kokutamine
• Litereeritud teksti näide
• Litereerimise protsess
• Voorudevaheline paus eraldi real
• Osalejatunnus
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Korduma kippuvad vead
• Info iga faili alguses
• Faili nimi
• Litereerimisprogrammid
• Esitada