kogum, keda ühendavad näiteks sugulussidemed, ajalugu, sarnased väärtused ja eluviis, ning kes tavaliselt elavad lähestikku (Säästva Eesti Instituut, 2017). Teiselt poolt leviv arusaam ütleb, et kogukond ei seotud mitte niivõrd geograafilise asukohaga, vaid sellega, kas ja millised on inimeste ühised eesmärgid ja huvid. Kogukonnauuringu kohaselt, on kogukondade peamine tegutsemise põhjus arendada kultuurilist isetegevust ja suhelda kohalikega. (Vihma & Lippus, 2014) Selle põhjal võiks justkui väita, et kogukonnad tekivad peamiselt ikkagi oma naabruskondades. Siiski eristatakse kolme erinevat tüüpi kogukondi: esimene on huvipõhine kogukond, teine väärtuspõhine ja kolmas avatud tüüpi kogukond. Kui väärtuspõhine kogukond omab ühiseid arvamusi ning ajalugu ja huvipõhistel on peamine rõhk just suhtlusel, siis avatud tüübis võivad osaleda kõik ja see koondub peamiselt ühe kooskäimiskoha ümber
Keeda pasta poolvalmis. Haki sulanud spinat pisut peenemaks ja kuumuta seda koos pähklipuruga võis. Lisa rõõskkoor või soovi korral koore ja vee segu. Hauta pisut ja maitsesta soola-pipraga. Sega juurde poolvalmis pasta ja hauta vajadusel ettevaatlikult segades kuni pasta on valmis. Võta kanaliha marinaadist ja lao majapidamispaberile, et liigsest õlist vabaneda. Grilli kanafileed triibulisel grillpannil ja/või ahjus kuni küpsemiseni. Serveeri koos spinatipastaga Liis Lippus 08.03.2005 a. 8b
Artur Alliksaar Liis Lippus, Marit Raud, Silja Hallik, Maris Nikopensius 2008 Elulugu Sündis 15. 04. 1923. a. Tartus. Alates 1937 õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). 1943 värvati sõjaväkke, kust ta põgenes. 19441949 töötas ENSV Raudteevalitsuses. 1949 arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandus süüdistus kodumaa reetmise eest. 19491957 oli sundasumisel Siberis, oli vangis Narvas ja Mordvas. 19571958 elas Vologda oblastis. 1958 tuli loata Tartusse, kus töötas juhutöödel. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. 12.08.1966 suri vähki. Looming "Olematus võiks ju ka olemata Click to edit Master text styles olla" (koostanud PaulEerik Second level Rummo 1968) ...
Diplomat Diplomat's job isn't that easy. You have to be well educated. Knowledge in languages have to be high and you have to speak the language very well if not fluently. Everytime you change country, it is required to know basic things about it, like language, history, differences and so many other important things. In Estonia you can learn how to be a diplomat in Diplomatic School. It is very difficult to get in because every year they accept only around 30 students. You have to be flexible in your working hours because probably with the job you have to attend a lot of meetings or gatherings in the evenings. Conditions might be different depending on the country you are staying, like in America you'll probably have very good living environment, but if you have to compare it wiht Ukraine or Belarus then there are differences. Working in this field requires at least a degree from the univ...
Igal juhul tuleb mainida kirjes, et tegemist on kavalehega. Kui uurite kavalehte ajaloolistel vms eesmärkidel (repertuaari ülevaade kavalehtede põhjal vms), on see allika rollis ja läheb allikate nimekirja. Kui on tegemist mingi mitmeosalise väljaandega või seeriaga, tuleb märkida kirjesse ka köide või vihik vms. Siitan, Toomas 2000. Koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal enne 1850. aastat. Valgeid laike eesti muusikaloost. Eesti Muusikaloo Toimetised 5. Koost Urve Lippus. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia, lk 57-96. Näide 2a. Artikkel noodiväljaandes, näiteks eessõna Braun, Werner 1976. Vorwort. Johann Valentin Meder. Die beständige Argenia. Das Erbe deutscher Musik. Bd 63. Mainz: Schott, S 3-6. Lühendamine: köide kd, volume Vol, Band Bd; lehekülg lk (lk-d), page p (pp), Seite S. Näide 2b. Artikkel CD kaasvihikus Mitchell, Donald 1995. The Creating of the Eigth. Gustav Mahler. Symphonie No. 8. CD
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ruth Püss ETV teadustaja, tädi Ruth väikeste vaatajate hea sõber. Uurimistöö Kati-Ly Lippus 12A klass Juhendaja: Heidi Tammar Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1.ELUKAAREL................................................................................................... 1.1. Vanemad ja pere, sünnikoht.......................
kontsert anti Moskva konservatooriumis 1943. aastal. Kavas oli Mozarti Sonaat kahele klaverile KV 448, Arenski Süit, Chopini Rondo ja Eugen Kapi tantsud balletist "Kalevipoeg". Anna Klas (1912-1999) õppis klaverit Tallinna Konservatooriumis ning seejärel Berliini Kõrgemas Muusikakoolis Leonid Kreutzeri juures. Ta töötas klaveriõppejõuna nii Tallinna kui ka Riia konservatooriumis ning Tallinna ja Tartu muusikakoolis. Tema õpilaste hulka kuuluvad Laine Mets, Virve Lippus, Valdur Roots, Ada Kuuseoks jpt. Alates debüütkontserdist esines klaveriduo pidevalt Nõukogude Liidus, esineti soolokavadega, sega- ning raadiokontsertidel. Publiku tähelepanu köitis kahe klaverikunstniku kõrgetasemeline esinemiskultuur ja huvitav kavavalik, mis kindlustasid neile kõikjal täissaalid. Kõige sagedamini anti kontserte Leningradis ja Moskvas, kuid esineti ka teistes Venemaa linnades, samuti Leedus, Lätis, Taga-Kaukaasias, Ukrainas ja mujal. Igal
o Lihtsustatud transkriptsioonis murdetekstidest o Morfoloogiliselt märgendatud tekstidest o Infost keelejuhtide, lindistuste ja litereeringute kohta Soovi korral saab otsitulemusi kuvada koos kontekstiga Otsida saab märksõna, tähenduse, sõne, vormi, keele, murde, murraku ning keelejuhi vanuse ja soo alusel Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus Koostavad Pire Teras, Pärtel Lippus, Tuuli Tuisk, Nele Salveste, Sander Pajusalu, Liis Raasik, Helen Türk, Kätlin Aare, Anette Ross ja teised Tartu ülikooli tudengid Hetkeseisuga on märgendatud 357 879 sõnatasandi segmenti, 1 077 674 häälikutasandi segmenti, 472 460 silbitasandi segmenti ja 85 494 taktitasandi segmenti Foneetilise korpuse koostamise eesmärgiks on koguda andmeid spontaanse kõne foneetiliste joonte kohta, koguda materjali kõnetehnoloogidele ja uurida spontaanse
Ainestikku on kokku 45 minutit. Uurimistöö autor transkribeeris „Ringvaate“ 16. ja 36. osa, mis olid eetris 2014. aasta suvel. Saated on järelevaadatavad ning tasuta saadaval Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehel. Transkribeeritud tekstid on esitatud töö lisades. Varem on Jüri Muttika idiolektist esile tõusnud variaableid uurinud eelkõige Tiit Hennoste, Annika Valdmets ja Leelo Keevallik. Oma panuse on andnud ka Tõnu Tender, Liina Lindström ja Pärtel Lippus. 3 1. KEELEJUHT. MATERJAL Esimeses alapeatükis annan ülevaate analüüsitavast isikust – Jüri Muttikast. Kirjeldan tema haridusteed, ameteid. Teises alapeatükis selgitan teemasid, milles intervjuudes juttu oli. Täpsustan ka, mis saadetest minu litereeringud pärinevad. 1.1. Jüri Muttika taust Jüri Muttika on sündinud 18. oktoobril 1977. aastal Rakveres. Ta lõpetas 2000
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
modified movement. In comparison to the previous movement it is short and does not display any new image. As a whole the symphony is a success, being lyrical and elegiac in its basic mood, the dramatic outbreaks complement the basic nature. Tüür also relies on Estonian folk music but without citing it. The thematic images are not finished, once exposed; the composer starts to expand them. The leading creative principle of Tüür is monothematic. Musicologist Urve Lippus: Quite a lot of geometry may be found in these melodic lines: mirrors, uniform growth and decrease both in length and width, but also simple irregularities, which… cannot afford the emergence of completed and memorable melodies. As to form, the classical principles are observable in a very generalised manner… in the sphere of melodic thinking it is very difficult to keep balance between stylisation, quotation, plagiarism and banality. In this symphony there is much beauty
Milano: M. Polillo Ed. S.r.l. PORTER, L., ULLMAN, M., HAZEL, Ed. 1992. JAZZ: From Its Origins to the Present. New Jersey: Prentice Hall Englewood Cliffs. RANNAP, H. 1984. Tee muusikasse. Tallinn: Eesti Raamat. RAUDLA, H. 1993. Viljandi tantsumuusikast sajandivahetusest kuni neljakümnendate aastateni. – Sakala kalender, 130–135. RAUNA, I. 2005. Riigi Ringhääling muusikalise keskkonna kujundajana Eestis aastail 1934–1939. – Muusikaelu Eestis 20. sajandi algupoolel. Koost. U. Lippus. Tallinn: EMA, 105–190. REGI, A. 2000. Muusikast ja muust. Tallinn: Humare. REMMELGAS, R. Hääst muusikast ja Muusikaringist. – Realist, 1936, 1, 11. RINNE, A. 1973. Kui ma olin väiksekene. Tallinn: Kodumaa. ROSS, J. 2007. Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. RUSSEL, G. 1959. The Cromatic Concept of Tonal Organisation for Improvisation. New-York: Concept Publishing Company. SAAN, P. 2006. Sõjaväeorkestrid 1918–1949. Tallinn: EMTA. [Doktoritöö.]