2008 ilmus tema autobiograafia "Musta pori näkku". Raamatust · Raud kujutab naturalistlikult eri rokkansamblites mängimise aega (1980ndad aastad). Teost on saatnud ülisuur müügiedu - paari kuuga on seda ostetud üle 30.000 eksemplari. · Huvitav, hoogne, tihe, lõbus... ja väga kurb raamat. Raamat ühest ajastust ja noortest selle keskel. Sellest, kuidas üks põlvkond ennast surnuks joob. Selle kõige juures muidugi kõvasti lõbutsedes. Lõpp oli eriti morbiidne. Mulle tundub, et Raual on selle raamatuga mingi isiklik võlg tasuda, ja mida lõpu poole, seda paremini on seda tunda. · Raud suudab kirjeldada erinevaid olukordasid väga täpselt ja kohati ka võikalt. Raamatut lugedes saab naerda, pettuda kui ka hämmastuda. Jutud, mis raamatut valdavad on kohati üsnagi sünged, kuid väga tõesed ja reaalsed. Oma arvamus. · Raua äsja ilmunud raamat oli vägagi loetav, esimesed read, laused äratasid nii
Õnnetus kui õnn Tänapäeva kirjandusklassika hulka kuuluvaid teoseid on lihtne iseloomustada sõnadega `morbiidne', `kurjakuulutav' või `ängi täis'. Lugedes erinevaid teoseid nagu "Stepihunt" või "Protsess" tunnetame pidevat tormi saabumist või koormat nii üksikisiku kui terve ühiskonna õlgadel. Tõeline õnnetunne ongi justkui nagu illusioon või pettekujutelm, mille endile loome, et karmis ja ebaõnne täis maailmas ellu jääda. Kuid kas kirjandusest lähtudes on õnn siiski võimalik? Sellele küsimusele keskendub ka minu Ragtime-i arutlus. 20
Nokturn (19) Algselt oli nokturn öise missa osa (keskajal). 18. saj tähendas nokturn juba instrumentaalteost, mida kanti ette vabas õhus õhtuti. 19. saj hakkas nokturne kirjutama inglane John Field (mõjutas C palju). Alates sellest sai nokturnist mõtisklev, melanhoolse ja meditatiivse olemusega zanr. Sonaat nr 2 op 35 b-moll (1837-1839) Üks skandaalsemaid ja uuenduslikemaid teoseid Chopinil. Teose olemus on küllaltki morbiidne ja paljude jaoks tekitas see tollal võõristust. Uudne oli see, et II ja III osa olid justkui kohad vahetanud. IV osa on äärmiselt lühike ja ei vasta traditsioonilisele ettekujutusele ulatusliku sonaadi finaalist (finaali on võrreldud õela irvitamisega või tuule ulgumisega kalmistul). Teos on väga terviklik oma teemade ja motiiviliste seoste tõttu: I ja III osas b-c-des, lisaks on kõik osad mollis. Kesksel kohal on "Leinamarss"
mis tuleb ja seega on olevik vaid üks silmapilk" on mõtisklus Leonardo Codex Trivulzianost, mis parafraseeris iidset Heraclituse tarkust. ,, Oh aeg, asjade tarbija..." on jällegi üks tema esilekutsumine, ja ta kutsub meid ,,vaatama valgust ja jälgima tema ilu. Sulge korraks silmad ja vaata seda uuesti. Seda, mida sa nägid, ei ole enam olemas." Need mõtted võivad kõige paremini seletada Leonardo ühte kuulsaimat maali, Mona Lisat, millel on olnud pea morbiidne lummus kriitikutele ja rahvale (vaata Pateri kirju). Näoilme ja kuulus naeratus on tabamatud ja üürikesed, nagu tolmavate kivide, mis peegelduvad rohekassinisest veest, tunnetamatu olemus. Firenzes, kus ta lõputult paitas oma pintsliga Mona Lisa nägu, määras vabariik ta maalima Anghiari lahingut, osa Firenze-Visconti sõjast. See maaliti Sala del Gran Consiglio seinale Palazzo Vecchios, nüüd 15. Sajandi Salong, koostisosana Michelangelo episoodist sõjast
Alates 1935 a kogust Sonetid peale on kangrolikkuse üks punkt ergas loodustaju natuke erispärase nurga alt sügavam paigatunnetus (elab kohtadesse sisse), palju motiive Võrumaalt. Edaspidi ka Tartu motiiv. Tunda ka legendide ainest, mütologiseerimine pole juhuslik ja Reheahjus jõuab see tipphetkeni, süveneb kokkupuude folkloori tumedama poolega (vanad majad, reheahjud jne). 1930ndate teisel poolel temaatikas palju nõidu, surnuid, morbiidne tume seltskond. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Eneseteraapiline funktsioon kirjeldatakse oma seisundit, proovitakse lahti seletada. Teisalt lohutada, kolmandaks osutada vastupanu. Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega ühest küljest võimalused lahti, teisalt peaks säilitama suhte Eestiga. Autorid: Ilmar Laaban manifesteeriv, sürrealistlik, Arno Vihalemm alustas 1930ndatel, jätkas paguluses, luuledebüüt 1954. 21
esmaseid eluinstinkte näiteks sugulisus. Samuti toob Nietzsche välja, et kristlik moraal on see, mille pärast inimkond alla käib nin mille tõttu inimesed kaugenevad enda tõelisest loomusest ning suruvad seda alla. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? "Dekadentlik inimene" on Nietzsche järgi keegi, kes valib tegutsemiseks alati kõige halvemad ning ennastkahjustavad vahendid. Samuti toob Nietzsche välja, et "dekadentlik inimene" on nõrk ning morbiidne. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist siesudnit kui morbiidsuse ja pessimismi seljatamist ning endas terve loomuse kasvatamist. Nietzsche nendib ka, et selline filosoofia sai teoks ainult "tänu" tollele pikale haigusele. Tänu hiagusele avastas ta justkui uuesti elu ning iseenda. Samuti nendib Nietzsche, et tänu haiguse tõttu läbielatule on ta austautd ning oma olemuselt tasakaalukas ja rahulik
tal noh oli üks parimaid sõpru noh nagu tšon belušši kes kolmekümne=kolme aastaselt ää otsustas meie seast lahkuda üledoosi tõttu (.) ja see oligi nagu selleks otseseks põhjuseks miks tema otsustas siis ee omakorda nagu ää ennast kuivale tõmmata õõ (.) suutis olla täiesti kuival üle kahekümne aasta ja siis hakkasid uuesti probleemid pihta ja et õõ (.) väidetavalt siis kristofer nõulani filmi insomniä ehk unetus võtetel kus siis ä väga morbiidne keskkond alaskal toimuvad filmivõtted tja ja ja ja tema tegelaskuju selline ee noh no pehmelt=öeldes psühhopaat (.) noh võibolla need tunded nii pinna all ja ja ja sealt see uuesti läks ja sinna nahka läks pikaajaline abielu ja ja ja nii edasi (.) aga noh tähendab ma pole siin $psühholoogi$ rollis aga aga aga see on lissalt nagu sellised noh siuksed võibolla sellised noh ä pidepunktid J.M: jah timo ma täna lugesin feissbukis neid arvutuid (.) järelhüüdeid robin uilliamsile (
algusest peale ka Võrumaalt. Edaspidi kogub jõudu ka Tartu motiiv. Siin on ka mingit legendide hämarat ainest - mütologiseerimine pole juhuslik ja "Reheahjus" jõuab tipphetkeni. St ka seda, et süveneb kokkupuutepunkt folklooriga, aga just tumedama poolega. Mitte mis tahes folkloorne aines, vaid vanad majad, reheahjud jm. Seal hakkavad 1930ndate teisel poolel järjest rohkem liikuma nõiad, surnud jt - morbiidne, tume seltskond. + teemavalik on ühelt poolt teadlik, aga teiseltpoolt rõhutab Kangro ise, et ta on unenäokirjutaja ja eks ta on sellest rääkinud uskumatuid asju, kuidas ta on treeninud unenägude nägemise välja * B. Kangro "Ajatu mälestus" unenäolisuse sujuv ühendus tegelikkusega on Kangro erijooni. Ka näiteks kontuuride hajudus, objektid on hämaras. Kangrol süveneb kalduvus vabamate rütmide suunas. Ta looming jätkub üsna aktiivselt, 1945 "Põlenud puu"
(Aleksandrale) Aga mis sa Vjazemskist arvad? Borodino all lasti tal kaks hobust sadula alt maha, see annab tema luulele paljud asjad andeks. VARVARA: Kozlov, Aleksandra! LJUBOV: "Kust leiaks valuvermeis süda kurbusele rohtu, ei külma mulla alt nüüd eal mu sõber paku lohtu." TATJANA: Kui morbiidne! Ei, Baratõnski! "Mustlastüdruk". ALEKSANDER: Oi, taevake! Ma pöördun meie kriitiku poole. TATJANA: Jah, siin on nüüd küll kirjanduskriitikut vaja. (Vaatavad kõik Belinski otsa.) BELINSKI: Meil ei ole kirjandust. (Paus.) 30 ALEKSANDER: No, hüva. Mina annaksin härra Puskinile oma esialgse õnnistuse, kui ta ainult oma naise välja kannataks.
annaabi.ee 
