Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 (0)

AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700
Liivi sõda (1558-1583)
põhjused:

• Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada.
  
• Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu.
  
• Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt. tulirelvad )
  
• Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu
  

Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos.
1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid ) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi.
Põhjusel , et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla:

• 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale .
  

• 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (Tallinn) Rootsile.
  
• 1561.a. (28.nov.) Alistus ülejäänud Vana-Liivimaa Poolale - Vana-Liivimaad ei olnud enam. (keskaja lõpp Eestis)
  

1570 -77 Liivimaal oma riik - Liivimaa kuningriik (Venemaast sõltuv vasallriik, pealinnaga Põltsamaal), kuningaks hertsog Magnus – Taani kuninga vend kes astus Venemaa teenistusse. Magnuse juhtimisel Vene väed vallutavad kogu Liivimaa, kuid ei suuda vallutada Tallinnat 1570 ja 1577.a. (vt. filmi “Viimne reliikvia ”) 1577 kogu Liivimaa Venemaa valduses va. Tallinn ja Hiiumaa
Liivi sõda on julm põhjusel et iga riik sõdib Eestis enda eest, alles sõja lõpu poole kujunevad liitlasteks Rootsi ja Poola, kes 1579-1581 tõrjuvad Vene väed Liivimaalt välja. Venemaa kaotab Liivi sõja.
Sõda lõpeb: 1582 – Jam Zapolski rahu Poola ja Venemaa vahel. 1583 – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Eesti jagatakse Liivi sõja järel Taani, Rootsi ja Poola vahel
Venemaa loobus esimest korda „ igaveseks ajaks Eestimaast“. Liivi sõda Eestimaa jaoks katastroof – valdav osa rahvastikust hukkus. Linnad ja kaubandus käisid alla ja ei saavutanud enam kunagi endist tähtsust
Eestimaa kolme kuningriigi võimu all („kolme lõvi võimu all“) (1583-1629/1645)
Põhja-Eestis oli Rootsi võim – loodakse Eestimaa hertsogkond, maa jaotati linnuseläänideks. Kohalikule baltisaksa aadlile jäid suured vabadused , kuna Põhja Eesti jäi vabatahtlikult Rootsiga liitunud hertsogkonnaks. Säilis reformistlik( Lutheri ) kirik
Lõuna-Eestis Poola võim – luuakse Üleväina hertsogkond, maa jaotati Presidentkondadeks (Pärnu, Tartu,Võnnu). Poola huvi on katoliikluse taastamine – teostatakse vastu- reformatsioon , mida juhivad jesuiidid . Selle tarvis rajati Tartusse oma kolleegium ja gümnaasium. Palju tähelepanu pööratakse maarahva (eestlaste) harimisele. Erinevalt Eestimaaga ei arvestatud kohalike baltisaksa aadli huvidega ja ametikohtadele määrati leedulasi ja poolakaid.
Saaremaa kuulus Taani kuninga võimu alla ja jäi Liivi sõjas suurest sõjategevusest ja purustustest puutumata. Baltisakslaste õigused olid väiksemad ja talupoegade õigused aga suuremad kui mandril , kuna kuningas kehtestas tugeva võimu. Mõisamaad võeti aadlilt riigile. ( reduktsioon )
Sõdade perioodi hävitustöö rahva hulgas oli eriti suur 1601 - 1603 .a. mil nälg hävitas suure osa rahvast. Õnnetus rebis katk ka eestlaste ajaloolise mälu – eestlaste suulised pärimused ei ulatu tagasi kaugemale kui see näljahäda .
1611 .a. sai Rootsis võimule Gustav II Adolf (1611-1632), kelle lapsepõlv oli möödunud Tallinnas. Teostas sõjaväereformi ( padrun , tääk, liinitaktika, sõdurid vabadest talupoegadest – teevad Rootsi sõjaväe tugevaimaks Euroopas) Vallutab Liivimaa Rootsile, mida soodustas eesti talupoegade toetus ( nägid rootslastes omasid)
1629. Altmargi rahu–Lõuna-Eesti Rootsile – Rootsi aja algus Eestis (1645 Brömsebro rahu – Saaremaa Rootsile. Oliwa rahu – viimane tänane Eesti osa liideti Rootsiga - Ruhnu )
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710)
“vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes

• Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks.
  

Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab tänu kõrgele iibele ja sisserändele Soomest, Venemaalt, Hollandist, Šotimaalt.
Kuninganna Kristiina 1632-1654

• Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima
  

Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (autonoomne-piiratud iseseisvusega)
Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks.
1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav.
Kuningas Karl X (1654-1660) Kuningas, kes elas sõjakäikudes

• Sõditi Poolaga(1656 – 1660) ja Venemaaga(1658-1661). Sõja käigus on TARTU lühiajaliselt Vene vägede poolt okupeeritud
  

Vähe jääb puudu et oleks sündinud Rootsi-Poola ühendriik, pealinnaga Stockholmis
Rootsi aeg kunstis on valitsevaks barokk ( Kadrioru loss)
tekivad manufaktuurid (käsitöövabrikud) – tähtsamad lubja ja klaasi manufaktuurid. Samuti ehitusmaterjalid ja saeveskid
1632.a. asutati Tartu Ülikool, algse nimega Academia Gustaviana . Ülikooli asutamise eestvedajaks Johann Skytte) (I kindralkuberner Eestis) Asutab kooli Gustav II Adolf, kes hukkub kuu hiljem.
1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas1690. 1699-1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selle tegevuse lõpetab.
Rootsi ajal sai alguse ka Eesti rahvaharidus .:

• 1684.a. asutas Bengt Gottfried Forselius koolmeistrite seminari, kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid. Esimesed külakoolid (õpetatakse usuõpetust, laulmist , lugemist ja kirjutamist)
  

17.saj. Eesti kirjakeele uurimise algus. Probleem on kas võtta kirjakeele aluseks põhja- või lõuna-eesti keelemurre.
1640-1740 nn. nõiaprotsessid Eestis (naised, erakud ja maaravitsejad, endised paganausu targad)
Karl XI (1660)-1672 – 1697) Üle tüki aja Rootsi kuningas, kes ei sõdinud kogu aeg.
Teostas siseriiklike reforme Liivimaal:

• 1680-1681 viidi Eestis läbi reduktsioon (mõisamaade riigistamine)
  
• Vähendas talupoegade koormisi, viies sisse vakuraamatud kus kõik talupoja kohustused kirjas olid.
  
• Riigimaadel pärisorjuse kaotamine, valmistades ette pärisorjuse täielikku kaotamist.
  

Riigistamise vastu on siinsed mõisnikud – Joh. Reinhold von Patkul (põgeneb ja aitab luua Rootsi-vastast sõjaliitu)
Suur nälg 1695-1697 (Eesti ajaloo suurim) – sureb u. 75000 inimest e. iga 5 eestlane.
Karl XII (1697 – 1718) – uus kuningas oli noor ja kogenematu (15a.), kelle ajal ka Rootsi suurriik hävis. ( Põhjasõjas ).
Karl XII - võimekas väejuht ja Põhjasõja algusaastatel polnud tema juhitud Rootsi armeele Ida-Euroopas vastast. Karlile sai saatuslikuks Venemaa sõjakäik 1709, kus Rootsi armee hävitati täielikult.
Kordamiseks: Liivi sõda ja Rootsi aeg 1558-1700

Mis olid Liivi sõja põhjused?

Ivan IV Julm?; Hertsog Magnus? Stefan Batory?

Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti?

Iseloomusta Liivimaa kuningriiki?

Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale?

Võrdle Poola võimu Lõ-Eestis 1583-1625 Rootsi võimuga (Kuidas jagati maa, tegevus, kus ise oleks tahtnud elada)?

jesuiidid? Gustav II Adolf?

Mis põhjusel suutsid rootslased , sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa?

Arutle , kas Rootsi aega sai nimetada heaks ajaks või mitte? Näited

Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti rahvastiku arengut

Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik?

Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide?

Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mida seal toodeti?

Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus?

Academia Gustaviana?; Bengt Gottfried Forselius?; Johann Skytte?

reduktsioon? vakuraamatud?

Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele?

Karl XI reformid ?
PÕHJASÕDA(1700 – 1721) ja Eesti
Eellugu : Põhjasõda võib lugeda järjeks 16-17. saj. Läänemere ümber toimunud sõdadele, milles tugevamaks riigiks oli osutunud Rootsi. (vallutanud pea kõik Läänemere-äärsed riigid sh. Eesti) Nüüd olukord muutus, kuna Venemaa oli tugevnenud ja valitsejaks oli saanud noor, agressiivne ja teotahteline valitseja Peeter I.
Vene-Poola suhted olid peale pikaajalisi sõdu paranenud ja Vene-Taani suhted olid kogu aeg head olnud. Need riigid aga olid peamised Rootsi rivaalid Läänemere üle peetavas võitluses sh. ka Eestimaa pärast. ( tulevases sõjas Eesti esialgu lubatigi Poolale)
Põhjasõja põhjused:

Venemaa tahe pääseda jäävabade Läänemere sadamateni (“aken Euroopasse”)

Rootsi raske siseolukord (nälg, kuninga surm, kuningalossi hävimine)

Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimase vallutuste eest 1550-1660
Rootsi vastu tekkis tugev riikide liit kuhu kuulusid: Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksimaa (August II Tugev) JA Taani (Frederik IV).
Sõda algas 1700.a. veebr. Saksi vägede rünnakuga Riia kindlusele. 19.november 1700 Narva lahing, kus kolmekordses vähemuses olles Rootsi armee (sel ajal parima väljaõppega armee Euroopas) lõi Vene sõjaväe(u.30’000 meest) puruks (Peeter I põgenes enne lahingu algust, vangi langes kogu sõjaväe juhtkond, kaotati kogu suurtükivägi).
1701.a. KARL XII lahkus Eestist, jättes maad kaitsma nõrgad kaitsesalgad. Eesti talupoegadest moodustati Rootsi armee koosseisus Maamiilits (Kokku u. 15000 meest)
Venemaa toibus kaotusest kiiresti – koheselt alustati maa rüüstamisega ratsa-salkade poolt ( tapeti , veeti orjusesse, suri sellest tulenevasse katku või nälga üle poole eestlastest maarahvast – ca 250’000)
1703.a. asutati Sankt Peterburg, mis 1712 .a. tehti Vene riigi pealinnaks.
1703-1704 Vene väed võitsid Rootsi vägesid mitmes lahingus, hõivasid kogu Rootsi Peipsi laevastiku ja vallutasid Ida-Eesti (Narva ja Tartu). Sellest alates Rootsi väed ei suutnud enam Vene rüüstajaid takistada. (nt. Tartu linn hävitati täielikult – majad õhiti ja elanikud küüditati. Selle mälestuseks kirjutas arvatavalt esimene Eesti kunstluuletaja Käsu Hans oma nutulaulu)
1709.a. Rootsi peavägi, mida juhtis kuningas Karl XII hävitati täielikult Ukrainas Poltaava lahingus. Sellega oli Eestimaa saatus otsustatud, mis langes täielikult Vene vägede kätte, 1710. a. peale Pärnu, Tallinna ja Kuressaare alistumist.
Eesti ala alistus Venemaale soodsatel tingimustel, taastati kohalik Baltisaksa autonoomia (Balti-Saksa Erikord). Eestlastest talupoegadele tähendas uue võimu tulek suurimat orjust ajaloos. Talurahvas muudeti täielikult aadli feodaalomandiks ( hing kuulus jumalale , kõik muu oli mõisniku oma).
1721.a. Uusikaupungi rahu lõpetas Põhjasõja, millega Eesti ja Liivimaa läksid Vene impeeriumi koosseisu. Rootsile anti tagasi vahepeal vallutatud Soome alad
Eesti peale Põhjasõda 18.saj. esimesel poolel
Põhjasõja tagajärjed olid Eestile laastavad:

• maa ja linnad (Tartu, Narva, Paide) olid varemeis, põllumaa sööti jäänud.
  
• Eestimaa oli muudetud inimtühjaks paigaks, kus inimesi leidus veel linnades ja eraldatud aladel (400000. inimesest oli jäänud elama u. 150000 hinge)
  
• Eesti ja Liivimaa oli liidetud Vene impeeriumiga
  

Balti erikord
Kõige rohkem võitsid Vene võimu tulekust siinsed Balti-saksa aadlikud , kes tänu allaandmisele saavutasid reduktsiooni tühistamise ja talupojad muudeti täielikult aadli feodaalomandiks.
Taastatud Balti autonoomne maariik, mille õigused Vene riigis tugevnesid – oli peaaegu iseseisev riik, arvestamata käibivat Vene rubla ja riigis asuvat Vene sõjaväge.
Balti autonoomia oli kaudselt kasulik pärisorjadest eestlastele, kuna takistas meid venestamisest. ( sisseränne -immigratsioon Venemaalt oli keelatud ja kohalik maamajandus tollipiiriga kaitstud)
Kogu võim Balti maariigis kuulus rüütelkondadele, kelle liikmeteks olid vaid immatrikuleeritud aadlikud (olid kantud vastavasse aadlinimekirja e. aadlimatriklisse)
Üleüldiselt oli sakslastel suur mõju Vene riigis kuna kuulusid enamasti Keisri õukonda ja täitsid sõjaväes kõrgeid aukraade. ( ohvitserid )
Põllumajandusel läks 18.saj. hästi, kuigi mõisnike õigus oma teravilja otse välismaa kaupmeestele müüa oli piiratud.
Mõisad avastasid muuduse kuidas teravili rahaks teha – viinapõletamine Mõisad tegelesidki peamiselt viinaäriga mis turustati Peterburgis. Just Põhja Eesti kaunid mõisa arhitektuuri- ansamblid ehitati nn. viinaraha eest. Viina põletamine elavdas põllumajanduse arengut tervikuna , kuna viinapõletamise jääk (praak) söödeti sisse kasvatama hakatud lihaveistele, kes hiljem omakorda müüdi Venemaale. Neist jäi aga maha hulgaliselt sõnnikut, mõisapõldude väetamiseks, mis omakorda jälle suurendas teravilja saaki.
Eesti talupoegade elu muutus oluliselt raskemaks kui Rootsi ajal. 18.saj. Vene aja alguses (Roseni deklaratsioon 1739) olid eesti talupojad kõige rohkem orjad ajaloos – oli juhtumeid, kus jahikoer maksis ca. 10-20 talupoega
Roseni deklaratsioon – talupoja ja mõisniku tüliküsimus lahendati seadusliku deklaratsiooniga, kus tõdeti, et “talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikele” ja järelikult kuulub mõisnikule ka talupoja vara (talupoeg kui mõisniku rääkiv tööriist).
Vaatamata raskele elule oli talupoegadele rahulik ja stabiilne aeg ja nagu sarnastele aegadele iseloomulik, kasvas rahvastik . Lisaks kõigele suurendas orjus muretut ja mugavat minnalaskmismeeleolu (mõisa köis, las lohiseb ..). Enamike asjade eest pidi vastutama mõisnik ja talupoeg võis ainult isalikult mõisnikult „vitsu“ saada, kui mingi töö jäi tegemata. Sajandi lõpuks tõusis Eesti ala rahvaarv poole miljonini.
Linnad & kunst 18.sajandil
Põhjasõjas kannatasid paljud Eesti linnad - Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere ja Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Suurim linn oli Tallinn, kus 1800.a. elas 10000el.
Kaubandus kiratses. Tallinna kaubaveomahud jäid kaugel alla Riia ja Peterburgi omadele. Erandiks oli Pärnu, kes eksportsadamana ületas kohati Tallinna.
Sajandi algul jõudis Eestisse koos Vene ajaga nn. toretsev Vene barokk (Kadrioru loss). Sajandi lõpul sai Eesti kunstis valitsevaks klassitsism (Tartu vanalinn)
Katariina II (1762-1796) – tahtejõuline ja haritud Vene valitsejanna, oli mõjutatud valgustusideedest. Ulatuslik reformaator kuid ka Vene riigi laiendaja.
Viib läbi mitmeid reforme ka Balti kubermangudes:
1. Balti kubermangudes viidi sisse asehalduskord , millega tekivad linna- ja maavalitsused. – kaasaegse halduskorralduse loomine Eestis
2. Kehtestab pearahamaksu. Esimese tulumaksu sisseviimine
Vaimuelu . Põhjasõda oli maa kultuurile suur tagasilöök – hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest – kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Nad olid kas hukkunud või lahkunud Rootsi.
Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. saj. kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud: Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised – pietism ja hernhuutlus . (liikumine keelustatakse 1743)
Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine – märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (nimetati ka prohvetiks) oli Tallima Paap
Tagajärjed: töökus, ettevõtlikus , kuritegevuse kadu jt.
Valgustus. 18.saj. oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustus tähendas teaduse, absolutismivastast ja kirikuvastast hoiakut ja mõtteviisi 18.saj. Euroopas.
Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus – masstiraažides hakati välja andma maarahvakalendreid (1.masstrükis Eestis)
August W. Hupel (1737-1819) valgustusaja tuntumaid kirjamehi – “ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus..” (I eesti keelse ajakirja ”Lühhike öppetus” väljaandja)
Uurib eesti keelt ja rahvast (Arutluseks, missugune on keskmise eestlase iseloom?) Nimetab eestlasi jonnakaks ja töökaks rahvaks.
Pärisorjuse kaotamine Balti kubermangudes: Paul I (1796-1801) Alustas suuremaid muutusi, tühistades sh. kõik oma ema reformid, puudutab meid niipalju et eestlasi hakatakse võtma Vene sõjaväkke. (nekrutikohustuse algus) Kokku võetakse ca.150000 noort Vene armeesse
Aleksander I (1801-1825) Eestlastele kui Vene keiser, kes vabastab talurahva Baltikumis. Esmalt 1802-04 talurahvaseadused, “Iggaüks” (õigus vallasvarale, pärandusõigus, koormised fikseeriti, talurahvakohtud)
1816 ja 1819 vabastati talupojad vastavalt Eestimaa ja Liivimaa kubermangus.
Talupoegade vabastamise tingimus oli et maa jäi mõisatele. Antud seadusega tegelikult kuulutati sajandeid tagasi vallutatud maa lõplikult baltisakslaste omandiks, mis tuli hiljem talupoegadel raske tööga välja osta. Talupoegade igapäevaelule antud seadus suuri muutusi kaasa ei toonud ja peamiseks tagajärjeks oli perekonnanimede andmine talupoegadele.
Eestlastest talupojad osalevad Euroopas 19.saj. alguse Napoleoni sõdades 1807-1815 (maamiilitsa koosseisus). Lisaks Balti-saksa ohvitseridele, kellest tuntuim Barclay de Tolly teadaolevalt kuulsaim väejuht Eestist, talle on omistatud ka Napoleoni hävitaja tiitel . ( Leipzigi lahingus 1813 )
Eesti 19.saj. algul
Pärisorjusest vabastamine ei parandanud eesti talurahva kehva majanduslikku olukorda, pigem vastupidi. Talurahvas oli vabastatud ilma maata ja selle kasutamise eest tuli teotööd teha.
1840ndad aastad algasid viljaikalduse ja näljaga (seni viimane näljahäda Eestis) – see ärgitas talupoegi rahulolematusele ja vastuhakule senise süsteemis suhtes:
a)  levis väljarändamisliikumine, millega massiliselt talupoegi püüdis Eestist lahkuda. See sai võimalikuks peale 1863.a., peale mida lahkus siit ca. 130000 väljarändajat Siberisse jm.
b) Usuvahetusliikumine Levisid valekuuldused, et Vene usku minejatele antakse nn. hingemaa ja vabanetakse teoorjusest, mindi massiliselt luteri usust Vene õigeusku.
Teoorjuse kaotamine Eestis
1856 .a. kaotati teoorjus Eestis ja talupoegadel avaneb võimalus oma maa mõisnikult päriseks osta. (Teotöö ehk loonusrendilt üleminek paindlikumale raharendile)
19.saj. rikastus hulgaliselt talupoegi, tänu uutele võimalustele, linaäriga , lisaks lambavillaäri. Sealt saadakse vajaminev raha talude päriseksostmiseks. Viljandimaal läks linakasvatus nii edukalt et jõukad mulgid pälvisid lätlaste pahameele. Tähtsaimaks linasadamaks sai Pärnu.
1840ndatel oli laiemalt levima hakanud kartulikasvatus Eesti alal, mis tegi lõpu näljahädadele.
Majandus 19.saj. keskel
Talude jõukuse kasv oli seotud tööstuse- ja kaubanduse arenguga. 19. saj. oli Eesti tööstuse sünniaeg – algas tööstuslik pööre ( Sindi ja Kärdla kalevivabrikud; Kreenholmi puuvillamanufaktuur)
Majanduse areng kiirenes oluliselt peale 1870.a. kui ehitati esimene raudtee Eestisse ( Peterburgist Paldiskisse). Peale seda 1870-u.1930ndateni - ulatuslik raudteede ehitamine Eestis, mille järel oli Eesti raudteevõrguga tihedalt kaetud. Kasutusel oli kaks erinevat raudteevõrku:

• Kitsarööpmeline ehk nö. Eesti sisene raudteevõrk (hävitati 1970ndatel Moskva keskvalitsuse käsul, kui liiga rahvuslik)
  

Laiarööpmeline raudteevõrk, mis oli ühendatud Venemaa ja Läti raudteedega ning oli seotud rohkem transiidiga. (tänaseni osaliselt säilinud)
Kordamine (raamat lk. 80-109)

Põhjasõja põhjused

Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas?

Käsu Hans- ; Uusikaupungi rahuleping – aadlimatriklid ?

Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile?

Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad ?

Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.?

Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? (põllumajanduse arengu skeem, millega kaubeldi rohkem ja miks)

Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? (positiivsed / negatiivsed küljed)

Rosen´i deklaratsioon - Valgustusajastu -; pietism-; Tallima Paap -

Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid)

Katariina II - ; Katariina II reformid? Maarahva kalendrid -

Iseloomusta vennastekogudusi?(mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid)

August Wilhelm Hupel - ;Johan von Michelson ?

Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis?

Aleksander I - ;Maamiilits - ;Barclay de Tolly - ?

Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses?

Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel?

Kuidas suutsid talupojad hakata oma maid mõisnikelt päriseks ostma?

Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele?

Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai?
AT5 Eesti rahvuslik ärkamisaeg
põhjused:

Euroopas rahvusriikide (nt. Prantsusmaa) tekkimine, mida võeti eeskujuna

Eesti talupojad olid muutunud iseteadvamaks peale pärisorjuse kaotamist.

Eestlaste majanduslikud olud paranesid

Vallaomavalitsuste kujunemine, kus eestlased said kohalikke otsuseid langetada

Tekkinud eesti-keelne haritlaskond .

Ärkamist elavdas ka uus-vennastekoduste liikumine, mis jälle tõid kaasa kasinuse tõusu, uued prohvetid (Maltsvet, Järva Jaan)

Ühtse Eesti kirjaviisi ja grammatika tekkimine sh. üldise kirjaoskuse saavutamine eestlastel.
1838.a. loodud Õpetatud Eesti Selts tegeles estofiilidest balti-sakslaste juhtimisel Eesti maa ja rahva uurimisega, mis valmistas samuti ette eestlaste rahvuslikku ärkamist. Seltsi tuntuimad liikmed olid rahvuseepose „Kalevipoeg“ loojad Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald
Ärkamisaja alguseks võib lugeda pideva Eesti ajakirjanduse algust 1857.a. kui Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) hakkas välja andma ajalehte “ Perno Postimees ” (rahvust loov suundumus avaldus juba lehe esimeses numbris : „Terre, armas Eesti rahwas!; Minna , Perno Postimees; Kulutama olen wahwas; Keik, mis sünnib ilma sees.“)
Eestlaste organiseerumine algas kahe suurema aktsiooniga: Esimese eestikeelse keskkooli – Aleksandrikooli – asutamisega ja nn. Palvekirjade aktsiooniga, millega kaevati keisrile talupoegade raske elu üle ning lisaks sisaldas palvekiri mitmeid majanduslikke ja rahvuslikke nõudmisi. Need olid esimesed nn. rahvaalgatused Eestis –allkirjade kogumine. Mõlemaid sündmusi võib pidada ärkamisaja alguseks Eestis. Aktsioonidega said tuntuks mitmed kultuuritegelased sh Jakob Hurt .
Oluliseks teetähiseks ärkamisajal oli esimese rahvusliku laulu- mängu seltsi Vanemuine asutamine, mis sai teoks Jannseni tütre Lydia Koidula eestvedamisel. Vanemuine sai Eesti rahvusliku liikumise südameks. Seal sai tuntuks ka Carl Robert Jakobson, kes pidas seal oma esimese isamaakõne.
Ärkamisaja kõrghetkeks sai 1869.a. organiseeritud I üldlaulupidu , mille korraldas Vanemuise selts eesotsas papa Jannseni ja Lydia Koidulaga.
Ärkamisajal sündis Eesti poliitika, mis laveeris Vene valitsuse ja baltisaksa ülekihtide vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda:

Radikaalne -poliitiline suund , mida juhtis Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882) paistis silma majanduslike ja poliitiliste nõudmistega. Jakobsoni ajalehte Sakala iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Tervikuna seati esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised

Mõõdukas kultuurirahvuslik suund , mida juhtisid Jakob Hurt, Jannsen jt.(1839-1907) pooldas rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamist ennekõike. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva ülesanne saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline – tähtsam on rahvuslik olemine, kui riiklik kuuluvus.
Ärkamisajal tekkinud eestlase seltsiliikumise hulgas oli suurim ülemaaline kirjanduslik –kultuuriline organisatsioon 1872.a. loodud Eesti Kirjameeste Selts – kujunes esimeseks kogu Eesti ärksamaid kultuuriinimesi ühendavaks seltsiks. Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus ; Viljandis ja Võrus.
1878-1882 trükiti Viljandis esimest Eesti poliitilist ajalehte „Sakala“. Jakobsoni surmaga, J.Hurda lahkumisega Eestist ja Jannseni halvatusega lõppes esimene ärkamisaeg Eestis. Oma osa oli sellel ka algaval venestusel.
Venestusaeg (1885-1905)
Venestusaja põhjused:

Aleksander III võimuletulek (1881-1894), kes peale eelmise keisri mõrva, kehtestas Venemaal range korra, sh võttis kursi impeeriumi ääremaade venestamisele.

Julgeolekupoliitilise põhjusena nähti Venemaal ohtu 1871.a. toimunud Saksa keisririigi loomises ning eeldati et Saksamaa hakkab valdavalt Saksa kultuuriruumi kuuluvat Liivimaad endale nõudma.

Otsese tõuke venestuspoliitika elavdamiseks riigi läänekubermangudes andis vallutatud Poolas toimunud ülestõus 1863 ja selle mahasurumine.
Venestus Eestis tähendas lihtsalt Baltikumi eriõiguste (Balti erikord) kaotamist, kehtestades ka siin üle-Venemaalised seadused:

1886 .a. tehti vene keel ametlikuks keeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes.

1887.a. koolireform, millega kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja viidi üle vene keelele. Emakeele kasutamise keeld tegi lastel tunnisisust arusaamise raskemaks ja vähendas kirjaoskajate arvu ühiskonnas.

1888.a. politseikorraldus, millega ühendati Balti kubermangude korrakaitse ülevenemaalisega.

1889.a. kehtestati Vene kohtusüsteem, millega kaotati seisuslikud kohtud ja kohtupidamine muutus avalikuks. Loodi advokatuur .

1892.a. kehtestati linnaseadus, mis vähendas hääleõiguslike linnakodanike hulka, kuid teisalt pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülemvõimu murdmiseks.
Kokkuvõttes kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid, viidi sisse vene keel.
Venestamispoliitikat vedas õigeusu kirik. Ametlik poliitika soodustas õigeusu minekut, vastupidine võimalus oli keelatud. Venestamisprogrammi eestvedamisel ehitati Toompeale Vene ülemvõimu sümbolina Nevski katedraal ning asutati Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster, mis ehitati eestlaste vana hiie kohapeale. Ulatuslikult soodustati eestlaste siirdumist õigeusku, mis osalt ka õnnestus.
Kõige suuremat kahju kannatas rahvaharidus, kus nõuti vene- keelset õpet alates ja emakeele kasutamine oli keelatud kogu koolis sh. vahetundides. Kirjaoskajate hulk langes 80%-ni koguelanikkonnast.
Venestamise pealetung tekitas Eesti ühiskonnas peataoleku ja segaduse. Sügavalt pettuti Vene riigivõimus. Rahvusliku liikumise hoog rauges ja paljud ärkamisaja tegelased muutsid omi vaateid vastavalt muutunud oludele.
Mõned eestlased sh. Jannseni poeg Harri Jannsen nägi uusi võimalusi liitudes rohkem balti-saksa omavalitsustegelastega, teised jällegi nägid venestuses positiivseid jooni, nagu Jakob Kõrv ja Ado Grenzstein . Viimane läks oma kirjutistes isegi niikaugele et kirjutas: „rahvas võib kaduda, kui rahval on hea elada“.
Väiksem osa ärkamisaja tegelasi jäi truuks rahvuslikele vaadetele nt. Villem Reiman, kelle hulgast kasvas hiljem välja ka uus rahvusliku ärkamise laine.
Seltsiliikumine seevastu elas üle tohutu tõusu. Asutati massiliselt uusi seltse – põllumeeste, laulu- ja mängu-, karskus -, tuletõrje jm. Oluliseks üle-maaliseks keskuseks sai Eesti Üliõpilaste Selts , mille tunnusvärvidest (sini-must-valge) said hiljem ka Eesti rahvusvärvid. (4.juunil 1884 õnnistati lipp)
Kokkuvõttes venestuse tagajärjed olid eestlastele pigem kasulikud – saksa soost omavalitsusametnikud aeti minema ja asemele tõusid juba eestlased, kes olid sunnitud ära õppima vene keele. See toob kaasa linnavalitsuste mineku eestlaste kätte (Valga 1899; Pärnu 1911)
Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Põllumajanduses mindi mõisamajanduselt üle turumajandusele ja palgatöö kasutamisele. Valitsevaks sai maal piimakarjandus. Tööstusliku pöörde käigus rajati Eestisse hulgaliselt uusi vabrikuid. Tööstuskeskusteks kujunesid Tallinn ja Narva, kuid ka Pärnu. Arengut kiirendasid ka 1860 telegraafi kasutuselevõtt ja 1880 telefon.
19.saj. lõpuks kasvas Eesti rahvaarv 985000-le, neist eestlasi ca.90%. Iseloomulik oli linnade kiire kasv, kus enamuse moodustasid eestlased
Eesti 20.sajandi alguses
20.saj. alguses tekkisid Eestis poliitilistele ideoloogiatele toetuv poliitiline süsteem:

konservatiivid – Oma olemuselt vana korda ja traditsioone toetav ideede süsteem. („kõik mis vana on järeleproovitud ja hea“) Nende toetajaskond koosnes saj. alguses vana Balti erikorda tagasi-ihkava balti-saksa vähemusest ja jõukamast linnakodanlusest.

liberaalid – vabadusideaale ja kiireid muutusi (reforme) sooviva ideedesüsteemi mahtusid sajandivahetuse Eesti rahvuslikud tegelased sh. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts oma toetajatega.

sotsialistid – uusim ideoloogia, sotsialism , oli just Eestis populaarseks muutunud, mis lubas kiiresti lahendada kõik põletavad probleemid, vabastada töörahva igat liiku rõhumisest ja ebavõrdsusest ning luua uue õiglase maailmakorra. Toetajaskond koosnes vasttekkinud suurettevõtete tööliskonnast, suur-vene üliõpilastest ja koolinoortest.
Uue mõtteviisina tuli Eesti poliitikasse sotsiaaldemokraatia , kelle toetajaskond oli enamasti vene üliõpilaste ja tööliste hulgas. Mihkel Martna – Sotsialismi ideede Eestisse tooja nn. Eesti sotsiaaldemokraatia isa.
20.saj. algus oli eesti rahvusliku liikumise taassünni aeg – nn. Tartu renessanss, kui ärkamisaegset rahvuslikku liikumist hakkasid vedama uued inimesed. Need uued Eesti liidrid jõuavad ära näha poliitiliste olude demokratiseerumise ja on loodava Eesti riigi juures.
Mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks oli tõusnud Jaan Tõnisson (1868 – 194?), kes oli 1896 tõusnud ajalehe Postimees peatoimetajaks. Tõnisson koonda enda taha Tartu rahvuslikult meelestatud loomeinimesed ja haritlased. (nn. aatemehed )
20.saj. alguses jõudis eestlus ka Tallinna, kus Konstantin Päts hakkas välja andma ajalehte Teataja . Teataja ümber kujunes ringkond mis hakkas üha enam kõnelema rahvuse majanduslikust edenemisest. (nn. majandusmehed) Erinevalt Postimehest kuulus Teataja kaastööliste hulka ka mitmeid vasakpoolsete vaadetega haritlasi.
Üldiselt kujuneb sel ajal välja eesti poliitiline maastik : konservatiivid (traditsioonid), liberaalid (muutused ja vabadus) ja sotsialistid (sotsiaalne ja majanduslik võrdsus)
Eesti rahvuslaste olukord on 20.saj. alguses keeruline, kuna nende alalhoidlikum mõõdukas joon jätab nad nö. kahe tule vahele: Sotsialistide jaoks on nad liiga võimumeelsed ja tsaarivõimu jaoks on nad liiga radikaalsed. Vastuolud Venemaal ja Eestis viivad lõpuks suure väljaastumiseni – revolutsioonini.
1905.a. revolutsioon Eestis:
Põhjused:

Venemaa sotsiaalne ja poliitiline mahajäämus Euroopast.

1900-1903 majanduskriis Venemaal ja tööliste halb olukord (nt. kohati 16h tööpäev)

Kaotus Vene-Jaapani sõjas (1904-1905)

1905.a. jaauarist Peterburgist toimunud meeleavalduse verine laialiajamine (Verine pühapäev)
Revolutsiooni teostajate nõudmised? (Üle-Venemaalise rahvaesinduse kokkukutsumist, naiste-meeste võrdset valimisõigust, autonoomiat mittevene piirkondadele)
Pidevad streigid linnades tipnesid oktoobris 1905 üldstreigiga. 16.okt.1905.a. tappis Vene sõjavägi Tallinnas lubatud miitingu laialiajamisel 94 in.(Uue turu veresaun Tallinnas)
Nikolai II oktoobrimanifest(17.10.) leevendas olukorda lubatud kodanikuvabadustega.(usu-, mõtte-, koosoleku-, trüki - ja sõnavabadused)
Baltimaades algas poliitiliste erakondade moodustamine. Esimeseks Eesti parteiks sai J.Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond
Tartus kutsuti sügisel 1905 kokku I Eesti ülemaaline rahvaesindajate koosolek, kus kokku tuli ca. 800 saadikut. Revolutsioonimeeleolud ja tülid lõhestasid koosoleku kaheks, kus käremeelsem tuli hiljem kokku Tartu Ülikooli aulas (nn. Aulakoosolek ) Aulakoosolek kutsus rahvast üles „vägivalla valitsuse vastu kõigi vahenditega võitlema“
Hilissügisel läksid mitmed töölissalgad linnadest aulakoosoleku kutsetele viidates maale mõisaid põletama (maapiirkondades kuulutati lühiajaliselt välja iseseisvad riigikesed nt. “Vigala ja Mõisaküla vabariik”)
Vene võimud vastasid sõjaseisukorraga ja karistussalkade maale saatmisega, kes tegutsesid julmalt. „ Kuulsaks “ said oma mahalaskmiste poolest Bezobrazovi ja Sieversi karistussalgad.
Eestis hukati ilma kohtuta 300 in ja u. 500 hiljem sõjatribunali otsusega (kadalipp)
Revolutsiooni tagajärjed:

Vaatamata revolutsiooni lüüasaamisele olid tulemused meile head (emakeelne haridus , vabam ajakirjandus)

1905 said eestlased esimese tõsise poliitilise õppetunni- kasuks hiljem 1917.a.

Tunnetati oma jõudu ja sai selgeks ka lõhe Eesti erinevate poliitiliste voolude vahel(parem-vasak)
Aastaid 1907-1914 enne I maailmasõda iseloomustas Baltimaades stabiilne ja poliitiliselt oli rahulik aeg. 20.saj. alguses oli Eesti Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, mida iseloomustas tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine ülevenemaalise turu jaoks. 20.saj. algul jätkus massiline väljaränne Eestist Venemaale mida valitsus soodustas. Eestlaste koguarv kasvas maailmasõja eel üle 1,2 miljoni kellest Eestis elas 5/6.
Põllmajanduses jätkus talumaade väljaostmine mõisatelt. 1917 oli valdavalt kogu talumaa välja ostetud. Enamus rüütlimõisatest oli baltisakslaste käes, kuid 50 neist olid omandatud ka eestlastest omanikud. Eestlaste osakaal kasvas kiiresti tööstuses ja kaubanduses ja nad saavutasid ülekaalu väikeettevõtjate ja linnade kinnisvaraomanike hulgas. See oli ka majandusliku ühistegevuse õitseaeg Eestis. Asutati piima-, masina-, karjakontroll-, ostu-, müügi-, panga-, kindlustus-, jt. ühistuid.Kogu maa kattus tiheda ühistute võrguga, nende üldarv 1917 ulatus üle 1000. Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse asutamisega pandi 1901.a. alus Eesti rahvuslikule pangandusele. Eesti pangad aitasid taludel vabaned sakslaste krediidiasutuste sõltuvusest. 1914. Oli Eesti ühispankasid u. 100.
Kordamisküsimused ajaloos:
Eesti rahvuslik ärkamisaeg, venestus ja 1905.a. revolutsioon 1857-1914 (5 AT)

Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjused?

Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?(mis org.)

Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg?

Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud?

J.V.Jannsen? J.Hurt? C.R.Jakobson? Fr.R.Kreutzwald -

Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid )?

1857?; 1869? 4.juuni 1884?

Aleksander III? Villem Reiman? Eesti Kirjameeste selts?

Nimeta venestusaja tekkimise põhjused?

Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle)

Missugune oli eestlaste suhtumine venestusse? (3 suunda)

Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses?

K.Päts- ; J.Tõnisson- ;Georg Lurich - ;Karl Ernst von Baer -

Mis poliitilised ideoloogia kandjad tekkisid Eestis 20. saj. alguses, kes olid nende toetajad? (tänapäeva vasted Eesti erakondade näol?)

Arutle, kes olid Eesti rahvusliku liikumise taassünni mõjukamateks isikuteks ja mis oli nende tegevuse tagajärjeks?

1905.a. revolutsiooni põhjused?

Mis olid 1905.a. revolutsiooni tagajärjed Eestile?

Kuidas karistati 1905.a. revolutsioonis osalemise eest?

Eesti Rahvameelne Eduerakond - ; “Noor Eesti” – mõisate põletamine –
AT6 Eesti maailmasõjas ja iseseisvuse sünd
I Maailmasõda (1914-1918) oli esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeeriumit (Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi)
Sõja tegid julmaks uued relvad (tankid, lennukid ), massiarmeede kasutamine pealetungidel ( kuulipilduja ) ja halb juhtimine. Sõjatandrid jagunesid 3-ks: Läänerinne; Lõunarinne ja Idarinne. Venemaa kanda jäi võitlus Saksa riigiga idarindel.
Vene väed olid sõjas esialgu edukad , kuid peale kaotust Tannenbergi lahingus 1914.a. olid Saksa väed Venemaal ainult pealetungil. 1915. jõuavad sakslased Riiani ja Liivi laheni.
Eestlasi võitles Vene impeeriumi poolel u. 100’000, (1/10 rahvast) kellest hukkus u. 10’000. Teisalt oli sõjas Vene poolel osalemine meile ka kasulik, kuna sõjast kasvas välja Eesti ohvitserkond ja üldse said enamik Eesti mehi väärtusliku lahingukogemuse tulevasse Vabadussõtta.
1915 jäi Eesti rinde otseseks tagalaks, mis tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi – paljud tarbekaubad (suhkur, petrool, tee, tuletikud jms) kadusid müügilt ja neid jagati väikestes kogustes igale inimesele. Läksid “kaardi peale”.
Venemaa, kes kandis sõjas üha suuremaid kaotusi kääris ka sisemiselt – inimesed olid rahulolematud keiserliku võimu peale, mida põhjustasid kaotused, tarbekaupade puudus, korruptsioon , sõjatüdimus.
Erinevalt kartustest, et Eesti ja Läti sakslased toetavad Saksamaad ja neid ka represseeriti, osutus ekslikuks, kuna balti-sakslased jäid enamjaolt tsaaritruuks, lootes säilitada oma privileege.
Moraalselt lagunes Vene armee, kuigi arvuliselt ületati vastaseid mäekõrguselt. Põhjused olid liiga suur kirjaoskamatute talupoegade armee, kes ei saanud aru miks nad sõdivad. Lisaks puudulik sõjaväekorraldus (halb logistika, sõdurite eludest mittehoolivad ohvitserid)
Veebruarirevolutsioon - veebruaris 1917 puhkesid Petrogradis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti revolutsiooniks ja Tsaarivõim kukutati Venemaal. Venemaal kehtestati vabariik.
Tegelikult kujunes Venemaal välja kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus (G.Lvov) jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad.:

Enamlased e. kommunistid (juhtis Uljanov Lenin)

Vähemlased (Kerentski)
Eestis toimusid samuti rahutused, kus rüüstati politseijaoskondi ja kohtumaju ja vabastati vangid. Võim Eestis läks kuberneri asemel Ajutise valitsuse komissari kätte, kelleks sai Tallinna linnapea Jaan Poska
Eesti Autonoomia – Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames.
Ajutisele valitsusele esitati vastav eelnõu, mille vastuvõtmise kiirendamiseks korraldasid Petrogradi eestlased võimsa meeleavalduse( 40000 osavõtjat). Selle tagajärjel Eesti saavutas autonoomia ja suvel 1917 valiti esimene Eesti rahvaesindus – Maapäev
Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Asutati Eesti rahvusväeosad, millest hiljem kasvas välja iseseisva Eesti kaitsevägi.
Enamlaste riigipööre - oktoobris 1917 (oktoobrirevolutsioon) otsustasid Vene kommunistid Lenini juhtimisel Ajutise valitsuse kukutada. Eestis juhib seda Viktor Kingissepp .
Eesti iseseisvumine
Üldjoontes oli Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvumine omamoodi ime mida keegi ei osanud enne I maailmasõda ennustada. See oleks võimalik olnud vaid Venemaa ja Saksamaa mõlema lüüasaamise korral, kuid nemad võitlesid erinevatel pooltel. Samas asjaolude kokkulangevuse korral just nii juhtuski.
28.nov. 1917.A. MAAPÄEV jõuab veel kuulutada end kõrgeimaks võimuks Eestis ja saadetakse kommunistide poolt laiali. See tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkemise Venemaaga.
Enamlased kehtestasid Venemaal ja Eestis järk-järgult täielikku diktatuuri, kuid ka Saksa riik valmistus Eesti asjadesse sekkuma. Saksa-N.Vene läbirääkimised Brestis olid lõppenud ilma kokkuleppeta ja Saksa väed alustasid oma itta marssimist (Vene enamlaste vastupanu oli väike või puudus üldse)
Eesti suunas alustasid saksa väed liikumist 20.veebruaril.1918.a. Riia juurest liiguti Pärnu peale ja Saaremaalt, mis oli hõivatud juba oktoobris 1917, liiguti Haapsallu ja sealt Tallinna peale.
Eestimaa päästekomitee koostas Eesti iseseisvusmanifesti, kuna Eesti rahvuslikud ringkonnad olid otsustanud ära kasutada aega Vene ja Saksa vägede vahel. Nüüd jäi üle see vaid välja kuulutada, mis osutus raskemaks ülesandeks ja seetõttu tehti seda esimesena
23.veebruaril 1918.a. , kui Pärnus kuulutati välja iseseisev EESTI VABARIIK.
(24.02.1918 tehakse seda ametlikult Tallinnas)
25.veebruar 1918.a. vallutasid Saksa väed Tallinna (3.märts Narva) ja algas Saksa okupatsioon (veebruar-november. 1918) Kehtestatakse sakslaste range okupatsioonivõim ja püütakse taastada Balti-sakslaste eriõigusi. Kõik mis võimalik Saksa riigi sõjalisteks vajadusteks viiakse Eestist välja – sh. toiduainetevarud, tööstussisseseaded jms. Eesti seltsid ja erakonnad keelustati, Eesti rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali; mitu tuhat arreteeriti, mitmed juhtivamad Eesti tegelased sh. peaminister Päts saadeti Ida-Preisimaale vangilaagrisse.
Ametlikuks keeleks sai saksa keel ja ka Tartu ülikool ja gümnaasiumid läksid üle saksakeelsele õppele.
Balti Hertsogiriik – sakslastel oli plaan rajada Eestisse ja Lätisse nn. oma riik mis oleks personaalunioonis Saksa riigiga – Saksamaa saab aga sõjas lüüa ja plaanid nurjuvad
Eesti vabadussõda (1918 – 1920)
Sõja põhjused:

Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise Vene impeeriumi alad sh. Balti alad, mis olid sõjas langenud Saksa poolele

Lenini idee suurest maailmarevolutsioonist, mis reaalsuses oli kommunistide maailmavallutuskava – esmajärjekorras oli Euroopa vallutamine.

Saksa keisririigi kokkuvarisemine I maailmasõjas

Eesti riik oli juba olemas ja paljud Eesti noored olid isamaaliselt meelestatud ning valmis kallaletungijaid tagasi lööma .
28.novembril.1918.a. algas Vabadussõda – N.Vene Punaarmee ründas Narvat, mida kaitsesid vastloodud Eesti sõjaväelaste kõrval ka sinna veel jäänud Saksa väed. Narva vallutati ning päev hiljem kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun , mida juhiti Moskvast. Sõja alguses sisaldas sõda kodusõja elemente, kuna Punaarmee poolel võitlesid ka Eesti kommunistlikud polgud.
Punaarmee vallutatud alal kehtestati punane terror (üle 500 inimese tapeti ja ca. 2000 küüditati). Kõik see ja lisaks mõisamaade laiali jagamata jätmine hakkas punaste populaarsust vähendama.
Sõja alguses oli Eesti olukord väga raske:

• Maa oli laostatud tänu Saksa okupatsioonivõimu poliitikale, kus kõik mis võimalik oli Saksamaale veetud. Kohati inimesed nälgisid.
  
• Eestlastel puudusid relvad, et ennast kaitsta. Esimesed relvad saadi väevõimuga taganevatelt sakslastelt võttes ja Soome ja Inglismaa abi /sh. kergekuulipildujad)
  
• Eestil puudus sõjavägi, kuna mobilisatsioon oli läbi kukkunud. (enamus ei uskunud et väike Eesti Suure Venemaa vastu saab)
  

Eesti Vabadussõja algust võib teatud tingimustel vaadata ka kui kodusõda , kuna sõja esimestel kuudel olid sissetungivas punaarmees ülekaalus eestlased. Samas võrreldes Läti ja Soomega jäi Eestis elanikkonna toetus punastele väiksemaks ja vähenes sõja kestel järjepidevalt. Vabadussõjas tervikuna jäid kohalikud enamlased tühiseks vähemuseks Eesti vabariigi hävitamiseks rakendatud punavägedest.
Punaarmee oli sõja esimestel päevadel edukas – aastavahetuseks olid nad Tallinnast 35km kaugusel ja ohustasid Paidet , Viljandit ja Pärnut.
Pööre sõjas meie kasuks algas 6.jaanuaril 1919, kui juhuslikult alanud vasturünnak arenes suureks vastupealetungiks kogu Eestis.
Pöörde sõjategevuses põhjustasid mitu asja:

• Tallinnasse oli saabunud Inglise eskaader, seejärel Soome abiväed. Hiljem tuli vabatahtlikke ka Rootsist ja Taanist . Sellel oli eestlasteta tohutu psühholoogiline mõju – teati et me pole enam üksi.
  
• Olid moodustatud vabatahtlike väeosad Eestis, kuhu kuulusid vastloodud Kaitseliidu liikmed, endised tsaariohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud nn. õppursõduritel. Tuntuim pataljon oli Julius Kuperjanovi partisanide pataljon.
  
• Eesti sõjavägede Ülemjuhataja Johann Laidoner pani sõjaväes maksma kindla korra.
  
• Oluliseks eeliseks oli ka tegevusse astunud Eesti soomusrongid
  

Lühikese ajaga vabastati tähtsamad Eesti linnad: 14.jaanuaril Tartu ja 19.jaanuaril Narva. Edasi läks pealetung Lõunasse Valga suunas. Lõunarinde otsustavam heitlus toimus Paju mõisa väljadel. Ühelt poolt läksid tulle eestlased ja soomlased , teiselt poolt venelased ja lätlased (Läti kütidiviisid). Lahing oli ohvriterohke sh. langes ka leitnant Kuperjanov. Punaväed löödi sellegipoolest puruks, misjärel armee hõivas nii Valga, Võru kui Petseri.
Vabariigi esimesel aastapäeval võis ülemjuhataja raporteerida, et riigi pind on vaenlastest puhas.
Põhjuseks, et nii kiirelt Eesti vabastati oli kommunistide vähene populaarsus (ei andnud vaestele maad, kuigi olid lubanud), ülekaal soomusrongide osas rindel ja Vene kommunistide madal sõjaline tase.
Suureks ohuks oli kommunistide võrdusidee propaganda Eesti vaesema elanikkonna hulgas sh. vaesemate maameeste hulgas (nö. maata mehed). Põhjusel, et punased soovisid mõisamaad mitte talumeestele jagada vaid põllumajanduskommuune/kolhoose luua, pettusid maamehed neis. Lisaks kõigele Eesti valitsus ja rahvuslikud erakonnad lubasid aga maaküsimuse kiirelt ja otsustavalt lahendada, millega eestlaste enamus koondus Rahvaväkke et ühiselt sissetungivat vaenlast välja tõrjuda.
Alles kevadel 1919.a. hakkas Punaarmee juhtkond taipama et Eesti näol on tegemist tugevama vastasega kui arvati. Eesti armee mis sõja alguses oli olematu oli jaanuari alguseks suurenenud 13000 meheni ja kevadeks ca. 80000 -ni, millele lisandus veel kaitseliit ca. 120000 meest. See oli Punasele Venemaale juba korralik vastane arvestades muidugi et relvade all oli meil 1/5 rahvast.
Kevadel 1919 tõi Punaarmee Eesti vastu lisajõude sh. eliitüksusi ja alustas suurte pealetungidega(3) Lõunarindel. Ägedad lahingud Orava jaama juures ja Munamäe all panid pealetungijad seisma.
Mais 1919 asusid Eesti väed ise pealetungile koos Vene valgearmeega ja kandsid sõjategevuse Eesti piiridest välja. Eesti poolele tulid üle ka Punase Eesti kütidiviisi osad.
Pealetungi käigus hõivati Võru rindelt lähtudes Pihkva, Lõunarindelt lähtudes vabastati Põhja-Läti, millega lõigati Venemaast ära Lätis võitlevad punased ja Eesti ratsavägi jõudis hulljulge rünnakuga Daugava äärde (Jakobstadti/Jekabpilsi)
Põhjarindel alustas eestlaste toetusel pealetungi Vene valgekaartlaste Loodearmee (Judenitš) Pealetung jõudis päris Petrogradi lähistele, kuid enamaks neil jõudu polnud ja rinne veeres tagasi. Vene valgearmee näol oli tegemist endiste tsaariohvitseridega Venemaal kes soovisid taastada tsaarivõimu. Olid sõjas Eestiga liidus kuigi suhted olid pingelised , kuna valgekaartlased suhtusid Eesti iseseisvusesse valdavalt vaenulikult.
Landeswehri sõda (juuni-juuli 1919)
Lätis kus sarnaselt Eestiga oli 1918.a. nov. võimule tulnud rahvuslik valitus, muutus olukord keeruliseks 1919.a kevadel kui rahvuslik valitsus kukutati Lätis tegutsenud Saksa väekontingendi Baltilandeswehri ja Rauddiviisi poolt. Neid jõude juhtis kogenud kindral Rüdiger von der Goltz
Balti-saksa vabatahtlikud väed alustasid samuti punaste vastast pealetungi, hõivates Riia ning jõudes Võnnu (Cēsis) juures Eesti vägedeni. Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist , ent eestlased kes pidasid seaduslikuks Läti valitsuseks rahvuslikku Kārlis Ulmanise valitsust, keeldus.
Eesti väejuhatus ja valitsus otsustasid, et sakslastele Lätis tuleb täie jõuga vastu hakata, ning juunis rünnati Eesti piiri suunas liikuvaid Saksa jõude. Eesti vägede moraal ja motivatsioon oli kõrge – mindi ju kätte maksma pikaaegse alanduse, ebaõigluse ning kibedate kaotuste eest alates muistsest vabadusvõitlusest.
19.juunil alustasid sakslased pealetungi tõrjudes Eesti väed tagasi. 21.juunil murti Eesti rinne läbi ja liiguti kiirelt Eesti suunas, kuid võitlusesse saabunud Eesti abiväed pöörasid sakslaste pealetungi hoopis taganemiseks. 23.juunil 1919 marssisid Eesti väed Võnnusse, murdes sakslaste vastupanu selles lühikeses sõjas. Seda päeva tähistamegi 23.juuni võidupühana süüdates iga aasta jaanipäeva võidutuled üle kogu Eesti.
Sõda küll lõppes juuli alguses Riia juures, kus vaherahu sõlmiti vahetult enne kui võidukad Eesti väed valmistusid Riiga sisse marssima.
Sügisel oli Nõukogude Venemaal selge, et Eestit lihtsalt vallutada nad ei suuda ja hakati otsima võimalusi rahu sõlmimiseks. Esialgu veel kiiret polnud kuna Judenitš tegi oma teise kuid viimase katse Petrograd vallutada ning jõuti osati eeslinnadeni, kuid löödi viimasel hetkel taganema. Peale taganemist üle Eesti piiride oli Eesti sunnitud võitlusvõimetuks muutunud vägedelt relvad ära korjama ja Loodearmee laiali saatma .
Punaarmee, kes püüdis nüüd saada võimalikult suuri sõjalisi eeliseid rahuläbirääkimistel, alustas ulatuslikke rünnakuid Narva kaitseliinidele. Rünnakule tulid ülekaalukad jõud enam kui 160000 mehe ja 200 suurtükiga. Narva kaitselahingud (november-detsember 1919)osutusid kõige ohvriterohkeimaks kus suurte kaotuste hinnaga õnnestus ülekaalukas pealetung tagasi lüüa.
Rahuläbirääkimiste Vene poole järeleandlikkus suurenes sedamööda, kuidas rauges punavägede jõud Narva all ja 3.jaanuaril 1920 peale kokkulepet algas vaherahu ning rahulepinguni jõuti 2.veebruaril 1920 Tartus.
Tartu rahu lepinguga loobus Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile. Venemaa tunnistas ühe esimese riigina de jure Eesti Vabariiki.
Rahulepingu kohaselt läksid Eesti riigi koosseisu ka mõned peamiselt vene-eesti segaelanikkonnaga vallad Narvataguses ja Petserimaal ( Setumaa ). Pooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil teisele poolele vaenulike jõudude tegevust – selle tulemusena saatis Venemaa Ukrainas võitleva punase Eesti kütidiviisi. Venemaal olevad eestlased ja Eestis olevad venelased said võimaluse teatud aja möödudes kodumaale pöörduda. Tartu rahuga vabanes Eesti igasugustest kohustustest Venemaa ees ja Tsaari-Venemaa võlgade tasumisest. Eesti 15.milj. kuldrubla(11,6 t kulda) Venemaa kullavarudest, siit ära viidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jne. pidi tagastatama. (Kuigipalju tagastatigi, kuid Venemaa ei täitnud hiljem mitmeid rahulepingu sätteid.)
Sõja tagajärjed:

Eesti oli kätte võidelnud vabaduse, mis oli kaotatud ca.700 aastat tagasi ja Venemaa tunnustas Eesti riiki de jure „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään -õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta“.

Eesti sai proportsionaalse osa Venemaa kullavarudest (15 milj.) ja lubadusi soodsateks majanduslepinguteks. Ühtlasi andis Venemaa lubaduse tagastada Eestile kultuurivarad, mis sõja jooksul olid siit Venemaale veetud.

Piirides lepiti kokku et Eestile jääb teatav ala Narva jõe ääres (nn. Narvatagune) ja et Setumaa läheb tervikuna Eestile.