Valgamaa,Estonia Merilin Kõrnas, Johanna Pärn Location It´s in the south of Estonia and Valga´s city is next to the Latvian border. It´s next to Tartu , Viljandi , Põlvamaa , Võrumaa county . History of Valgamaa Back in 1783 counties 9 parishes from 11 were on Latvian area , only small pieces of Valgamaa`s 11 parishes Luke and Härgmäe were on Estonian area. were: Valgamaa´s people spoke Latvian. Koivaliina Härgmäe Luke Aluliina Apekalns Palsmane-Aumeisteri Gulbene
RIIK Valitseja Moskva tsaaririik Ivan IV Julm Poola kuningriik Sigismund II August Taani kuningriik Hertsog Magnus Rootsi kuningriik Johan III 6. Liivi sõja algus 22.01.1558-Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid rüüstamist 7. Millal, kellega ja kus pidas Liivi ordu oma viimase välilahingu? 2.08.1560 Venemaa Härgmäe lähedal 8. Iseloomusta hertsog Magnuse rolli Liivi sõjas Tema juhtimisel piirasid Vene väed 1570-1571 edutult Tallinna ja vallutati 1575- 1576 praktiliselt kogu Eesti mandriala ja Saaremaa 9.Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas. Milline oli kohalike elanike suhtumine sõjasündmustesse? Pikaajalise sõjategevuse tulemusena said kõige rohkem kannatada talupojad. Halvenenud olukord viis talupoegade vastuhakkude puhkemiseni. 10
· Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond; · Ülejäänud ala läks Liivi ordule. 3. Mis muutus eestlaste elus peale langemist võõrvallutajate võimu alla? Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. 4. Millal algas ja millal lõppes keskaeg e. Orduaeg e. Vana-Liivimaa aeg? Keskaeg algas peale muistset vabadusvõitlust aastal 1227 ning kestis 1560nda aastani, kui liivi sõjas Hoomuli e. Härgmäe lahingus purustati Liivi ordu vene vägede poolt. 5. Millisteks väiksemateks üksusteks jagunes orduala? Ordu ala jagunes väiksemateks haldusüksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks. 6. Milline oli kirikukorraldus keskajal? Kõige kõrgem kiriklikvõim kuulus Riia peapiiskopile, kellele allusid Saare-Lääne ja Tartu piiskopid. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskop oma alal kõrgeim kirikujuht. Viis läbi jumalateenistusi toomkirikus, õnnistas ametisse
SÕDADE AJAJÄRK 1. Liivi sõda (piirdaatumid). 15581583 2. Talurahva ülestõus (kuu, aasta). September 1560.aasta 3. Kus asus Ivan IV poolt rajatud Liivimaa kuningriigi keskus? Põltsamaal 4. Kelle valdusse läks Lõuna - Eesti pärast Liivi sõda? Rzeczpospolita riigi 5. Altmargi vaherahu (aasta). 1629.aastal 6. Liivi ordu viimane välilahing (lahingu koht ja toimumise täpne aeg). 2. august 1560 Härgmäe lahing, 7. Missuguste võõrvõimude vahel jagunes Eesti pärast Liivi sõda? Poola, Taani ja Rootsi kuningate vahel 8. Kelle valdusse läks Põhja - Eesti pärast Liivi sõda? Rootsi 9. Kelle valdusse läks Saaremaa pärast Liivi sõda? Taani 10. Mida kujutas endast Sigismund Augusti privileeg? Tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. 11. Kes haldas riigimaid Taani valduses? (ametinimetus) kuninglik asehaldur 12
Jekaterina Puh, Valeria Kussova 10. A klass Rahvaarv · 16. sajandil elas Eestis oletavasti 250 000 300 000 inimest. · Rahvaarvu kasvamist soodustasid sisseränne ja loomulik iive. · Perioodiliselt toimusid epideemiad (1347- 1352 katkuepideemia Euroopas, 1351. Liivimal) ja nälg, mis vähendasid Eesti rahvaarvu. Etnilised rühmad · Liivimaa elanikud jagunesid keeleliselt ja kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased. Tallinnas oli palju soomlasi ja karjalasi, kuna see oli oluliseks kaubanduskeskuseks.
ohud, sealhulgas talupoegade ülestõusu võimalus, muutusid nad selle suhtes tunduvalt reserveeritumaks. Liivimaa, Saare-Lääne ja Kuramaa rüütelkonnad olid luterluse suhtes küllaltki soosival seisukohal, Harju-Viru ja Tartu piirkonna omad aga olid veel 1540. aastatel katoliiklust toetavatel positsioonidel. Jäeti maksmatta Tartu maks, rikuti vahe rahu Venemaaga luues liit Poola-Leeduga, Venemaa soovis luua teed läänemerele. Liivi sõda oli aastatel 1558–1583. Härgmäe lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 1560 aastal (õhne jõe ääres) Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel. See oli Liivi ordu viimane välilahing. Härgmäe lahing tegi ordu ja kogu Liivimaa seisundi väga raskeks. Siitpeale ei suutnud orduvägi enam välivõitlusi pidada. Ta kaitses end veel ainult linnustes. 1560. aasta ülestõus oli Läänemaa ja Harjumaa talupoegade aadlivastane ülestõus Liivi sõja ajal 1560. aasta sügisel
Tallinna aluse, kuid mitte linna ennast. 1559 1559. aasta aprillis sõlmis Venemaa Taaniga pooleks aastaks vaherahu. Kuna Venemaa koondas oma väed Krimmis sõdimiseks. Vana-Liivimaa lagunemine Märast esimest lööki hakati tuge otsima väljast pool ja kahjuks puudus ka üks meel. Saare-Lääne ja Kuramaa müüsid oma osa Taanile. Ordumeister Gothart Kettler lasi end aga Rootsil kaitsta. Liivimaa lagunemine 2. augustil 1560. Härgmäe lähedal Oomuli mõisa juures toimus lahing. Ordu tegi viimase katse venelasi tagasi tõrjuda. Kohe peale seda võeti maha ka tähtis Viljandi linnus 1561. läksid Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile. 1562 sõlmiti alistumisleping Poolaga ja Vana-Liivimaad ei olnud enam. Sõda jätkus Liivimaad küll enam ei olnud, kuid ordu endale saanud Poola pidi võitlema veel Rootsi, Taani ja sõja alustajaga Venemaaga 1563. algas Rootsi ja taani vahel seitsme aastane sõda
1558 Liivi sõja algus 12.05.1558 Narva langeb Ivan Julma kätte 18.07.1558 Venelased vallutavad Tartu 08.1558 Venelased piiravad esmakordselt Paidet 10.1558 Ordu vastulöögi katse 13.05.1559 Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale. 31.08.1559 Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla 10.1559 Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda 02.08.1560 Härgmäe lahing 21.08.1560 Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal. 09.1560 Venelased piiravad uuesti Paidet 09.1560 Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal 04.06.1561 Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule 28.11.1561 Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülemvõimule 1562 a. Rootslased vallutavad Paide 1563 a. Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal 21.08.1570 Venelased piiravad esimest korda Tallinna
1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamine. Aasta lõpul saabusid ordule appi Poola väed. Tallinn kutsus appi Rootsi. 1561.a Aasta algul lõid rootslased poolakad Tallinnast välja. Rootsile alistused Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad. Saare-Lääne piiskopkond oli otse Taani alluvuses ja Liivimaa kuuletus Poolale.
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu
Nende 4 riigi vahele jäi väike ning nõrk Vana-Liivimaa, mis oli feodaalselt killunenud. Need 4 suurriiki võitlesidki Vana-Liivimaa pärast. 1558. aastal kõige esimesena soovis Vana-Liivimaad endale Venemaa, kes kasutas kavalust. Venelased nõudsid Tartu maksu tasumist. Sakslased ei maksnud ja nii sai Venemaa ettekäände Liivimaale kallale tungida. Algasid igasugused rüüsteretked ning suve jooksul vallutati ära pool Eestit venelaste poolt. Eestlased võitlesid Härgmäe lahingus 2. augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks. 1561 alistus Läti ala Poola-Leedule ja Põhja-Eesti Rootsile. 2 aastat hiljem toimus Rootsi ja Taani vahel 7. aastane Põhjamaade sõda, kus rootslased vallutasid endale Hiiumaa. 1570. aastal venelased ja taanlased piirasid Tallinnat, see kestis 7kuud, kuid oli asjatu. 1572 ilmus Ivan IV suure Vene väega ja alustas vallutust. 1578. aastal jäi vallutamatta Tallinna ümbrus ning Lääne-Eesti saared
Venemaa Ivan IV Poola-Leedu Sigismund II August Taani Frederik II Rootsi Erik XIV 7 Ivan IV ehk Ivan Julm (Venemaa riigipea) Sigismund II August (Poola-Leedu riigipea) Frederik II (Taani riigipea) Erik XIV (Rootsi riigipea) 8 Ivo Schenkenberg Eesti väesalga juht Liivi sõjas. 9 2. Augustil 1560. a toimus Ordu ja Vene vägede vahel Härgmäe lahing, mis lõppes Ordu väe hävinguga. Orduriigi lõpuks loetakse 1561. aastat, mil selle valdused läksid Rootsile ja Poolale. 10 Liivimaa kuningriigiks nimetati Vene vallutatud aladel olevat territooriumi, mille valitsejaks oli hertsog Magnus 11 1563. a algas pikk ja kurnav sõda ühelt poolt Rootsi ja teiselt poolt Taani, Poola- Leedu ja Lübeci vahel. Liivimaal
7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2. Ainsaks usulistõe allikaks on piibel 9.Millal, kelle poolt ja kus algas reformatsioon?- 1517, Martin Luther, Saksamaa 10.Kuidas toimus reformatsioon Eesti linnades ja kuidas maal? Linnas oli pildirüüste ja maal kelle võim, selle usk 11.Liivisõja põhjused: 1.Venemaa soovis Liivimaal turvaliselt kaubelda 2.Liivimaal oli kerge saak 12.Härgmäe lahing Vene-Liivi sõda, mis toimus 2.augustil 1560. aastal, õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel,mis oli ühtlase Liivi ordu viimane välilahing. Võitjaks osutusid Moskvalased 14.Isiksused Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitöölise poeg,kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.Ivo pälvis hüüdnimi ''Eestimaa Hannibal'' ja tema salka kutsuti Hannibali rahvaks. Ivan IV- Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani
Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poola kuningale Sigismund II Augustile. Alad jagatakse kaheks: Kuramaa hertsogiriigiks ja Üleväina-Liivimaaks
Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja riigi vahel (Poola, Rootsi, Taani,
Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja
vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn,
Sõjategevus 1558-1561: Vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale 1558a algul mille käigus laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale. Rootsi eesotsas Gardie'ga tungis lääne, harju ja virumaale, vallutati haapsalu, rakvere, paide, narva. Narvast liiguti edasi Venemaale, vallutati ingerimaa kuni laadoga järveni välja.
Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola- Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega 6 Tallinnale rünnaku vastu valmistuda.Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega
d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale. 1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda.
ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kuramaale jõudes välja Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. Juba 1560. aastal tungis suur Vene vägi uuesti Eestisse, rünnates Härgmäe Oomuli mõisa ning piirasid ümber Viljandi ordulinnuse. Vahepeal vaibunud venelased alustasid uusi sõjategevusi Ivan Julma juhtimisel. 1572-1577. aastatel vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. Venelaste käes olid küll kindlused, ent nende ümber asusid aktiivselt tegutsema talupoegade sissisalgad. Vallutuste jagamisel Ivan Julma ning Magnuse vahel läksid nad omavahel tülli ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. Sellega lakkas Liivimaa kuningriik olemast.
Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried Forselius, Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, Johann Georg Eisen, August Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon;
tagasi. 1559 valiti ordumeistriks Gotthard Kettler, kes üritas venelastele vastu hakkamiseks leida raha ja sõjaväge. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid jättis asja rahapuuduse pärast pooleli. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Saare- Lääne piiskop müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi tänu valedele luureandmetele hävitavalt lüüa. Suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Maarahva seas kasvas pahameel, kuna võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Tekkisid rahutused, mis lõppesid Koluvere lossi piiramisega. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik lagunes
o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik o Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid ja hiljem vallutasid Narva tormijooksuga, millest sai nende sadamalinn o Narva kaupmeestele pakkus see rikastumisvõimalusi o Samal aastal vallutati ka Tartu o Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler o Saare-Lääne piiskop koos Kuramaa piiskopkonnaga müüs oma valdused Taanile o Ordu sai Härgmäe lahingus venelastelt lüüa. Hiljem langes vene vägede kätte ka Viljandi linnus o Talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. (Pidasid läbirääkimisi relvastuse saamiseks kui ebaõnnestunult. Läksid piirama Koluvere linnust kuid äkitselt nad hävitati.) o Tallinn ja Harju-Viru taotlesid Rootsilt abi. Andsid ustavusvande ning rootsi väed tulid Tallinna. o Poola nõudis eelneva pärast Saksa ordu täielikku alistumist. Vilniuse lepinguga andsid ordu ja Riia pk end täielikult Poola
Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte. 1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561 aastaks on kõik oma senised valdused üle andnud: · Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le · Saaremaa jäi Taanile · Ülejäänud Eesti ja Läti alad (mida venelased ei kontrollinud) läksid Poola riigi koosseisu. Vaatamata Vana-Liivimaa riikluse lakkamisele sõjategevus ei peatunud. Aastatel 1563-1570 pidasid
8. Millal tabas Rootis ajal Eesti- ja Liivimaa kubermangu suur nälg ning mis selle põhjustas? 1695-1697, sest viljakasvuks oli ebasoodne ilmastik ja suur osa veeti välja Soome ja Rootsi 9. Kes sõdisid Liivi sõjas Liivimaa territooriumil? 10. Loetle Liivi sõja tulemusi. 1) 1560. a Hoomuli e Härgmäe lahing Liivi ordu hävitati + keskaja lõpp Eestis 2) 1561. a läks Põhja-Eesti Rootsile ja Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile 3) 1569. a Lublini unioon Poola ja Leedu leping, millega loodi aadlivabariik e Rzeczpospolita 4) 1565-1577 eksisteeris nn Liivimaa kuningriik, eesotsas Magnusega, pealinnaks Põltsamaa
vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Gotthard Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola ning Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningale Frederik II-le ning too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560. aastal algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks ning samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju- Viru ja Järvamaa rüütelkonnad andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla
kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1560 venelased alustasid uut pealetungi, Härgmäe lahingus võitsid ülekaaluliselt ordut. Viljandi linnus anti üle venelastele, rüütlid andsid ordu välja ja said õiguse vabalt lahkuda. TALUPOEGADE ÜLESTÕUS: Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamised, sõjaväkke võtmise ja suuremad koormised. 1560 toimus Lääne- ja Harjumaal rahva ülestõus. Suurim lahing toimus Koluvere lossi juures kus talupojad valisid enda hulgast kuninga. Eestlased said lüüa.
1329. aasta septembris oli arvatavasti Helme kiriku juures suur lahing orduväe ja leedulaste vahel. Leedulased kaotanud lahingus 500 meest. Järgmine teade on1501. Aasta novembrist. Helme ordulinnuse juures toimus kaks kokkupõrget Tartu piiskopi meeste ja venelaste vahel. Ehkki piiskopi maaväed said lüüa ei õnnestunud venelastel Helme ordulossi vallutada. Neljandat puhku, 2. augustil 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. Seda taplust nimetatakse ka Liivi sõja Härgmäe lahinguks. 12000 mehelist Vene väesalka juhtis vürst Barbatin,ordu vägesid maamarssal Philip Schall van Bell. Saanud oma luurajatelt valeteate,et vastas on mõnesajameheline salk otsustas maamarssal puhkavaid venelasi 500 ratsaväelasega rünnata. Esimesest ehmatusest toibunud, piirasid venelased nad sisse. Orduväed purustati täielikult, vangi võeti väesalga juht, mitu komtuuri ja fookti. Varsti pärast seda langes ka Viljandi. Oomuli lahing kiirendas Vana -Liivimaa
Sõjategevus tähtsamad lahingud ja nende tulemused.1558. aasta kevadel alustasid venelased narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu. Nüüd alistus rida väiksemaid linnuseid venelastele ilma igasuguse vastupanuta ja Vene väesalgad jõudsid Tallinna alla, kust nad esialgu siiski lahkusid. 1560. aastal lehvis ordulipp viimast korda lahinguväljal. See sündis tänases Põhja - Lätis Härgmäe lähedal, kus orduvägi valedel luureandmetel endast mitu korda suuremale vaenlasele kallale tungis ja hävitavalt lüüa sai. Ordu tugevaim kant Eestis Viljandi, langes samuti peagi venelaste kätte. Liivimaa kuningriik. Taani kuninga vend, hertsog Magnus oli Vana-Liivimaa jaotamisel saanud Saare-Lääne piiskopkonna, ta palkas kohe suure hulga sõdureid ja hakkas piire laiendama. Kuna Taani kuningale see ei meeldinud, siis võttis ta uuesti Saaremaa Magnuse käest ära
olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II, kes ostis need oma vennale Magnusele. 1560. aastal algas Eesti talupoegade ülestõus. 1560. aastal üritas Kettler peatada venelasi Härgmäe (Oomul, Hoomul) lahingus, kuid sai hävitavalt lüüa. Venelased tungisid edasi ja vallutasid Viljandi. Kõik Vana-Liivimaa keskaegsed riigid olid 1561.aastaks lakanud eksisteerimast ja seetõttu loetakse seda aastat Vana-Liivimaa ajastu lõpuks. Sel hetkel oli Liivimaa jagatud 4 riigi vahel: Venemaa, Poola, Rootsi, Taani. 3. Talupoegade ülestõus. TV lk. 29-30 4. Liivi sõja lõpp. Vihik Poola ja Rootsi eesmärgiks sai kaotsi läinud alade tagasivallutamine Venemaalt.
1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale.Teine pealetung Tartule.Narvas suured tulekahjud.Taanduti Narva kindlusesse.Tartu kaupmehed alistuvad samuti.Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused.Otsitakse abiväge välismaalt.Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega.Saaremaa Taani kuningale(ostis Saaremaa ära).1559 pooleks aastaks vaherahu.Välisabi otsimine oli aktiivne.Liivi ordu viimased võitlused:1560 Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe lähedal.1560 piirati Liivi ordu-hävitati.Ordule jäävad väikesed kindlustused.Jäävad ka Tallinn,Paide,Pärnu.1560 jõudis viimse piirini ka talurahva kannatus. Sõda tõi kaasa kannatusi ja koormisi. Külad olid kaitsetud. Talupoegi värvati sõjaväkke.1560 suur talurahva ülestõus Lääne-ja Harjumaal,paluti abi Tallinna linnalt. Ülestõusnud piiravad Koluvere lossi,kuhu olid pagenud mõisnikud-ebaõnnestumine.1561 Vana-Liivbimaa ajastu lõpeb.Iseseisvaks jääb Kuramaa hertsogiriik
1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale. Teine pealetung Tartule. Narvas suured tulekahjud. Taanduti Narva kindlusesse. Tartu kaupmehed alistuvad samuti. Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused. Otsitakse abiväge välismaalt. Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega. Saaremaa Taani kuningale (ostis Saaremaa ära). 1559 pooleks aastaks vaherahu. Välisabi otsimine oli aktiivne. Liivi ordu viimased võitlused: 1560 Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe lähedal. 1560 piirati Liivi ordu - hävitati. Ordule jäävad väikesed kindlustused. Jäävad ka Tallinn, Paide, Pärnu. 1560 jõudis viimse piirini ka talurahva kannatus. Sõda tõi kaasa kannatusi ja koormisi. Külad olid kaitsetud. Talupoegi värvati sõjaväkke. 1560 suur talurahva ülestõus Lääne-ja Harjumaal, paluti abi Tallinna linnalt. Ülestõusnud piiravad Koluvere lossi, kuhu olid pagenud mõisnikud-ebaõnnestumine. 1561 Vana- Liivimaa ajastu lõpeb
vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. 1559. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret. 1560. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ning vallutasid Aluliina. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end Rootsi kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. 1562. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai esimene Kuramaa hertsog
Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid
ühendada. * Rahulepingud: 1) 1582- Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel. 2) 1583- Vene-Rootsi vaherahu. 3.Kes oli G. Kettler ja millist rolli täitis? G. Kettler oli ordumeister Fürstenbergi abi, kuid 1559. aastal sai Liivimaa ordumeistriks. Ta sõlmis Poola kuninga Sigismund II Augustiga lepingu, millega Poola võttis ordu enda kaitse alla. 4.Millal toimus Oomuli lahing ja milles seisneb selle ajalooline tähtsus? 2. august 1569.a- Oomuli lahing Härgmäe lähedal. Ordu viimane katse Vene vägesid tagasi tõrjuda, kes liikusid Viljandi poole. 5.Mis plaan oli Liivimaa kuningriigi loomisega, kes selles osalesid? Plaan oli moodustada Liivimaal Moskvast sõltuv vasallkuningriik keskusega Põltsamaal, lubades abi rootslaste vastu. Osalejad olid Taani ja Venemaa. 6.Kes oli Ivo Schenkenberg? Ta oli vene mõndimeistri sell- Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks". 7.Eesti kolme kuningriigi valduses õ 100-104
Tartu säilitas algul oma õigused. Siinne piiskopkond oli langenud. 1559. aaasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Otsiti väisabi. Liivi orduls saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus. Selle liider, senine ordumeistri abi, tõrjus endise ordumeistri kohalt, ning asus tema asemele. 1559.aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed tagasi haarata Tartut, mis aga ebaõnnestus. 1960. aastal toimus Liivi ordu täielik häving. 1560.aastal algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks
Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja
11.mai venelased vallutavad tulekahju järel Narva. 7.juuli Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks. 18.juuli venelased vallutavad Tartu. 1559- 31.august ja 15.september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. oktoobernovember ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine. 1560- 2.august Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotus venelastele. 21.august venelased vallutavad Viljandi. oktoober suur talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1562-Gotthard Kettlerist saab Kuramaa hertsog. Rootslased vallutavad Padise ja Pärnu. Liivisõja tulemused: Vana-Liivimaa väikeriigid sõjalist vastupanu Venemaale osutada ei suutnud, sest keskenduti linnuste kaitsmisele, maapiirkondade rüüstamist takistada ei suudetud, kõik välilahingud kaotati
juulil Tartu. Tartu piiskopkond langes tsaari võimu alla. · 1559 - venelaste rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele. Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis Tartut ja teisi valduseid tagasi vallutada, kuid edutult. · 1560 - venelaste rüüstamise all kannatasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased suure sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. 2. augustil sai ordu Härgmäe lahingus lüüa. Viljandi langes 20. augustil, Paidet aga ei suudetud vallutada. · 1561 - Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. o 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla o 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla o 28. november (pacta subiectionis) Vilneuse pakt Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla · 1562, 3
NB! Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks ning seega ka kergeks saagiks tugevamatele naabritele. · Liivi sõja ajend: Sõja puhkemise ajendiks oli nn. Tartu maks. · Liivi sõja tulemused: 1) Vana-Liivimaa väikeriigid sõjalist vastupanu Venemaale osutada ei suutnud: - keskenduti linnuste kaitsmisele - maapiirkondade rüüstamist takistada ei suudetud - kõik välilahingud kaotati (N: Härgmäe lahing 1560) 2) Sõjaline ebaedu viis kiiresti väikeriikide kadumise ja maahärrade vahetumiseni: - 1558 vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale - 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale (ala anti ajutiselt valitseda kuninga vennale- hertsog Magnusele) - 1561 alistusid Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn kaitse saamiseks
Vaherahu sõlmiti 15 aastaks. "Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul. 1554 aastal kinnitasid lepingu tingimused tsaari saadik ning Riia peapiiskop ja Tartu piiskop. "Tartu maks" oli ettekäändeks Ivan IV Julmale. 1558 sõda. Vene vallutab Tartu ja Narva. 1559 - Taani aadlike vahendusel sõlmiti vaherahu. Fürstenbergi asemele asus Gotthard Kettler ordumeistriks. 1559 hertsog Mangusele ostis Taani kunn Frederik II Saare-Lääne piiskopkonna 1560 2 august toimus Härgmäe lahing(Liivi ordu lõpp) Viljandi langemine, Koluvere ülestõus 1561 rootslased ajasid poolakat Toompealt välja. Alistusid kohe Harju-Viru-Järvamaa rüütel- konnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV-le. P.-Eestis Rootsi võim 1570 sõlmiti Taani ja Rootsi vahel rahu Esimene Tallinna piiramine 1570-71 1571 - venkude poolele üle läinud Magnuse vägi pani oma laagri põlema. Vene armee lahkus eestist ning magnus suundus pealinna 1575-1576 vene väed vallutasid kogu Eesti
-18. Sajandil Jaanuar 1558 Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid Mai 1558 Venelased vallutasid Narva Juuli 1558 Venelased vallutasid Tartu August 1559 Orduriik andis end Poola kaitse alla September 1559 Saare-Lääne müüs oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile / Nõnda kaasati sõtta Poola ja Taani 2. august 1560 Ordu kaotas lahingu Härgmäe lähedal Sügis 1560 Harju- ja Läänemaal puhkes talurahva ülestõus Oktoober 1560 Talupojad piirasid Koluvere linnust, kuid ootamatu rünnakuga nad hävitati Juuni 1561 Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ning Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande 28. november 1561 Sõlmiti Vilniuses leping, mille käigus ordu ja Riia piiskopkond andsid end Poola kuninga valitsemise alla
Poolalt, luterlikud linnad ja aadlikud Rootsilt. 1559 sügis ordu üritab Tartut venelaste käest vabastada, kuid ebaõnnestub. 1559 september Saare- Lääne piiskop müüb piiskopkonna (30000 taalri eest) Taani kuningale Frederik II-le, kes annab selle valitseda oma nooremale vennale hertsog Magnusele. 1560 Vene vägede uus pealetung. 02. 08. 1560 Liivi ordu viimane lahing venelastega Läti alal Hoomuli mõisa maadel Härgmäe (Ergeme) lähedal. Viljandi antakse venelastele lahinguta; ordule jäävad veel Tallinn, Pärnu ja Paide. 1560 september talupojad tõusevad üles kohalike võimude vastu Lääne- ja Harjumaal, keskuseks Koluvere linnus, surutakse aadliratsaväe poolt maha. 1560. aasta lõpul annab ordumeister Kettler venelaste poolt seni vallutamata linnad Tallinna, Pärnu ja Paide Poolale ning laseb Poola väed linnustesse.
aastate algul levima hakanud reformatsioon suurendas Eestis sisevastuolusid. Tallinnas ja Tartus toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Reformatsioon nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis sellega tõuke eestikeelsete raamatute avaldamiseks. 1558. aastal algas Liivi sõda. 2. augustil 1560 peetud Härgmäe lahingus purustasid Moskva tsaaririigi väed Liivi ordu väed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. 1562. aastal alistus Liivi orduPoolale, Põhja-Eesti oli läinud Rootsi ja Lääne-Eesti Taani võimu alla, Ida-Eesti oli aga Moskva kontrolli all. Liivi sõjas osalesid ka eestlased. 1560. aastal piirasid talupojad Koluvere piiskopilinnust(1560. aasta talurahva ülestõus). Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond
Moskva suurvürst hõivas idaeesti. Tartupiiskopkond kui selline vanaliivimaal likvideeriti. Vahepeal sõlmiti vaherahu. Kui vaherahu kehtis, siis püüdis leida vanaliivimaa endale liitlasi. Ordu andis ennast 1559 aasta poola-leedi kaitsealla. Et jäi nagu riigina alles aga andis enda kaitse alla. See vastu saare-lääne piiskop 1559 aastal müüs oma valdused taani kuningale. Vaherahu kestis pool aastat, ordu vastu panna ei suutnud ja 1560 aastal purustati ordu väed härgmäe lahingus. Samal aastal puhkes põhjaeestis talurahva ülestõus. Talupojad kaebasid selle eest et kuigi nad maksavad ja asju siis neid ei kaitsta venelaste rünnakute eest et nende maad rüüstati. Kõik mõisnikud, kes ette jäid, tapeti. Nüüd mindi tallinna asemel piirama koluvere linnust. Sellest piiramisest ei tulnud midagi välja, sest ootamatu löögiga kohalikud vasallid talupoegade väe purustasid. 1561 tallinn, virumaa, harjumaa ja järvamaa vasallid alustusid rootsi kuningale
Eesti külasid. Kevadel piiratakse Narva ordulinunst. Mais vallutati Narva, mis jäi veerand sajandiks Vene riigi tähtsaimaks sadamalinnks. Vallutati ka Tallinn. Väga edukas aasta Vene vägedele. 2) 1559 augustis annab Liivimaa tugevaim orduriik end Poola kaitse alla, uueks ordu meistriks sai Gotthard Kettler. Saare- Lõõne valdused müüdi Taanile. 3) 2.august 1560 pidas ordu viimase välilahingu Hoomuri lahing Härgmäe lähedal, saades ülekaalukalt lüüa. Samal kuul langes Viljandi linnus venelaste kätte. 4) Talurahva ülestõus 1560, Harju- ja Läänemaal, 5) 1561 Tallinass hakkab pihta Rootsi aeg, Tallinn on Rootsi võimu all. Lõppes Liivi ordu tegevus. 6) 1582 Jam Zapolski rahu, Poola Vene vahel, Poola sai endale Venemaa alasid 7) 1583 Pljuusa rahu, Rooti Venemaa vahel, Rootsi saab endale Põhja- Eesti ja Hiiumaa. Saaremaa läks Taani valdusesse. *NB
· Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda. · Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. · 1559 septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile ning lahkus Saarele. Nõnda kaasati sõtta Poola ja Taani · 2 augustil 1560 pidas ordu Härgmäe lähedal viimase välilahingu, saades ülakaalukalt vastavalt lüüa. · Sama aasta sügisel puhkes Harju-ja Läänemaal Talurahva ülestõus. · Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. · 28. Novembril 1561 sõlmiti VVilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola
· Juulis vallutati Tartu, see tähistas Tartu piiskopkonna lõppu piiskopi ja sakslastest elanikkonna küüditamine. JÄRELE JÄI 4 VÄIKERIIKI. Sõja käik 1559: · Liivi ordumeister Gotthard Kettler hakkas otsima abi, Poola-Leedu kuningas Sigismund II August võttis ordu alad oma kaitse alla. · Septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile kuningas Frederik II andis need alad valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Aasta 1560: · Härgmäe (Oomuli) laging Liivi ordu ja vene vägede vahel ordu viimane välilahing, hävitav lüüasaamine. · Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus piirati Koluvere linnust, lüüasaamine. · Tallinna ja Harju-Viru vasallid taotlesid Rootsi abi. · Liivimaal olid Venemaa valdus, Taani valdus, Orduriik. Aasta 1561: · Harju-Viru vasallid andsid truudusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le, Rootsi väed saabusid Tallinnasse.
SÕJASÜNDMUSTESSE MURRANGU?(ROOTSI,POOLA). MIDA TAOTLESID VENEMAA JA POOLA? MIS TÄHISTAB VANA-LIIVIMAA LÕPPU? MIKS? RAHULEPINGUD PÄRAST LIIVI SÕDA -Murrang: Rootsi – rootslaste pealetung. Gardie juhtimisel. Ta lasi oma sõduritel Narvat piirates terve ööpäeva karistamatult röövida ja tappa. Poola – uus kuningas. Venemaa hakkab tänu sellele kaotama -Mida taotlesid: Venemaa: Läänemerele väljapääs Poola: Enda alasid laiendada -Vana-Liivima lõppu: Härgmäe lahing 1560, sest sõjaline jõud löödi Liivimaal puruks. -Rahulepingud pärast Liivi sõda: 1582 – Jam Zapolski (Venemaa ja Poola) ; 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti sai Rootsile) 29) MILLISEID HÄDAD KAASNESID ELANIKELE SÕJAGA? NIMETA 3. KUIDAS SÕIDVAD RIIGID PÜÜDSID OMA SÕDIMIST NÄIDATA? MIKS? -Nälg, katk, sõjas hukkumine -Taheti eestlasi hirmutada lendlehtedega, et venelaste vastu ikka võitleksid 30) MILLISTE SÕDADE JA RAHUDEGA OLID ROOTSIGA LIIDETUD PÕHJA-EESTI,
annaabi.ee 
