Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltis...
1923. a üritas Hitler Baieris võimu haarata, kukkus läbi, pandi vangi, kus kirjutas ,,Mein Kampf" Riigipäeva hoone põlemapanek 1933, süüdistatakse kommuniste Peatatakse kõikide teiste erakondade tegevus Sureb Weimari vabariigi president Hindenburg, Hitler uusi valimisi ei korralda ning võtab võimu enda kätte Hitlerist saab Führer · Hitleri-Saksamaa majandus, siseolukord, rassiteooria, sõjavägi. Majandus: võeti riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu, antarkia loomine, idapoolsete alade vallutamine, sõjaliste kulutuste kasv, rahva elatustasemel ei lastud langed, et säilitada poolehoid, uute töökohtade loomine, palgad riigi kontrolli all, ametiühingute likvideerimine, kauplemine balkani ja Lõuna-Ameerika riikidega (tooraine).
Põhjasõda 1700-1721 Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ainuvõimu vastu · Rootsil ja liitlastel olid probleemid · Rootsi siseolukord oli kehv 1697. aastal uus kuningas Karl XIII · Poola, Venemaa ja Taani kuningad sõlmisid liidu Rootsi vastu · Rootsi sõjaline võimsus · August II Saksi väed ründasid Riia linna Osapooled: Poola, Taani, Venemaa, Rootsi, Saksimaa Lahingud, olulisemad sündmused: · Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle.
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4
eKr. võeti kasutusele kiri · 776. a. eKr. usu- ja spordipidustused e. olümpiamängud, hiljem ülekreekalised · 8. saj. sai alguse kolonisatsioon Vahe- ja Mustal merel, kujunesid ühtsed mõõdud · U 600. a. eKr. raha müntimine · Kujunesid linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa · Linnriikides pandi kirja seadused · Suhted naabritega pingelised, ka siseolukord rahutu · Võimsam linnriik - Sparta ( diktaktuuriline riik ) · 594. a. eKr. kehtestas Solon mõõduka riigikorra, lõppes aritrokraatia ülemvõim lihtrahva üle · 507. a. eKr. kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord IV. Klassikaline periood u 500-338 a. eKr. · Kreeka.Pärsia sõjad 500-478 a. eKr. 6. saj. 2. poolel langesid Kreeka polised) linnriigid ) A-A läänerannikul Pärsia võimu alla · 480 a. eKr
1.Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi ...
Eesti teises maailmasõjas 1939.a. 23.08.- MRP ehk Molotov-Ribbentropi pakt. 1939.a. 01.09 Saksamaa tungib kallale Poolale. 1939.a. 28.09 NL ja Eesti vastastikuse abistamise leping. 1940.a. 17.06 NL väed Eestis. 1940.a. 21.06 riigipööre. 1941.a. 14.06 massiküüditamine. 1944.a. 09.03 Tallinna pommitamine. 1944.a. 18.09 katse taastada vabariiki Tiefi valitsuses. Rahvusvaheline olukord. 1939-a-ks oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingust. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja Tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSVL- ga, kuidas sõda vältida, kuid tulemusteta. NSVL ja Saksamaa salajased läbirääkimised, mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08. 1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSVL-i mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid polnud jõude, ega ka aega: armeed moder...
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused 1.Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (''ookean Euroopasse'') 2.Rootsi raske siseolukord 3.Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 4.Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa ( August II tugev) ja Taani ( Frederik IV ) 3. Käsu Hans- Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome
Wilhelm Struve – Tartu ülikoolis tegutsenud teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Karl August Senff - Tartu Ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Graafik ja vaselõigete tegija. Gerhard Franz von Külgelen – tuntuim Tallinnas tegutsenud kunstnik. Põhjasõda (1700 – 1721) Põhjused: Rootsi ülemvõim Läänemerel ei meeldinud Taanile,Poolale ja Venemaale. Venemaa ja Poola suhted paranesid. Rootsi siseolukord ei olnud kiita ( näljahädad ). Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Rootsi vastu Lõpp: 1721. Aastal Uusikaupunki rahu Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga Rootsi sai tagasi Venemaa poolt sõja jooksul hõivatud Soome alad. Rootsi võis Liivimaalt ilma tollita välja vedada suure summa eest teravilja Osapooled: Ründajad : Venemaa, Poola, Taani Kaitsjad: Rootsi + värvatud Eesti talupojad
See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Trumani aja sisepoliitika Kuna kommunism oli edukas (NLs valmis A-pomm,'49 Hiinas võimule kommunistid, '50 algas Korea sõda) pingestus USA siseolukord. Moodustati komisjon riigiametnike lojaalsuse kontrolliks (põhisüüdistused - antiamerikanism, kommunism). Asja juhtis vabariiklane McCarthy - makartism 49 - 50. Kui algul süüdistati kommuniste siis hiljem laienesid süüdistused ka pahempoolsetele ja liberaalidele. 1948 - presidendivalimistel kandideerivad dem. Truman ja vab. Dewey. Võitis Truman ja see on ajalukku läinud, kui avaliku arvamuse küsitluste läbikukkumine. Truman jätkas FDRi
Asend - Eestil oli soodne asend Läänemere ääres Majanduslik tähtsus - Poliitiline tähtsus - 3) Rahvusvaheline olukord Põhjasõja eel. Rootsi Kuningriik oli oma võimsuse tipul. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. Kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Venemaa ja Poola suhted olid paranenud, Türgi neid ei ohustanud. Rootsi liitlased olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord ei olnud kiita (näljahäda, Karl XI surm). Poola, Venemaa ja Taani sõlmisid liidu Rootsi vastu. Rootsi säilitas oma sõjalise võimsuse. 4) Põhjasõja puhkemise 2 põhjust. Venemaa tahtis Läänemerele pääseda. Teised riigid tahtsid vallutada ja rikkusi juurde saada. 5) Põhjasõja tagajärjed. Põhjasõda lõpetati 1721.a Uusikaupunki rahuga, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga
Lühiuurimus Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Pindala: 331 114 km2 Rahaühik: dong Rahvaarv: 85 031 400 Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ajalugu 19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20. sajandi alguses rahvuslik ärkamisliikumine ja asutati esimesed poliitilised organisatsioonid. Kahe maailm...
teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral Poola võimu alla minema.
tasakaalu. Austria ja Tsehhimaa: 1918-1920 pingeline olukord, kuid sellele vaatamata säilitati tasakaal. Poola, Slovakkia ja Horvaatia: Maaelanikkond on võimudele kindel tugi. Loodi rahvusriigid. "juhtiv demokraatia." Ungari: 1919 aastal haarasid võimu kommunistid. Kujunes väla autoritaarne reziim. Itaalia: 1919-1920 tunti end kõrvale tõrjutuna, sest suurriiklikud ambitsioonid ei täitunud. Selle lisandus pingeline siseolukord ja massiline tööpuudus. 1920. aasta augustis toimus üldstreik Põhja ja Kesk Itaalias. Sisesegadusi kasutas ära Benito Mussolini , kellest 1922. aastal sai peaminister. Türgi: Türgi ohvitseridel õnnestus talupoegi üles kutsuda võitlusesse iseseivuse eest. Ankara linnas loodud Rahvuslik Nõukogu alustas edukat võitlust sissetungijate vastu. Türgis kuulutati välja Vabariik. Presidendiks sai Mustafa Kemalist. India. 1919. alustati Gandhi juhtimisel võitlust iseseisvuse eest
· rootslased rändasid Eesti rannikualadele ja said maa enda vabaks mandiks osta. · püsiv vene asustus tekkis Peipsi põhjarannikule. · saksalsed elasid linnades. · mingil määral oli ka orje ehk trääle (võlgnikud ja sõjavangid). 16. sajandil oli Eestis elanike arv tõusnud 300 000. Oli agraarühiskond (ligikaudu 94% rahvastikust olid talupojad). Eestlaste vaimuelu Vana-Liivimaa siseolukord 1347. sai Eestimaa suurimaks maavaldajaks Liivi ordu. Piiskopid ei tahtnud ordu juhtpositsiooniga leppida.Väitsid, et ordumeister on küll maa kõrgeim juht, kuid peab alluma piiskoppidele. Ordu allus oma reeglite järgi vaid paavstile. Võitluses võimu pärast tekitati intriige ja jõuti kodusõdadeni. Protestiks ordu vastu vahetasid piiskopid oma valged rüüd mustade vastu. Ordu nägi selles autoriteedi õõnestamisest ja okupeeris piiskopide mõisad. Nimetatakse rõivastustülideks. 14
3) algas kiire majanduslik areng arendamiseks, mitte tarbekaupade tootmiseks 4) baasid NATO maades, kust võidi ohustada NSVL'i 3) madal elatustase 5) elavnes vasakpoolselt meelestatud massiline rahuliikumine, 4) 1949 loodi aatomipomm; 1950 II pooleni puudusid mida toetas ka NSVL tuumarelvakandjad 6) siseolukord pingestus: eriti USA's; levisid kommunismivastased 5) Sõjahüsteeria tekitamine meeleolud markatism. 6) jätkus võitlus lääne ees lömitamise vastu 7) väikese sõja taktika kasutamine Korea sõda 19501953
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei s...
Alates XI sajandist hakkas ilmnema Bütsantsi majanduslik mahajäämine Lääne-Euroopast, kus feodalism oli arenenud palju võimsamalt ja laiemalt. II aastatuhande alguses ilmusid silmapiirile uued vaenlased. Piki Vahemerd saabunud viikingid hõivasid Bütsantsi viimased valdused Itaalias ja kinnitasid kanda Balkani poolsaare rannikul. Idast ja kagust ründasid aga petseneegid, polovetsid ja türklased- seldsukid. Pealegi muutus Bütsantsi siseolukord XII sajandil vägagi ebakindlaks. Üks paleepööre järgnes teisele, teravnes talurahva võitlus feodaalse rõhumise vastu. Ristisõdade perioodil hakkas aina tugevamaks saav Venezia suurendama oma mõju Bütsantsile. Venezia õhutamisel suundus IV ristisõda (1202-1204) otseselt Bütsantsi vastu, mistõttu vallutati Konstantinoopol ja rüüstati seda halastamatult. Bütsantsist jäid järele vaid Nikaia ja Trapezundi feodaalriigid.
õpetati välja külakoolide õpetajaid. 20. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Ennustajad, ravitsejad, posijad, 21. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? Reduktsioon ja vakuraamat. Riigimaadel kaotati pärisorjus. KT 4. VENE AEG EESTIS 1700-1855 Põhjasõda 1700-1721. Sõja põhjused. 1. Venemaa tahe pääseda jäävabade sadamateni (pääs merele- ´´AKEN EUROOPASSE´´) 2. Rootsi raske siseolukord (nälg, kuninga surm, kuningalossi hävi9mine). 3. Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimase vallutuste eest 1550-1660. Rootsi vastu tekkis tugev riikide liit (KOALITSIOON) kuhu kuulusid: Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksimaa (II tugev) Sõja algus: veebruar 1700a. algas põhjasõda Saksi vägede rünnakuga Riia kindlusele. 19 november 1700 Narva lahing, kus kolmekordses vähemuses olles Rootsi armee lõi Vene armee puruks (vangi langes kogu sõjaväe juhtkond).
Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksa-Rooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita - näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti- ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti- ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral Poola võimu alla minema. Raskustest hoolimata säilitas Rootsi oma sõjalise
India pahempoolsete vaadetega ajakirjanik Vijay Kumar kirjutas 1952. aastal, et Suurbritannia oli huvitatud sellest piirkonnast kui platsdarmist oma mõju laiendamiseks Kesk- ja Lõuna-Aasias. Kashmirist kui strateegilisest tugijalast olid huvitatud ka Nõukogude Liit, keda viimasest eraldas vaid kitsas riba Afganistani, samuti Kashmiriga külgnev Hiina. Pärast India ning Pakistani iseseisvumist hakkasid mõlemad vastsed dominioonid taotlema Jammu ja Kashmiri ühendamist endaga. Maa siseolukord oli keeruline. Maharadza Hari Singh taotles nn. Seisaku (Standstill) kokkuleppe sõlmimist India ja Pakistani valitsustega, mis oleks probleemi lahendamise edasi lükanud. Ta oli mõlema kohaliku juhtiva islamipartei - Muslimi Konverentsi ja Rahvuskonverentsi liidrid lasknud vangistada, et ennetada võimalikke vaenupuhanguid. Tulemus oli aga vastupidine. Algasid muslimite ja hindude kokkupõrked. Pakistani valitsus ruttas situatsiooni ära kasutama
agressiivne ja teotahteline valitseja Peeter I. Vene-Poola suhted olid peale pikaajalisi sõdu paranenud ja Vene-Taani suhted olid kogu aeg head olnud. Need riigid aga olid peamised Rootsi rivaalid Läänemere üle peetavas võitluses sh. ka Eestimaa pärast. (tulevases sõjas Eesti esialgu lubatigi Poolale) Põhjasõja põhjused: 1. Venemaa tahe pääseda jäävabade Läänemere sadamateni (“aken Euroopasse”) 2. Rootsi raske siseolukord (nälg, kuninga surm, kuningalossi hävimine) 3. Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimase vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev riikide liit kuhu kuulusid: Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksimaa (August II Tugev) JA Taani (Frederik IV). Sõda algas 1700.a. veebr. Saksi vägede rünnakuga Riia kindlusele. 19.november 1700 Narva lahing, kus kolmekordses vähemuses olles Rootsi armee (sel ajal parima väljaõppega armee Euroopas) lõi Vene sõjaväe(u
1552. a vallutas ta Kaasani khaaniriigi, (1556) Astrahani khaaniriigi, (1558) alustas sõjakäiku Liivimaale, aga sai lüüa, suri 1584. a olles viinud riigi täieliku laostumiseni Liivi sõja põhjused: tugeva keskvõimuga monarhiate kujunemine teravdas küsimust ülemvõimust Läänemerel Venemaa huve riivas VanaLiivimaa kaubanduspoliitika: 1539. a keelasid VanaLiivimaa võimud täiesti venelastel otsekauplemise siinsetes linnades viibivate välismaa kaupmeestega Liivimaa siseolukord ta oli endiselt killustatud, jäi oma võimukorralduse ja pidevate sisesõdadega ainsaks nõrgaks lüliks Läänemere ääres Sõja ajend: 1554. a said ordumeistri ja Tartu piiskopkonna aadlikud ülesande pikendada rahu veel 30 aastaks, delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas, kuid Moskva elas veel 1552. a Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
