Eesti Vabariigi iseseisvumine -24.veeb.1928 Suur ülemaailmne majanduskriis -1929 - 1933 Komiterni loomine -1919 Berliini-Rooma telg -1936 Locarno konverents -1925 Võimule saab Hitler -1933 Kodusõda Hispaanias -1936 - 1939 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1920. Aastatel. Ptsifismi ajstu. Sõlmiti palju kokkuleppeid. Üks neist oli BriandiKellogi pakt 1928 aastal. Saksamaal oli raskuseid reparatsiooni maksmisega selleks koostati selle tasumiseks Davesi plaan. 1925 toimus Locarno konverents, mil üritati luua süsteem, et vältida SaksamaaPrantsusmaa sõda sõlmiti rida kokkulepeid millest üks oli Reini pakt. Tekkisid probleemid Rahvasteliiduga. 2. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1930. Aastatel.
laevastik ka hiljem Tõnisson-kuulus Eesti kindral, Viru rinde juhataja 30.-31.jaanuar, 1919, kuulus lahing Paju mõisa juures (sai surmavalt haavata J. Kuperjanov), kõige kaotusterohkem lahing, vastasteks olid Läti sõdurid-kütid, lätlastest punaarmeelased. Sügisel, 1919, alustati rahuläbirääkimis Tartus, NSVL'ga.. ( Eestlaste delegatsioon-J. Poska ja Vene-Adolf Jaffe). 1919, 31. Dets. Kirj. Alla vaherahu kokkuleppele, see hakkas kehtima 3.jaan, 1920. Tartu Rahu, 2.veebruar, 1920, eestlased said endale soodsad rahutingimused: · NSVL lubas Eesti iseseisvust tunnistada nüüd ja igavesti · Eestile läksid alad u. 30 km ida pool Narva jõge, Novgorod, Petseri lind ja mk · Mõlemad riigid lubasid tagastada sõja ajal teise riiki viidud alad · Sõjavangide vahetus · Venemaal olevad eestlased võivad tagasi tulla EV (aptandid) · NSVL andis Eestile osa tsaari kullafondist Iseseisvumise eeldused:
õ 1920 aastal koostas asutav kogu esimese Eesti põhiseaduse. 1920 aastal üritati teha Balti Liit 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule 1930 aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks parandada põhiseadust. 12. Märts 1934 tuli sõjaväe abiga võmule Päts ja algas Vaikiv Ajastu. 11. November 1918 kirjutatas Saksamaa Alla Compiegne'i vaherahu. 28. Novemberil 1918 ründasid enemlased Narvat ja algas vabadussõda. 7
KONTROLLTÖÖ Maailm 1920-193912. klass 1. Mis olid peamised pingekolded I maailmasõja järel? Vali neist kolm ja selgita pingete põhjuseid. Saksamaa rahulolematus Versailles'i rahuga, sakslastega asustatud alade loovutamine naaberriikidele Ungari - suured terriotoriaalsed kaotused Venemaa suured kaotused maailmasõjas, püüdsid levitada kommunismi maailmas Itaalia, Jaapan ei saanudloodetud kolooniaid 2. Mis olid Komminterni eesmärgid? Mida tehti nende saavutamiseks? Kommiterni eesmärk oli tulla võimule. Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu. Tagajärg: majandusbuum inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4. Mi...
Eesti 1920-1934 Demokraatlik periood Carolina Kass, Carmely Reiska, Helena Kerge, Kaur Teras, Juhan Johannes Raudsik, Kenneth Mirgo Gilden Sissejuhatus ★ 1921 - Eestit tunnustati, astus Rahvasteliitu ★ Oli hulgaliselt probleeme ★ Taastus sõjast ★ Elatustase langes järsult ★ Kaotas turud Venemaaga Eesti poliitiline korraldus ★ Põhiseadus - 1920 ★ Demokraatial põhinev ★ Rahva valitud riigikogu ★ Riigivanem ★ Proportsionaalne valimise seadus ★ Erikorra alusel riigi juhtimine Maareform ★ 1919. a. ★ Maa läks rahvale ★ Mõisamajandus asendus talumajandusega ★ Alguses probleemne ★ Poliitiline tugevus ja majanduslik efektiivsus Eesti areng esimesel kümnendil pärast iseseisvumist ★ Esimestel Riigikogu valimistel 1921. aastal said enamuse parempoolsed
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti kõrgeim seadusandlik organ oli riigikogu. Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14 Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontoriTagajärjed: taastati kaitseliit ja populaarsus kommunistidel kadus. 3.Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus)Nõudma...
Ajalugu Eesti Vabariik 1920 – 1939 Haldusjaotus. 1922 oli Eesti Vabariigis 11 maakonda. 20 eksisteerimisaasta jooksul toimus haldusreform – ühelt poolt valdade liitmine, teiselt poolt ka lihtsalt vahetas nime. Ilmsel ei olnud ka tollel ajal väike vald eluvõimeline. Tänapäeval on eesis 15 maakonda, aga Petseri ning Narva jõe tagused alad ei ole enam meie riigil. Sisepoliitika käis põhiseaduse järgi. Põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu. Põhiseaduse järgi
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis:
Karistussalk normaliseeris repressioonidega olukorra. Kutsuti kokku asutav kogu. 1919 a aprilli algul toimusid esimesed valmised. I koosoleks 23, aprillil Estonias. Võitsid vasakpoolsed: Sotsiaaldem Tööliste Partei, järgnes Tööerakond, Rahvaerakond. K Pätsi juhitud Maaliit sai lüüa. Asutava Kogu esimeheks August Rei, I valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu deklr Eesti iseseisvusest ja määrati vabariigi valitsemise ajutine kord. Maaseadus okt 1919, põhiseadus - 1920 juuli. ********** Eesti vägede suurpealetung 1919.a mais. Lahing otsustati pidada väljaspool Eesti territooriumi Punaarmee vastu sõdivad vene, läti ja ingeri väed eesti saab polgud koju tagasi tuua. Vene Põhjakorpus läks esimesena rindele eesti toetas rannikul. Operatsioon oli võidukasPunaarmeel madal võitlusmoraal. Hõivati; Jambur, Oudova. Ingeri väeosa vallutas Krasnaja Gorka. Seejärel Eesti väed pihkvale tõrjusid enamlased ja vallutasid Pihkva
Eesti Vabariigi kultuuri elu aastal 1920-1940 Aastatel 1920-1940 oli eestlaste jaoks raske. Alles vabanedes võõrariigi võimu alt ja läbi elades suur majanduskriis , suutsid nad sellegi kõrvalt värskendada ja hoida oma kultuurielu. Kui vaadata kuidas arenes tolajal kooli elu. Hakati rajama emakeelset haridussüsteemi. Lapsi hakati kooli saatma alates 8-ndast eluaastast , mis kehtib tänapäevani. 1930. aastal seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid. Samal ajal asuti ka arendama kutseharidust. Järsult hakkas ka paranema eestlaste haridustase. Teaduse poolepealt valmis Eesti esimene entsüklopeedia , kust sai teavet nii Eesti kohta kui ka terve maailmakohta. Eestis hakkas ka arenema kirjanike tegevus . Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Sel ajal hakati ka tunnustama rahaliseslt Eesti parimaid kirjanikke . Kuulsust võitis ka tuntud kirjaniku A.H.Tammsaare teos ,, Tõde ja Õigus ,, , mis on väga kuulus ka praegusel ajal. Teatri elus etendati Ee...
hakati eksportima ning koguma tagavarasid kriisiaegadeks ja võimalikeks ikaldusaastateks. Kuid peagi kujunes peamiseks tuluallikaks piimakarja-kasvatus ja piimasaaduste tootmine. 1930. aastate keskpaigaks olid kariloomade ja meiereide arv kahekordistunud. Eesti valitsemine 15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Oktoobris 1933 pandi rahvahääletusele Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse Sellega kehtestati laialdased projekt, mis koondas peaaegu kogu kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus võimutäiuse rahva poolt otse valitava
varisesid kokku.Sõjast kurnatud Nõukogude Liit oli isolatsioonis ja ta olukord polnud sugugi hea. Et pääseda välja suletusest ja näidata maailmale oma rahutahet, oli ta nüüd tõsiselt valmis rahulepingu sõlmimiseks. Alanud läbirääkimistel oli aga Eesti poolt esitatud tingimustele ägedalt vastu L. Krassin ja alles peal tema lahkumist ja asendamist I. Gukovskiga, kirjutas A. Joffe 31. detsembril 1919 alla vaherahu kokkuleppele, mis jõustus 3. jaanuaril 1920. a. eejärel asuti arutama rahulepingu tingimusi ja 2. veebruaril 1920 kirjutasid Eesti ja Nõukogude Liidu esindajad rahulepingule alla.Sõlmitud rahulepinguga Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik tunnustas "ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd
Eesti Vabariik 1920-1940 Eesti piir TARTU RAHU 02.02.1920 ( N-Venemaa, Soome, Poola ) · sõjaeelne u. 47000, praegu u. 45000. 1944- 1945 Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast · sõja eel kuulus Hiiumaa Läänemaa koostisesse, praegu omaette maakond · sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahul...
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
VENEMAA 1917-1920: Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: 1. riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). 2. sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 3. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). 4. poli...
* Pierre Boulez * Luigi Nono * Arnold Schönberg * Karlheinz Stockhausen * Anton Webern Igor Fjodorovits Stravinski (vene ; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928) # Jeu de cartes (1936) Charlie Parker Jr. (29. august 1920 Kansas City, Missouri osariik - 12. märts 1955 New York, New Yorgi osariik) oli USA dzäss-saksofonist ja -helilooja. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aastal sai ta postuumselt Grammy elutööpreemia laureaadiks. Tema auks on püstitatud monument Ameerika dzässimuuseumi ette, Parkeri sünnilinna Kansas City`sse album The Complete Birth of Bebop (1940)
suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 4. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu. 1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning
Hakati looma Eesti rahvusväeosi. Maapäeva vanemate nõukogu- otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918. Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti 2 riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2
Lätis 1919a. Eestlaste kõige suurem vaenlane oli läbiaegade: Saksamõisnik 7. Eesti vabadussõda. V: Algas 28 nov, 1)sest Nõukogude venemaa soovis taastda endist võimu. Kommunisti levitamine. Peale Saksa vägede lahkumist. 2) Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. 8.Tartu rahu , millal? Kelle vahel? Põhipunktid? V: Tartu rahu sõlmiti 2veebuar 1920 ja Eesti vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel. Põhipunktid: *Petserina jäi Eestile, Narvatagused alad samuti Eestile( 8-12km) *Eesti sai venemaalt 15 miljonit kuldrubla. *Eesti või Nõukogude Venemaa tunnutsas tingimusteta Eesti iseseisvust *Lubati tagastada siit ära viidud varad, lubati eestlastel tagasi pöörduda. 9. Mõisted: Konstatin Päts- eesti poliitik ja riigi tegelane, mitmekorde riigivanem, korraldas riigipöörde 1934, kehtestas autoritaarse võimu. 38 president.
· hädaabitööd töötute tarvis · elukalliduse tõus Eesti majandus 1930-ndatel: · kiire areng · riigi sekkumine majandusellu · tööstuse areng ettevõtete arv suurenes · Eesti oli muutumas tööstusriigiks · ühistegevuslik liikumine maal · maale jõudis elekter · peamised väliskaubanduse partnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, samuti Soome, Rootsi ja Läti · tööpuuduse likvideerimine · elatustaseme tõus 2. 1920. aastatel olid Eestis juhtival kohal kolm poliitilist erakonda: parempoolseimad erakond olid Põllumeeste Kogud (juht K. Päts), vanim partei oli Eesti Rahvaerakond (juht Jaan Poska), vasakpoolseim erakond oli Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ehk ESTP (juht August Rei) 3. Põhiseadused: Esimene põhiseadus (15.juuni 1920): · kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a) · seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline)
Demokraatia 19201930. aastatel Demokraatlik riigikord suurenes pärast I maailmasõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu, 3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine, 4) ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine, 5) peamiste inimõiguste tunnustamine, 6) vabadus avaldada oma arvamust.Kahjuks tabas demokraatiat peagi kõikjal kriis.1920.aastate algul vaevas Saksamaad majanduskriis ja sellega seostuv inflatsioon. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed ...
1.Mis olid peamised pingekolded 1. maailmasõja järel? Selgita. Saksamaa- polnud rahul Versailles´ rahulepingu tingimustega, sest luges neid ebaõiglaseks. Ungari- pidi loovutama enamiku oma seinisest territooriumist ning pidas seda mõistagi ülekohtuseks. Itaalia- jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks pidas. 2. Kominterni eesmärgid- muuta kogu maailm kommunistlikuks; ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine Mida tehti nende saavutamiseks? Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeris relvastatud mässud Poolas, Bulgaarias, Eestis (kuid need ebaõnnestusid). 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema. 4. Millal toimus Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? 1925. aasta...
Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale. Seega oli puudus nii toorainetest kui hiljem ka turust. Tuli hakata kauplema Lääne-Euroopaga, kuid selle jaoks ei olnud toote kvaliteet piisav ning ka toote omahind oli tihti ostja jaoks lii...
Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus
Milline oli Eesti Vabariigi suhtumine rahvusvähemustesse? Sakslased ja venelased. Venelastesse suhtuti vaenulikult. Sakslastesse suhtuti halvasti? 1)Tooge välja Eesti Vabariigi riiklikult korraldusele kõige iseloomulikumad jooned uue valitsuse ajastul(vähemalt 5) a) Täielik võrdsus rahva seas b) Kõrgemaks võimukandjaks rahvas c) Seadusandlik võim riigikogu d) Täidesaatev võim valitsus e) Valitsuse tegevust juhtis riigivanem 2) Tooge välja Eesti Vabariigi 1920.a. põhiseaduse üks teie arvates kõige positiivsem joon ja õks kõige negatiivsem. Põhjenda! Poistiivne: Eesti on iseseisev riik kus võim on rahva käes demokraatlik riigivalitsemise viis on parem Eesti arengule, mis andis tõuke majanduskasvule ja üleüldisele riigi heaolule Negatiivne: Täitevvõim sõltus liiga palju seadusandlikust 3) Kuidas nimetati Eesti rahva esindusorganit: a)1920-1934 Vabariigi valitsus b)1917-1919 Maapäev
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu
1920-1930 Mood Eeva-Laura lõoke ja Katariina Idla 8.B klass Tallinna Reaalkool Ajalooline suund Peale esimest maailmasõda oli vähe noori inimesi , siis tähistasid 1920. aastad täiesti uue maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda Ajaloonine suund Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esimene maailmasõda
Mood 1920-1930 Karina ja Vivian Mood • Kui varem tegid naised endale riided peamiselt ise või lasid rätsepal õmmelda, siis 1930-ndatel tekkisid esimesed moemajad • Luksuslik karusnahk oli 1930. aastatel oluline staatuse sümbol • 1930. aastad tegid lõpu 1920. aastate poisipeale Juuksed/soengud????? • Nüüd läksid juuksed pisut pikemaks ning ka kergelt lokki. • Aastakümne värviks oli plaatinablond. • Soenguid sobitati riietusega ning sinna kinnitati briljantehteid Kleidid • Kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad • https://et.wikipedia.org/wiki/1930._a astad • https://soenguajalugu.wordpress.co
hertsogiriigi regentnõukogu, riigipeaks pidi saama Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul. 7) Vabadussõja algus ja murrang sõjas. 28. nov 1918- 2 veeb 1920 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes
majanduskasvule. Konveieri rakendamine võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja senises tõhusamaid töövõtteid. See aga tähendas üleminekut kaupade hulitootmisele. 3. Ühenda riik ja majandust iseloomustav fakt. Prantsusmaa Majandusedu üheks põhjuseks oli Elsass-Lotringi tööstuspiirkonna ülevõtmine. Ameerika Ühendriigid Mindi üle massitootmisele , Sõda tõi majanduslikku kasu, sest süja ajal.... , 1920.aastatel tõusis maailmamajanduse juhtriigiks Saksamaa Reparatsioonikohustuste tõttu ületasid riigi kulud tulusid, Ülikiire inflatsioon Suubritannia Majandusareng jäi vanade tootmisvõtete tõttu teiste ..... 4. Vasta küsimustele USA majandusliku õitsengu kohta. Milles seisnes majanduslik õitseng USA-s? Kuna USA jäi põhiliselt esimese maailmasõja lahingupiirkonnast eemale, olid ameeriklaste kaotused väiksemad. Ameeriklased olid lootusrikkad.
SUURRIIGID 20. aastatel SAKSAMAA Peale sõda nimetati Weimari vabariigiks kuni Hitleri võimule tulekuni (1933) Oli laostunud nii majanduslikult kui sotsiaalselt. HÜPERINFLATSIOON – marga hind langes tundidega. Saksa tööstus läks sõjakahjude katteks Pr. maale, ei jätkunud kivisütt. Tohutu rahva rahulolematus. Võimule tulid esimesed valitsused, mis olid kommunistlikud. Rahva rahulolematust hakati natsionalistlike organisatsioonide poolt ära kasutama, kommunistid kukutati ja tuli NSTP- Natsionaalsotsialistlik tööstuspartei (nende ridades ka Hitler) 1925 natsionaalsotsialistide toetus valimistel oli 2 miljonit ja kasvas kogu aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA 20. aastateks...
Enamlased suutsid oma kätte haarata võimu suuremal osal Vene impeeriumi territooriumist. Riik oli majanduslikus kaoses. (langenud tööstustoodang, mitmetes piirkondades ikaldus, nälg) 11. Eesti Vabadussõda Põhjused: Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine; Püüti levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse; Eesti iseseisvuse kaitsmine. Käik: Sõda toimus Eesti iseseisvuse kaitseks 28. Nov. 1918a 3. Jaanuar 1920 Nõukogudde Venemaa vägede vastu. Vabadussõja alguses ründasid Nõukogude väed Narvat, ning see langes Punaarmee kätte. Toimus Joala lahing. Välja kuulutati Eesti Töörahva kommuun ning ka Ajutise Valitsuse poolt üldmobilisatsioon. Puna armee vallutas ja okupeeris ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist. Eesti väed asusid üldpealetungile. Tulemus: Vabastati Narva ning viimaks ka terve Eestimaa pind vaenlastest. Nõukogude Venemaaga peeti läbirääkimisi ning sõlmiti vaherahu.
* Valgete lüüa saamise põhjuseks oli nende endi vead * Tegevuse koordineerimatus, mis võimalad Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa * Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada * Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemaid raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada * Mõtlematu terror, mis ei jäänud maha punasest terrorist ning sellega häälestati enda vastu vene rahvas 11. Eesti Vabadussõda. Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920 OSAPOOLED * Kommunistlik Venemaa * Eestlased, Suurbritannia, Valgekaartlased, Soome * Baltisakslased (Landeswehr) PÕHJUSED * Saksamaa revolutsioon millest venemaa lootis kasu saada * Vaikiv ajastu * Eestlased tahtsid saada iseseisvaks EBAEDU PÕHJUSED * Ebavõrdne seis. Venelaste armees oli mitu korda rohkem mehi. * Ei usuta et Eesti on võimeline Venemaale vastu astuda * Eesti vägedel ei ole ühtset juhtimist enne J
Seega valisid paljud demokraadid, kelle eesotsas oli president Franklin Delano Roosevelt. 26. Milliseid takistusi kohtas Roosevelt uue kursi elluviimisel? Roosevelti süüdistati fašismi, sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu. Osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress, osa aga tunnistas Ülemkohus põhiseadusega vastuolus olevaks. 27. Millal ja miks kehtestati keeluseadus USA-s? Millised olid selle tulemused? Keeluseadus kehtestati aastal 1920, et keelustada alkohoolsete jookide valmsitamist, müüki ning sisse- ja väljavedu. Selle tulemusena hakkasid tekkima kuritegelikud rühmitused ning massiliselt hakati tootma salaalkoholi. 28. USA välispoliitika iseloomustamine. Kuidas sai USA endale neutraliteeti lubada? USA ei olnud juba aastaid sekkunud Euroopa poliitikasse, kuid osavõtt I maailmasõjast tähendas aga ajutiselt selles osas muutusi. Peale sõda oli USA-l võimalus muutuda
ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu.Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip
teostada .Kuidas suhtusid Eesti iseseisvuse väljakuulutamisse Saksa sõjaväevõimud?Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus ning poliitiliste koosolekute ja demonstratsioonide korraldamine keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse. Millal puhkes Vabadussõda ja millal lõppes? (kuupäev ja aasta) 28.nov. 1918-3.jaan. 1920 Miks õnnestus Punaarmeel Vabadussõja alguses kiiresti edasi liikuda, st mis olid eestlaste ebaedu põhjused? Vabatahtlikke oli vähe, Varustus puudulik, Saksa väed lahkusid, Head juhid puuduvad, Motivatsioon puudus Mis võimaldas Eesti vägedel 1919.a. algul alustada üldvastupealetungi ja mis tagas võidu? Soomusrongide kasutuselevõtt, Meredessandid, Eestlaste seas motivatsiooni kasv, (kajastus ka osalejate arvus), Määrati kindel juht( Laidoner),
USA 1920-1930 Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Palju skandaale Toetasid ettevõtlust Vabaduste puudumine Plaanimajandus President F.D Roosevelt ametiühingud Mittesekkumine Hoolitsemine abivajajate Demokraatlik partei poliitikasse eest Uued tehnikaviisid Keeldus põhikirjast Kuritegevuse kasv Vabariiklased Ei suutnud end ise Saksamaa abistamine Hea ühiskonna olemasolu Valitseb presidentaalne reguleerida võim ...
USA 1920-1930 Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Palju skandaale Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Uus tehnika, uus tootmisviis Sekkusid Euroopa asjadesse Dzassiajastu President Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina-...
läkituse mis seisnes neljateistkümnes punktis. See sisaldas üksikasjalikke plaane Euroopa piiride korrigeerimiseks koos kollektiivse julgeolekusüsteemi ümberkorraldamise kavaga. Selle plaani keskseks elemendiks oli Rahvasteliidu loomine. Wilsoni 14 punkti kutsusid esile Suurbritannia ja Prantsusmaa vastuseisu ning USA-s endas tugevnes isolatsioonitaotlus. Senat jättis Versailles'i rahulepinguratifitseerimata ja USA ei astunud olenemata Woodrowi pingutustest Rahvasteliitu. 1920. aastal kandideeris vabariiklane Warren G. Harding järgmiseks USA presidendiks. Selle aasta presidendivalimisest võtsid esmakordselt osa ka naised. Ta oli rahva poolehoiu võitnud oma platvormiga ,,tagasi normaalse elu juurde". Ta saavutas hiilgava võidu. Hardingi võit kindlustas vabariiklastele koha Valges Majas järgmiseks 12 aastaks. Nende eesmärgiks oli luua Ühendriikide tööstusele parimad tingimused. 1920. aastail sai eraettevõtlus pidevalt palju toetust
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus
Mood 1920-1930 Mairit Lain Naistemood 1920. aastal Õrnema soo seelikud muutusid lühemaks. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Naiste riietus ei rõhutanud enam naiselikkust. Naistemood 1930. aastal · Geomeetrilised jooned muutusid veidi pehmemaks. · Riietusse ilmusid pikad püksid, sviitrid ja trikootooted. Naiste soengud 1920. aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. 1925. aastal muutus juuste lokkimine igapäevaseks. Meestemood 1920-1930 Fraki asemel hakati eelistama smokingut. Torukübar asendus viltkübaraga. Kasutatud kirjandus · Mood http://et.wikipedia.org/wiki/Mood vaadatud 05.11.2013 · Mood 1920-1930 http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1920-1930-moo vaadatud 05.11.2013 · Värä, E; Tannberg, T: Pajur, A. Lähisajalugu. Avita. 2004. lk 64
võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna selatus, mis ühendab neid organeid? maapäev - rahvaesindus kohalik piiratud volitustega parlament eest asutav kogu - aprillis 1919 valitud võimuorgan, parlament sarnasus - esimesed eesti esindusorganid 6. tartu rahulepingu allkirjastamine 02.02 1920 eesti vabariigi telegatsiooni juht J.poska nõukogude vene telegatsiooni juht A. Joffe lepingu tägtsamad sätted: venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest eestile eesti riigi koosseisu kuulusid narvatagune ja petserimaa setumaa ühendati eestiga võimalus pöörduda kodumaale eesti vababastati kohustustest venemaa ja tsaari venemaa võlgade tagastamisest eesti sai 15. mil kuldrubla, tagastati kultuuromand 7. millal toimus: bermont-avalovi väeüksuste pealetung riiale 08.10.1919
lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Dzässiajastu oli tunnistajaks, kuidas kaasaegne naine sai lõplikult kätte talle õigusega kuuluva koha. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendusid arusaamaga, et kui ollakse noor, tuleb võtta, mis võtta annab. Dzäss muutus peaaegu üleöö hulluseks, auto aitas elutempot kiirendada ja terve maailm paistis tahtvat pidutseda. Kuna nii paljud noored inimesed olid kadunud, siis tähistasid 1920. aastad täiesti uue maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Kuna palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda ning algas fläpperite vabameelsete noorte naiste ajastu. Naiste motoks oli elupõletamine ja nad trotsisid kõiki tavasid: meikisid end avalikus kohas, suitsetasid sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt sokeeriv. Nende tõeline tunnusmärk oli lühike soeng. Ühe
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928
Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest · Vene valged 50 000 · Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Vabadussõja käik, olulisemad lahingud · 28. nov
Eesti Vabariik 1920, 1930 Võrrelge Eesti Vabariigi valitsemist 1920. ja 1930. aastatel.(põhiseadused, sisepoliitika, majanduspoliitika) 1920 1930 Põhiseadus: 1920 aastal oli Eesti demokraatlik Põhiseadus: 1930. aastatel oli autoritaarne Põhiseaduse koostas Asutav Kogu. Asutavas kord. Põhiseaduse koostasid vabadussõjalaste kogus 120 liiget. Riigipea ametikohta ei olnud liidu tegelased. Riigikogu koosseisu vähendati riigipea ametit pidas peaminister. 50-le liikmele. Kehtestati riigipea ametikoht riigivanem.
Sport Eesti vabariigi ajal 1920-1940 Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis
Demokraatia ja diktatuurid 1920. 1930. aastail Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos esk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Tänapäeva demokraatliku õhiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuur on põhimõtteliselt demokraatia vastand, kus rahval pole mittemingisugust võimalust kaasa rääkida
USA 1920.-1930.aastail Usa sisepoliitline elu. 1. toimis kaheparteissteem. 2. valitses vabariiklik kord 3. seadusi vttis vastu kongress 4. riiki juhtis neljaks aastaks valitav president. 5. juhtivad erakonnad: Demokraatlik(arvasid et majandusse vib vajadusel sekkuda) ja Vabariiklik(sekkumine lubamatu) Partei ( parempoolsed, pooldasid vabaturumajandust ) 6. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini. Vabaturu vidukik. 1. 1920.vidutses vabaturg 2
Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
