Minevikus toimunud sündmused (0)

Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud.
Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel.
Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS – elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi
Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi.
Homo HABILIS (osav inimene )– oskus kasutada esimest tööriistu – pihukirves
Homo HERECTUS (sirge inimene) – kujunes u. 1,5milj a tagasi – oskus kasutada tuld
Neandertaallane – u 0,5milj a tagasi
Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi
Muinasaja Periodiseering
* Kiviaeg (vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg)
* Pronksiaeg (vase- ja pronksiaeg)
* Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma -, Keskmine ja Noorem rauaaeg)
Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi.
Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi – 1227p/Kr)
Esimene teadaolev asula eestis – Reiu -Pulli küla
Esimeste inimeste tegevusaladeks – küttimine ja korilus .
Tööriistad enamasti vaslmistati: kivist, luust, nahast ja puust.
Koos elati väikesti gruppidena(küla oli ca.15-30 inimest) Maa hõredalt asustatud.
Esimesed asulad tekkisid jõgede suudmetesse. Eluhooneks püstkoda.
ASVAKULTUUR PRONKSIAEG (1500E/KR-600E/KR)
Kasutusele esimene metall tööriistade valmistamiseks – pronks.
2-5kg( kirve jagu) pronksitükk maksis ca. 100. Karilooma. Iseloomulikud kindlustatud asulad ( Asva asula Saaremaal).
tegevusalad. Põlluharimine, karjakasvatus ja kaubandus. Ulatuslik teraviljakasvatus , mis sai teoks tänu REHE leiutamisele.
Rehi – teravilja kuivatus ruum, mis ehitati enamasti elamusse sisse . Nt. Rehielamu – eestlaste peamine elupaik ca. 3000a. (U. 1000E/KR- u. 1920p/kr)
Varajane ja Rooma rauaaeg.
Inimesed kolisid kogukonnast rohkem eraldi taludesse elama – individuaalsus.
Matmiskommete ulatuslik kasutamine – rajati erinevaid kalmeid:
kivikirstkalmed
tarandkalmed
laevkalmed
Rooma impeerium ja Eesti ala.
Esimese põlluharimisviisina levis Alepõllundus, hiljem kujunes karjakasvatuse levides paikne Põlispõllundus.
Rooma rauaaeg üldiselt oli euroopale hea aeg.
KESKMINE RAUAAEG E. VIIKINGIAEG
Rahutud ajad algasid rahvaste rändamisega Euroopas. (hunnid, goodid , vandaalid)
Eestis näitas seda relvade ilmumine hauapanustesse ja linnuste ehitamine:
*Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid.
*Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür)
Eesti ala ja Vana-Vene
Ida-Viikingite (varjaagide) retked ulatuvad ka itta (venemaa, Ida-Rooma), millest võtavad osa ka eestlased.
Viikingite retked idas lõppesid Vana-Vene riigi tekkega 862a.
Venelaste esimene katse vallutada Eestimaa – 1030 Vene vürst Jaroslav Tark vallutas Ida-Eesti koos Tarbatu linnusega, nimetades selle Jurjeviks. 1061 a. ajasid eestlased vene maksukogujad Eestist välja. Rünnates kättemaksuks Pihkvat.
EESTLASED MUINASAJA LÕPUS 11- 12SAJ .
Rahvaarv:1200a. – ca 200´000 inimest.
EESTLASED MUINASAJALÕPUS 11-12 Saj.
Rahvaarv: 1200a – ca 200´000 inimest
12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks.
Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga – kolmeks jaotatud põld (suvivili, talivili, kesa)
8-11 saj. läbis esimest korda Eestit suurem kaubatee idamaadesse. Eesti ala rikastus.
1154a. Araablane AL-IDRISI nimetas esimest korda Tallinnat (Kolõvan). Kandis Eesti-ala esimesena maakaardile.
Suhted Naabritega
12.saj. kogu Eesti ala jaotatud 8 Maakonnaks, lisaks 45 kihelkonnaks (kihlaga seotud). Eesti oli nõrgalt ühendatud (iga-aastased vanemate nõukogud Raikkülas) Eesti riiki veel polnud.
12. saj. suhted naabritega on selle aja kohta tavapärased (kaubavahetus, rüüsteretked) Rünnakutel eestlased pigem aktiivsem pool – pidevad rüüsteretked Lätti (Latgallia), Venemaale ( Pihkva ), Rootsi ja Saksamaale.
12. Saj ( viimased ) viikingid olid saarlased.
Eestlaste rünnakute paremaks näiteks oli Rootsi pealinna Sigtuna vallutamine ja rüüstamine koos teiste ugri sugu rahvastega.
USK
Usundis tähtsamad HING:VÄGI ja ESIVANEMAD
Erinevad jumalused Tõnn (pärnumaa), Peko (lõuna-eesti), Taar(a) (peajumalus). Uku (taevas), maaema (maa), vanetooni (surnute), vanemuine ( muusika ) jne.
Lisaks usk loodusvaimudesse (haldjad ) Sage ohverdamine (pühad hiied , -puud,-allikad, - kivid).
ESIMESED KRISTLASED EESTIS 11saj.
1070 Määratakse Baltikumi esimene piiskop – Hiltinus Rootsist
1167 Eestlaste Piiskopist munk Fulco kelle abiline mulk Nicolaus (esimene teadaolev eestlastest kristlane)
Mõned mõisted:
Pulli küla – Esimene küla eestis.
vene kirves – paadikujuga kivikirves, millel oli sissepuuritud auk.
rehi – viljakuivatus elamu
hiied – pühad paigad
Tacitus – esimene, kes mainis eestis
tśuudid – Eestlased venelaste jaoks
veneedid – Hõiv, kellede järgi hakkasime nimetama venelasi . Lääne-Slaavi hõim.
Igaunija – Eesti, läti keeles.
Jaroslav Tark – Vene valitseja, kes vallutas tartu 1030a.
adramaa – maa suuruse mõõtühik. 8-12 ha.
kolmeväljasüsteem – Al-Idrisi – Esimene kaardimeister, kes tõi eesti kaardile.
Tarapita – Eestlaste peajumal
Perun - Sõjajumal
varjaagid – Idaslaavi viikingid
Hiltinus – Baltimaade esimene piiskop
Nicolaus – Esimene ristija
MUISTNE VABADUSVÕITLUS JA KESKAEG EESTIS 1200-1550
Muistse vabadusvõitluse põhjused:
1.Sakslaste tung itta ( drang nach osten )
2.Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE .
Mõõgavendade ordu edasitung
Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (venemaale) ebaõnnestus:
1236 a. hävitasid leedulased mõõgavendade ordu Saule lahingus.
1242 . a jäälahingus sakslased hävitatakse ja ordu loobub ida-suunalisest ekspansioonist.
Venemaa alistus hiljem mongolitele (rändrahvas Hiina põhjapiirilt) Vt. Tśingis- khaan .
1150- 1250 a toimus ristisõda ka Soomes, kus ristimist teostasid Rootsi ristisõdijad.
Eestlaste lüüasaamise põhjused muistses vabadusvõitluses:
Eestlastel puudusid liitlased sõjas – vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid , liivlased, venelased , rootslased ja leedukad.
Puudus ühtne riik.
Eesti malevad ei tundnud eriti Viske ja Heiterelvi (kiviheitemasinad, amb)
Eestlastel puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed.
Vaenlastel oli alati võimalus meestel täiendust saada kuid eestlaste malevlased said ükshetk otsa.
Vana- Liivimaa kujunemine peale muistset vabadusvõitlust
Vallutajad jagasid eestimaa neljaks osaks:
Põhja eesti – Taani Vvõim (eestimaa hersogkond).
Lääne eestis – Saare Lääne piiskopkond
Ida-Eestis – Tartu piiskopkond
Kesk- ja Lõuna Eesti – Saksa Ordu.
1238. Stensby leping – Põhja eesti läks ametlikult Taani kuningriigi koosseisu.
1241a. Taani Hindamise Raamat – rahvaloendus( I eestis) Põhja eestis (palju kohanimesid)
Eestlased võõrvõimu all
Võõrvõimu tulekuga rändavad Eestisse esimesed vähemusrahvused : Balti-sakslased ja ranna-rootslased.
talupoegade põllumaad jagatakse vakusteks, mille pealt hakatakse maksu nõudma. (1 vakk =100 talu)
Lisaks kirikumaks – kümnis.
uue nähtusena eestisse tekivad linnad(9)
4 suuremat linna : Tallinn(Reval), Tartu (Dorpat), Uus-Pärnu (Bernau) ja Viljandi ( Fellin ) kuuluvad Hansa kaubandusliitu.
Ülestõusu põhjused:
Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus
Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel.
Taani kuninga vasallide omavoli (omaalgatuslikud maksud )
Ülestõusu algus – 23.apr. 1343 kui harju- ja läänemaal algas talupoegade ülestõus.
9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad?
Uueks nähtuseks olid 13.sajandil linnad : Tallinn, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. 14saj. esimesel poolel veel Narva ja Rakvere. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi kuulusid Hansa liitu.

10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused?
1. Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus
2. Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel.
3. Taani kuninga vasallide omavoli (omaalgatuslikud maksud)
11. Jüriöö ülestõusu tagajärjed?
Karistussalkade hävitustööle järgnevalt tabas paar aastat pärast Jüriööd maad katk. ,,must surm´´ viis tollal kõikjal Euroopas hauda kolmandiku rahvast.
12. Kuidas võrrelda Eesti linnade elanike arvu keskajal ja tänapäeval ( arutle , 5-7 lauset)
Kogu eesti rahvaarv 14saj. keskpaik 100 000, 16saj. keskpaik 300 000. 21saj. algus 1 300 000.
13. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa ´´Viljaait´´?
Sest Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Sest siit viidi vilja välja.
Rehielamud aitasid kaasa vilja kvaliteedile.
14. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?
Teraviljad , vaha, karusnahka, rasva, lina, kanepit, soola, soolaheeringat, kalevit, veine.
15. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal?
tsistertslased, dominiiklased , frantsisklased ja augustiinlased .
16. Mis oli usupuhastuse eeldused?
17. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-)
1525 . aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga . See oli esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest kogu tiraaź hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Usupuhastus oli religioossete loosungite all toimunud revolutsioon, mis, nagu revolutsioonid ikka, tõi palju hea kõrval kaasa piisavalt halba. Pärast usupuhastuse võitu esindasid ülevad ja alamad – ühelt poolt ordu ja piiskopid, teiselt linnad ja vasallid – erinevaid usutunnistusi. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused . Liivimaa Ordu jätkas küll tegevust, kuid kaotas ainsa kindla liitlase. Seesmiselt lõhestatud Vana-Liivimaa seisis ihuüksinda silmitsi kasvava idaohuga.
Rahvastik kasvas:
1350 Eesti alal u. 100 000
1550 u.300 000 elanikku
Suuremad linnad: Tallinn, Tartu-kummaski 7-8 tuh. Elanikku (selleaegsed suurlinnad )
Pärnus 1000-1200 el.
Maarahvas keskajal
16. Sajandik tekkisid mõisad – eestlased sattusid teoorjusesse (talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas)
Keskaja lõpuks kujunes talupoegade sunnismaisus (paiksus)
kodukariõigus – mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda.
Talupoegi oli 4 tüüpi:
adratalupojad
üksjalad – uue maa saajad.
vabatalupojad
maavabad
Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga. Rae võimu piiras osades linnades linnafoogt (esindas kohalikku mõisnikku).
Linnaelanikkond koosnes peamiselt kaupmeestest (koondusid gildidesse) ja käsitöölistest (koondusid tsunftidesse ).
Peamine linnaelanikonna kasv tuli maalt – kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks – aasta ja 1 päev tähendas linnas vabadust.
1421. Alates hakkasid toimuma korralised Maapäeva koosolekud , millest pidid osa võtma kõik liivimaa aadlikud
Välispoliitika probleemina tekivad liivimaale uued vaenlased
Idas- Moskva Suurvürstiriik
Lõunas Poola-Leedu ühendkuningriik
Ristiusk Liivimaal 13-16 saj.
Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat.
Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed
Usupuhastus 1517.
1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. ( Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis).
Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas PÜHAPILTIDE kummardamine keelatud.
Usupuhastajate nõudmised Paavsti (katoliku) kirikule
* indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist.
*kiriku olemuse muutumist – kirik pidi olema nö. Vaene.
*Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde ( vaesus , kasinus, vooruslikkus)
*Piibli tõlkimist sh. eesti keelde.
*Emakeelset jumalateenistust kirikutest.
Eestikeelne raamat
Põhjusel, et eesti alal läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) lutheri kiriku alla trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud
1535- Esimene säilinud eestikeelne trükis – Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ).
Mõisted:
Drang nach osten
piiskop Albert – Riia linna asutaja, Risti sõja juht.
Mõõgavendade ordu – rüütliordu, mis vallutas Liivimaa.
Stensby leping - Põhja eesti läks ametlikult Taani kuningriigi koosseisu.
Taani hindamiseraamat - rahvaloendus( I eestis) Põhja eestis
Vakk - talupoegade põllumaad jagatakse vakusteks, mille pealt hakatakse maksu nõudma. (1 vakk=100 talu)
Vesse – Saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu käigus
must surm- katk, mis viis tollal kõikjal Euroopas hauda kolmandiku rahvast.
teoorjus- talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas
sunnismaisus - paiksus
kodukariõigus – kodus karistamise õigus
raad - Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga
gild – kaupmeeste klubi
tsunft – käsitööliste klubi
bürgermeister - raeliige
linnafoogt – piiras rae võimu. Esindas maaisandat.
linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev – talupoeg sai linna kodanikuks kui oli nii palju
indulgents – patulunastuskiri
maapäev – kauge eelkäija riigikogule
Von Plettenberg – viimane tugev ordumeister
1517 -. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust.
1535 - Esimene säilinud eestikeelne trükis – Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ).
pildirüüste – pühakujude kummardamine keelati ja need hävitati.
Liivi sõda ja Rootsi aeg.

Liivi sõda: põhjused
1.Killustatud ja sisevastuolude käes vaevlev Vana-Liivi orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak:
2. Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubalinnade vastu
3. Liivi orduriigi osalemine Venemaa-vastases majandusembargos( tulirelvad ;otsekauplemise keelamine
4. Venemaa poolt välja mõeldud ´´tartu maks´´
Ivan IV Julm (1533-1584) esimene vene tsaar keda loetakse vene suurriigi loojaks – üks julmemaid valitsejaid ajaloos.
Liivimaa kuningriik .
Sõjas puuduvad püsivad liitlased – esmalt sõdivad Poola ja Rootsi omavahel, hiljem viimased koos Venemaa vastu.
Venemaa rajab Eestisse sõltlasriigi – Liivimaa kuningriik (venemaast sõltuv vasallriik pealinnaga Põltsamaal 1570 -1577) KUNINGAKS, HERTSOG MAGNUS – Taani kuninga vend, kes astus venemaa teenistusse.
MAGNUS juhtis vene vägesid eestis, kuid ei suutnud vallutada tallinnat (tallinna piiramine 1570 ja 1577a.)
Liivi9 sõja lõpp
1577 Vene võimu tipp – vallutatud on kogu eestimaa va. Tallinn ja hiiumaa .
1579. A rootsi ja poole alustavad initsiatiivi ja tõrjuvad vene väed liivimaalt välja
1582 – Jam Zapolski rahu Poola ja Venemaa vahel
1583 – Pljussa rahu rootsi ja venemaa vahel lõpetas Liivi sõja.
AT3 kordamine.
1.Mis olid Liivi sõja põhjused? Killustatud ja sisevastuolude käes vaevlev Vana-Liivi orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak.

Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubalinnade vastu.

Liivi ordu osalemine Venemaa-vastases majandusembargos.

Venemaa poolt välja mõeldud TARTU MAKS.

Taheti lääne merd

Liivimaal puudus sõjavägi

Kas Venemaale oli 1558.a. hea aeg rünnata Liivimaad? Põhjenda Jah, sest ordu ei suuda liivimaad kaitsta. Idast venemaale vaenlasi enam ei tulnud.

Ivan IV Julm?; Hertsog Magnus? Stefan Batory? Ivab Julm-esimene vene tsaar keda loetakse vene suurriigi loojaks,liivisõja algataja. Hertsog Magnus-liivimaa kuningas, kes juhtis vene vägesid eestis, aga ei suutnud vallutada Tallinnat, Stefan Batory-

Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti? Liivimaa, Venemaa, Poola, Rootsi, Taani. Kutsuti taani rootsi.

Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? Kuningas Magnus. Marionetriik. Pealinn põltsamaa ja venemaast sõltuv. Sõjas puuduvad püsivad liitlased- esmalt sõdivad Poola ja Rootsi omavahel, hiljem viimased koos Venemaa vastu.

Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Vallutatud on kogu eesti peale tallinna ja hiiumaa. Linnad ja kaubandus on lagunenud ja ei taastu enam.

Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Rahu Poola ja Venemaa vahel, rahu Rootsi ja Venemaa vahel.

Iseloomusta poolakate võimu Lõ-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, tegevus)? Eesti jagati kolmeks. Põhja läks rootsile, Lääne Taanile, Lõuna Poolale.

jesuiidid ? Gustav II Adolf? Jesuiidid-on katoliku kiriku usulevitajad
Adolf- 1611a. rootsis sai võimule. Liivimaa lõplik vallutaja. Kuulsamaid väejuhte ajaloos.

Mis juhtus Altmargi ja Brömsebro rahulepingu tulemusena? Vaherahu Poola ja Rootsi vahel. Sellega algas rootsi aeg.

Mis põhjusel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa? Rootsi sõjavägi oli paremini relvastatud, Soome talupoegade ratsavägi oli abis. Eesti talupoegade soosing ja liini taktika.

Arutle, kas Rootsi aega sai nimetada heaks ajaks või mitte? Näited Rootsi aega sai nimetada nii heaks, kui ka halvaks ajaks. Kiire rahvuarvu kasv, tööstuste teke, võeti kasutusele esimene paberraha , ülikooli asutamine. Pärisorjus ja näljahädad

Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti rahvastiku arengut.
Kiire rahvaarvu kasv.

Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik?
Eestimaa, Saaremaa ja Liivimaa rüütelkonnad.

Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide?
Barokk – näiteks kadrioru loss.

Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mida seal toodeti? Manifaktuurid, enamasti masinatööstused. Lubja ja klaasimanifaktuurid.

Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? Rajati 1632, asus Tartus, Tallinnas, Pärnus

Academia Gustaviana?; Bengt Gottfried Forselius ?; Johann Skytte-Esimene kindral kubernär. Aitas kaasa tartu ülikooli loomisele
Gustaviana- Tartu ülikooli uus nimi.
Bengt Gottfried Forselius- Koolmeistrite seminaride korraldaja. Õpetas õpetajaid välja.

Reduktsioon -maade riigistamine ? Vakuraamatud-talude ja lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel

Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Koolmeistrite seminar , kus õpetati välja külakoolide õpetajaid.

Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Ennustajad, ravitsejad , posijad,

Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? Reduktsioon ja vakuraamat. Riigimaadel kaotati pärisorjus.
KT 4.
VENE AEG EESTIS 1700-1855

Põhjasõda 1700-1721.
Sõja põhjused.
1. Venemaa tahe pääseda jäävabade sadamateni (pääs merele - ´´AKEN EUROOPASSE´´)
2. Rootsi raske siseolukord (nälg, kuninga surm, kuningalossi hävi9mine).
3. Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimase vallutuste eest 1550-1660.
Rootsi vastu tekkis tugev riikide liit (KOALITSIOON) kuhu kuulusid: Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksimaa (II tugev)
Sõja algus:
veebruar 1700a. algas põhjasõda Saksi vägede rünnakuga Riia kindlusele.
19 november 1700 – Narva lahing, kus kolmekordses vähemuses olles Rootsi armee lõi Vene armee puruks (vangi langes kogu sõjaväe juhtkond ).
Sõja käik 1701 – 1708:
1701. A. KARL XII lahkus Eestist, jättes maad kaitsma nõrgad kaitsesalgad. Eesti talupoegadest moodustati Rootsi armee koosseisus Maamiilits (Kokku u. 15000 meest)
Sõja lõpp
Kuigi Rootsi on Euroopas edukas, langeb Eesti ala järkjärgult Venemaa kätte (1710)
Vene vallutajad olid äärmiselt julmad, tappes enamiku maarahvast, samas,
VAIMUELU 18.saj.
Põhjasõda oli kultuurile suur tagasilöök – hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest – kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest .
Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. Saj kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud. Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised – pietism ja hernhuutlus .
Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine - märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks ( prohvet ) oli Tallinna Paap.
Valgustusaeg .
18.saj oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu.
Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus – masstiraaźides hakati välja andma maarahvakalendreid (1. Masstrükis Eestis)
August W. Hupel (1737-1819) valgustusaja tuntumaid kirjamehi - ´´ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus..´´ (I eesti keelse ajaki9rja ´´Lühhike öppetus´´ väljaandja)
PÄRISORJUSE KAOTAMINE BALTIKUMIS
Paul I (1796-1801) Alustas suuremaid muutusi Venemaal, eestlasi hakatakse võtma Vene sõjaväkke. (nekrutikohustuse algus) Kokku võetakse ca. 150000 noort Vene armeesse.
Aleksander I (1801-1825) Eestlastele kui Vene keiser , kes vabastab talurahva Baltikumis. Esmalt 1802-04 talurahvaseadused, ´´iggaüks´´, (õigus vallasvarale, pärandusõigus, koormised fikseeriti, talurahvakohtud).
1816 ja 1819 vabastati talupojad vastavalt Eestimaa ja Liivimaa kubermangus.
Talupojad said vabaks, kuid maa jäi mõisatele.
Tagajärjeks ka perekonnanimede andmine talupegadele.
Eestlastest talupojad osalevad Euroopas 19.saj alguse Napoleoni sõdades 1807-1815 (maamiilitsa koosseisus). Lisaks Balti-saksa ohvitseridele, kellest tuntuim Barclay de Tolly teadaolevalt kuulsaim väejuht eestist, talle on omistatud ka napoleoni hävitaja tiitel.
Ärkamine 1855-1914
Ärkamine tähendas eestlastele teadasaamist, et nad on eestlased.
Põhjused:
1.Euroopas hakkasid kujunema rahvusriigid (prantslaste riik ja sakslaste riik)
2.Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvamaks.
3.Eesti ala majandusareng kiirenes – jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta.
4.Tekkinud eestikeelne ja – meelne haritlaskond, kellest paljude tegevus äratas rahva.
1838a. asutatakse Õpetatud Eesti selts, kes võtavad eesmärgiks kohaliku rahva pärimuse ja kultuuri uurimise. Liikmed enamasti kohalikud sakslased, kes huvitusid eestlaste kultuurist. (estofiilid).
* Friedrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg, mis sai eesti rahva eeskuju ja sünnilooks.
*1857a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) asutas ajalehe „ perno postimees “ (järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algus)
*1864a. nn Palvekirjade aktsioon Vene keistrile, kaebamaks taulpoegade raske olukorra vastu Eestis (I rahvaalgatus Eestis).
Poliitika kujunemine Eestis
Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks poliitilist suunda, kes eestlaslikult omavahel üldse läbi ei saanud:
1. Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882) pidas tähtsaks ennekõike majandusarengut.
2. Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) pooldas esmalt kultuuri ja vaimuelu arendamist !
1872a. Eesti kirjameeste selts – kujunes peamiseks Eesti kultuuriinimesi ühendavaks seltsiks. Hakkas levitama eestikeelset kirjandust.
1878-1882 ilmus Viljandis ajaleht Sakala. Jakobsoni surmaga lõppes esimene ärkamisaeg Eestis.
Venestusaja põhjused:
1. Aleksander III võimuletulek (1881-1894) – alustas venemaa ääremaade venestamist.
2. Venestuse peapõhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871a. saksa keistririigi loomine ja sellega kaasnenud oht, et Baltikum taasühineb Saksamaaga.
3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine 1863.
Venestus tähendas venemaa seaduste kehtestamist eestis:
1887-1892 Viidi läbi tähtsamad venestusreformid:
Haridusreform (koolid venekeelseks)
Politseireform (riikliku korrakaitse loomine)
Kohtureform (vene kohtusüsteemi kehtestamine)
Venestamise tagajärjed:
1. Suurem kahju tuli rahvahariduses , kus nõuti venekeelset õpet alates 3. Külakooliklassist. Kirjaoskus langes selle tagajärjel 98% - 80%-ni.
2. Teisalt oli venestamine eestlastele ka kasulik – Saksa soost omavalitsusametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele said eestlased, kes olid küll ära õppinud vene keele kuid säilitanud oma rahvusliku vaimu.
Paljudes linnades tulevad võimule eestlaste linnavalitsused (Valga 1899; Tallinn 1904; Pärnu 1911).
Eesti 20.sajandi alguses.
20 sajandi alguses kujunes välja Eesti poliitika (poliitiline jaotus) (missugune tänapäeval?)
1. KONSERVATIIVID – pooldasid kõike vana – traditsioonid. ( baltisaksa omavalitsustegelased)
2. LIBERAALID – pooldasid kiireid reforme – vabadused (toetajad: Eesti rahvuslikud ringkonnad )
3.SOTSIALISTID – pooldasid (klassi) võrdsust (toetajad : tekkiv tööliskond Eestis sh. palju vene üliõpilasi).
Tätsamaid sajandivahetuse rahvusliikumise tegelasi:
Jaan Tõnisson(1868-194?) Postimehe toimetaja , keskus tarkus.
Konstantin Päts (1874-1956) Teataja toimetaja, keskus tallinnas.
Kõigi nn Tartu renessansi ajal Eesti poliitikasse tulnutel on võimalus asutada ja üles ehitada OMA EESTI RIIK.
AT6
Eesti maailmasõjas 1914-1917
I maailmasõda (1914-1918) – esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeeriumit (Saksa, Vene, Austria- Ungari ja Türgi)
II maailmasõda oli esimene sõda kus relvad muutusid peamisteks sõdurite tapjateks. Sõda oli verine peamiselt positsioonisõjale, kuna kaitserelvade areng oli olnud tunduvalt kiirem ründerelvade omast.
Sõja tegid julmaks uued relvad(tankid, lennukid ), massiarmeede kasutamine pealetungidel ( kuulipilduja ) ja halb juhtimine.
Idarindel olid vene väed esialgu edukad, kuid peale kaotust Tannenbergi lahingus 1914a. olid saksa väed venemaal ainult pealetungil.
1915a. jõudsid sakslased juba riia linna alla ja 1917 sügisel vallutati juba saaremaa ja hiiumaa.
Eestlasi võitles Vene poolel u . 100 000, kellest u 10 000 hukkusid.
Kokkuvõttes sõjas vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevasse Vabadussõtta.
Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi – paljud tarbekaubad ( suhkur, petrool, tee, tuletikud jms) ´´kaardi peale´´ .
Veebruarirevolutsioon 1917 – selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus troonist ja venemaal kehtestati vabariik.
Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad:
1. Enamlased (juht ULJANOV LENIN )
2. Vähemlased ( KERENSKI )
Eesti autonoomia – 26 märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus peterburgis (40 000 osavõtjat)
Selle tagajärjeks: Eesti saavutas autonoomia, mille tulemusena tuleb kokku maapäev – (esimene eesti rahvaesindus).
Jaan Paska (1866-1920) autonoomse Eesti juht, kubermangu komissar , hilisem Tartu rahu sõlmija.
20 veebruar 1918a. alustasid saksa väed uut pealetungi Riia juurest Eesti suunas.
23 veebruar 1918a. – Eesti rahvuslikud tegelased kasutasid ära aega Saksa ja Vene vägede vahel ja Pärnus kuulutati välja Eesti vabariik.
24.02.1918 tehakse seda ametlikult tallinnas
25.02.1918 vallutasid saksa väed tallinna )(3 märts Narva) ja algas saksa okupatsioon (veebruar-november 1918) Kõik materiaalsed väärtused veetakse välja
Balti Hertsogiriik – Sakslastel oli plaan rajada Eestisse ja Lätisse oma riik – enne saab aga saksamaa sõjas lüüa.
Päästekomitee – Päts, Konik, Vilms
Kordamiseks:
1. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Eesti jäi 2 suure riigi vahele. Keegi ei osanud oodata, et mõlemad kaotavad.
2. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Toetasid Venemaad, kuna tänu sellele said nad säilitada oma majanduslikku võimu. Võimalik kaitsta oma privileege. Kuulusid eliidi hulka, ka seaduste läbi.
3. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Sõda tõi kaasa ebamugavusi.praktiliselt kõik noored võeti sõjaväkke. Andis väärtusliku lahingukogemuse. Hinnad tõusid.
4. Veebruarurevolutsiooni tagajärjed Eestile? Tuleb kokku maapäev. Luba rahvusvägede loomiseks. Iseseisvumine . Kukutati vene valitsus. Vene keiser Nikolai loobus troonist. Venemaal kehtestati vabariik, tekkis kaksikvõim.
5, Kavapunktidena Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1917-1918?
26 märts.
valimised
maapäev
28 nov.
23,24 veebruar
6. Millega paistsid silma Saksa võimud Eestis, 1918a. okupatsiooni ajal? Range okupatsioonireziim. Erakonnad ja seltsid saadeti laiali. Saadeti vangilaagritesse. Võeti kasutusele saksa keel, ka koolidesse. Kõik mis oli varem ära võetud erakätest, nendest tagastati ainult mõisnikele. Balti hertsogriigi loomine.
7. Millised olid iseseisvumise olulisemad eeldused? Kommunistide võimuhaaramine. Autonoomia andis seadusliku õiguse riigi välja kuulutamiseks. Venemaa ja saksamaa kaotasid mõlemad sõjas. Maapäev.
Eesti vabadussõda (1918-1920).
Põhjused:
1. Nõukogude Venemaa taotlus tagasi vallutada endise Vene impeeriumi alad.
2. Lenini ja kommunistide soov viia kommunistlik kord kõikjale. (kommunistide maailmavallutuskava- nn. maailmarevolutsioon ).
3. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I maailmasõjas (nov. 1918)
4. Juba väljakuulutatud oma Eesti vabariik, mille tulemusena olid enamik eestlasi valmis isamaad kaitsma.
Sõja algus
28. Nov 1918. Vabadussõja algus – Nõukogude Venemaa rünnak Narvale. Päev hiljem kuulutatakse Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun , et jätta mulje kodusõjast Eestis. Sõja alguses Eesti olukord raske.