4 1905.a. jaauarist Peterburgist toimunud meeleavalduse verine laialiajamine (Verine pühapäev) Revolutsiooni teostajate nõudmised? (Üle-Venemaalise rahvaesinduse kokkukutsumist, naiste-meeste võrdset valimisõigust, autonoomiat mittevene piirkondadele) Pidevad streigid linnades tipnesid oktoobris 1905 üldstreigiga. 16.okt.1905.a. tappis Vene sõjavägi Tallinnas lubatud miitingu laialiajamisel 94 in.(Uue turu veresaun Tallinnas) Nikolai II oktoobrimanifest(17.10.) leevendas olukorda lubatud kodanikuvabadustega.(usu-, mõtte-, koosoleku-, trüki- ja sõnavabadused) Baltimaades algas poliitiliste erakondade moodustamine. Esimeseks Eesti parteiks sai J.Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond Tartus kutsuti sügisel 1905 kokku I Eesti ülemaaline rahvaesindajate koosolek, kus kokku tuli ca. 800 saadikut. Revolutsioonimeeleolud ja tülid lõhestasid koosoleku kaheks, kus käremeelsem tuli hiljem kokku Tartu Ülikooli aulas (nn
ideaalsest ühiskonnast. 3milles seisnes 1905 aasta rev. tähtsus venemaa ühiskonnale ? Oli eelproov iseseisvumisele. Näitas ära, et rahvuslik areng on võimalik ainult läbi iseseisvuse. Ühiskonnas algasid muutused ja venestamine pidurdus. Muutusi pidurdas peaminister Stolõpini tapmine revolutsionääride poolt. 4 seletage miks suutis tsaarivalitsus 1905 a. rev. järel püsima jääda Sõjavägi jäi valdavalt tsaarivõimule truuks ja tegutseti organiseerimatult. Tsaari oktoobrimanifest rahustas kõrg kodanluse maha lubadusega reformida valitsemist. 5 võrrelge soome ja eesti arengut 20 saj. algul Enam- vähem sarnane. Soomel oli suurem autonoomia ja võimalus iseseisvumiseks. Samas oli vasakpoolne liikumine aktiivsem just Soomes. 6 tooge välja Baltimaade sarnasused ja eripärad 20. saj Eesti ja läti olid sarnasemad. Toetuti vene erakondadele ja peti peavaenlaseks saksa elanikkonda. Leedus nähti aga Saksamaas toetust Venemaa ja poolakate vastu, oli
Juhtfiguurid: Peeter Speek, Eduard Vilde, M. Martna Häälekandja: ajaleht Uudised 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Põhjused: · Erimeelsused sotsiaalsete kihtide vahel · Rahulolematus isevalitsuseg (Tsaari võimu piiramise vajadus) · Vene Jaapani sõda (1904-1905) Tagajärjed: · Oktoobri manifet Aasta arvud: · 9.01.1905 Verine pühapäev · 16.10.1905 Uue turu veresaun (Tallinnas) · 17.10.1905 Oktoobrimanifest, mille käigus loodi riigiduum, konstitutsioon ja anti kodanikuõigused. · 27.-29.11.1905 Aulakoosolek, Bürgemuse koosolek arutavad, mis Eestist edasi saab. · 1906 esimese emakeelne kool. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool. · 1909 Loodi Tartusse tähtis kultuuri asutus Eesti Rahva Muuseum · 23.02.1917 revolutsiooni algus Venemaal. · 2.03.1917 Nikolai II loobub troonist, moodustatakse ajutine valitsus · 26.03
o Põhjustas kogu Venemaal streigilaine 5. 1905. aasta revolutsiooni sündmused Eestis. 12-24. jaanuar Verisest Pühapäevast mõjustatud solidaarsusstreigid o Streigiti tööstuslinnades (Tallinn, Tartu, Narva) o Rahutused maapiirkondades ei viinud vastuhakkudeni o Kirjutati palvekirju,mis taotlesid lihtrahva olukorra paranemist 16. Oktoober tulistati Tallinnas 100 inimest meeleavalduste käigus Päev hiljem tuli Oktoobrimanifest, mis andis inimestele sõna- ja koosolekute pidamise vabaduse, lubati rajada poliitisi parteisid Peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised olid Venemaaga opositsioonis: nõudsid demkraatiat ja kodanikuõiguseid, venestamise lõpetamist,rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja kohalikku omavalitsust Sügisel toimus Eesti rahvaasemike koosolek ( Jaan Tõnisson ja Jaan Teemat) radikaalide ja mõõdukate eraldi koosolekud 10
Türgiga; Inglismaa huvide kokkupõrge Aafrikas. Isikud ja nende roll ajaloos: Nikolai II, Pjotr Stolõpin. Pjotr Stolõpin: peaminister pärast 1905. a revolutsiooni Agraarreform: lammutatakse külakogukond; tekivad iseseisvad talud; tekib eraomand. Nikolai II vene viimane tsaar. 1917 kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt. 17. okt allkirjastab tsaar oktoobrimanifesti, lõi riigiduuma. 17. oktoobrimanifest (õpilane oskab tuua ka seoseid eesti ajalooga). -sõnavabadus -koosolekute pidamise vabadus -ühinemisvabadus (võimalik asutada poliitilisi ühendusi; erakondade,parteide teke) Eestiga seos: Eestis toimusid ka rahutused, Põhja-Eestis mõisate rüüstamine. Eestis tekkisid ka parteid, vabadusi laiendati. Lõpuks viis see iseseisvumiseni. Sündmus ja selle tähtsus: 9.01.1905, 16.10.1905. 9.01.1905 Verine pühapäev. Avati tuli rahumeelsete protestijate pihta. Viis
· Nikolai II · Venemaal polnud ühtegi parteid · Iseloomustas: o tööstuse kiire areng (tehaste rajamises, tööliste peale ei mõeldud) o tööliste raske olukord (palgad väikesed, 12h-14h tööpäevad) o talupoegadel oli vähe maad o Paljurahvusline riik · 1904-1905: Vene-Jaapani sõda · 9.jaan.1905 Verine pühapäev - revolutsiooni algus 16. Oktoober 1905 ,,Oktoobrimanifest" · Inimestele lubatakse demokraatlikke sõnavabaduse (usuvabadus, koosolekuvabadus, sõnavabadus jne.) · Kutsuti kokku parlament ehk riigiduum · 1097 revolutsiooni lõpp, juutide surm ja väljaränne P. Stolõpin · Tolleaegne venepeaminister kes summutas revolutsiooni väga julmade vahendiga. · Vene keelde tekkisid uued väljendid: o Stolõpini vagun o Stolõpini lips jne.
20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" ...
vaba; ettev riigistati; tegevusvab. laiend New Deal - Maj pl USAs, et kriisist välja tulla. Roosewelt: Suleti väikesed pangad, Riik maksis hävinud saagi hüvitist, korraldati hädaabitöid, töötu abirahade maksmine Nn must neljapäev - Börsi kokkukukkumine, ülemaailmne majanduslik kriis. NSVL - Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liit? NSVL okupatsioonid Eestis - Pealesurumine Eestile. Nürnbergi protsess - Sõjaroimadega seotud isikute kohtuprotsess Oktoobrimanifest - 1905: rahvarahutuste tulem dem vabad isikupuutumatuse, laiendati valimisõigust Riigiduumale seaduslikud õigused.valitsus eesotsas peamin Sergei Wittega. Oktoobripööre - "1917: Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri;Lenin,Kerenski;AjutiseVal liikmed arreteeriti, 8nov esimene nõukogude valitsus-Nõukogu Rahvakomissaaride ... ;Vägivald ja terror, teisitimõtlemise eiramine, maailmarevolutsiooni idee õhutamine teistes riikides"
3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud. Pooldasid tugevat tsaarivõimu ja mõisa maavalduse säilitamist. Neid nimetati oktobristideks, olid parempoolsed 2. Vene Rahva Partei sovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme. Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas, et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar. Seaduseelnõu omandas seaduse jõu peale tsaari kinnitust, tsaaril oli õigus saata Riigiduumat vaheajale, soovi korral kokku kutsuda
oma nõudmised: · Tuleb kutsuda kokku rahva esinduskogu- parlament · Sõjavägi kutsutakse tänavalt ära · Töölisperedele abi 16. oktoober toimus nõudmiste toetuseks rongkäik Uuel Turul Tlns. Osales ~40 000 in. ei teata, kas oli provokaator, kes tegi 1. lasu või oli rev. Isik, kes sõjaväe pihta tulistas. Lask rahva seast vallandas tulistamislaine. 94 in sai surma. Kui olid matused, siis prakt. Kogu linn matmas. Järgmisel päeval 17. Okt avaldati Nikolai II manifest- OKTOOBRIMANIFEST (ei sõltunud eelmisest päevast). Lubati: · Kokku kutsuda rahva esinduskogu- riigiduuma · Demokraatlikke vabadusi- õigus ühineda- loodi Eesti Rahvameelne Eduerakond, Tõnisson juht. Ka loodi Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Ühendus rahvusliku värvinguga vasakpoolseid. Tekkisid 1. Parteid. Korraldati Eestis ülemaaline rahvaasemike koosolek. Vallad, linnad, seltsid saatsid esindajaid. See tuli kokku novembri lõpus Trts
3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud. Pooldasid tugevat tsaarivõimu ja mõisa maavalduse säilitamist. Neid nimetati oktobristideks, olid parempoolsed 2. Vene Rahva Partei sovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme. Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas, et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar. Seaduseelnõu omandas seaduse jõu peale tsaari kinnitust, tsaaril oli õigus saata Riigiduumat vaheajale, soovi korral kokku kutsuda
Sisekaubandus suurenes, kuna talurahva maksejõulisus kasvas. Mõisatest kujunesid suurmajandid, kus töötasid ainult palgatöölised. Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Järsult kasvas masina- ja metallitööstus (Volta, Dvigental), paberitööstus (Waldhof Pärnus). Senisest kirjaoskuskoolist sai üldhariduskool. Koolivõrk täienes. Venestamisega haridustase alanes ja Tartu Ülikool kaotas oma tähtsuse. 1905 aastal Nikolai II poolt välja antud oktoobrimanifest, millega kindlustatakse rahvale kodanikuvabadused, seadustatakse parteid ja kutsutakse kokku üleriigiline esinduskoda riigiduuma. TEE ISESEISVUMISENI (1917-1920) 2/03/1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon Venemaa Ajutine valitsus kinnitas 30.03.1917 otsuse Eestimaa 6/03/1917 Vene Ajutine Valitsuse esindajana asub
aasta revolutsioon * Venemaal levis revolutsioon erinevate põhjuste tõttu: -) Sotsiaal-majanduslikud põhjused. -) Sotsiaal-poliitilised põhjused. -) Rahvuslik rõhumine. * Verine Pühapäev tõi edaspidi kaasa mitmeid solidaarsus streike igalpool. -) Oktoobris puhkes üle Venemaaline üldstreik, milles tehti mitmeid nõudmisi ja 16. oktoobril korraldati uuel turul rongkäik, kust võttis osa 40'000 inimest ja kus toimus tulistamine, kus suri 94 inimest. -) 17. oktoober anti välja oktoobrimanifest, mille kohaselt lubat kokku kutsuda rahva esindus Venemaal, tagada demokraatlikud vabadused Venemaal moodustati Eesti esimene erakond, Eesti rahvameelne eduerakond. * Eestimaal: J. Teemant kuulutas vabariigi ning inimesed läksid mõisamaadele. Ta kutsus inimesi üles ka relvastumisele, et ülevõtta kohalik omavalitsus. * Liivimaal: J. Tõnisson, kes toetas konstitutsioonilist monarhiat, suunas talupoegi riigimaale, kuid püüdis neid hoida vägivallast ning tema riigis valiti valitsejad
Jansons-Brauns ja Mikelis Valters. Stucka ja Jansons-Brauns olid 1904a Läti Sotsiialdemokraatliku Töölispartei rajajte seas. - Bund- Leedu,Poola ja Venemaa Üldine Juudi Tööliste Liit - 1902 Tallinas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei haru, üks rajajais tulevane NSV Liidu riigipea Mihhail Kalinin. - Vene-Jaapani sõda-> suured streigid keisririigis. Verine pühapäev (Peterburis 9.jaanuar 1905.a hukkus). Nikolai II lubas poliitikat liberaliseerida. Oktoobrimanifest küttis kirgi veel üles. - Esimesed Eesti Läti ja Leedu ülemaailmsed kongressid. Üleeestiline kongress kogunes Tartusse päevalehe Postimees toimetaja Jaan Tõnissoni eestvedamisel. Riias peeti kaks suurkohtumist, kooliõpetajate kongress ja maarahva kongress. Basanavicius (Leedu liikumise isa) kutsus Vilniusse kokku Leedu kongressi- Suur Seim (2000). - Mõisate põletamine ja rüüstamine. 1905. Võttis tsaarivõim end kokku ja alustas karmi kättemaksu. 1315 inimest hukati
Streikis umbes 12 000 inimest tööstuslinnades Tallinnas, Narvas ja Tartus. Ka maal levisid rahutused, mis enamasti ei viinud küll otseste vastuhakkudeni. Küll aga kirjutati mitmel pool valitsusele palvekirju, mis taotlesid lihtrahva olukorra parandamist. Olukord radikaliseerus 1905. aasta 16. oktoobri järel, mil sõdurid avasid Tallinnas toimunud meeleavalduse pihta tule ja hukkus ligi 100 inimest. Olukorda leevendas mõnevõrra Nikolai II poolt päev hiljem välja antud Oktoobrimanifest, mis lubas inimestele põhilisi kodanikuvabadusi, sealhulgas sõna- ja koosolekute pidamise vabadusi. Muuhulgas anti luba rajada ka poliitilisi parteisid. Eestis rajati kaks ametlikku eestlaste erakonda: Peeter Speegi seltskonna poolt juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühisus, mis illegaalselt tegutses juba varem, ja Tõnissoni Eesti Edumeelne Rahvaerakond. Lisaks tegutsesid Eestis veel mitmete üle-Venemaaliste parteide
neljandast võimust (seadusandliku, täitevvõimu ja kohtusüsteemi kõrval). Ajakirjanduse sotsiaalse rolli tähtsuse rõhutamine jõudis eesti ajakirjandusse läbi saksa ajakirjanduse, reaalselt aga eesti ajakirjandusel sellist võimu ei olnud. Rahvuslik liikumine püstitas eeskätt rahvuslikke ja ülddemokraatlikke nõudmisi, mitte küsimust poliitilisest või majanduslikust võimust. Võimuaparaadil oli ajakirjanduse üle täielik mõju. Alles 1905. a oktoobrimanifest andis võimaluse poliitilise avalikkuse eksistentsiks Venemaal. Siiski oli ajakirjandusel rahva aktiveerijana ja avaliku arvamuse kujundajana hindamatu roll. Ideed ja seisukohad hakkasid esialgu polariseeruma tulenevalt poleemikast saksa ajakirjandusväljaannetega, hiljem ajalehtede mõju kasvades hakkasid eristuma poliitiliselt orienteeritud ühiskondlikud struktuurid. Eestlaste poliitilise ärkamise ajaks nimetatakse 1905.-07. aastate revolutsiooni aegu.
annaabi.ee 
