Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. (0)

Ajalugu II kursus:  
rootsi aeg,  põhjasõda , vene aeg. 
Rootsi aeg. 
“Eesti kolm
 
e kuninga valduses” 1583.
 
-  
1629. a  
Ainus periood presidentkondadega!  
Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat  
 
 
Rootsi valduste kujunemine. 
 
1561.a  
kokkulepe 
Rootsi  ja  Tal inna  linn,  Tal inna 
ümbrus 
ametlikult 
Harju-Viru 
vasal id,  (sisuliselt  Harjumaa ) 
Järvamaa  aadel  
1583.a 
Pljussa vaherahu  
Rootsi ja Venemaa 
Põhja-Eesti ja Ingerimaa 
1629.a 
Altmargi vaherahu 
Rootsi ja Poola 
Kohu Eesti mandriala 
1645.a 
Brömsebro rahu 
Taani ja Rootsi 
Saaremaa, Muhumaa (saared) 
1660.a 
Oliwa rahu 
Rootsi ja Poola 
Kogu Li vimaa,  Ruhnu   
 
 
Asustus (lk. 94-95). 
 
1558. a 
Liivi sõja algus 
u 250’000-300’000 
1629. a 
Liivi sõda,  Rootsi ja Poola jätkusõjad 
120’000-140’000 
1695 . a 
Pikk rahuaeg  
350’000-400’000 
1698 . a 
Näljahäda  ( ikaldus ) 
280’000-320’000 
 
Rahvastikuprotsessid. 
Peale  Liivi  sõja lõppemist,  hakkas  pika   rahuaja  tõttu  ​rahvaarv  jõudsalt  kasvama​.  17. sajandil 
toimus  ​sisemigratsioon  (linnadest  li guti  hõredama  asustusega  paikadesse  ja  saaretelt  li guti 
mandrile).  ​Vene  talupojad  asusid elama peipsiäärsetele   aladele   (Venemaal  kiusati vanausulisi 
taga). Eestisse asus elama ka ​soomlasi (p
  õhjuseks sõ
  javäekohustus), l ätlasi, rootslasi (
  saartele) 
hollandlasi jne. 
 
Haldusjaotus . 
I.
Eestimaa kubermang  (4  maakonda ) 
II.
Liivimaa kubermang (3 maakonda) 
*insert kaart* 
 
Võimukorraldus . 
● Kubermangu juhtis ​ kindralkuberner  
● Kindralkuberneri ülesanded​ (lk. 98):  
○ jälgis sõjaväge (kõik oleks olemas, kõik oleks okikas) 
○ nimetas ametisse ja kontrol is riigiametnike (kohtunikud, politsei) 
○  jälgis raha li kumist kubermangus 
○  kandis   hoolt  avaliku  korra  eest  (et  teed  oleksid  okikad,  kõi  oleks  ilus,  korras, 
kenake) 
Rüütelkonnad . 
●  Rüütelkond - ​kohaliku aadli omavalitsusorgan 
● Eestis 3 (Eestimaa, Li vimaa, Saaremaa)  
● Ülesanded:  
○ kohalike aadlite õiguste kaitse 
○ kohalike seaduste koostamisel osalemine 
○ kandidaatide  valimine  (endi  hulgast)  ja  nende  esitamine  kohtunikeks  ja 
politseinikeks 
●  Maapäev - ​rüütelkonna  esindusorgan  (iga 3 aasta tagant) 
●  Maanõunik -  ​maapäeva  vaheajal  rüütelkonna  asjadega tegelejad  (12),  see oli  eluaegne 
amet 
Kohtukorraldus . 
● 3-astmeline kohtukorraldus kehtestati Rootsi ajal 
● Kohus oli ​ seisuslik  
 
 
Eestimaa kubermang 
Liivimaa  kubermang  Seisus 
1. aste 
Adrakohtunikud  
Sil akohus 
Talupoegade 
väikesed 
ja 
lihtsad süüteod 
2. aste   Meeskohtud 
Maakohus  
Mitteaadlike kuriteod 
3. aste 
Eestimaa Ülemaakohus  Li vimaa õuekohus 
Raskemad  
kuriteod,  aadlike 
asjad 
Reduktsioon (1680. Karl XI). 
● Reduktsioon- ​mõisate eravaldusest riigistamine 
● Põhjus- ​riigi sissetulekud olid  vähenenud , raha oli juurde vaja 
● Sisu- ​riigistati kõik maad, mis olid a
  ntud e
  ravaldusesse Rootsi võ
  imu a
  jal. M
  õisnikest sa
  id 
rentnikud. 
● J.R. von Patkuli juhtimisel kujunes Li vmaal ​Aadli opositsioon.  
● Tulemused-  
○ Paljud mõisad riigile 
○ Rootsi riigi sissetulekud suurenesid 
○ tekkis aadlike pahameel rootsi võimu vastu 
○ talupojad  said  ​ vakuraamatu   ​(sinna  pandi  kirja  fikseeritud   koormised ,  mil e 
tulemusena ei saanud aadlik neid enam oma suva järgi muuta) 
Mõis ja talu Rootsi ajal (lk. 104-106). 
● Rüütlimõisad- ​peamiselt  baltisaksa  mõisnikele kuulunud mõisad 
●  Kroonumõisad  e riigimõisad- ​riik rentis mõisad väljaaadlikele, kel mõisat polnud 
●  Pastoraadid   e  kirikumõisad-  ​eelmistest  väiksemad,  kirikuõpetajatele  elatist  andvad 
mõisad 
“Eesti on Rootsi  viljaait ”- ​Eesti oli Euroopa põhjapoolseim r i k, ku
  s sai vilja kasvatada pi savalt, 
et seda saaks ka välja vedada. Teravilja veeti Eestist peamiselt Rootsi, sest Rootsi halb m
  aastik 
ei võimaldanud kasvatada pi savalt. 
● Kariloomade  kasvatus  taludes-  musta  vil aga   lambaid ,  kitsi  ja   sigu   toiduks;   kanu , 
härgasid tööloomadeks ja lihaks; vähemalt 1 hobu vankri ette, lehmasid (lihaks) 
● Talupoegade  õiguslik  olukord  enne  reduktsiooni-  ​taaskehtestati   sunnismaisus , 
pärisorjus  
● Talupoegade  õiguslik  olukord  Rootsi  aja  lõpul  (riigimõisate  talupojad)- 
Majandusreglement(...),  Vakuraamatud  (sinna  läks  kirja,  kes  kui palju koormisi  maksis), 
fikseeritud  koormised  talu  võimekuse  järgi,  õigus  kohtusse  pöörduda  kui   mõisnik  
reglemendist kinni ei pidanud.  
 
Siia Forseliuse jms kohta (e-õppepäeva ül.) :) 
Vaimuelu (eestikeelne  kirjasõna  jms). 
● Puudus ühtne eesti kirjakeel 
● (1637.a) H.Staht koostas 1. eesti keele grammetika saksa keele reeglite alusel 
●  Piiblikonverentsid  (targad mehed tulid kokku ja arutasid keelereegleid) 
● 1686. a anti välja lõunaeestikeelne Uus (Wastne)  Testament , autorid isa ja poeg Virginius 
● 1693.  a  J.Hornung   ladinakeelne   eesti keele  grammatika,  pani  kirja  põhja-eesti õigekirja 
reeglid (vana kirjaviis) 
 
Vaimuelu ( haridus ). 
● (1629. a) Kindralkuberneriks J.Skytte 
● 1630. a asutati  Tartusse  1. gümnaasium  
● 1632. a asutati Tartu Ülikool 
○ TÜ Tartus, sest hea asukoht (teede  ristumiskoht ),... 
○ Skyttelt tuli idee asutada lisaks gümnaasiumile ka ülikool 
○ TÜ   asutajaks   peetakse  siiski  Gustav  II  Adolfit,  sest  tema  al kiri  kinnitas  ülikooli 
asutamise. 
○ Gustavi kuju eemaldati  NSVL -i p
  oolt, sest see o
  li t ugev meeldetuletus R
  ootsi ajast, 
mis oli eestlaste mäl u sööbind kui vana hea rootsi aeg.  
○ Eestlased  ei saanud ülikoolis õppida, sest kool oli ladinakeelne, eestalsed olid 
pärisorjad ja ülikool oli kal is ja aeganõudev (talutööd) 
○ Ülikoolis oli 4  teaduskonda : filosoofia-, õigus-, usu- ja  arstiteaduskond . 
○ Õppetöö vormid: loengud, dispuudid (seminarid) 
●  1684 .  a  asutati  Tartu  lähedale  ​Forseliuse   seminar   eesti  koolmeisrite  ja  köstrite 
ettevalmistamiseks  Bengt  Gottfried (hahahah get it?? Got fried :D) Forseliuse poolt.  
○ Õpetati: lugemist, usuõpetust, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. 
○ Kooli lõpetas u. 160 poissi  
● Forselius koostas ise ka  aabitsa  
● Läks  2   parima   õpilasega Stockholmi  kuninga juurde  -  sel e  tulemusena  sai  loa asutada 
eestis koole . 
● Forselius pani aluse õpetajate väljaõpetamisele  
 
Arhitektuur . 
● Iseloomulik  ​ barokkstiil   -  ​ümarad  tornikiivrid,  vouudid  (teokarbikujulised 
kaunistused), ümarad aknad 
● Uut  tüüpi kaitseehitised  ​ bastionid  - ​5nurksed mul ast kuhjatud astangulised 
kindlustused  
● Kalmistutel kivist rõngasristid.  
  
Siia vb mingi kokkuvõte :)  
 
Põhjasõda 
Sõja eeldused.  
● Venemaa  ja  Poola  vahelised  suhete  paranemine  ( oldi   valmis  tegema  koostööd  Rootsi 
vastu) 
● Venemaa vaherahu Türgiga (kindlustas Venemaad) 
● Suur näljahäda Rootsi aladel (Rootsi nõrgenes) 
● Rootsi  15aastane  kogenematu  kuningas  (Venemaa  kuningas  17aastane  Peeter  I  oli 
kasvatatud kuningaks) 
● Liivimaa aadlikud  olid reduktsiooni pärast Rootsi võimu peale pahased 
 
Sõja eeldused. 
● Venemaal  oli vaja “ akent   Euroopasse”.  Nad  ei  üritanudki  seda  teha musta mere kaudu, 
sest Türgi oli liiga tugev, aga nad uskusid, et Rootsit on võimalik lüüa. 
● Poola tahtis Liivimaa alasid tagasi. 
● Taani tahtis eesti  saari  tagasi 
⇑  moodustus koalitsioon Rootsi vastu 
Sõja algus 
● Sügis 1700 - Vene väed pi rasid Narvat 
● Rootsi kuningas saabus vägedega Pärnusse 
● Edasi läksid rootslased Narva Venemaale vastu 
● Novembris toimus ​Narva lahing - ​venelaste suur lüüasaamine 
● Rootsi väed olid rahulikud ja jäid Laiusele talvituma 
● Rootsi väed liikusid põhijõududega Poola. 
● 1701 - Erastvere lahing 
● 1703 - suur vene vä
   gede  rü
  üsteretk (h
  ävitas  terved  külad ni , e
  t koer e
  i h
  aukund ja ku
  kk e
  i 
kirenud) 
● 1703 - vene vägede edu Ingerimaal - algab Peterburi rajamine 
● 1704 - Narva ja Tartu pi ramine ning val utamine 
● 1708 - Poola sõlmis Rootsiga vaherahu  
● 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike  küüditamine  
● 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku (Pe
 
eter I ei p
  idanud T
  artut p
  i savalt o
  luliseks, et sel e 
eest võidelda ent ei tahtnud jätta seda ka Rootsile) 
● 1709 - Poltaava lahing - Venemaa võit 
Sõja lõpp 
● Peeter  I  ei  pidanud  kinni  kokkuleppest  Poolaga  (suur  osa  Eestist  tal e),  sest  Poola oli 
sõjast väljas. Venemaa jätkas sõjategevust Eestis. 
● 1710. a katkuepideemia  (1710. - 1713. a) 
● 1710. a kapituleerusid vene vägedele Ri a ja Pärnu. 
● 1710. a  septembris ​Harku  kapitulatsioon  -  ​Tal inna rae ja  Harju-Viru aadlike esindajad 
sõlmisid  lepingu  Venemaaga  (Venemaa lubas reduktsiooni käigas ri gistatd mõisad anda 
tagasi). 
Algab Vene võimu aeg Eestis. Sõjategevus Eesti aladel lõppeb. 
● 1721.  a  -  ​Uusikaupungi  rahu  ​(Rootsi  ja  Venemaa),  mil ega  Eesti-,  Li vi-  ja  Ingerimaa 
liideti Vene Tsaaririigiga. 
Eesti talupojad põhjasõjas. 
● 15’000  eestlast teenis Rootsi sõjaväes (peamiselt maami litsas - 1701. a kokku kutsutud, 
treenimata talupoegadest halbade relvadega koosnev üksus) 
● Talupojad rüüstasid mõisaid ja röövisid vara (kasutasid ära sõjalärmi) 
● Pardiajajad- vene rüüstesalklased, kes rüüsatasid Eesti alasid süstemaatiliselt 
● Peninukid  -   koera   pea  ja  inimese  kehaga   koletised ,  kes  sõdade  ajal  tulevad  maailma 
äärest  inimesi  püüdma  ja  murdma  (vene  sõduritel  olid  Li vi  sõjas  koerakoonutaolised 
kiivrid ja koerapealuu ametitunnusena) 
Eesti vene võimu al   XVIII  saj. 
Võimukorraldus. 
● Halduslik jaotus ei muutunud:  
○ Eestimaa kubermang  
○ Liivimaa kubermang 
● Kubermangu juhtis kindralkuberner 
● Balti erikord 
○ Kujunes,  sest  Venemaal  oli vaja kohalike baltisakslaste toetus ja pidi täitma neile 
põhjasõja ajal antud lubaduse. 
○  Privileegid  baltisakslastele: 
■  Restitutsioon   ​-  riigistatud  mõisad  tagastati  omanikele tasuta (mõisnik  ei 
pidanud enam renti maksma) 
■ Aadlikud ja linnad sä
  ilitasid l aialdase o
  mavalitsuse (s.t ke
  htima j äid se
  nised 
seadused, maksekorraldus ja  kohtusüsteem ) 
■ Koostati  ​ aadlimatriklid   (​s.t  vaid  seal kirjas olevad aadlikud omasid eesti 
aladel poli tilisi ja majanduslikke e
  esõiguseid) -
  n
  eed aitasid ä
  ra h
  oida su
  urt 
venelaste  migratsiooni  siia 
■ Täielik võim talupoegade üle 
■ Tol ipi r Venemaaga ( venelased  ei saanud tul a kauplema) 
■ Säilis  luterlus  põhiusuna  (mujal  Venemaal  õigeusk)  ja   saksakeelne  
asjaajamine 
○ Tähendus Eestile: 
■ + säilis siinse maa kultuuriline eripära 
■ + hoidis ära venelaste kolonisatsiooni (aadlimatriklid) 
■ + tihendas  sidemeid  Lääne-Euroopa ja eriti sel e kultuuriruumiga 
■ - andis aadlikele täieliku võimu talupoegade üle 
● Katariina II valitsemisajal hakkas kehtima ​asehalduskord ​(1738. aastast) ​Kaart!!! 
○ Eesmärk: 
■ Piirialade ühtesulandumine Venemaaga  
○ Ümberkorraldused: 
■ Kubermangu  asmele  asehalduskond, 
sel e  etteotsa   asehaldur  
■ Eestimaa  kubermangus uus maakond 
Paldiski 
■ Li vimaa 
kubermangus 
uued 
maakonnad  Viljandimaa  ja Võrumaa 
■ Kõik 
maakonnakeskused 
said 
linnaõiguse  
■ Kõik  mõisnikud  said  võrdsed õigused 
ja privileegid (venelaste heaks, aadlimatriklid tähtsusetud) 
■ Saadeti laiali maanõunike kol eegiumid ja raed 
■ Linnades said  kodanikuõigused  kõik majaomanikud sõltumata rahvusest j a 
tegevusalast 
■ Moodustati ​linnaduumad ​(...) 
■ Seati sisse ​pearahamaks​ - hakati  korraldama  nn hingeloendusi 
Asustus 18. saj.  
● 18. saj alguses (u. 1710 jms) langes rahvaarv 170’000 inimeseni (Põhjasõda, katk) 
● Sajandi lõpus kasvas  rahvarv  u 500’000 inimeseni (rahu) 
● Elaniku rahvuslik koosseis eriti ei muutunud.  Sisseränne  oli väiksem kui 17. saj  
● Enamuse (95%) elanikkonnast moodusatsid eestlastest talupojad 
● Venelaste püsiasustus jäi väikseks ja oli koondunud peipsi äärde. Venelaste osakaal oli 
suurim siis, kui sisse toodi vene sõjaväeosad (5-15% rahu ajal, 30% sõja ajal) 
● Aadlikud moodustasid eesti elanikkonnast 0.5 - 1%  
Talurahva olukord 18. saj.  
● 17. sajandi alguses oli talurahva olukord halb. Taaskehtestati sunnismaisus ja pärisorjus. 
● 17. sajandi lõpul hakkas talurahva olukord paranema. Loodi ​Liivimaa 
majandusreglement​ (...), fiksteeriti koormised. See toimus vaid ri gimõisates tho. 
● 18. sajandil olukord taas halvenes. Restitutsioon (eelnevad ri gitalupojad kaotasid oma 
õigused ja olid taas täielikult mõisniku võimu al ). 
Kaubandus ja tööndus 18. saj 
● Sisekaubanduses said erievalt 17. sajandist 18. saj ka venelased  kaubelda . Venelased 
pakkusid kaupa odavamalt. 
● 17. saj kehtestatud kaupmeeste pi rangud  18. saj kaotati. 
● 18. saj hakkasid kauplemises  osalema  ka talupojad. 
● Tsunfti piirangud kaotati. See tõi kaasa vabama konkurentsi. 
● Hakati looma ​manufaktuure ​(palju töölisi, tööjaotus, käsitöö) 
Vaimuelu 18. saj  
● Põhjasõja mõjud: 
○ tegevuse lõpetas Tartu Ülikool 
○ paljud Forseliuse  seminari  lõpetanud olid jäänud  vanaks  ja surid, sel e tulemusena 
jäid paljud koolid õpetajateta 
○ Tartu linn hävitati (uus ehitati puidust, mis sai mitmetes põlengutes tohutult 
kannatada) 
○ luteri kirik  nõrgenes (palud inimesed olid endiselt muinasusku) 
Usuelu  
● Pietism ​(18. saj alguses) 
○ sõnast pieta - pühadus,  vagadus  
○ taotleti suuremat vagadust. Püüdeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise 
poole 
○ inimene pidi iga päev Piiblit lugema 
○  loobuda  tuli lõbustustest ( baaris  käimine,  alkohol  jms) 
○ Pietistide teene - 1739. a Piibli täielik tõlge ​(Anton Thor Mel e põhja-eesti keele 
alusel) 
● Vennastekoguduste liikumine ​ehk  hernhuutlus  
○ kujunes Saksamaal 
○ propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, ​sotsiaalset võrdsust 
○ moodustati kogudusi 
○ jutlustaja  valiti võrdususe huvides endi hulgast 
○ alguses olid  jutlused  lageda taeva al , hiljem palvemajades 
○ + kõik said kaasa rääkida ka talupojad (tõi kaasa  eneseteadvuse  kasvu) 
○ + vennastega soov kirjavahetust pidada (suurendas talupoegade hulgas 
kirjaoskust, kirjadest ja päevikutest said olulised ajalooal ikad) 
○ + tõuge  koorilaulu levikule eestlaste hulgas 
○ + suur rõhk kõlblusele  
○ + võõrduti kõrtsidest  
○ + tulevaste ärkamisaegsete mõtteviis 
○ - vagaduse nimel hävitati  ehteid  ja muud kal ist  
○ - sotsiaalse võrdsusega  mindi  vahel li ga kaugele (elasid teiste kulul, hävitati 
mõisaid ja kunsti seal) 
Ratsionalism  ehk  valgustusaeg  18. saj 2. pool  
● Levis tänu saksamaal  õppinud  baltisaksa haritlastele, kes hiljem baltikumis tööd  leidsid , 
sest siin oli vaja arste jms 
● Ideed:  
○ tahtsid rahvast harida ja anda kasulikke nõuandeid (uuendused põl utöödes, uued 
põllukultuurid  jms) 
○ kritsiseerisid pärisorjust 
● Tuntumad ratsionalistid: 
○ G. Eisen   
■ Kirikuõpetaja 
■ Õhutas kasvatama viljapuid ja vaktsineerima rõugete vastu 
○ Hupel 
■ Kirikuõpetaja 
■ Kirjuts baltikumist ülevaateid ajaloost ja  geograafias  
■ Hakkas välja andma esimest eestikeelset ajakirja 1766. a “Lühike õpetus”, 
kus ta andis rahvale kasulikke nõuandeid 
Lugemisvara  
● 18. saj hakati välja andma kalendrit 
● 1739. a Piibel  
○ Palju uusi sõnu, kirjakeele ühtlustaja 
● Lauluraamatud 
● Ilmalik kirjandus (saksa keelest tõlgitud juturaamatud) 
Haridus  
● Koole oli vähe (puudusid forseliusesarnased fanaatilised õpetlased) 
● Põhiline koduõpetus 
● Koolis oli õpetajaks köster 
● Kool tegutses talvel (siis oli vähe talutööd) 
● 1739. a Liivimaa kubermangus esimene koolikorralduskava, mil ele oli tugev vastaseis 
mõisnike poolt (kui  talupoeg  saab õppida, siis kasvab  eneseteadvus  ja ta ei taha enam 
orjata, oht et põgeneb linna vms) 
Haridus 19. saj esimesel poolel 
●  Keiser Paul I sulges pi rid ja enam ei saanud minna läände ülikooli. Tekkis vajadus 
taasaavada Tartu Ülikool. 
● Tartu Ülikool taasavati 1802. a​ (esmakordne  avamine  oli 1632. a) 
○ Õppetöö saksa ja ladina keeles 
○ 4 teaduskonda 
○ Ülikooli esimese rektori (G.F.Parroti) sõprus keisriga tõi ülikoolile laialdase 
autonoomia  ja palju rahastust 
○ Ülikooli hoonete  arhitekt  J. W. Krause 
○ Klasstsismis 
○ Ülikooli tähtsad tegelased:  
■ W. Struwe - astronoom 
■ M. H.  Jacobi  - füüsik 
■ K. E. von  Baer  - embrüoloogia rajaja, munaraku  avastaja  
● Professorite instituut - koolitas uusi õppejõude 
● Rahvusliku haritlaskonna  kujunemist soodustavad tegurid: 
○ Koolivõrgu kujunemine - ​ühtluskool​- (peale val akooli sai edasi õppida ükskõik 
millises kihelkonnakoolis) 
○ Estofiilide tegevus  
○ Kool muutus  kohustuslikuks  (esialgu 3 klassi)  
●  Ühtluskooli astmed:  
Aste  Maal 
Linnas 
Õppetöö keel 
1. 
Vallakool 
Elementaarkool 
eesti keel 
2. 
Kihelkonnakool 
Kreiskool  
eesti keel 
3. 
- 
Gümnaasium 
saksa keel 
4. 
- 
Ülikool 
saksa/ ladina keel  
Talurahva omavalitsuse kujunemine (... daatumid) 
●  Vallakohus : 
○ 1 mõisnik 
○ 1 peremeeste  seast  valitu  (peremehed valisid endi seast) 
○ 1 sulane  (sulased valisid endi seast) 
●  Vallakohtu ülesanded: 
○ Lahendada talupoegade omavahelisi tüliküsimusi 
○ Nõuda sisse võlgu jäädud koormised 
○  Karistada  ülesastunuid 
○ Valvata avalikku korda 
○ Hallata val alaekaid ja magasiaitu 
● Omavalitsuse ülesanded: 
○ Magasivilja  varumine  (maandati näljahäda riski) 
○ Vaeste hoolekanne  
○ Avalik kord 
○ Kohaliku kooli  üleval  pidamine 
Koormised 
● Olulisemad mõisakoormised : 
○  Teotöö  
○  Naturaalandamid  (osa oma saagist) 
○ Rahamaks ehk vakuraha 
● Olulisemad riiklikud koormised 
○ Pearahamaks 
○ Nekrutiandmise kohustus -  valiti küla meeste seast paar  tükki , kes läksid 
täisealisena 25 aastaks sõjaväkke, arvestades, et tol al polnud keskmine eluiga 
kuigi pikk, möödus nekrutite peaaegu kogu elu teenistuses 
● Kogukondlikud koormised 
○ Teede korrastamine 
○ Magasiaida ehitamine 
○ Kooli ehitamine (jms tööd val as) 
○  Kirikumaks   
 
Talurahvaseadused 19. Sajandi esimesel poolel. 
 
Seaduse välja andmise 
Seaduse sisu  
Tõstis/langetas 
aeg ja kubermang 
talupoja 
motivatsiooni 
1802 Eestimaa kubermang 
Õigus val asvarale, talu pärandamise õigus, 
Tõstis 
keelustas koormiste tõstmise, pi rati 
talupoegade müüki, kui talupoeg oli 
koormised täitnud ei tohtinud teda välja tõsta  
1804 Liivimaa rüütelkond 
Talupoegade müük jms maast lahus 
Tõstis  
keelustati , õigus val asvarale, fikseeritud 
koormised talu  kandevõime  järgi. 
1816 Eestimaa kubermang 
Pärisorjus kaotati. Talupoegade ost, müük 
Langetas  
1819 Liivimaa rüütelkond 
keelustati, talupojad saidisiklikult vabaks. 
Pidid maad rentima. Võisid sõlmida lepinguid 
ja omada vara. Ei tohtinud vahetada 
elukutset,  kolida  maal linna ega teise 
kubermangu. Talupojad said endale 
perekonnanimed . 
1849 Liivimaa rüütelkond 
Talu- ja mõisamaad said kindlad pi rid. 
Tõstis  
1856 Eestimaa kubermang 
Talupoegadele võimalus maa välja osta. 
Tõstis  
Üleminek teorendilt  raharendile .  
 
Uuendused põllumajanduses. 
● 1830. aastast hakati kasvatama mõisates  kartulit  
● 1840. aastatel jõudis  kartul  talupõldudele 
● Hakati kasvatama lina eriti lõuna-eesti taludes 
● Mõisates levis viinapõletamine ,  tooraineks  kartul (varem vili) 
● Nuumhärgade kasvatus 
● Meriine ehk puuvil alammaste kasvatus (kli ma tõttu ei levinud, sest ei olnud kasulik) 
Talurahvarahutused  
● Soov välja rännata (kuuldused nn maa jagamisest lõunas) 
●  1841 . a “Pühajärve sõda” (Mõisnik väitis, et maad ei jagata. Talupoeg ei uskunud.) (...) 
● Usuvahetusliikumine (1845. a kuuldus, et kes  vahetab  usku, saab maad) 
Kirjasõna 
● Kalendrid  
● 1806. a - Tartu Maa  Rahwa  Uus Näddalileht 
● (..) 
Rahvusliku kirjanduse kujunemine. 
● K. J. Peterson - esimene rahvuslik  poeet  
● F. R. Faehlmann  - muistendite kogumise  algataja  
● F. R. Kreutzwald  - eepose “Kalevipoeg”  koostaja  
Talupoegade õigusliku olukorra muutumine. 
● Ühine passikorralduse seadus 1863. a ​ - talupojad, kes olid 21+, kel e seaduslikud 
koustused olid täidetud ja, kel e lähidsugulaste ülalpidamine oli kindlustatud, võisid 
taodelda 3 kuuks kuni 3 aastaks  passi , et minna impeeriumi ükskõik kuhu paika või linna 
elama. Soodustas väljarännet Venemaale. 
●  Vallareform  ​- 1866. a - omavalistsuse vabastati mõisniku eestkoste alt ja said 
vallakohtule kuulununud poltiseilised funktsioonid. 
● Muutused talupoja elulaadis seoses jõukuse kasvuga 1870. Aastatel: 
○ Hakkasid paremini riietuma (pastelde asemel  saapad , ülikonnad) 
○ Hakati kasutama uhkemaid asju (küünla asemel  petrooleum  lamp 
○ Suurem tähelepanu põl umajanduse intensiivistamisel 
Majanduse areng. 
●  Laevandus arenes (akptenite koolitamine, merekoolid , 60. aastatel eestlaste laev 
Ameerikas) 
● Narvast kujunes Eesti kõige olulisem tööstuskeskus, sest Kreenholmi Manufaktuur, kus 
töödeldi puuvilla , kasutas ära Narva jõe koskede vee-energia 
Venestamine (...). 
● Tulemused: 
○ Riigikeele (vene keele) oskus vajalik kõrgkoolis õppimiseks, kutse omandamiseks, 
riigiasutuses töötamiseks 
○ Soodustas eestlaste sotsiaalset mobi lsust (võimalust li kuda ühest ühiskonnakihist 
teise), suurenes eestlaste pürgimine ülikooli 
○ Nõrgestas baltisakslaste mõjuvõimu ( asjaajamiskeel  vene keel, luerlus asendus 
õigeusuga) 
○ Eestlasi ei suudetud venestada tänu  eelnenud  rahvuslikule ärkamisajale, saadi 
ärgitust rahvuslikule meelele, edenes iseorganiseerimine (kodanikuühiskonna 
alge) 
○ Venestamise ajal  sündisid  ja kasvasid mehed, kes rajasid hiljem iseseisva Eesti 
riigi ( Tõnisson , Päts, Laidner jt) 
Eesti 20. sajandi alguses 
 
 
Jaan Tõnisson 
Konstantin  Päts 
Perekondlik taust 
Taluperre sündinud. Õppis 
Taluperre sündinud. Lõpetas 
TÜ-s  juristiks . 
TÜ õigusteaduskonna. 
Põhilised ideed 
Eestlaste rahvusliku 
Majanduse edendamine, 
eneseteadvuse edendamine. 
baltisakslaste  tõrjumine  
Venestamise ja saksastamise  kõrgetelt kohtadelt (..) 
vastu  astumine . Tahtis 
asendada  pi ramatu 
isevalitsuse 
konstitutsioonilis-parlamentaa
rse monarhiaga.  
Ajaleht 
Postimees  
Teataja  
Toetajaskond  
eestlased , haritlased, 
Põhja-eesti talupojad, 
lõuna-eesti jõukam talurahvas   linnakodanikud , tööliskond 
 
Sotsiaaldemokraadid . 
● Kaasa aitasid levikule: 
○ Illegaalne põrandaalune li kumine paelus noori 
○ Baltisaksa haritlased tõid sel e siia 19. saj lõpul 
○ Venemaa radikaalid saadeti venemaa äärealadele provintsidesse (Tal inn, Tartu) 
Sotsiaaldemokraatia Eestis. 
● Häälekandja: Uudised 
● Tähtsamad esindajad: Peeter Speek, Mihkel Martne,  Eduard   Vilde , Aleksander Keskküla 
● Peamised nõudmised:  
○  Monarhia  asendamine vabariigiga 
○ Vähemusrahvaste õiguste austamine 
○ Vastutuek eestlaste rehvuslikele soovidele 
1905. a revolutsiooni põhjused 
● Poliitilised 
○  Rahulolematus  absoluutse monarhiaga 
○  Bürokraatia  - võim vene ametnikel 
○ Puudusid demokraatlikud  vabadused  ( tsensuur , erakonnaloome õigus puudus) 
● Sotsiaalmajanduslikud 
○ Baltisakslaste ülemvõim maal 
○  Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid 
○ Tööliste  kehv  olukord 
● Rahvuslikud 
○ Venelaste asjaajamine 
○  Venekeelne  haridus 
○ Kultuurilised pi rangud 
● 9. jaanuar 1905. aasta - ​Verine pühapäev​ - val andusid sti  hilised  väljaastumised ka 
Eestis:  
○ Töölised streikisid 
○ TÜ-s katkestati õppetöö 
○  Mõisamoonakad  ei teinud tööd 
Revolutsiooni sündmused.  
● 1905. a oktoobris  suur üldstreik  
● Nõudmiste toetamiseks korraldati Tal inna  Uuel  turul rahvakoosolek - võimud tulistasid 
● 17. oktoobril Tsaari manifest 
○ Lubati kokku kutsuda venemaa  parlament  - Ri giduuma 
○ Lubati demokraatlikke vabadusi 
■ Manifesti tulemusena Eesti esimene  legaalne  poli tiline partei - ​Eesti 
Edumeelne Erakond (ERE) 
● Novembris 1905. a Tartus üle-eestimaaline ​rahvaasemike koosolek 
● Detsembris kuulutati välja sõjaolukord (li kumispi rangud, keeld koosolekute 
korraldamisele, läbiotsimised) 
● Mõisate põletamine  
● Karistussalgad - ​hukkamised, sunnitööle ja asumisele saatmised, ihunuhtlus. 
● Paljude ajalehtede  ilmumine  keelustati 
● Suleti seltse ja ametiühinguid  
● Paljud põgenesid terrori eest välismaale 
● Rahvas sai poli tilise õppetunni 
● Tuli ilmsiks lõhe  poli tiliste jõudude vahel 
● Koolis hakati lubama  esimesel kahel aastal õpetada emakeeles 
Poliitilised olud peale revolutsiooni 
●  Sõjaseisukord  tühistati al es 1908. a  
●  Jätkus tsensuur 
● Poliitilised meeleavaldused olid keelatud 
● Ainsa legaalse organisatsioonina jätkas ERE. 
● Vene esimene Ri giduuma kutsuti kokku 1906. a, sinna valiti 4 eestlast 
● Paraku rahvusvähemuste poolt esitatud ettepanekud toetust ei leidnud 
● Kohalike omavalitsuste valimistel suutsid eestlased baltisakslased paljudes linnades 
kõrval tõrjuda 
Eesti kultuuri areng 20. saj - edukas 
● Tekkisid esimesed kutsekoolid 
● Eesti rahva muuseum  hakkas koguma kultuuripärandit 
● Loodi rühmitus Noor-Eesti 
● Jätkus laulupidude traditsioon. Meeskooridele  lisandusid  sega-,  nais - ja lastekoorid ning 
keelpilliorkestrid. Suurenes eesti algupärandi osakaal 
● Esimesed kutselised  teatrid  
●  Sport tõusis maailma  tasemele  
● Lubati asutada emakeelseid erakoole (Härma) 
● Eesti Kirjanduse selts 
● Eesti kunsti areng