1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise
kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Kaksikvõimu per. Vene poliitiline elu äärmiselt kirev. Esile tõusis 4 parteid: Rahva Vabaduse Partei(kadetid) nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina; Sotsialistide- revolutsionääride Partei(esseerid), eriti suur mõju talurahva hulgas ning nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda reformide kaudu; Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei(VSDTP)(vähemlased)- oli suurem mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas ning tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel mehel esseeridega; VSDTP marksistlik organisatsioon(enamlased)- liikmete arv väiksem, kuid paremini organiseeritud ning eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. Enamlaste esiletõus- Enamlased lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Eriti popul. enamlased olid suurlinnades
Eesti maailmasõjas 19141917 I Maailmasõda (19141918) esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeerumist. (Saksa , Venemaa , Austria ja Türgi). I Maailmasõda on nimetatud ka positsioonisõjaks. Kuna kaitseretked olid tugevamad kui ründerelvad. · Idarindel kaotasid venelased Tannenbergi lahingu 1914.a ja peale seda on Sakasaväed Venemaale ainult pealetungil · 1915.a jõudsid saklased juba Riia linna alla ja oktoobril 1917.a vallutasid Saaremaa ja Hiiumaa. Sõda ja Eesti Eestlast võitles vene poolel u 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas Vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevase Vabadussõjas. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loob...
09.1918 sakslased alustasid rahu läbirääkimisi. Ka Bulg 20.08.1918 Türgi sõlmis vaherahulepingu 03.11.1918 Austria kapituleerub pärast ITL pealetungi 11.11.1918 Comiegne-i vaherahu- I MS oli lõppenud 18.01.1919 Pariisi rahukonverents Reparatsioonid Venemaa kokkuvarisemine: 1)rahutused sõjaväes 2)majanduslik kaos 3)keisrivõimu langus 4)rahulolematuse üldine kasv 03.03.1917 Nikolai II andis võimu Asutavale Valitsusele Kaksikvalitsus 4 parteid:kadetid(demokraatia) esseerid(ralurahvas),vähemlased(töölised), enamlased(rahu,leiba,maad) 03-07 LVOV(kadetid) 07-10 Kerenski 26.08.1917 II nõukogude kongress(oktoobripööre-võim enamlastele e. Rahvakomisaaride Nõukogu 06.01.1918 enamlased ajasid Asutava Kogu laiali 03.03.1918 sõlmiti Bresti rahu GER_RUS Venemaa jaoks sõda läbi 24.02.1918-Eesti iseseisvumine 06.12.1917-iseseisvus Soome valgete eesmärk(laialiaetud AK) eesmärk ühtne Venemaa Vabadussõda 1918-1920 02.02.1920 Tartu rahu 18.03.1921 Vene-Poola rahu 1922 lõppes kodusõda
Kaksikvõimu aeg IV • Vene poliitiline elu muutus väga kirevaks. Kõige olulisemad neli parteid: • Rahva Vabaduse Partei (kadetid) Kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. • Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) Suur mõju talurahva hulgas. Nägid Venemaa tuleviiku sotsialistliku riigina. • VSDTP kaks organisatsiooni Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) • VSDTP reformistlik organisatsioon – vähemlased (menševikud) Nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli aga jõuda järkjärguliste reformide kaudu. • VSDTP marksistlik organisatsioon – enamlased (bolševikud) Eesmärk kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. Enamlaste esiletõus • Liikmete arvult teistest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. • Lubasid rahvamassidele kõike, mida
Kujunes kui keisrivõim oli langenud.(Peteogardi Töölised ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus) Üritasid parandada rahva olukorda. Tekkisid parteid. Lõppes 25.10.1917. 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? Ei taganud vabariiki. Jäi sõjast väljumata. 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? Olid saanud populaarseks suurlinnadess. Lubasid rahu, leiba, maad. 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? Kadetid: kodanlik partei, nägid venemaad demokraatliku vabariigina. Esseerid: pahempoolsed, suur mõju talurahva hulgas, nägid venemaad sotsialistliku riigina, pole vägivalla poolt. Vähemlased: suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas, olid ühel meelel esseeridega. Enamlased: eesmärk oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused: - võimu vahetus - samal aastal - mõlemad tsaari vastu - sooviti sõja lõpetamist - sotsialistid õhutasid Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre erinevused: - veebruarirevolutsioonil lahkus troonist Nikolai II, töölised streikisid, moodustati
8.VENEMAA KOKKUVARISEMINE ( Lähiajalugu I osa. Õ.lk. 55-59 ) 1917 aasta lõpuks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus,rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu.Veebruari lõpul puhkes Petrogadis näljamäss, mida maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim : · Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmi...
20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed
20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed
vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus (enamlased/bolsevikud) Enamlaste esiletõus väga disiplineeritud kord. lubasid kõike, mida rahvast tahab. Neid toetas Saksamaa Lenin nõudis võimu võimu üleandmist Nõukogule ja viivitamatult sõjast välja astumist. Enamlased üritavad provotseerida rahvast (tulistavad rahvast) Kornilov üritab sõjalist riigipööret. 25.10 - Oktoobripööre
10000 suri. Eesti sõdurid said sõjast palju kogemust peagi tulevale vabadussõjale.Hinnad tõusid, raha kaotas järk-järgul väärtuse ning must turg, eelkõige salaviina müük lõi õitsele. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? Neg : Palju hukkunuid, hinnad tõusid, poe letid olid tühjad. Pos: Iseseisvumine, tekkis ohvitserkond, saadi rindekogemus? 8. Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni? Valitsesid enamlased ja vähemlased? 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26.märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburis 10. Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p) Meeleavaldus Peterburis 26.märts Autonoomne Eesti riik 30.märts Maapäev valimised mai lõpus Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgeks võimuks Eestis 25.nov Pärnus kuulutati välja Eesti vabariik 24.veb Iseseisvumine tehti ametlikuks Tallinnas 25.veb 11. Millised olid Eesti iseseisvumise olulisemad eeldused?(4)
· Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist(kommunism) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolsevikud, kommunistid) ja vähemlased(mensevikud). 2)1905 aasta revolutsioon Põhjused · Vene keisri piiramatu valitsemisõigus · Isevalitsuslik monarhia · Vastuolud linnades ja maal · Valitsuses korrumpeerunud inimesed · Puudusid kodanikuõigused · Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas · Verine Pühapäev Käik · Streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine · 17.oktoobri manifest-venemaale parlament, põhiseadus ja kodanikuõigused
· Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist(kommunism) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolsevikud, kommunistid) ja vähemlased(mensevikud). 2)1905 aasta revolutsioon Põhjused · Vene keisri piiramatu valitsemisõigus · Isevalitsuslik monarhia · Vastuolud linnades ja maal · Valitsuses korrumpeerunud inimesed · Puudusid kodanikuõigused · Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas · Verine Pühapäev Käik · Streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine · 17.oktoobri manifest-venemaale parlament, põhiseadus ja kodanikuõigused
Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsi 1917 alla aktile, millga loobus troonist. Peale keisrivõimu langemist kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Ajutine Valitsus. Kuid Ajutise Valitsuse autoriteet langes, kuna see ei rahuldanud rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses polnud AV vastuseid. Kaksikvõimu ajal tõusis esile 4 parteid. Kadetid, esseerid, vähemlased, enamlased (proletaraadi diktatuuri kehtestamine). Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad tahtsid- nende populaarsus kasvas. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Enamlaste tegevuse käigus langes AV autoriteet nii madalale, et ükskõik mis riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Nii võtsid 25. okt 1917 enamlased Petrogradi enda alla. (Oktoobripööre). 26
Nõukogu (enamlane V.Lenin). Ajutine Valitusus lubas, et tagab dem. Vabadused ja kutsub kokku Asutava Kogu. Rahvas soovis sõja lõppu, kuid sõda jätkus ning alustati maareforme. Tõusis esile neli parteid: Kadetid kodanlik partei, kes soovis, et Vm-st saaks dem. Vabariik Esseerid (A.Kerenski) vasakpoolne partei, kellel suur toetajaskond talurahva seas VSDTP mensevikud e reformistid vähemlased, rahulikult reformide abil ühiskonda muuta, toetajaskond tööliste ja haritlaste seas VSDTP enamlased e bolsevikud (V.Lenin) revolutsionäärid, kehtestada proletariaadi diktatuur (töölisklassi ülemvõim) Enamlaste esiletõus: Enamlased lubasid, et kui nemad võimule saavad, saab rahvas maad, rahu ja leiba. Oktoobris oli valitsuse autoriteet langenud niivõrd, et enamlaste esilekerkimisel saadi võim. 25. Okt 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla
Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Neli olulisemat parteid: Rahva Vabaduse Partei (kadetid)- kodanlik partei, kelle eesmärgiks oli demokraatlik vabariik. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- suurim pahempoolne partei, kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik, milleni tuli jõuda reformide kaudu. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) vähemlased- kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (enamlased) eesmärk: proletariaadi (töölise) diktatuur. See tuli saavutada vägivalla teel. Juhiks Lenin (Uljanov) Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk
7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? Saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks Lihtsustus ajakirjanduse tegevus Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus 8. Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni? Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: Enamlased ehk kommunistid(Uljanov Lenin) ja Vähemlased (juht oli Kerenski) 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26. märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburgis. Selle tagajärjeks Eesti saavutas autonoomia, mille tulemusena tuleb kokku Maapäev(Esimene Eesti Rahvaesindus) 10. Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p) Tuli kokku Maapäev (1917) 28.nov. 1917.a. Maapäev kuulutab end kõrgeimakd võimuks Eestis 1918.a
!! Sündmused Venemaal 1917 Majanduslik olukord oli katastroofiline. Nikolai II loobub võimust 3. MÄRTS 1917 ja Venemaast saab vabariik. (Veebruarirevolutsioon). Kujuneb välja kaksikvõim: 1.Ajutine valitsus: Seaduslik võim. Moodustati riigiduuma poolt-rahvaesindus (demokraatlik) 2. Tööliste ja Soldatite, Saadikute Nõukogu- Isehakanud võim ASUTAV KOGU Rahvakogu, kui riigis toimub murrang. Enamlased-Bolsevikud (Juht Lenin) Vähemlased- VSOTP Venemaa Sotsiaaldemokraatliku tööliste partei. 25-26 okt. 1917 OKTOOBRIPÖÖRE Ajutine valitsus kukutati. Kehtestati proletariaadi diktatuur. 3.Märts Breisti rahu. Lk 56 Võimuvahetus venemaal. I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED 1. Hävisid Saksa, Austria-Ungari, Vene ja Türgi impeeriumid. 2. Euroopa uued riigid:Soome,Eesti,Läti,Leedu,poola,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Iirimaa, Ungari. 3. Tekkis uus maailmakord: Versailles- Washingtoni süsteem
*Rahulolematuse üldine kasv 14) Kaksikvõim Venemaal Veebruarirevolutsiooni järel. Ühel pool oli Ajutine valitsus ja teisel pool oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. 15) Suuremad poliitilised jõud Venemaal Veebruarirevolutsiooni järel ning nende eesmärgid ja toetajaskond 1) Kadetid kodanlik partei , tulevane Venemaa demokraatlik vabariik 2) Esseerid talupoegade toetus, sotsialistliku riigina, järk järgult reformidega 3) VSDTP vähemlased esseeridega ühel meelel 4) VSDTP enamlased kehtestada proletariaadi diktatuur, vägivaldsete meetoditega 16) II Nõukogude kongressi otsused. Rahu- ja maadekreet. (Kõrvaldada ajutine valitsus). Moodustas esimese rahvakomissaride nõukogu (valitsuse.) 17) Millised olid Bresti rahu tingimused? Venemaa pidi loobuma osadest oma aladest: Ukraina, Baltimaad, Valgevene. Ukraina oli viljakas maa, kus olid suured viljavarad ja viljakas pinnas toiduks.
puudus. Ka parematest peredest inimesed olid näljas ja külmas. Poliitilised parteid. 1. Rahva vabaduse partei ehk kadetid Soovis Venemaast teha demokraatlikku vabariiki. 2. Sotsialistide-revolutsionääride partei esseerid Soovis Venemaast sotsialistlikku riiki. Milleni tuli jõuda järkjärguliste reformide kaudu. Sotsiaaldemokraatia pooldajad. 3. Venemaa sotsiaaldemokraatliku tööliste partei ehk vähemlased soovis sotsialismi. 4. VSDTP marksistlik organisatsioon enamlased kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik venemaa. Veebruarirevolutsioon Sarnasused Oktoobrirevolutsioon Viidi läbi rahva ja sõjaväe Lõppes uue valitsuse Viidi läbi riigipööre, et poolt nälja pärast. ametisse astumisega valitseks uus valitsuskord
Venemaa kokkuvarisemine · rahutused sõjaväes · majanduslik kaos näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus · üldine rahulolematuse kasv Veebruarurevolutsioon toimus Petrogradis; 3.märtsil 1917 andis Nikolai II võimu Ajutisele Valitsusele Kadetid Rahva Vabaduse Partei; demokraatlik Venemaa Esseerid Sotsialistide-revolutsionääride Partei; järk-järgult sotsialistlik Venemaa Vähemlased VSDTP; järk-järgult sotsialistlik Venemaa Enamlased - VSDTP marksistlik organisatsioon; proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega üles ehitatud sotsialistlik Venemaa Bresti rahu 3.märtstsil 1918 Saksamaa ja Venemaa vahel; lõpetati sõda ja Saksamaa sai Poola ja Ukraina Sõja lõpp läänes Somme'i lahing 1918 Saksamaale algselt edukas Saksamaa kokkuvarisemine Amiensi lahing 1918 Saksamaa sai lüüa 29
mis pidi otsustama Venemaa edasise riigikorralduse. Valitsus alustas reforme, mis mõnevõrra parandasid rahva olukorda . Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud demokraatia poole siiski vaid suurendasid anarhiat Venemaal, rahuldamata rahvast, kes nõudsid rahu ja maad. Nende autoriteet langes. Kerkis esile 4 parteid: *kadetid, kes nägi Venemaad demokraatlikuna. *esseerud, kellel oli suur mõju talupoegade seas ja nägid Venemaad sotsialistlikuna tulevikus .*vähemlased :(suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas) samad eesmärgid eelmisega. * enamlased eesmärk oli kehtestada vägivaldsete meetoditega üles sotsialistlik Venemaa. Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad soovisid. Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudis Venemaa väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Kindral Kornilov üritas sõjaväelist riigipööret, mis õnnestus Kerenskil (uuel Ajutise Valitsuse esimees) enamlaste abiga maha suruda. 25
Nõukogu) Ajutine Valitsus PLUSSID *Lubab tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda kokku Asutava Kogu *Reformid, mis parandavad rahva olukorda MIINUSED *Talurahvale maad ei anta *Sõda ikkagi jätkub 4 suuremat parteid *Rahva Vabaduse Partei KADETID eesmärk demokraatlik vabariik *Sotsialistide Revolutsionääride Partei ESSEERID suurim vasakpoolne partei, mõju talurahva hulgas, reformide käigus sotsialistliku riigini *VSDTP reformistlik organisatsioon vähemlased ehk mensevikud mõju haritlaste ja linnatööliste hulgas, ideed samad, mis esseeridel *VSDTP markistlik organisatsioon enamlased ehk bolsevikud eesmärk kehtestada ploretariaadi (töölisklassi) diktatuur, vägivallaga Sotsialistlik Venemaa. Lubavad rahvale rahu, luba ja maad. Kevad 1917 Eestis *Eestini jõuavad revolutsiooni mõjud märtsis *30. Märts 1917 autonoomia õigus ennast ise valitseda mingi teise riigi koosseisus -Eesti alad liidetakse rahvuskumbermanguks
Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks. Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos ühelks administraatiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamis keel oli eesti keel. Vene ametnike vallandamine; Maapäev ja poliitiline areng; valimised toimusid mai lõppus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele nagu esserid ,vähemlased, ja nn. Radikaalsotsialistid. Maapäev moodustas maavalitsuse , mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem K.Päts.Maapäeva kokkuastumise ja maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. Enamlaste riigipööre; 1917 aasta oktoobris otsustasid vene enamlased Vladimir Uljanovi pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada; lenin arvates tuli mõnes paigas enne riigipööret hõivata raudteejaamad,telgraaf jm. Kui petrogradis võeti võim ära tehti seda ka eestis. 37
teha Rahvakomissaride nõukogu Uus valitsus koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Tsekaa Salapolitsei -> KGB Juulis 1918 kõrvaldati essurid ja vähemlased valitsusest Bresti rahu 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping, millega Venemaa astus välja maailmasõjast ning Baltikum jäi Saksa vägede kontrolli alla. Kaitseliit Ül oli tagada tänavatel kord Liidu loojateks olid Ernst Põdder ja Johan Pitka Weimari vabariik (1918-1933) Püsis Hitleri võimule tulekuni Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik
Kuid selle kõrval tekkisid ka tööliste ja soldatite nõukogud, kellel oli päriselt võim. Tähtsamad parteid 1. Konstitutsioonilised Demokraadid- nägid venemaad demokraatliku riigina (kadetid) 2. Sotsalistid-revolutsionäärid- nägid venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärgult reformidega (esseerid) 3. Venemaa sotsiaaldemokraatliku tööliste partei reformistlik osa- lähenesid vaadetelt eelmistele (vähemlased) 4. Venemaa sotsiaaldemokraatliku tööliste partei marsksistlik organisatsioon- teistest paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada diktatuur ja ehitada üles sotsialistlik Venemaa vägivaldsete meetoditega (enamlased) Lenin- enamlaste liider, kes käivitas kampaania Ajutise valitsuse vastu nõudes sõjast väljaastumist ja võimu andmist Nõukogudele Kerenski- Ajutise Valitsuse ette tõusnud tegelane, kes oli suhteliselt nõrk poliitik
Murrangu põhjused Appi tulid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Eestlased hakkasid vabatahtlike üksusi looma, eriti uljad olid koolipoisid gümnasistid ja üliõpilased. Liikumiseks kasutati soomusronge, kust oli turvaline tulistada ja sõdida, samas olid venelased ise Narva raudteesilla õhku lasknud ning seetõttu ei saanud nemad oma ronge sisse tuua. Ka tõi edu Laidoneri partisanivõitluse muutmine sihipäraseks sõjategevuseks. Vene valged Vene valged olid mensevikud (vähemlased), partisanid, kes olid demokraatliku riigikorra poolt. Mingi aeg olid Eesti vabadusvõitlejad ja vene valged liitlased, kes sõdisid ühiselt bolsevismi vastu. Nende juht oli Julius Kuperjanov. Kuperjanov vabastas Tartu. Sai surma Paju lahingus 30. jaan. 1919. Landeswehri sõda Landeswehr oli baltisakslastest koosnev sõjavägi. Landeswehri sõda oli Eestlaste kokkupõrge baltisakslaste sõjaväega Lätis, Võnnus juunis 1919
2 õppeaastal kõiki aineid peale vene keele rahvuskeeles. Vene rahvuslased nõudsid, et Tartu Ülikool viidaks ära Sise-Venemaale. Töölised koondusid a/ü desse. 1910 suleti Tallinnas 10 a/ü. Aktiivsemad juhid arreteeriti. Järsk töölisliikumise tõus 1912. Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist. 1907-1914 VSDTP Eesti organisatsioonides vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht „Kiir“ (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega
Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava kogu. Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult.
marssis läbi linna 40 000 eestlast, sh 15 000 sõjaväelast. Eestlaste maa ühendati esmakordselt üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks, keskus Tallinnas, kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks eesti keel, vallandati hulk vene ametnikke, Maapäev võttis otsuseid vastu Maapäev ja poliitiline areng Maapäeva valimised mai lõpus andsid enamuse sots parteridele nagu esseerid, vähemlased, Tööerakond, Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond, Pätsi Maarahva Liit. Maapäeva etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Eestlaste iseseisvustaotlus jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri parem- ja pahempoolsed. Enamlased olid Eestimaa vastu. Enamlaste riigipööre 1917 otsustasid vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise valitsuse kukutada. Tema plaani kohaselt tuli mõnes paigas juba enne
11.PARTEID Petrogardi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine Valitsus-eesotsas vürst Lvov. Austav Kogu-pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse Rahva Vabaduse Partei (kadetid)-nägi venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsilistide-revolutsionääride Partei (esseerid)-suur mõju talurahva hulgas.Kontrollisid nõukogude tegevust, nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina. Venemaa Sotsiaaldemokraaltliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil(vähemlased) suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas.ühelmeelel esseeridega. VSDTP markistlik organisatsioon (enamlased)-kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. 12.OKTOOBRIPÖÖRE Lenini arvates tuli võim haarata Petrogardi ümbritsevates linnades,sh Tallinnas, ja alustas vastuhakku pealinnas.25.okt 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogardi oma kontrolli alla.Suuremat vastupanu neile ei osutatud
Enamlased nõudsid küll selle laialiminekut, kuid maanõunikud otsustasid korraldust eirata ja astuda Eesti tuleviku kindlustamiseks vajalikud sammud. 15. (28.) novembril 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. See kujunes rekordiliselt lühikeseks, sest kõik esitatud eelnõud olid hoolikalt ette valmistatud ja fraktsioonides läbi arutatud. Tänu sellele sai otsus üksmeelne: 39 saadikut hääletasid poolt, üheksa jäid erapooletuks (esseerid ja mõned vähemlased), vastu polnud keegi (enamlased ei osalenud). Maanõukogu otsustas: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu; 2) kuni Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis Maanõukogu; 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogus kinnitatud seadusandlikud aktid. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks. Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all. Sündis uus riik
Tähtsamad parteid Konstitutsioonilised Demokraadid (kadetid) nägid Venemaad demokraatliku vabariigina, olid enamuses Ajutises Valitsuses, oli mõjukaim kodanlik partei Sotsialistid-revolutsionäärid (esseerid) kontrollisid Nõukogude tegevust, nägid Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega. Eriti suur mõju talurahva hulgas. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik osa (vähemlased) lähenesid vaadetelt esseeridele, suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teistest väiksem aga paremini organiseeritud. Eesmärgiks kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Oktoobripööre 25. oktoobril võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla
partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina, 2) Sotsialistide- revolutsionääride Partei (esseerid) suurim vasakpoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas, esseeris kontrollisid nõukogude tegevust ning nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda aga järkjärguliste reformide kaudu, 3) Venemaa Sotsiaal-demokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil (vähemlased) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; Venemaa tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel meelel esseeridega, 4)VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teistest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste programmiline eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. Suurenev segadus oli kasulik enamlastele
raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks,autonoomseks kubermanguks. *Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks,keskusega Tln ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks-EESTI K. *Kubermangukomissari juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu- Maapäev. Maapäev ja poliitiline areng *Valimised toimusid mai lõpus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteile, nagu esseerid ,vähemlased ja nn radikaalsotsialistid, hilisem Tööerakond. Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond ja Pätsi Maarahva Liit. *Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. *Maapäeva kokkuastumise ja Maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. *Augusti lõpul seadis J.Tõnisson Maapäeva istungil eesmärgiks omariikluse,kuid valdav see idee veel ei olnud. Enamlaste riigipööre *1917
50 parteist tõusis esile neli: 1) Rahva Vabaduse Partei (kadetid)- kodanlik partei, nägid Venet dem. vabariigina 2) Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, nägid Venet sotsialistliku riigina, milleni jõuda järkjärguliste reformide kaudu 3) Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik org. (vähemlased)- mõju linnatööliste a haritlaste hulgas, ühel meelel esseeridega 4) VSDTP marksistlik org. (enamlased)- eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja ehitada sotsialistlik Venemaa Enamlased muutusid populaarseteks suurlinnades; nende tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et nad lammutavad Vene lõplikult. Venesse jõudes Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Vene väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele.
Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike privileegide ja maavalduse likvideerimine Revolutsiooni juht töölisklass (enamlased). Eesti kodanlusest suurem osa liberaalid, osa aga toetavad radikaalseid meetmeid ja vabariigi kehtestamist Vene riigiametnike, balti-saksa mõisnike ja pastorite vastu. Revolutsioon on poliitiline, rahvuslik ja agraarne. Eestis rev
keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel ja vallandati hulk seda mitte valdavaid vene ametnikke. Kubermangukomissari juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu, mida baltisakslaste esinduskogu eekujul hakati nimetama Maapäevaks. Maapäev ja poliitiline areng Maapäeva valimised toimusid juba mai lõpus, ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele, nagu esseerid, vähemlased ja nn. radikaalsotsialistid (hilisem Tööerakond). Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond (endine Eduerakond) ja Pätsi Maarahva Liit. Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai silmapaistev majandusmees Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Peamiseks 'veelahkmeks' hakkas kujunema suhtumine eestlaste iseseisvumistaotlustesse, mis jagas vasakpoolsed
lahingukogemust tulevasse Vabadussõtta. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi paljud tarbekaubad ( suhkur, petrool, tee, tuletikud jms) ´´kaardi peale´´ . Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus troonist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: 1. Enamlased (juht ULJANOV LENIN) 2. Vähemlased (KERENSKI) Eesti autonoomia 26 märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus peterburgis (40 000 osavõtjat) Selle tagajärjeks: Eesti saavutas autonoomia, mille tulemusena tuleb kokku maapäev (esimene eesti rahvaesindus). Jaan Paska (1866-1920) autonoomse Eesti juht, kubermangu komissar, hilisem Tartu rahu sõlmija. 20 veebruar 1918a. alustasid saksa väed uut pealetungi Riia juurest Eesti suunas. 23 veebruar 1918a. Eesti rahvuslikud tegelased kasutasid ära aega Saksa ja Vene vägede
ja enda ülistamiseks. 2. Miks kerkisid pärast I ms esile demokraatlikud riigid ja mis viis demokraatia kriisini? Kuna inimesed soovisid rohkem vabadusi. Tekkisid uued riigid, kes soovisid, et rahvas oleks rahul ning seetõttu andsid palju vabadusi. Aga kriis tekkis , kuna liigselt demokraatlikud põhiseadused tekitasid killustumise, sest nt valitsusse hakasid saama ka vähemlased ja tänu sellele vahetusid valitsused tihti. Rahvas hakkas aga siis tahtma üht kindlakäelisemat juhti, kes olkes võimeline stabiliseerima , ning kriitilises olukorras hakkavad ikka esile kerkima äärmuslikud parteid, kes siis võimu soovivad haarata ning tänu sellele tihti ka demoktaatia vahetus totalitaarseme ühiskonnaga. ( siin on Eesti näitel aga üldiselt?) 3. Miks tekkisid diktatuurid?
tugv märk sellest, et Venemaal oli midagi väga korrast ära okt. 1917 a. vallutasid sakslased Saaremaa ja Hiiumaa Eesti 1917. aastal Veebrurirevolutioon 1917 Selle tagajrjel Vene keiser Nikolai II loobus troonist ja Venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud maad talupoegadele 1. Enamlased (juht Uljanov Lenin) 2. Vähemlased (Aleksander Kerenski) Eesti atonoomia 26.märts 1917 toimus eestlastele meeleavaldus Peterburgis. (40000) osavõtjat Selle tagajärjeks: ajutine valitsus annab Eestlastele autonoomia autonoomia-piiratud õigustega iseseisvus Mille tulemusena tuleb kokku Maapäev(Esimene Eesti rahvaesindus) Olulisemad Eesti staatust mõjutanud inimesed sel ajal olid: Aleksander Kesküla Saksa luuraja kes toimetab Lenini Venemaale ("Minu Leninid")
esseerid lubavad maareformi, ehk maa jagatakse talupoegadele, kellel seda veel pole, mitte ei taha maad riigistada nagu enamlased väga suure toetusega partei rahulik arengutee sotsialistliku tulevikuni Hiljem partei lõheneb enamlastemeelsete/vastase vahel VSDTP Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölistepartei jõud, kes mängib end esiplaanile sügiseks haarab võimu enda kätte jaguneb kaheks, enamlaste tiib juhib Lenin Enamlased ja vähemlased Enamlaste eesmärgiks proletariaadi diktatuur võim, mis saavutatakse ja mida hoitakse kasutades vägivalda kodanlaste suhtes ning seda seadus ei keela 1917. aasta kriisi sündmused kuna ei likvideeri konkurente ehk enamlasi, siis kukub Ajutine Valitsus läbi Enamlaste propaganda sobib rahva ootustega "Rahu! Leiba! Maad!" Juulipäevad- enamlased `testivad' võimu Kindral Lavr Kornilov otsustab augustis taastada korra löövad Peterburis korra majja
1915.a.- õpetada kahel esimesel õppeaastal kõiki aineid peale vene keele rahvuskeeles. Vene rahvuslased nõudsid, et Tartu Ülikool viidaks ära Sise-Venemaale. Töölised koondusid a/ü desse. 1910 suleti Tallinnas 10 a/ü. Aktiivsemad juhid arreteeriti. Järsk töölisliikumise tõus 1912. Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist. 1907-1914 VSDTP Eesti organisatsioonides vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht ,,Kiir" (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli
ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Tegevust alustas Rahva Vabaduse Partei (kadetid), mis oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) oli suurim pahempoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Venemaa Sotsiaal-demokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil ( vähemlased) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; Venemaa tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teitest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste esiletõus · Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka
revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks pealinna saadetud sõjaväeosad läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule arenguteele. Valitsuse suutlikkust vähendasid aga pidevad konfliktid tööliste ja soldatite saadikute stiihiliselt tekkinud nõukogudega. Nõukogudes olid juhtpositsioonil pahempoolsed (esseerid, enamlased, vähemlased), kes üksnes talusid Ajutist Valitsust ning püüdsid haarata enda kätte üha suuremat võimu. Eriti mõjukaks muutus Petrogradi nõukogu, millest kujunes tõsine vastukaal keskvõimule. Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest 2. märtsil, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Kõnedest üles köetud miitingulised suundusid punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama
1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: · suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad
1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad
Lisaks puudulik sõjaväekorraldus (halb logistika, sõdurite eludest mittehoolivad ohvitserid) Veebruarirevolutsioon - veebruaris 1917 puhkesid Petrogradis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti revolutsiooniks ja Tsaarivõim kukutati Venemaal. Venemaal kehtestati vabariik. Tegelikult kujunes Venemaal välja kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus (G.Lvov) jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad.: 1. Enamlased e. kommunistid (juhtis Uljanov Lenin) 2. Vähemlased (Kerentski) Eestis toimusid samuti rahutused, kus rüüstati politseijaoskondi ja kohtumaju ja vabastati vangid. Võim Eestis läks kuberneri asemel Ajutise valitsuse komissari kätte, kelleks sai Tallinna linnapea Jaan Poska Eesti Autonoomia – Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames. Ajutisele valitsusele esitati vastav eelnõu, mille vastuvõtmise kiirendamiseks korraldasid Petrogradi eestlased võimsa meeleavalduse(40000 osavõtjat)
tekiksid iseseisvad talud Peale Stolõpini mõrva 1911 hakkasid taas levima Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine Erakonnad: 1. Konstitutsioonilised demokraadid (kadetid) tahtsid põhiseadust 2. VSDTP ehk Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei tahtsid parandada tööliste eluolu, aga ei teadnud, kuidas; enamlased (tahtsid revolutsioonilist diktatuuri, Lenin) ja vähemlased (tahtsid reforme) RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUL, SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE 1872 Kolmekeisriliit: SM + Austria-Ungari + VM o Probleemiks oli VM ja A-U vatuolud Balkanil liit lagunes, sest mõlemad tahtsid võimu Balkanil o Olulised olid Türgi piiril 2 väina: Booporus ja Dardanellid 1879 Kaksikliit: SM + A-U -> 1882 Kolmikliit, lisandus Itaalia o Hiljem liituvad Rumeenia ja Bulgaaria
annaabi.ee 
