Arvestuse alused kokkuvõte (2)

Kordamisteemad kontrolltööks
Õppeaine arvestuse alused,
1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll
2. Luca Pacioli
3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve
4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus , finantsarvestus , maksuarvestus , finantsanalüüs, auditeerimine , finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed.
5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest
6. Raamatupidamiskohustuslane
7. Majandustehingud
8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded
9. Varad
10. Kohustused
11. Omakapital
12. Tulu
13. Kulu
14. Kasum ja kahjum
15. Rekvisiidid
16. Raamatupidamisbilanss . Tuleb osata koostada
17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades
18. Kontod
19. Kahekordne kirjendamine
20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM)
21. Raamatupidamise seadus
22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid
1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll
Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus .
Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli!
2. Luca Pacioli
Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga  Luca Pacioli esimene arvestusalane teos “Summa de Arithmetica, Geometria , Proportioni, et Proportionalita”.
Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks , millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit “Raamatupidamise Isaks” kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise.
Pacioli arvestussüsteem kujutas pöördepunkti arvestuse arengus. Selle peamine eesmärk oli hankida informatsiooni omanikule, andes aru ülesannete täitmisest ja olles krediidi andmise aluseks. Tehti vahet omaniku ja omandi vahel. Samas aga puudusid arvestusperioodi ja äritegevuse järjepidevuse mõisted, kasum toodi välja tehingu lõpetamisel, viiviseid ei arvestatud.
Ametlik arvestuse reeglistik võeti kasutusele 1673.a. Prantsusmaal, mis muuhulgas nõudis bilansi koostamist iga kahe aasta järel.
Raamatupidamise praktikas on kasutusel nii ühe- kui ka kahekordne raamatupidamise süsteem. Ühekordse raamatupidamise õpik ilmus kolmsada aastat pärast kahekordse raamatupidamise esimest õpikut.
Vahe ühekordse ja kahekordse raamatupidamise süsteemi vahel on kapitali ja tulemuste väljaselgitamise korras ja viisis.
Ühekordse arvestuse puhul majandustehing registreeritakse raamatupidamisregistris üks kord. Sellise andmete registreerimise tulemusel ei ole võimalik ilma varasid inventeerimata koostada bilanssi ja välja tuua majandustulemusi.
Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda.
Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend).
Läbi aegade on kasutusel olnud mitmesuguseid raamatupidamise süsteeme.
Enam kasutusel olevate ja levinumate põhisüsteemide hulka kuuluvad – itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemid.
3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve
Omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid – ettevõtte võimelisus maksta oma kohustisi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus . Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks.
Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandussündmuste andmete identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist eesmärgiga võimaldada infotarbijatel langetada juhtimisotsuseid. Infot toodab majandus-arvestus tarbijatele kahel eesmärgil:
• otsuste tegemiseks ettevõttes kui ka
• aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele.
4. Majandusarvestuse valdkonnad. Nende valdkondade vahelised seosed.
Auditeerimine - on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis.
Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs.
Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks.
Kuluarvestus- eelarvete , standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs.
Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust.
Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks .
Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale. Auditeerimine või isekontroll- majandus-tegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine.
Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine.
5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest
Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid , ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad , maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus . Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides.
Infotarbijate vajadused on erinevad:
• investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii ka pitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte;
• töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest. Neid huvitab ettevõtte võime maksta palka ning sotsi aalmaksu, rakendada mitmesuguseid soodustusi töötajatele;
• laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressidega;
• tarnijaid huvitab ettevõtte maksevõimelisus tähtaegselt tasuda ostetud vara ja teenuste eest;
• ostjad on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö või nende äritegevus sõltub antud ettevõttest;
• valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks;
• avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega.
Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka - sisesed aspektid, mida
majandusarvestuses tuleb arvestada.
6. Raamatupidamiskohustuslane
RPS § 2 kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi. Raamatupidamiskohustuslaseks on:
• Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna,
• kohaliku omavalitsuse üksus,
• Eestis registreeritud iga era- või avalik-õiguslik juriidiline isik,
• Eestis registreeritud iga füüsilisest isikust ettevõtja ja
• Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamis-kohustuslase kuuluvusest juriidiliste isikute või füüsilisest isikust ettevõtjate rühma.
Kõik juriidilised isikud on kohustatud arvestust pidama tekkepõhiselt ning kasutama kahekordset kirjendamist. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.
Ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele kehtib erisus raamatupidamise korraldamisel.
Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle realiseerimise netokäive ei ületa käibemaksu-kohustuslasena maksuametis registreerimiseks kehtestatud määra (k.a 250 000 kr) võib pidada arvestust lihtsustatud korras ja kassapõhiselt . Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt ma jandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
Majandusüksust juhtiv omanik või omanike poolt volitatud juht võib raamatupidamise korraldamiseks:
1) moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse või võtta tööle raamatupidaja (d); FINANTSARVESTUS JA ARUANDLUSE ANALÜÜS 15
2) kasutada raamatupidamisteenuseid pakkuva firma või mittekoosseisulise raamatupidaja teenuseid;
3) pidada ise raamatupidamisarvestust.
7. Majandustehingud
Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise oluliseks ülesandeks. Majandus-tehing raamatupidamise seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehi ng või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupi damiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.
Raamatupidamiskohustuslane peab dokumenteer ima kõiki majandustehinguid (RPS § 6) ning kirjendama neid raamatupidamisregistrites tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda.
Raamatupidamisdokumendid liigitatakse alg- ja koonddokumentideks ning raamatu-pidamisõienditeks. Ettevõtte raamatupidamissüsteem põhineb eelkõige algdokumentidel, milleks on arved , saatelehed, kassadokumendid (kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid), pangadokumendid (maksekorraldused, arvelduskonto väljavõtted), palgadokumendid (palgalehed jt)
8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised kohustuslikud rekvisiidid (RPS § 7):
• dokumendi nimetus ja number;
• koostamise kuupäev;
• tehingu majanduslik sisu;
• tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
• tehingu osapoolte nimed,
• tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, registreerimisnumbrid;
• majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
• vastava raamatupidamiskande (kirjendi) järjekorranumber.
9. Varad
Ettevõtte tegevuse aluseks on vara olemasolu. Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus (RPS § 3). Vara:
• on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel,
• tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu-pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel),
• mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav.
Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused – hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara – nõuded ostjatele). Varaobjektide kajastamisel bilansis lähtutakse sisulisest kontrollist varaobjekti üle, mitte aga ainult juriidilisest kuuluvusest. Sisulise kontrolli määramisel on olulise tähtsusega asjaolu, kellele langeb valdav osa varaobjektiga seotud majanduslikust kasust ja kes kannab valdava osa varaobjektiga seotud riskidest.
Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara:
• põhivaraks – pikaajalised varad,
• käibevaraks – lühiajalised varad.
10. Kohustused(ei tea kas õige)
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:
• korraldama raamatupidamist vastavalt ühele raamatupidamistavadest (Eesti hea raamatu-pidamistava või rahvusvaheliselt finantsaruandluse standardid ) tagamaks aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise raamatupidamiskohustuslase finants-seisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;
• dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
• kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
• koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
• säilitama raamatupidamise dokumente.
11. Omakapital
Omakapital on ettevõtte õiguslike omanike poolt ettevõtte käsutusse antud ning ettevõtte oma äritegevusega loodud kapital . Seega baseerub omakapital eelkõige kahel allikal: sissemakstud kapitalil ja kasumil. Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele.
Omakapital on bilansi osa, millest nähtub ettevõtluse vorm (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu), kuna omanike poolt antud kapital kannab vastavat nimetust – aktsiakapital , osakapital jms. Järgnevalt vaatleme aktsiaseltsi omakapitali.
12-14. Tulu, kulu, kasum/kahjum
Tulem (kasum või kahjum) on ettevõtte edukuse üheks põhiliseks näitajaks. Tulemi arvutamisega otseselt seotud komponendid on tulud ja kulud. RPSi § 3 defineerib neid mõisteid järgmiselt:
Tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb vara suurenemine või kohustiste vähenemine ja mis suurendavad raamatupida miskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
Kulu –aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb vara vähenemine või kohustiste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.
15. Rekvisiidid - dokumendi kohustuslik sisu- või vormielement
Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks.
Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele):
• Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri;
• Tehingu kuupäeva; • Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod;
• Summa(d).
Lausend võib olla:
1. lihtlausend , milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga.
2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot .
Algdokumentide rekvisiidid -Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri
16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada
Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus - Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid ) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks).
AKTIVA (VARA)
Käibevara
Raha ja pangakontod
Aktsiad ja muud väärtpaberid
Nõuded ostjate vastu: Ostjate tasumata summad , Ebatõenäoliselt laekuvad summad, Kokku
Muud nõuded: Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu ; Nõuded sidusettevõtjatele ; Nõuded aktsionäride vastu ; Muud lühiajalised nõuded ;Kokku
Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud): Intressid ; Dividendid ; Muud viitlaekumised ;
Kokku
Ettemaksed : Maksude ettemaksed ja tagasinõuded ; Tulevaste perioodide kulud ; Kokku
Varud: Tooraine ja materjal ; Lõpetamata toodang ; Valmistoodang ; Müügiks ostetud kaubad ; Ettemaksed tarnijatele -Kokku
Käibevara kokku
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud: Tütarettevõtjate aktsiad või osad ; Pikaajalised nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ; Sidusettevõtjate aktsiad või osakud ; Pikaajalised nõuded sidusettevõtjatele ; Muud aktsiad ja väärtpaberid ; Muud pikaajalised nõuded
Kokku
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalne põhivara: Maa ja ehitised ( soetusmaksumuses ) ; Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) ; Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) ; Akumuleeritud põhivara kulum ( miinus ) ; Lõpetamata ehitised ; Ettemaksed materiaalse põhivara eest - Kokku
Immateriaalne põhivara: Arenguväljaminekud ; Patendid , litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara ; Firmaväärtus ; Ettemaksed immateriaalse põhivara eest - Kokku Põhivara kokku
PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL)
Kohustused, Lühiajalised kohustused
Võlakohustused: Lühiajalised laenud ja võlakirjad ;Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil ;Konverteeritavad võlakohustused -Kokku
Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest
Võlad tarnijatele
Muud lühiajalised võlad: Võlad emaettevõtjale ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele ;Võlad sidusettevõtjatele ; Muud -Kokku
Maksuvõlad
Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed ): Võlad töövõtjatele ;Dividendivõlad ;Intressivõlad ;Muud viitvõlad - Kokku
Lühiajalised eraldised
Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud
Lühiajalised kohustused kokku
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused : Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused ; Konverteeritavad võlakohustused - Kokku
Muud pikaajalised võlad: Võlad emaettevõtjale ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele; Võlad sidusettevõtjatele ; Muud - Kokku
Pikaajalised eraldised: Pensionieraldised ;Muud eraldised - Kokku
Pikaajalised kohustused kokku
Kohustused kokku
Omakapital : Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses nimiväärtuses ; Ülekurss ; Oma aktsiad või osad (miinus) ;Reservid( - Kohustuslik reservkapital ; Muud reservid ) ; Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) ; Aruandeaaasta kasum (kahjum)
Omakapital kokku
PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU
17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades
Vasta ise :D
18. Kontod nende sisu ja liigid.
Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste(tulude ja kulude) rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks .
Kontodel märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemis tehingud , vähenemis tehingud ja lõppsaldod SALDO =JÄÄK
Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded.
Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta.
Konto (it.conto) tähendab “arvet”.
Igale bilansi- ja kasumiaruande kirjele avatakse konto ja jooksvat arvestust peetakse taolistel üksikarvetel. See võimaldab majandustegevusest tulenevaid tehinguid jooksvalt näidata väljaspool bilanssi.
Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto “Kassa” väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist .
kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT .
Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid.
Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod.
Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel
19. Kontode korrespondeerumine
See on seos, mis tekib kontode vahel majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel. Kontod, mille vahel seos tekkis, on korrespondeeruvad kontod.
20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM)
Tulumaks - Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. Residendist füüsilise isiku puhul kuuluvad maksustamisele kõik sissetulekud (palgatulu, stipendium, pension , preemia, lotovõit) peale erisoodustuste , kingituste, dividendide. Nende pealt maksab tulumaksu juriidiline isik. Ametilähetusega seotud kulud ei kuulu maksustamisele ettenähtud piirmäärades. Riigieelarvest makstavaid stipendiume ning seaduse alusel makstavaid toetusi ei maksustata. Ettevõtlustulu pealt maksab tulumaksu Füüsilisest isikust ettevõtja.Enne tulumaksu arvestamist on lubatud erinevad mahaarvamised, nagu näiteks maksuvaba tulu, elatis , eluasemelaenu intressid, koolituskulud jm.
Kuni 2006. aastani arvestati residentidest füüsiliste isikute 26%, aastal 2006 24%, 2007. aastal 22% ja 2008. aastal 21%.[1]
Käibemaks - Käibemaksumäär oli Eestis kuni 1. mai 2010 aastani üldiselt 18% maksustatavalt väärtuselt, 5% õppevahenditelt, matuseteenustelt, etendustelt ja kontsertidelt ja 0% mõnedelt tervishoiuteenustelt, hariduselt, kindlustuselt jne.[2] Alates 1. mai 2010 kehtestati uueks käibemaksumääraks 20 protsenti[3]
Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt ja töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt. [5]
Töötuskindlustusmaks - Töötuskindlustusmaksu makstakse töötajale välja makstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu- ja teist tööandja töötuskindlustusmakseks. Maksmise kohustus on tööandjal. Töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Töötuskindlustusmakse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada.
2010. aastast alates on töötaja maksemäär 2,8% ja tööandja maksemäär 1,4%
21. Raamatupidamise seadus
I Raamatupidamise seadus (uuendatud) (RT I 2002, 102, 600) kehtib 01.01.2003. Seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks.
II Äriseadustik Reglementeerib ettevõtete asutamise, tegutsemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning omakapitali ja tegevuse lõpetamise arvestuslikud küsimused erinevate ettevõtlusvormide tingimustes.
III Võlaõigusseadus
IV Maksukorralduse seadus Seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja , maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra.
V Maksuseadused • tulumaksuseadus • käibemaksuseadus • sotsiaalmaksuseadus • töötuskindlustuse seadus
muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks
VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus
VII Määrused - töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isikliku sõiduauto teenistus -, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär - keskmise palga arvutamise kord - puhkusetasu arvutamise kord
VIII Raamatupidamistoimkonna juhendid
• RTJ 1 – Üldpõhimõtted
• RTJ 2 – Aruannete esitusviis
• RTJ 3 – Finantsinstrumendid
• RTJ 4 – Varud
• RTJ 5 - Materiaalne ja immateriaalne põhivara
• RTJ 6 – Kinnisvarainvesteeringud
• RTJ 7 – Bioloogilised varad
• RTJ 8 – Eraldised, potentsiaalsed kohustised ja potentsiaalsed varad
• RTJ 9 – Rendiarvestus
• RTJ 10 – Tulu kajastamine
• RTJ 11 – Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
• RTJ 12 – Valitsusepoolne abi
• RTJ 13 – Likvideerimis- ja lõpparuanded
• RTJ 14 – Mittetulundusühingud ja sihtasutused
• RTJ 15 - Vahearuanded
• RTJ 16 – Segmentide aruanne
22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid
Need erinevad PRINTSIIBID , mis praktikumis saime.