Tava ei saa muuta seadust. • Millisest seadusest leiad testamendi mõiste? * Pärimisseadus. • Olete midagi kuulnud „emapalgast“ – milline õigusakt reguleerib ja mis on selle toetuse korrektne nimetus? * Vanemahüvitise seadus. • Loetle Eestis kehtivaid maksuseadusi (vähemalt 3)! Kas krediidiasutuste seadus reguleerib tellerite töötingimusi pangas? Kas Eesti Pank on kr.asutus (viita õigusaktile, sättele). * Riigilõivuseadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus. Seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle. Eesti Panga seadus.
Selle põhjuseks oli ühiskonna ja riigi areng. Riigid vajasid üha rohkem raha avalike ülesannete täitmiseks ja haldusaparaadi töös hoidmiseks, lisaks tekkis vähehaaval alates 19. sajandist sotsiaalsüsteem. Käibemaksu eellane oli 1916.a. kehtestatud templimaks, mille määr oli 0,5 %. Templimakse oli ka varem kasutatud, kuid maksuobjekt oli piiratud nt. väärtpaberite, vekslite või mängukaartidega. 1919.a. jõustus käibemaksuseadus, milles maksumäär oli 0,5 %. 1920.a. tõsteti maksumäär 1,5 % - le, luksuskaupade puhul oli maksumäär 15%. Johannes Popitz, seaduse üks loojaid, pidas käibemaksu tarbimismaksuks. Tegemist oli nn. brutokäibemaksuga ehk siis kumuleeruva maksuga, mille tunnuseks on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine. See tähendas seda, et iga täiendav tootmistsükkel muutis kaupa kallimaks ning kauba hinnas sisalduv käibemaks maksustati veelkord käibemaksuga
Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Üldine maksumäär on vahemikus 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas, määra kehtestab kohalik omavalitsus. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on alates 1. juulist 2009 20% (varem 18%) maksustatavast väärtusest, erandjuhtudel kehtivad käibemaksumäärad 0% ja 9%. Tollimaks on maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele
Ülesanne 6. Firma ,,My Motels" käive 2012. a oli andis 3 672 100 eurot. Firma ühe ettevõtte, restorani Motelly käive oli 784,3 tuhat eurot. Mitu protsenti firma kogukäibest andis see ettevõte? Ülesanne 7. Inglismaalt imporditud kaubapartii brutokaal (kogukaal) oli 1000 lb, sealhulgas taara 1000 oz. Mitu protsenti moodustas taara kogu partii kaalust? NB! Teisenda ühikud samaks. Ülesanne 8. Kauba ostmisel maksab ostja riigile käibemaksu (Eestis 20% - vt käibemaksuseadus), mis lisatakse ostule kaupluses. Ostja poolt makstav hind on kaupluse hind + käibemaks sellest. Mitu eurot makstakse riigile käibemaksu eseme ostul, mille eest ostja annab välja 18 eurot? Ülesanne 9. Raamat hinnaga 25 eurot pandi müüki 10%-lise juurdehindlusega. Hiljem tuli kõrgendatud hinda uuesti alandada 10%. Leia milliseks kujunes raamatu lõpphind. Ülesanne 10. Kaup hinnaga 120 eurot lasti odavale väljamüügile hinnaga 100 eurot. Arvuta, mitu protsenti on
puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostu-müügilepingute teatavaid aspekte 26. oktoober 1994 · Rahvusvahelise Hotellide ja Restoranide Assotsiatsiooni ( IH&RA ) ja Ülemaailmse Reisibüroode Liitude Föderatsiooni ( UFTAA ) koostatud Hotellide ja Reisibüroode suhtlemise reeglistik · PS! Euroopa Liidu õigus ei reguleeri majutusteenuse osutamist ( VEEL ?!) Majutusettevõtlust reguleerivad Eesti seadusandlikud aktid : · Turismiseadus · Käibemaksuseadus · Tubakaseadus · Alkoholiseadus · Raamatupidamisseadus · Töö- ja puhkeajaseadus · Töölepinguseadus · Tarbijakaitseseadus · Võlaõigus Seadus · Euroopa Liidu kodaniku seadus · ja paljud muud seadusandlikud aktid ja määrused - "Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimestele liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes"( RTL 202,145, 2120) kehtib pärast 01.01.2003 ehitatud või rekonstrueeritud hoonete puhul
Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, selle suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstest töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on alates 1. juulist 2009 20% (varem 18%) maksustatavast väärtusest, erandjuhtudel kehtivad käibemaksumäärad 0% ja 5%. Tollimaks on maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele
вносить, аннулировать запись kirjendi sisse kandma, tühistama заявление avaldus письменное заявление kirjalik avaldus в письменной форме, письменно kirjalikult устное заявление suusõnaline avaldus в устной форме, устно suulises vormis, suuliselt закон о .......(чём?) seadus ... о налоге с оборота käibemaksuseadus ... о таможне tolliseadus жилищный закон eluasemeseadus, elamuseadus в соответствии с законом о ......... vastavalt ----- seadusele на основании закона seaduse alusel на основании правовых актов õigusaktide alusel по закону seaduse järgi в установленном порядке nõutekohaselt
Tööandja, kes on sotsiaalmaksu maksja, peab pidama kohustatud isikule makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM). Selleks on tööandjal vaja teada: a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus; b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni; c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni. Käibemaks 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine)
kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne). Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi. 23. Millistest seadustest ja juhenditest tuleb lähtuda raamatupidamisarvestuses? Kes korraldab äriühingu raamatupidamist? Raamatupidamis Toimkonna Juhenditest, Raamatupidamisseadusest, Käibemaksuseadus, Tulumaksuseadus, Võlaõigusseadus, Töölepinguseadus, Äriseadus. Firmajuhid ja omanikud. 24. Mida kajastab ettevõtte kasumiaruanne? Kuidas on seotud kasumiaruanne bilansiga? Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub bilansi ühe kirje “Aruandeperioodi kasum/kahjum” detailsem iseloomustamine. 25. Mis on raamatupidamise sise-eeskiri? Milleks on sise-eeskirja vaja, kuidas
3)Reklaamimaks 4)Teede-ja tänavate sulgemise maks 5)Mootorsõidukimaks 6)Loomapidamismaks 7)Lõbustusmaks 8)Parkimistasu Füüsilise isiku tulumaks füüsiliselt isikult võetav maks. *Otsene maks, maksukohustus vähendab maksumaksja tulu ja teatud perioodi vältel teenitud tulude suurusest. ( palk, honorar, loteriivõit) Käibemaks tootele või teenustele lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. *Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist käibemaksuseadus. *Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on 1.juulist 2009 20% maksustatavast väärtusest. *Eestis madalam maksumäär ravimitel, raamatutel, soojusenergial, matusetarvetel. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Maksuline tulu: -Otsene maks, mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. *füüsilise isiku tulumaks *ettevõtte tulumaks *maamaks *töötuskindlustusmaks
See ongi kõik, mis tulumaksuseadusse ettevõtluse kuludest kirjutatud on . Tulumaksuseadus oma nõudeid algdokumentidele ei sätesta. Kui algdokumendil on midagi puudu ja see ei kõlba seepärast käibemaksuarvestuses, võib see ometi olla kõlblik tulumaksuarvestuses. Mitmed raamatupidajad arvavad, et raamatupidamine ongi käibemaksuarvestus ja kui arvel käibemaksuseaduses nõutud rekvisiitidest midagi puudu on, ei kõlba see millekski. Iga maksu kohta kehtivad omad reeglid, st käibemaksuseadus tulumaksuarvestuse nõudeid ei puuduta . Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga seoses on kasutusel termin isikustatud sotsiaalmaks, mis tähendab inimese nimele kõigist allikatest laekunud sotsiaalmaksu summat. Kui olete palgatöö kõrvalt FIE, maksab teie nimele sotsiaalmaksu lisaks teie enda poolt ettevõtlustulult makstule ka teie tööandja, ja teie isikustatud sotsiaalmaks on nende kahe summa . Isikustatud sotsiaalmaksu suurusest sõltub:
1) LA kohustused, mille suurus on teada 2) Hinnangulised kohustused 3) Potentsiaalsed kohustused.(ibid, lk 137) Enamiku bilansis kajastatavate lühiajaliste kohutuste suurus on teada. Nad on tekkinud kas majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusena. 4 Sellised lühiajalised kohustused põhinevad lepingutel näiteks tarnelepingud, töövõtulepingud, laenulepingud või seadustel käibemaksuseadus, tulumaksuseadus jne. Seetõttu on fikseeritud ka nende tasumise tähtaeg.(ibid, lk 137) 1.2 kajastamine bilansis Kohustusi näidatakse bilansis siis kui on tõenäoline, et olemasoleva kohustuse täitmise tulemuseks on majanduslike hüvesid sisaldav ressursside väljaminek ning kohustuste summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Samas kohustus maksta tellitud, kuid kätte saamata kauba eest bilansis harilikult kohustusena ei
(garant) ka rahalised kohustused; * maksukinnipidajal on nii rahalised kui mitterahalised kohustused; lisaks kohustus maksumaksja ees, sest tal tuleb väljastada maksumaksja nõudel tõend maksustamisperioodi väljamaksete ja kinnipidamiste kohta. Maksukohustuse tekkimine: 1. maksukohustus tekib vahetult seaduses ettenähtud tea koosseisu saabumisel; maksukohustus võib samaaegselt tekkida ka mitme isiku suhtes; käibemaksuseadus lubab mitmel isikul end registreerida ühe käibemaksukohustuslasena, mõlemad peavad olema eraldi käibemaksukohustuslased; samuti peavad nad deklaratsioonid eraldi esitama; maksutasumine aga toimub ühe isiku kaudu; abikaasade ühine tuludeklaratsioon. 2. vastutuskohustus tekib samuti vahetult seaduse alusel, kuid kohustuse täitmiseks tuleb anda haldusakt; 3. intressikohustus tekib samuti seaduse alusel; 4
1. Spordiklubi kui MTÜ moodustamine ja ühingu registreerimiseks vajalikud toimingud ? Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; 3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes. 4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhi...
II Äriseadustik Reglementeerib ettevõtete asutamise, tegutsemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning omakapitali ja tegevuse lõpetamise arvestuslikud küsimused erinevate ettevõtlusvormide tingimustes. III Võlaõigusseadus IV Maksukorralduse seadus Seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. V Maksuseadused · tulumaksuseadus · käibemaksuseadus · sotsiaalmaksuseadus · töötuskindlustuse seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus VII Määrused - töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise
2. Raamatupidamises kasutatav seadusandlus 1. Raamatupidamise seadus (kehtib alates 01.01.2003) Seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. 2. Äriseadustik, vastu võetud 15.veebruaril 1995. a., jõustunud 1. septembrist 1995.a., muudatused-täiendused. 3. Maksukorralduse seadus. 4. Tulumaksuseadus. 5. Käibemaksuseadus. 6. Sotsiaalmaksuseadus. 7. Töötuskindlustuse seadus. 8. Muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, tollimaks, hasartmängumaks). 9. Tööseadusandlus (palgaseadus, töö-ja puhkeaja seadus, puhkuseseadus) 10. Määrused. Näit. keskmise palga arvutamise kord; töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord. 11. Raamatupidamise Toimkonna juhendid- RTJ.
· tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed; · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; · vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber (RPS § 7). Registreeritud käibemaksukohustuslane peab käibemaksu arvestuse algdokumentide osas järgima käibemaksuseaduses toodud nõudeid arvetele (Käibemaksuseadus, edaspidi KMS, § 37). Algdokumentidel võib täiendada või neile lisada FIE kui ostja nime ning asu- või elukoha aadressi. FIE kui majandustehingut kirjendav raamatupidamiskohustuslane peab kõik algdokumendid allkirjastama. Kui tulusid tõendav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, peab tehingu registreerima kassapõhises raamatupidamises ja kajastama tulu tuludeklaratsioonis ettevõtluse tuluna. Kui kulusid tõendav algdokument ei
RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a IV Maksuseadused ja rakendusaktid, määrused tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital
1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. 38. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kolmandatest riikidest imporditud ja Euroopa Liidu riikidest soetatud kaupu. Käibemaksu valdkonda reguleerib käibemaksuseadus. Käibemaksumäär on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Mõnedel juhtudel rakendatakse ka 9% (nt raamatud ja õppetööks kasutatavad töövihikud, ravimid ja meditsiiniseadmed, majutusteenused, perioodilised väljaanded) ja 0% (vt KMS § 15 lõiked 3 ja 4) määra. Mitmete sotsiaalse suunitlusega kaupade ja teenuste käive on maksuvaba (vt KMS § 16). 39. Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste
Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja
RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a IV Maksuseadused ja rakendusaktid, määrused tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital
Tulevikus näeme elatustaseme paranemist Eestis, seeläbi suureneb ka meie klientide arv. Loodame läbi toote tutvustamise leida omale uut klientuuri. Tahame tulevikus hakata AXBO äratuskella vahendama jaekaubandusettevõtetele. Maailma majnduses on madalseis, kuid arengutendetsid näitavad, et majanduse seis hakkab paranema ja seelläbi suureneb ka tarbimine. Turunduskeskkonna analüüs Makrokeskkond ehk kaugkeskkond Poliitilisi- Erinevad maksuseadused (tulumaksuseadus, käibemaksuseadus). Tööseadused - töötajate tööga seonduvad nõudmised. Majanduslike- Klientide maksevõime ehk kui on majanduses üldine madalseis, siis on ka klientidel eeldatavasti vähem raha, mistõttu võime kaotada kliente, sest klient otsustab mitte osta meie toodet. Üldine hinnatase- Konkurentidest madalam hinnatase. Varustaja hinnatase - kui varustaja tõstab meile müüdavate toodete hindu, siis kas suudame hoida oma toodete hindu samal tasemel, või peame neid tõstma
Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4
vastav kanne, milleks on kaks võimalust: 1) kui ümberhindlus toimub ettevõtte kasumi arvelt D- kaup soetushinnas D- tulud ostetud kauba müügist D- k/m müügihinnas K- ostetud kaubad müügihinnas (kauba võtame arvele D- kaup müügihinnas) 2) kui ümberhindlus tehakse tarnija arve alusel: D- võlg tarnijale (kaup soetushinnas) D- tulud ostetud kauba müügist D- k/m müügihinnas K ostetud kaubad müügihinnas KÄIBEMAKS Käibemaksuseadus hakkas kehtima 01-st maist 2004.a., mida on parandatud ja viidud vastavusse EL 6 direktiiviga, arvete direktiiviga, e- teenuste direktiiviga jne. Seaduse eesmärgiks on käibemaksu ühtlustumine Euroopa Liiduga liitumisel. Käibemaksu objekt on seaduse alusel maksustatud käive ning maksustatav käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2 ) kauba või teenuse omatarve;
muutmiseks, väikeehitise rajamiseks (kuni 60m2); esitab andmeid ehitusregistrile; määrab projekteerimistingimused; tagab avaliku ja üldkasutatava teede, haljastuse korrasolu. 15. Põhilised ehitusfirmade tegevust reguleerivad majandusseadused. Äriseadustik: riigi seaduste osa, mis puudutab ärindust (äriregister, FIE, AS, OÜ jne). RP seadus : RP korraldamine. maksukorralduse seadus : riigi maksusüsteem. käibemaksuseadus : maksustatakse maksustatav käive. tulumaksuseadus: maksustatakse maksumaksja tulu (palgatulu, ettevtlustulu, kasu vara vrandamisest, intressid, dividendid) sotsmaksu seadus. Sotsmaks - rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale pensioni- ja ravikindlustuseks. lisaks tarbijakaitseseadus, toote ohutuse seadus, konkurentsiseadus, lõhkematerjali seadus, kemikaaliseadus, geograafilise tähise seadus, mõõteseadus. 16. Ehitusega seotud probleemistik ehitusseaduses
· vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber Raamatupidamise algdokumente, raamatupidamisregistreid, lepinguid jm dokumente tuleb säilitada vähemalt seitse aastat pärast majandusaasta lõppu (raamatupidamise seaduse § 12, vaata ka maksukorralduse seaduse § 58). Kui algdokumente säilitatakse elektrooniliselt, peab olema võimalik neid kirjalikult taasesitada. Kui FIE on käibemaksukohustuslane, siis käibemaksuseadus seab algdokumendile omad nõudmised (vaata käibemaksuseaduse § 37). Päevaraamatul ei ole kinnitatud vormi ning ettevõtja võib valida ise sobiva vormi ja kujundada selle raamatupidamise seadusest lähtudes. [12] FIE tegevuse peatamine ja lõpetamine 10.1 Ettevõtluse peatamine Kui isik soovib oma tegevuse FIEna peatada, esitab ta äriregistrile vastava avalduse ja märgib sellel ajavahemiku, millal ettevõtlus peatatakse (äriseadustik § 3 lg 3). Isikut ei loeta
korraldamiseks. II Äriseadustik, vastu võetud 15. veebr 1995. a, jõustunud 1. sept 1995. a, muudatused-täiendused. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 8 III Maksuseadusandlus - maksukorralduse seadus, mis määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus, - käibemaksuseadus, - sotsiaalmaksuseadus - muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord
Virumaal 2,2 MWh/m, mis jääb natuke alla Eesti keskmiseks oleva 2,5 MWh/m.115 Lääne-Virumaal asuva kaugkütte kasutusest on andmeid 15-ne asula kohta, seejuures on asulate vahel suur toasooja hinna erinevus. Alla Eesti keskmise soojuse piirhinna, milleks on 68,50 eurot MW/h, jäävad Lääne-Virumaal kuus asulat: Vao, Triigi, Tamsalu, Sääse, Roela ja Kadrina. Tamsalus ja Sääsel on soojuse piirhind sama, sest 112 Malva, N. (14.04.2014). [suuline allikas]. Tamsalu. 113 Käibemaksuseadus. (2009). Riigi Teataja I osa. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/13218206 (27.04.2014) 114 Energiatalgud. (2013). Energiatarbimine. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php? title=Energiatarbimine#Kaugk.C3.BCte (01.05.2014) 115 Eesti Arengufond. (2013). Kaugkütte energiasääst. [uuring]. Tallinn. 35 kaugküttesooja tootjaks on mõlemal asulal AS Tamsalu Kalor. Kõigis asulates, kus
*Käibemaks on kaudne maks, mida me ei maksa mitte otse oma tuludelt, vaid selle maksu tulemusena on kaupade või teenuste hinnad kõrgemad. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. *Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on 20%. 39. Majandus *Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade või teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seleteamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste
teinud, vaid on raha neile üle kandnud faktooringu alusel, mille kohaselt on kütuse müüja (OÜ Tarkoil,Oil Pluss Grupp OÜ) loovutanud oma nõuded kaebaja vastu faktoorile. Ehk siis minu arvates seisnes maksupettus oü Vallmond puhul ka sisendkäibemaksus, mida taodeldi tagasi. Ning kui suuremas plaanis ka üldpilti vaadata, siis nö faktooringulepingu alusel üleantud nõuetega seotud firmad ilmselt ei maksnud ka impordi käibemaksu koduriigis, nagu näeb ette käibemaksuseadus vaid ilmselt jõuti nad enne kustutada registrist , kuna ka neil puudus väidetavalt ettevõtlus. Eeldusel, et kõik siinnimetatud ettevõtted olid tegelikkusest teineteisega seotud ning kuulusid tegelikult ühtedele ja samadele omanikele tegutsedes läbi variisikute, siis kokkuvõttes teenis see firmade grupp märkimisväärset kasumit ning riigil jäi saamata väga suur summa tulu laekumata käibemaksu näol. Samas kaebuse alus seisnes käibemaksuseaduse
tegutsevad tööandjad. Tööandja, kes on sotsiaalmaksu maksja, peab pidama kohustatud isikule makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM). Selleks on tööandjal vaja teada: a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus; b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni; c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni. Käibemaks 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade
inimese eksistentsi. EML peab õigeks tõsta tulumaksuvaba miinimumi vähemalt miinimumpalgani. Maksusoodustusi ei tohi anda meelevaldselt. Maksusoodustuste süsteem peab olema läbimõeldud ja põhjendatud. Olemasolevate maksusoodustuste kaotamisel ei tohi kahjustada maksumaksjate õiguskindlust. 8 Rahvusvaheline maksustamine Eesti maksusüsteem peab toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Käibemaksuseadus ja tollieeskirjad peavad soodustama kaupade eksporti, importi ja transiiti läbi Eesti. Tulumaksuseadus peab soodustama Eesti ettevõtjate investeeringuid välismaale ning välisinvesteeringuid Eestisse. EML peab vajalikuks Euroopa Liidu siseselt liikmesriikide omavahelise maksukonkurentsi säilimist. EML pooldab ühehäälsuse nõude säilitamist otseste maksude harmoneerimisel. EML pooldab Eesti juriidiliste isikute tulumaksusüsteemi säilitamist. Maksude haldamine
tervise edendamise kulud Erisoodustus Kulude maksuvabad piirmäärad TASUVUSE ANALÜÜS ALTERNATIIVSED INVESTEERIMISVÕIMALUSED… JUHENDMATERJALID Äriseadustik (ÄS) Võlaõigusseadus (VÕS) Töölepingu seadus (TLS) Tulumaksuseadus (TuMS) Käibemaksuseadus (KMS) Sotsiaalmaksuseadus (SMS) Maksukorralduse seadus (MKS) Raamatupidamise seadus (RPS) Audiitortegevuse seadus (AudS) Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) Erinevad määrused MILLEST/KELLEST ME RÄÄGIME… Ettevõte, äriühing, osaühing, aktsiaselts, füüsilisest isikust ettevõtja, majandusüksus, ettevõtja, äri, firma, asutus, organisatsioon, raamatupidamiskohustuslane, maksukohustuslane,
Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lg-s 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 2. Mis on kaup? Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse ki...
(IFRS - International Financial Reporting Standards) ning mõeldud keskmiste ja väike ettevõtete jaoks, kel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus. Sellisel juhul jälgitakse Eesti head raamatupidamisetava (RPS § 3 p7). Lisaks raamatupidamisseadusele ja RTJ-le peab raamatupidamiskohustuslane järgima teisi raamatupidamisega seotud seaduseid nagu äriseadustik, maksuseadused (maksekorralduse seadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus jne.), tööseadusandlus ja määruseid. 7 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS 2.1 Ettevõtte varad Vara (RPS § 3 p 1) on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus: 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel).
Sularahata arvelduste puhul on tehingu tegeliku toimumise tõestamiseks vaja 2 dokumenti. Arve (tshekk, kviitung) näitab, mille eest maksti ning panga väljavõte näitab, et raha tegelikult liikus. Maksuamet on öelnud, et FIEde puhul võib väljavõte olla ka ise internetipangast välja trükitud ja sellel ei pea tingimata olema panga pitsatit. Raamatupidamise seadus ei kohusta algdokumenti nimetama arveks. Arveks nimetab algdokumente käibemaksuseadus (kuigi seal ei kasutata jällegi terminit "algdokument" ). Seda üldlevinud nimetust võiks aga kasutada ka ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Ettevõtja võiks lisaks seaduses nõutule oma arvetele kirjutada ka enda Maksuametis registreerimise numbri ja isikukoodi. Arve võiks välja näha selline. Kui arve eest makstakse sularahas, peab arvele pangakonto numbri asemel kirjutama "tasutud sularahas". Arve ei tähenda tingimata tasumist ülekandega!
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesan...
kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Juriidiliste isikute poolt makstava kasumimaksu määr on 22% jaotatavast kasumist (e. 22/78 dividendi summast), maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibemaks - Käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 18% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 5% ja 0% määra. Uus käibemaksuseadus on oma sisult vastavuses Euroopa Liidu acquis'ga. Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamise. Maksustamisperioodiks on
märkused · Lisainfo Mis kuulub paketti ja mis mitte Rühma minimaalne ja maksimaalne suurus Mis valuutas hinnad kehtivad Kontaktinfo 162. Hea reisipaketi tunnusjooned 135 hind on selgelt välja toodud olemas on kõik vajalik info + kontaktandmed olemas on reisikirjeldus kus, kuhu, millal, kuidas paketti lugedes haarab see inimese kaasa ja tal tekib soov minna 163. Reisipaketi hinnakujundus Reisiteenuste maksustamise aluseks on käibemaksuseadus §40. Reisipaketi hind sõltub reisijate arvust, millisel hooajal reis toimub, millised teenused/tooted paketis on. Pakettreis: Tavaliselt mõeldakse turismitööstuses 18 kuud või rohkemgi ette, eriti mis puudutab pakettreiside hindade kujundamist ning reklaammaterjalide tootmist. Tavaliselt arvestatakse, et mida suurem on rühm, seda odavamaks tuleb hind ühe inimese kohta, ehk jagades transpordi ning giiditeenuse kulud rühma kuuluvate
............................................................................................54 3 KASUTATUD LÜHENDITE LOETELU FI füüsiline isik FIE füüsilisest isikust ettevõtja JI juriidiline isik KM käibemaks KMD käibedeklaratsioon KMK käibemaksukohustuslane KMS Käibemaksuseadus KOV kohalik omavalitsusüksus KPM kogumispensionimakse MKS Maksukorralduse seadus RT Riigi Teataja SM sotsiaalmaks SMS Sotsiaalmaksuseadus TKM töötuskindlustusmakse TLS Eesti Vabariigi töölepingu seaduse TM tulumaks TMS Tulumaksuseadus TSD tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon
56. Pankrotiseadus. - RT 1992, 31, 403. 57. Majandusvööndi seadus. - RT I 1993, 7, 105. 58. Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registri põhimäärus. Kinnitatud siseministri 20. juuli 1993.a. määrusega nr. 3. - RTL 1993, 16, lk. 443. 59. Kirikute ja koguduste seadus. - RT I 1993, 30, 510. 60. Konkurentsiseadus. - RT I 1993, 47, 642. 61. Halduskohtumenetluse seadustik. - RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359. 62. Käibemaksuseadus. - RT I 1993, 60, 847; 1995, 44, 672; 57, 975. 63. Tolliseadus. - RT I 1993, 62, 891; 76, 1098; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297. 64. Metsaseadus. - RT I 1993, 69, 990; 1995, 53, 845. 65. Tulumaksuseadus. - RT I 1993, 79, 1184; 1994, 24, 393; 49, 806; 50, 845; 1995, 26- 28, 355; 30, 380; 47, 740. 66. Maksukorralduse seadus. - RT I 1994, 1, 5; 24, 394; 54, 904; 68, 1169; 1995, 20, 297; 26-28, 355; 58, 1005. 67. Tarbijakaitseseadus. - RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297. 68. Raamatupidamise seadus
56. Pankrotiseadus. - RT 1992, 31, 403. 57. Majandusvööndi seadus. - RT I 1993, 7, 105. 58. Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registri põhimäärus. Kinnitatud siseministri 20. juuli 1993.a. määrusega nr. 3. - RTL 1993, 16, lk. 443. 59. Kirikute ja koguduste seadus. - RT I 1993, 30, 510. 60. Konkurentsiseadus. - RT I 1993, 47, 642. 61. Halduskohtumenetluse seadustik. - RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359. 62. Käibemaksuseadus. - RT I 1993, 60, 847; 1995, 44, 672; 57, 975. 63. Tolliseadus. - RT I 1993, 62, 891; 76, 1098; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297. 64. Metsaseadus. - RT I 1993, 69, 990; 1995, 53, 845. 65. Tulumaksuseadus. - RT I 1993, 79, 1184; 1994, 24, 393; 49, 806; 50, 845; 1995, 26- 28, 355; 30, 380; 47, 740. 66. Maksukorralduse seadus. - RT I 1994, 1, 5; 24, 394; 54, 904; 68, 1169; 1995, 20, 297; 26-28, 355; 58, 1005. 67. Tarbijakaitseseadus. - RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297. 68. Raamatupidamise seadus
annaabi.ee 
