aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. 3. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodeid sa tead? Too näiteid. Kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis, kui toimus raha tegelik liikumine. Tulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttesse laekunud ja kulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttest välja makstud. Tekkepõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 4. Mis on kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja
Mis on ettevõttes oluline, mis mitte, otsustab iga ettevõte ise. Mõõdukus ja ratsionaalsus, õiglane hinnang ja aus esitlus on selle printsiibi märksõnad. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. Jätkuvuse ja järjepidevuse printsiip ei ole üks ja seesama, paraku. Järjepidevus tähendab siin seda, et ühe arvestusmeetodi kasutamise puhul on võimalik võrrelda eelmiste aastate samalaadseid näitajaid. Ehk oleks arusaadav näide varude arvestusmeetodi kohta kui ettevõttes on kinnitatud varude arvestuseks FiFo meetod, tuleb seda jätkata. Ning analüüs on sama meetodit kasutades võimalik ning tulemus õige. Tulude ja kulude vastavuse printsiip aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud
ettevõtte üldseisundi analüüsi, hindama tegelikku olukorda: • SWOT-analüüs (tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ohud); • PEST-analüüs: poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, tehnoloogilised aspektid 13 27. september 2013 Suhtarvude arvutamise metoodika valimine: • Erinevate riikide praktika • Aruannete koostamise meetodite erinevused (aruandeid mõjutavad tegurid) • Arvestusmeetodi muutuse mõju • Ettevõtte tegevusala ja struktuuri mõju 14 27. september 2013 Näited: ä௩ ି௨ௗ Likviidsuskordaja ൌ ü ௩õ ெüü Varude käibekordaja ൌ ௨ௗ ேõ௨ௗௗ Nõuete laekumine ൌ
on halvenenud; (b) sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; (c) teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Asjaolud, mis põhjustasid varude allahindluse, võivad järgnevatel perioodidel muutuda. Seetõttu tuleks varude hindamist teostada perioodiliselt ning tõsta netorealiseerimis- maksumust, kui allahindlust tinginud tegurid enam ei toimi. 4 Varude arvestusmeetodid Varude arvestusmeetodi valikul on ettevõttel võimalus valida kahe süsteemi vahel: ·varude pidev arvestussüsteem; ·varude perioodiline arvestussüsteem. Valik fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Varude pidev arvestussüsteemi kasutamisel arvestatakse pidevalt varude muutumist, registreerides kõik sissetulekud ja väljaminekud iga majandustehingu toimumisel. Kogu arvestusperioodi jookusul on teada olemas oleva varu ning realiseeritud varu struktuur ja soetusmaksumus
aruannete koostamise korda; arvutitarkvara kasutamist raamatupidamise; raamatupidamise korraldamisega kaasnevaid sisekontrolli meetmeid. Raamatupidamise sise-eeskirju täiendatakse või parandatakse vastavalt vajadusele, eskirju säilitatakse seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Raamatupidamise meetodid Raamatupidamise arvestuse kaks liiki on: kassapõhine arvestus; tekkepõhine arvestus. Kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis kui liikus raha. Näiteks müües kaupa ja saades kohe raha kajastatakse tehing kohe. Kui ostjale antakse kaup antud kuul ja raha laekub kokkuleppe kohaselt järgmisel kuul kajatatakse tehing alles järgmisel kuul. Tulu sellest tehingust arvestatakse raha laekumise momendil. Sama lugu on ka kuludega. Näiteks antud kuul arvestatakse töötajatele palka, kuid raha väljamaksmine toimub alles järgmisel kuul
· Kontoklassi määrab kontokoodi kaks esimest numbrit. · Kontod liigendab nimelisteks kontodeks kontokoodi kolmas ja neljas number. Kontoklassid: · Varade kontod kontokl.11-19 · Kohustuste kontod kontokl.21 · Omakapital kontokl.22 · Tulude kontod kon.kl.31,35,37 · Kulude kontod 40,41,42,43,44,46,48 · Tulude koondkontod 50 · Kulude koondkontod 60 · Tulude ja kulude koondkonto 70- Raamatupidamise siseeeskirjad on kohustuslikud (kassapõhise arvestusmeetodi kasutamisel soovituslikud). Raamatupidamise siseeeskirjade sisukord: · Kontoplaan · Majandustehingute dokumenteerimine Algdokumendid Koonddokumendid · Raamatupidamise registrid · Dokumendikäive · Rahaliste vahendite arvestus · Varade liigendamise kriteeriumid Põhivara Käibevara · Varade ja arvelduste inventeerimine 5 · Kasutatavad lühendid · Ebatõenäoliste laekumiste arvestus
aruannete koostamise korda; arvutitarkvara kasutamist raamatupidamise; raamatupidamise korraldamisega kaasnevaid sisekontrolli meetmeid. Raamatupidamise sise-eeskirju täiendatakse või parandatakse vastavalt vajadusele, eskirju säilitatakse seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Raamatupidamise meetodid Raamatupidamise arvestuse kaks liiki on: kassapõhine arvestus; tekkepõhine arvestus. Kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis kui liikus raha. Näiteks müües kaupa ja saades kohe raha kajastatakse tehing kohe. Kui ostjale antakse kaup antud kuul ja raha laekub kokkuleppe kohaselt järgmisel kuul kajatatakse tehing alles järgmisel kuul. Tulu sellest tehingust arvestatakse raha laekumise momendil. Sama lugu on ka kuludega. Näiteks antud kuul arvestatakse töötajatele palka, kuid raha väljamaksmine toimub alles järgmisel kuul. Sellisel juhul arvestatakse kulu tekkimise
turuolukord on muutunud, toote kasutusaeg on muutunud jms. Sellega seoses on hakanud paljud ettevõtted kasutama tänapäevast ABC kuludekalkuleerimismeetodit, mis tähendab, et kui siiani on kasutatud kulukandjana teenust või valmivat toodet, siis järjest enam minnakse üle tegevuspõhisele kuluarvestusele kus kulukandjaks on tegevus. Samas aga ettevõtted on erinevad, mis tähendab, et iga ettevõte peab valima arvestusmeetodi individuaalselt, nii et kasutatavad kalkulatsioonimeetodid kajastaksid piisavalt täpselt toimuvaid protsesse. Ettevõtte jaoks on peamine teada kui palju toodetav toode või teenus maksma läheb, sest ilma selleta ei saa teha ka õiget hinnapakkumist. 19 VIIDATUD KIRJANDUS 1. Haldma, T; Karu, S. Kuluarvestussüsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko, 1999 2. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused
(b) sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; (c) teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Asjaolud, mis põhjustasid varude allahindluse, võivad järgnevatel perioodidel muutuda. Seetõttu tuleks varude hindamist teostada perioodiliselt ning tõsta netorealiseerimismaksumust, kui allahindlust tinginud tegurid enam ei toimi. 3. Varude arvestusmeetodid. Varude arvestusmeetodi valikul on ettevõttel võimalus valida kahe süsteemi vahel: varude pidev arvestussüsteem; varude perioodiline arvestussüsteem. Valik fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Varude pidev arvestussüsteemi kasutamisel arvestatakse pidevalt varude muutumist, registreerides kõik sissetulekud ja väljaminekud iga majandustehingu toimumisel. Kogu arvestusperioodi jookusul on teada olemas oleva varu ning realiseeritud varu struktuur ja soetusmaksumus.
t aruandeperioodi - kuu, kvartal jooksul) ei arvestata, vaid tehakse seda teatud perioodide (kuu, kvartal, aasta) järel. 2. Aruandeperioodi lõpus viiakse läbi varude füüsiline inventuur ja tehakse kindlaks nende tegelik lõppjääk. 3. Leitakse realiseeritud (müüdud) vara lõppmaksumus järgneva valemiga: ALGVARU + SISSETULEK INVENTEERITUD LÕPPVARU = REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS Varude kulupõhised arvestusmeetodid Varude kulupõhise arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine, s.t kuluks kantava kauba või materjali kulusumma ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Järgnevalt on toodud loetelu võimalikest kulupõhistest arvestusmeetoditest, millest esimesed kolm on lubatud kasutada Eestis. 1 Tükimeetod (üldise identifitseerimise, ühiku individuaalhinna) meetod 2 Kaalutud keskmise soetushinna meetod (average cost method)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö...
8.5. Kasumiaruanne KASUMIARUANNE Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). KASUMIARUANDE VALEM TULU KULU = KASUM AMORTISATSIOON EHK KULUM Põhivara maksumuse järk-järguline kuludesse kandmine. Ettevõte kehtestab raamatupidamise sise-eeskirjas põhivara liikide amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemik) ja arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku tööiga (ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada). Lineaarsed amortisatsiooninormid kehtestatakse %-des põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Selle kindlaks tegemisel tuleb kasumiaruandest vaadata:
kõigepealt ressurssidelt tegevustele ja seejärel tegevustelt konkreetsetele toodetele ei ole võimalik teha kirurgilise täpsusega, kuid parem on tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtteline õigsus kui vananenud jaotusmeetodi täpne vale. Kui kasutatakse tooteühikute hulka omahinna leidmisel, siis nende toodete omahinda, mille tootmismaht on suurem, seotakse ka rohkem püsikulusid. Püsikulud teatavasti aga ei ole seotud mitte toodete/teenuste arvuga, vaid ajaga. Järelikult, sellise arvestusmeetodi puhul kanname suurema mahuga toodete omahinda ebaõiglaselt suure hulga kulusid, saame nende toodete omahinna suurema, kui see tegelikkuses on ning nad subsideerivad väiksema mahuga tooteid. Mida enam väikesemahulisi ja keerulisi (ajamahukaid) tooteid ja teenuseid tootmisse võetakse, seda enam kasvavad sellise arvestussüsteemi korral näiliselt suuremahuliste toodete kulud (sest väikesemahulised ja keerulised tooted
väljakuulutamise hetkel) Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) 43 44 AMORTISATSIOON EHK KULUM Põhivara maksumuse järk-järguline kuludesse kandmine. Ettevõte kehtestab raamatupidamise sise-eeskirjas põhivara liikide amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemik) ja arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku tööiga (ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada). Lineaarsed amortisatsiooninormid kehtestatakse %-des põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Selle kindlaks tegemisel tuleb kasumiaruandest vaadata:
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Kristel Kaseleht ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................
Deebet: .................................................................................................. Kreedit: .................................................................................................. Kreedit: .................................................................................................. 2) Kajastamine konsolideerimata aruannetes Ettevõttel ,,B" on võimalik valida kahe alternatiivse arvestusmeetodi vahel: a) soetusmaksumusena käsitletakse ostuhinda: Deebet: .................................................................................................. Kreedit: .................................................................................................. b) soetusmaksumusena käsitletakse omandatud netovara bilansilist väärtust: Deebet: .................................................................................................. Kreedit: ....................................
Finantseerimistegevusest tulenevad rahavood e rahakäive aitab prognoosida tulevikus rahavoogusid omanike nõudeõiguse seisukohalt. Soovitav on raha laekumiste ja väljaminekute kohta ettevõttes koostada liigendatud loetelu, et juhtkond saaks korraldada tõhusat kontrolli rahade kasutamise üle. Standardid lubavad kasutada kahte rahavoogude meetodit otsearvestuse ja kaudmeetodit. Sõltumata sellest, millist meetodit kasutatakse, on lõpptulemus üks ja sama. Otsese arvestusmeetodi e operatiivse tegevuse arvestuse järgi, kus kõik saadud ja makstud arved tuuakse ära liikide järgi. Informatsioon selleks saadakse: - raamatupidamisarvestuse registritest; - müügi, müügikulude ning muude kasumiaruande kirjete korrigeerimisel. Operatiivse tegevuse järgi rahavoogude arvestuse teostamiseks tuleb kaasata kõiki perioodi jooksul toimunud sissetulekuid ja väljaminekuid (otsene meetod). Nagu näiteks: a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
