Kristiina Ehin luuletaja ja proosakirjanik Anna-Britt Pähkel 12C elulugu 18.07.1977 Rapla isa Andres Ehin ja ema Ly Seppel Rapla keskkool Tartu Ülikool Erakkond vaht Mohni saarel abikaasa Silver Sepp koht kirjanduses üks kõige edukamaid enim tõlgitud ja maailmas tähelepanu pälvinud Täiskuu luulefestival Tartu esimene linnakirjanik looming luuletused ja proosapalad elulisus armastus ja lootus urbanismivastasus eeskujuks Viivi Luik iseloomulikud jooned naise vaatepunkt vaimsus ja tundlikkus maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega modernne rahvapärimus vabavärss puuduvad pealkirjad, kirjavahemärgid jne luuleliselt kujundirohke Näited http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 20...
kui rohkem kontosid, siis liitlausendiga (Näide 3). Näide 2 Pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Pank 500.- Näide 3 Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: Deebet Konto: Pank1 250.- Deebet Konto: Pank2 250.- Kreedit Konto: Kassa 500.- 13 5 Päevaraamat Aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid (ehk eriotstarbeline päevaraamat). ·kassaraamat ·arvelduskontoraamat ·hankie arvepidamisraamat ·ostjate arvepidamisraamat ·aruandvad isikud jne Päevaraamatusse ehk zurnaali kirjendatakse kõik majandustehingud algdokumendile tuginedes kronoloogilises järjekorras (LISA 4). Kronoloogilise registri abil saab kontrollida
Karl Ristikivi 16. oktoober 1912 - 19. juuli 1977 Nimi Kool 2010 Lapsepõlv Ø Õigeusunimeks on Karp Ø Lapsepõlv möödus Varbla kihelkonnas Paadremaa vallas Läänemaal Ø Tema ema oli Liiso Ristikivi Ø Oli vallaslaps Ø Õdesid-vendi polnud Ristikivi maja Pivarootsis Haridustee Noorus Ø Debüteeris 1928. aasta septembri U udislehes jutustusega "Ohver" Ø H uvi järjejuttude, väliskirjanike teoste ja saksakeelsete raamatute vastu Ø Töötas mitmetes Tallinna ärides Ø 1933-1934 kohustuslik sõjaväeteenistus H aapsalu Üksikus Scouts-pataljonis Ø Tartu-periood kestis seitse aastat (1936- 1943) Olulised tegevusvaldkonnad Ø Kuulus Eesti Ü liõpilaste Seltsi "Veljesto" Ø Kirjutas ajalehtedesse lühijutte Ø 1943. aastal töötas staabikirjuta...
Petersonile ausammas Kristjan Jaaku ongi siin kujutatud kui väsimatut rännumeest, matkakepp käes, astumas kusagil Tartu ja Riia vahel hariduse poole Eesti keele ilu näitamiseks kirjutas Kristjan Jaak 21 eestikeelset luuletust. • Luuletused olid hoopis erinevad tolle aja kirjutamise moest ja maitsest, paljudele need ei meeldinud. • Praegu öeldakse, et need olid oma ajast ees, kuid tol ajal unustati need peaaegu 100 aastaks. Laulud, päevaraamat ja kirjad Esimene väljaanne 1922. a. väljaanne Umbes 100 aastat tagasi leiti luuletused uuesti üles. Varsti pärast luuletuste uut avastamist anti välja raamat Kristjan Jaak Petersoni luuletuste ja säilinud päevikulehekülgedega: „Laulud, päevaraamat ja kirjad“. Kuulus lugu Kristjan Jaagu Tartu ülikoolis käimise kohta on levinud üks lugu.
Jaotamata kasum / kahjum (Retained earnings / deficit) Omakapital kokku (Total Stockholders' equity) VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1. 5% on emiteeritud, ülejäänud mitte. 1000 aktsia pealt makstakse 5000 dividende 2. 5$ 3. Jah, sest lihtaktsiate müügist tekkis aazio 30000 $ väärtuses 4. Päevaraamat Majandustehing / kontod a) Eelisaktsiate emiteerimine nimiväärtuses: 5000 tk., nimiv. 10$ raha eelisaktsiad b) Lihtaktsiate emiteerimine: aktsia emissioonihind 7 $, 1000 tk., nimiv. 2 $ raha lihtaktsiad Aazio lihtaktsiad c) Puhaskasumi sulgemine jaotamata kasumisse ARVESTUS Kuupäev /
Päevaraamat Konto Summa Jrk nr Kuupäev Tehingu sisu nimetus Deebet Kreedit
õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2. Kristjan Jaak Peterson teadaolevalt esimene eesti autor, kes rohkem teoseid lõi. Elu ajal polnud ta kirjanikuna tuntud. Elas põhiliselt Riias, õppis Tartu Ülikoolis-. Pidas luulevihikut ja mõttepäevikut, mis avaldati 1922, pealkirjaga ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" Laulude all mõeldakse luuletusi ( 9 oodi, 6 pastoraali) eeskujuks antiikluule. Kuulsaimad teosed oodid. ,,Laulja" laulu võimust, ,,Kuu" inimesest, igavikust, eesti keele ilust. Peterson pühendas sageli oma luuletused sõber Alole. Luuletused ja päevaraamat põhiosas filosoofilised, arutelud. 3. Friedrich Robert Faehlmann õppis Tartu ülikkolis arstiks, kus tutvus ka Kreutzwaldiga. Algatas õpetatud eesti seltsi. Temalt pärineb rahvuseepose idee
Pastoraal kirj, muus, kunst idülliline karjaseelu kujutav teos. Vähenõudlik, lihtne pastoraal. Pastoraal oli juba antiikse luule zanre. Puupillidelt kõlas mahe lüüriline pastoraal. | piltl Ah, millised päevad! Üksainus uni, idüllide idüll, pastoraalide pastoraal! F. Tuglas. * ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Päevik, millele Peterson pani K. J. Petersoni pealkirjaks ,,Kristian Jaak päevaraamat Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17. eluaasta seest eluotsani", sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel. See on O. W. Masingu essee kõrval esimesi näiteid eesti filosoofilis-esseistlikust proosast. Kristjan Jaak Peterson Alates 1996. aastast tähistatakse Petersoni sünnipäeval, 14
piinamine. Ta otsustas jääda ,,raudnaelaks impeeriumi ihusse". Keisri nuhid ümbritsesid teda endiselt ning arvatavasti ühe taolise tõttu ta segastel asjaoludel surigi. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid.. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. ,,Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud kangelased on ka päriselt elanud. ,,Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega
K.J Petersoni Päevaraamat Üldinfo Päevaraamatust Autor: K.J Peterson Keel: eestikeelne Lehekülgi: 194 Esmalt ilmus Tartus, avaldati Eesti kirjanduse seltsi koolikirjanduse toimkonna poolt. K. J Petersoni peateos. Esinevad kultuuri liigid Luule Kunst Lühijutustused Dialoogid Tähelepanekuid erinevate keelte kohta Võõrkeelsed tsitaadid Dialoogid Arutlesid erinevate ...
Karl Ristikivi Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming Elulugu • Eesti kirjanik • Õppis varbla 6-klassilises algkoolis, lõpetas Tallinna kaubanduskooli 1930. a, 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". • Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. • Ta valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogi...
Kristiina Ehin Daniil Petrov • Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. • Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleont...
Mõjutav planeet: Merkuur Element: Maa Domineeriv sõnapaar: Ma analüüsin Õnnepäev: Kolmapäev Õnnekivi: Ahhaat Metall: Elavhõbe Lilled / taimed: Võõrasema Lemmikkingitused meessoost Neitsile: massaazh, aktsiad, võtmehoidja, treeningvahendid, päevaraamat, rahakott, koduloom, kalender, tennise õppetund, külaskäik loomaaeda, toataim, pudel head veini, kalkulaator Lemmikkingitused naissoost Neitsile: massaazh, rahakott, võtmehoidja, koduloom, treeningvahendid, päevaraamat, maniküür või pediküür, mullivann, kalender, külaskäik loomaaeda, toataim, pudel head veini. 4. Parameeter Domineeriv sõnapaar :Ma analüüsin Sünnimaja:Kuues Element:Maa Polaarsus:Negatiivne Eksaltatsioon:Merkuur Langus:Veenus/Neptuun Vastasmärk:Jupiter/Neptuun Aastaaeg:Varasügis Füsioloogia:Kõht, soolestik, põrn, kesknärvisüsteem Sünnikivid:Peridoot, sardoonüks Kristallid:Türkiis, oonüks, merevaik, asuriit, karneool, fluoriit, roheline ja must turmaliin, labradoriit,
reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom стрел
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara ...
Kristiina Ehin „Kaitseala“ Autorist Kristiina Ehin Luuletaja,proosakirjanik Kristiina Ehin on sündinud 18.juulil 1977 Raplas. Õppinud Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Töötanud Vodja koolis ja laulnud ansamblis Sinimaniseele. Looming On välja andnud erinevaid luulekogusid("Emapuhkus" , "Kaitseala" ) ja proosaraamatuid ("Paleontoloogi päevaraamat") On kirjutanud artikleid ja tegelenud tõlkimisega. Luulekogu Nimi: "Kaitseala" Ilmumisaasta: 2005.aastal (Huma kirjastus) Lehekülgede arv: 154 Kujundus: Eve Kask "Kaitseala" Kirjutatud päevikuvormis, Mohni saarel Võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Luules on tunda loodussõbralikkust Kirjutab inimeste suhtumisest looduse vastu Keel on tänapäevane, ...
George Gordon Noel Byron Üldandmed Lord Byron(kuues parun) 22.01.1788-19.04.1824 Inglise luuletaja Romantism Isa kapten ja ema pärit aadlisuguvõsast ekstsentriline eluviis, armuafäärid, võlgad ja intsestisüüdistused Elukäik Kasvas Aberdeenis Päris Newstead Abby mõisa Lordidekoja liige 1801-1805 Harrow’i kool Cambridge’i ülikool 1809 reis Vahemeremaadesse 1812 tuli avalikuks suhe abielu naisega Elukäik 1815 abiellus ja sai lapse 1816 Šveitsis tutvus oma tulevase naisega Veenetsia – tundis huvi armeenia kultuurist inglise-armeenia sõnaraamat(1821) 1823 Itaalia aga sealt lahkus ruttu Kreeka – toetas vabadusvõistlust Kreekas 1824 suri malaariasse Looming Alustas 1806(„Jõudeaja tunnid“) aga siis sattus kriitika ala „Childe Haroldi päevaraamat“ 1812 Suur tuntus Peateos „Don Juan“(1819-1824) – 17 laulust koosnev poeem Viimane poeem jäi lõpetama Looming...
Karl Ristikivi Karl Ristikivi sündinud 16. oktoober 1912 Läänemaal Varbla kihelkonnas. Suri 19. juuli 1977 Stockholmis. Karl Ristikivi oli eesti kirjanik. Oma haridusteed alustas Varbla 6- klassilisest algkoolist. Edasi suundus Tallinnna kaubanduskooli mille lõpetas 1930 aastal. Pärast seda läks Tallinna Kolledžisse õhtusesse õppesse ning lõpetas 4 aastase kursuse rekordiliselt ühe aastaga. 1936 aastal asuts Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1941 aastal cum laude. Looming Lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935) „Semud“ (1936) „Sellid“ (1938) „Sinine liblikas“ (1936) Alternatiivajalooline romaan „Viikingite jälgedes“ (1936) Tallinna triloogia „Tuli ja raud“ (1938) – sai selle teose eest Looduse romaanivõistlusel esimese auhinn...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr...
Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet kreedit Summa 1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200 2 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlad Arveldusarve 6800
Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet kreedit Summa 1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200 2 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlad Arveldusarve 6800
Anni Tetsmann Jaan Kross ,,Keisri hull" Retsensioon ,,Keisri hull" on ajalooline romaan, mille peategelaseks on Liivimaa aadlik Timotheus von Bock, kes abiellus talutüdruk Eevaga tõestamaks kõikide heade inimeste võrdsust looduse, jumala ja ideaalide ees. Von Bock oli Krossilik mees, kellel oli hiilgav haridus ja sõjaväeline karjäär. Tema kirjut elukäiku oma päevaraamatus analüüsides üritab Eeva vend Jakob selgusele jõuda, kas von Bock on hull. Timotheus von Bock oli esinduslik ja tark. Von Bock vabastas oma talupojad enne vabastamise määruse väljastamst ja kosis pärisorjast tüdruku. Tüdruk oli pärit Viljandimaalt ja teda hakati harima. Terve tema pere osteti priiks ning tema vennast Jakobist sai maamõõtja. Von Bocki abikaasa Eeva ristiti Katariinaks ja nad said poja, kelle ...
Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri (17821846) tegevusega . Rosenplänteri arvates oli eesti keel oskus vajalik kõigile sakslastele, kes maarahvaga pidevalt suhtlesidmitte ainult pastoritele, vaid ka kohtunikele, arstidele ja kaupmeestele. Rosenpänter alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavat käsikirjade kogumist. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad ju muud Faktid ja väited: 18.sajandi teisel poolel hakkasid ilmuma esimesed rahvavalgustuslikud raamatud ja ajakirjad. 19.sajandil sai populaarseks põneva süzeega meelelahutuslikud rahvaraamatud. 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi alguses panid estofiilid aluse eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule uurimisele. Estofiilide ideed ja algatused said 19.sajandi II poolel sündinud rahvusliku liikumise lähtekohaks.
Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996) . Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) 2009. aastal avaldati Ristikivi Päevaraamat (1957-1968). Mõrsjalinik Autor: Karl Ristikivi Päritolumaa: Rootsi Keel: Eesti Sari: Elulugude triloogia Zanr: Eluloolis-ajalooline romaan Kirjastaja: Eesti Kirjanike Kooperatiiv Eesti kirjastaja: Eesti Raamat Avaldamisaeg: 1965 Eesti avaldamisaeg: 1992 Lehekülgi: 303 "Mõrsjalinik" on Karl Ristikivi romaan, mis jutustab Siena Katariina elulugu ja alustab Ristikivi ajalooliste romaanide sarja elulugude triloogiat.
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi Sündinud Ristitud eesnimega Karp Samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin 16. oktoober 1912a Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karl Ristikivi Haridus Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4a kursuse lõpetas ühe aastaga 19311932). 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Karl Ristikivi Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Karl Ristikivi valiti Eesti Komitee Asemike Kogusse 1966a , 1968a ja 1970 aastal. Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis...
luulelaadi. Kogu Kristjan Jaak Petersoni looming on sügavama elumõtte otsing ning inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Niiviisi tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofi jälle lauludeks. Vahest siis läbi rõõmude, nagu pastoraalides, vahest läbi muremõtete. Näiteks ,,Mardi Lutterusse päwal", mida võib pidada ka tema vaimseks testamendiks. Kristjan Jaak Petersoni tööde kogu avaldas 1922. aastal A. Paltser pealkirja all ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad". Aastal 1976 ilmus K. Taevi redigeerimisel teos ,,Laulud. Päevaraamat". 9 Kokkuvõte Kristjan Jaak Peterson oli väga andekas ja erakordne kirjanik, kes pidi oma eluga hüvasti jätma väga vara. Ta asetas ajast kaugel ees käies esimesed kivid eesti rahvusliku kirjanduse alusmüüri. Tema keelavaist ja lüürikataju oli haruldane. Ta käe
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Karoliine Mellis 12.I KARL RISTIKIVI Referaat Pürksi 2010 1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus varjunime all ajalehes ...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 ...
Kontoristid Kassakonto Pangalaenu konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 45 000 Algsaldo 0 720 000 2. 75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 375 000 Algsaldo 305 000 3. 115 000 3. 115 000 4. 200 000 Käive 115 000 0 ...
Ülistab inimmõistust, -vaimu, sõprust, armastust. Oodides luule ja luuletajamotiiv. Retoorilise üleolevusega räägib laulja suurest missioonist. “Kuu” - värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes (“Karjaste laul”, “Ott ning Peedu”, “Jaak, Jüri - karjapoisid”. Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser “Laulud, päevaraamat ja kirjad” Üks tema luuletustest : "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealta langevad oru sisse; nii kui taeva pikne musta pilvede alla hirmsasti kärgatab: nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas seisab austud laulja oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne -- ja metsad on vait: laulja on tõstamas oma hääle, valamas suusta laulukaste. Ja tema ümber, vait kui merekaljud, rahvad on kuulemaies.
Bilanss AKTIVA (VARA) PASSIVA (KOHUSTISED ja OMAKAPITAL) Arvelduskonto 200 Osakapital 3 700 Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata a...
pastoraalid. Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa luuleteostele. Ülistab inimmõistust, vaimu, sõprust, armastust. "Kuu" sisse kuuluvad värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus kokkuvõttes pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud, mille eeskujuks võetud antiik, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes ("Karjaste laul", "Ott ning Peedu", "Jaak, Jüri - karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, kunstniku hingusega, pastoraalides rahvalaulu põhimõtted, kelle motiivideks oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. Kirjutas eesti keeles, kuna uskus selle tulevikku. Oli XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik. Tema 21 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, ületasid esteetiliselt, keelelt ja stiililt ajastu arusaamad ja maitse
1 Raamatupidamise sise-eeskirja sätestamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses, mille kohaselt see dokument peab kirjeldama ettevõtte raamatupidamise korraldamist. 2 Enamasti küsib sise-eeskirja näha audiitor, luid ka maksurevident. See ei tähenda, et eeskirja oleks vaja eelkõige audiitorile ning kellelegi veel ettenäitamiseks või seaduse formaalseks täitmiseks. dokument on vajalik eelkõige ettevõttele endale 3 kirjeldatud reeglite ja põhimõtete järgimine säilitab raamatupidamisarvestuse järjepidevuse ning vähendab sõltuvust inimestest, näiteks töötajate vahetumisel või äraolekul 4 Neis tuleb kirjeldada kõike, mida peab tegema ettevõtte raamatupidaja (d). Mida ta peab tegema iga päev, iga nädal, iga kuu, missuguste dokument...
Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr Tekst Konto deebet kreedit Summa 1 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlg arveldusarve 80000 2 Osteti Põhivara Põhivara arveldusarve 45000 3 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve aktsiakapital 250000
Emakeelepäevaks. Meenutame Kristjan Jaak Petersoni. Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.p...
JAAN KOORT ELULUGU Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Jaan Koort sündis talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti Olevikku ja Valgust, austati muusikat. Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja-aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. (Annaabi) Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis...
kasutusele uusi oskussõnu ning püüdis ortograafiat lähendada keele hääldusele. Õ- tähe kasutuselevõtt. Johann Heinrich Rosenpläter- aastail 1813- 1832 avaldas oma kulul esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Tema arvates oli eesti keele oskus vajalik kõigile sakslastele, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid. Alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu temale on säilinud Petersoni luuletused ja päevaraamat, Masingu kirjad jm. Ärkamisaja olulised isikud Johann Voldemar Jannsenn Ta oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Aastatel 1857- 1863 toimetas ta Pärnus ajalehte ,,Perno Postimees" ja aastatel 1864- 1880 Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees". Ajalehtede eesmärk oli uudiste edastamine, lugejate rahvustunde ergutamine ja rahva vaimu igakülgne edendamine. Just Jannsen kinnistas oma ajalehtedes eestlaste kui rahvuse mõiste. Ta on kirjutanud eesti hümni sõnad. Jakob Hurt
Hoides all hiire vasakut klahvi venita allapoole, samal ajal ilmub iga rea kõrvale kollasel taustal vastava rea number. Sobival real vabasta hiire klahv. Numbrite rida saad hiljem pikendada, kui võtad märgistusse kaks viimast numbrit (näiteks 8 ja 9) ning venitad pisikesest mustast ristist edasi. Ära unusta salvestamist! KUUPÄEVADE SISESTAMINE Kuupäeva lahtrites käivad kuupäevad, mil raha tegelikult laekus või ülekanti. Kuna Päevaraamat koostatakse aasta kohta, pole vaja kirjutada aastanumbrit, piisab kuupäevast ja kuu nimest. Pole oluline millises formaadis Sa kuupäeva sisestad - 4.jaan või 4.01 või 4 jaanuar, 04. jaanuar, 4.1, 04.01, muudab Excel selle pärast Enter-klahvile vajutust ikkagi kujule - 04.jaan . Ja üleval sisestusreal näed kuupäeva täisformaati koos aastaarvuga . Selline on lihtsalt Exceli kuupäeva formaat.
Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Vahest kahest eelmisest tähtsam tegelane on Jakob Mätlik, sest romaani aluseks on tema päevaraamat. Jakob oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema organiseeris ka Timo põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Jaan Krossi romaan ,,Keisri hull" on ajaloolise taustaga ja see on esitatud ühe mehe , Jakob Mätliku päevaraamatuna. Teoses esitatud nimed ja andmed on enamuses leidnud ka kinnitust, mistõttu võib pidada seda heaks faktikogumiks üle-eelmise sajandi kohta. Olemas oli ka Timotheus von Bock, kelle eetiline eneseteostus viis ta enesehävituse piirile.
Kristjan Jaak Peterson - üks ärkamisaja säravamaid kujusid. Petersoni on sündinud Viljandimaal. Tema isa oli kiriku kellamees ja eeslaulja ning ema kohta pole eriti midagi teada. Kristjan on õppinud Riia kumbermangukoolis ning hiljem jätkus ta haridustee Tartu Ülikoolis, kus ta õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Luuletamisega alustas ta juba gümnaasiumipäevilt, tal oli oma päevaraamat, kus ta pani kirja luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude filoloogiliste ülesannetega. Ta ilmutas silmatorkavat iseseisvust oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotluses. Ta oli nii võrd mitmekesine inimene, et tema huvi ei piirdunud, mitte ainult saksa, eesti ja rootsi keelega vaid ulatus välja Aasja ja Aafrika keelteni.
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi lapsepõlv o Sündinud 16. oktoobril 1912. aastal vallaspojana. o Sünnikoht Läänemaal, Varbla Kihelkonnas, Saulepi vallas. o Lõpetanud Varbla 6-klassilise algkooli. o 14-aastaselt asus õppima Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1930. aastal. o Esimene jutuke, millega teenis lisaraha ilmus aastal 1928 ajalehes ,,Uudisleht" o Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932) Karl Ristikivi vaimse kujunemise periood o 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. o Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna: ,,Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) o "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline...
Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Vahest kahest eelmisest tähtsam tegelane on Jakob Mätlik, sest romaani aluseks on tema päevaraamat. Jakob oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema organiseeris ka Timo põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Jaan Krossi romaan ,,Keisri hull" on ajaloolise taustaga ja see on esitatud ühe mehe , Jakob Mätliku päevaraamatuna. Teoses esitatud nimed ja andmed on enamuses leidnud ka kinnitust, mistõttu võib pidada seda heaks faktikogumiks üle-eelmise sajandi kohta. Olemas oli ka Timotheus von Bock, kelle eetiline eneseteostus viis ta enesehävituse piirile.
..``(1782) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812). 3. Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor. 1813-1832 andis ta oma kulul välja saksa- keelset ajakirja ´´Beiträge...``, mis oli esimene eesti keelele pühendatud teaduslik väljaanne. Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. 4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor. Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``. Tema võttis esimesena kasutusele õ-tähe. Masing kirjutas mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. 5.Peter August Friedrich von Mannteuffel oli Ravila jmt Põhja-Eesti mõisa krahv. Tema kirjutas raamatu ´´Aiawite Peergo walgusel``, mis oli mõeldud talurahva õpetlikuks ajaviiteks. Tema lood
Kooli päevarežiim ja sisekord olid rangelt kindlaks määratud. Tööpäev algas hommikul kell 7:30 pooletunnise palvusega. Õppetöö toimus kella 8-12 ja pärastlõunal kella 14-17ni. Kolmapäeviti ja laupäeviti olid pärastlõunal ainult joonistamise ja ilukirja tunnid. Gümnasistidelt nõuti sisekorraeeskirjade tundmist ja täitmist. Nad pidid õpetajaid austama ja kuulekad. Sõnakuulmatuse, lugupidamise ja laiskuse eest karistati karmilt. Igas klassis seati sisse päevaraamat, kuhu märgiti toimunud tunnid, hilinejad ja puudujad ning kiitused ja karistused. Õpilaste teadmisi hinnati 10-palli süsteemis. 1 = nõrk 2-3= üsna keskpärane 4-5 keskpärane 6-7 hea 8-9 väga hea ja 10 ülihea. Kord kuus loeti päeviku sissekanded õpilastele ette ja õpetajad tegid kokkuvõtlikud märkused õpilaste kohta. Neli korda aastas tehti õpilaste käitumisest, tähelepanelikusest, hoolsusest ja edukusest ametlik kokkuvõte. Pandi välja üldhinded, mis
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi. Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisi...
Egle Moones 164998 TAF0070 Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev ...
Note 2 12 000 12% 30/360 1/ 12 120 Note 3 9 000 10% 24/360 1/ 15 60 Total 2008 interest: 206 Päevaraamat (Journal) date konto (account) Deebet Kreedit tekkepõhise intressitulu korrigeerimiskanne 31. Dec. 2008 (adjusting entry for accrued interest revenue) Intressinõue (Interest Receivable) 206 Intressitulu (Interest Revenue) 206 raha laekumine vekslinõudest 1 23. Dec
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
KORDAMISKÜSIMUSED 11 - "Eesti kirjanduse lätteil" ja "Eesti romantism" põhjal 1. Esimesed teated Eesti ja eestlaste kohta, algupärased kohanimed Eestlasi on esmakordselt maininud Rooma ajalookirjutaja Publicus Gornelius Tacitus (u 55-120) oma teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat) Esimeses eesti keelse grammatikaõpiku autor oli pastor, Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. Oli saksakeelne estikellne õpik, mis oli mõeldud sakslastele- nn vanas kirjaviisis. Vormis grammatikat saksa keele eeskujul 3. ...
Pärnu Ülejõe Gümnaasium Timo Steiner Referaat Õpilane: Kris Korn Juhendaja: Anu Tilk Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin helilooja Timo Steineri ja kõik, mis seondub tema ja muusikaga. Käsitlen enamasti internetist leitud materjale ja püüan nende põhjal edasi anda kõige tähtsama. Referaadi eesmärgiks on saada teada veidikene Timo Steineri elust ja tema muusikalisest teekonnast, mis on teinud temast helilooja. Otseselt ei olnud mul võimalust tegelikult teda valida, kuna sain teema pimesi, aga üritan referaadis välja tuua kõik selle, mille pärast see valik minu jaoks õige oli. Timo Steiner on öelnud: · ,,Mul on teostest alati umbes paarkümmend varianti. Proovin erinevaid ideid ja teid." · ,,Loo rääkimine on oluline, ka instrumentaalteoses. Loomulikult on see...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
