Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahesugune ülesanne: 1. Esiteks on ta lähtekohaks mõtte avamisel ja leidmisel. 2
Lühikokkusvõte Maksuõiguse põhimõtte tõlgendamise kohaselt kogub riik tegevusteks vajalikud ressursid maksude kaudu. Seadusandja loob seadused lähtudes majanduslikest seisukohtadest ja kaalutlustest. Jättes arvestamata juriidilised vormid. Antud põhimõtte eesmärk on ellu viia üheti mõistetav maksustamise printsiip. Majandusliku lähenemise põhimõte jaguneb kaheks: tsiviilõiguslike mõistete tõlgendamine ja elusliste asjaolude hindamine maksuõiguses. Lähtudes põhiseadusest §-st 113 peab maksukoosseisu moodustamine jääma seadusandja pädevusse
õigusperekond rakendab olemasolevat õigust. Nagu juba eelnevalt mainitud, põhineb roomani-germaani õigus seadusel. Põhilist tähelepanu pööratakse õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õigus tekib läbi seaduse või muu õigustloova üldakti vastuvõtmise ja jõustumise. Seaduse rakendamine on pelgalt seadusandja tahte elluviimine, mitte iseseisev õigustloov tegevus. Õigusteaduses pööratakse suurt tähelepanu abstraktse õigusnormi struktuurile ja selle analüüsile, õigusnormide vaheliste seoste analüüsile ja seadusandja tahte väljaselgitamisele. Õiguse rakendamise küsimused ei ole õiguskorra seisukohalt eriti olulised ja nendega tegelevad praktikud. Romaani-germaani õiguse perekonda kuuluvad Mandri-Euroopa riikide kõrval ka Ladina- Ameerika riigid, suur
Avalik haldus materiaalses tähenduses, Haldusakti mõiste, Haldusakti liigitus avalik haldus materiaalses tähenduses realiseerub läbi organisatsiooni, seadusele allutatud tegevus(seadusega tetermineeritud- toimub seaudse alusel ja seaduse täitmiseks). 1) tugevalt seotud Seadusandja on suhteliselt palju ise ära otsustanud, milline on halduse poolt sooritatud toiming, kelle poolt ja mis viisil tehakse, halduse organite kaudu on jäetud vähe otsustusruumi 2) nõrgalt seotud seadusandja on määratletud tegevusvaldkonna ja sisustatud eesmärgi e kuhu me tahame jõuda, see kuidas eesmärgini jõudtakse, säilitatakse halduse enese poolt (justiitsminister) 3) sidumata ehk seadusvaba haldus õigust ei looda, ei muutu (nt
· Seadus sisaldab alati õigusnormi. · Kõik teised ei pruugi õigusnormi sisaldada. 2. KONSTITUTSIOONILISED SEADUSED vastuvõetavad riigikoguliikmete häälteenamusega. · Presidendi valimine · Valitsuse seadus · Kodakondsusseadus · Eesti Panda seadus jne. 3. RAHVUSVAHELINE TAVAÕIGUS on PS tulenevalt meie korra lahutamatu osa. 4. SEADLUS vabariigi president annab seadlusi e. teatud tingimustel võib ta täita seadusandja rolli. · Juhul kui riigikogu ei saa kokku tulla. · Edasilükkamatud riiklikud asjad. · Dekreediandlus pole parlamentaarsele vabariigile iseloomulik. 5. SEADUS neid võtab vastu riigikogu · Seadusi iseloomustab: 1. materiaalsed seadus, mis sisaldab õigusnormi 2. formaalses mõttes seadusega on tegu, kui on läbitud formaalne tee, kuid üldkohustuslikke norme ei leia. · Vahel langevad kokku, vahel mitte; nt riigieelarveseadus 6
õiguskantslerist siis õiguskantsler nendele vastab. Peale seda õiguskantsleril on oma seisukohad, kus õiguskantsler seletab, miks seaduses on kirjas nii nagu on kirjas , miks peab käituma õiguspäraselt ja muudele teistele küsimustele. Üks viimastest seisukohtadest oli « tubakatoodete väljapanekukeelu põhiseaduspärasus.» kuupäevaga 12.07.2018. Seisukoha põhimõte seisneb selles, et oli otsustatud seadusandja poolt , et 01.07.2019 jõustub tubakaseaduse §-s 22 lg 31, mis keelab tubakatoote või sellega seonduva toote nähtava väljapaneku ja selle kaubamärgi esitlemise jaekaubanduse müügikohas ehk keelatakse tubakatoodete ja seonduvate toodete ning kaubamärkide müügikohtades eksponeerimine. See tähendab seda, et tavalistes toidupoodides , kioskites ja alkoholipoodides ja muudes harjumispärastes kohtades alates juulist 2019 inimesed rohkem ei saa osta tavapäraseid tubakatooteid
ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Taavi Käärid NARKOKURITEGUDE KOHTULAHENDITE JA SEADUSLOOME ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Marianne Paimre Tallinn 2010 Sissejuhatus Narkootikumidega seotud süüteod on kehtivas karistusseadustikus XII peatükis, rahvatervisevastaste süütegude alla. Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka mentaalset tervist kahjustava süüteona. Tegu on siis üldiselt inimese närvisüsteemi stimuleeriva ainega, mille tarvitamine mõjub uimastavalt ning lõppkokkuvõttes põhjustab sõltuvust, mis tihtipeale ilma vajaliku abi saamata lõppeb tarvitajale fataalselt ületoosiga.
vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikane õigusakti preambulit. 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Lünk on elujuhtumi lahendamiseks vajaliku õigusnormi puudumine. Lünkade täitmist nimetatakse vahel ka õiguse edasiarendamiseks või kohtulikuks õigusloomeks. Ehtsad lüngaga on tegemist siis, kui üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Näiv lünk ei ole tegelikult seaduse lünk ja seega ei tohi õiguse rakendaja seda ka ületama asuda kui lünka ei ole, siis ei saa seda ka
õigusi, näiteks edastada tõeseid andmeid ning teatada kõigist olulistest asjaoludest. Romaani-germaani õiguse perekond Romaani-germaani õiguse perekonnas põhineb õigus seadusel. Põhilist tähelepanu pööratakse õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õigus tekib läbi seaduse või muu õigustloova üldakti vastuvõtmise ja jõustumises. Seaduse rakendamine on seadusandja tahte elluviimine, mitte iseseisev õigustloov tegevus. Õigusteaduses pööratakse suurt tähelepanu abstraktsele õigusnormi struktuurile ja selle analüüsile, õigusnormide vaheliste seoste analüüsile ja seadusandja tahte väljaselgitamisele. Õiguse rakendamise küsimused ei ole õiguskorra seisukohalt eriti olulised ja nendega tegelevad praktikud. Romaani-germaani õiguse perekonda kuuluvad Mandri-Euroopa riikidel kõrval ka Ladina-Ameerika riigid, suur
Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda).
10.1 Grammatiline– lähtumine grammatika reeglitest, põhiline ja esmane tõlgendamine. Peab tundma üldkeelt ning erialakeelt ning tuleb arvestada, et keel on arenev nähtus ning võib aja jooksul muutuda. NB: Koma tähtsus lauses! 10.2 Süstemaatilis-loogiline – ühtegi õigusnormi ei saa võtta üksikuna, otsida tuleb seoseid. 10.3 Objektiiv-teleoloogiline – tähtis on kehtiv õigus- ja väärtussüsteem. Otsib seadusandja tahet või mõtet 10.4 Aalooline – Vaadata sündmust tema arengus. 10 a. Taguseid sündmuseid tuleb hinnata 10 aasta taguste õigusnormidega Tõlgendamisel ulatuse järgi liigitatakse: 10.1.1 Sõna-sõnaline ehk adekvaatne – hinnatakse täpselt nii, kuida kirjas on, kõige õigem tõlgendamine. Confidential SORAINEN – 3/13 – 10.1
10.1 Grammatiline lähtumine grammatika reeglitest, põhiline ja esmane tõlgendamine. Peab tundma üldkeelt ning erialakeelt ning tuleb arvestada, et keel on arenev nähtus ning võib aja jooksul muutuda. NB: Koma tähtsus lauses! 10.2 Süstemaatilis-loogiline ühtegi õigusnormi ei saa võtta üksikuna, otsida tuleb seoseid. 10.3 Objektiiv-teleoloogiline tähtis on kehtiv õigus- ja väärtussüsteem. Otsib seadusandja tahet või mõtet 10.4 Aalooline Vaadata sündmust tema arengus. 10 a. Taguseid sündmuseid tuleb hinnata 10 aasta taguste õigusnormidega Tõlgendamisel ulatuse järgi liigitatakse: 10.1.1 Sõna-sõnaline ehk adekvaatne hinnatakse täpselt nii, kuida kirjas on, kõige õigem tõlgendamine. Confidential SORAINEN 3/13 10.1
juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium. Selle eesistujaiks olid kõik liikmed kordamööda ühe päeva Sümposion ühised kodused pidusöögid koosjoomingud. Oli meeste omavaheline koosviibimine, kus tehti tähtsaid poliitilisi plane või lihtsalt filosofeeriti Türann võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada riigis kindla korra Nimed Drakon (621 eKr) aristokraatliku päritoluga Ateena seadusandja. Ta kodifitseeris u 621 e.m.a tavaõiguse, millega piirati omakohut, eriti karmid olid seadused, mis kaitsesid aristokraatide eraomandit Lykurgos (8/7 saj) legendaarne Sparta seadusandja. Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel või Kreeka eeskujul Sparta seadused. Perikles (u 495-429 Ateena kuulsaim riigimees. Vähendas aristokraatide võimu.
Kohustavad/Keelavad/õigustavad Konstitutiivsed määrab, kuidas õigussuhtes osalevate isikute tegevuse toimub e määravad kindlaks õigusaktis mõistete sisu, riigivõimu pädevuse ja võimu kasutamise tingimused, menetluse normid. Regulatiivsed õigusnormid ehk primaarnormid - on käitumisnormid, mis reguleerivad inimeste käitumist. Nad sätestavad, mida antud õiguslikku tähendust omavas olukorras võib ja peab tegema või tegemata jätma ehtne lünk - kui situatsion peaks olema seadusandja poolt reguleeritud, kuid ei ole. näiv lünk - seadusandja polegi kavatsenud teatud elulisi asjaolusid reguleerida. Siin õiguse rakendaja ei tohi seda ületama asuda Analoogia - ühe või paljude õigusliku tähenduega õigusnormide rakendamine mittereguleeritud või ebapiisva täpsusega regleeritud eluliste asajolude suhtes. Menetlusnorm - määravad ära, millised on menetlusnõuded . ( nt : "Enne haldusakti andmist
seadusega kooskõlla. Kui akt ei ole kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. 3. ÕIGUSKANTSLERI PRAKTIKA Nt: Seadus ei sätesta otsesõnu õiguskantsleri pädevust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus õigustloova akti andmata jätmise osas. Praktikas on Riigikohus õiguskantsleri õigust vaidlustada seadusandja tegevusetust sisuliselt siiski aktsepteerinud. Näiteks vaatas Riigikohus läbi õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseadusvastaseks erakonnaseaduse sätted, milles ei sätestatud tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle. Riigikohus leidis, et seadusandja tegevust, mille tulemusena on sätestatud regulatsioon, mis välistab õiguse või pädevuse kasutamise, saab üheaegselt käsitada nii
vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temalevajalikus suunas. Mandrieuroopas peetakse õiguse all silmas obj õigust. Objektiivne õigus* – kehtivate õigusnormide kogum (ainult kirjapandud õiguse allikad). Õigus subjektiivses mõttes – seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus. Tänapäevane arusaam õigusest on veel lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus. 5. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse-loomuõigus erinevus? Selgita!
käitumisele õigusega korrastatud inimkäitumise sfääris. Õigusteaduses on olulisel kohal õiguslik tegelikkus, kehtestatud või kujunenud käitumise mastaabid ja nende vastavus vähemalt eetilisele miinimumile. Alates XIX sajandi lõpust vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materjaalsetele. Õiguse kui normi kehtivus seatakse sõltuvusse tema loomise viisist. Õiguse sisu jäetakse tahaplaanile. XIX-XX sajandil oli loomise viis seotud eelkõige seadusandja tegevusega, positiivse õiguse loomisega-tegemist ei ole vastuoluga positiivse ja negatiivse vahel, vaid õiguse kehtivuse sõltuvusest e kehtima panemise teest. A.Comte- teaduslikud käsitluse don ainult väljaspool kogemust võimalikud. H-Kelsen- puhas õiguse õpetus-õigus peab olema puhas. Õigus peab olema puhas poliitilistest postulaatidest ja igat liiki väärtusotsustest. Kelsen ei pea neid teaduslikult põhjendatuteks. Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma
vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Selline peab välja nägema tegelikkus; see on seaduses kirja pandud. Õigusnorm kirjeldab meile olukorda, mille saabumisel saabub õiguslik tagajärg. Eluliste asjade kirjeldus õigusnormis, mille on seaduslooja valinud - see ongi abstraktne faktiline koosseis. Abstraktne - see on välja valitud pidades silmas ÜLDISTUST. Neid elulisis asjaolusid, mis seadusandja õigusnormis esitab, neid nimetame jba JURIIDILISTEKS FAKTIDEKS (Tegelikkus, mille seadusandja kirja paneb). Juriidilise fakti esinemine seob endaga õiguslikud tagajärjed! Kui oleme sattunud abstraktses faktilises koosseisus kirjeldatud situatsiooni; juriidiliste faktide maailma, siis selles situatsionid järgnevad teatud õiguslikud tagajärjed, kujuneb kord. Õigusnormi kontekstis nimetatakse seda õigusnormi hüpoteesiks. Elulised asjaolud, mis on
Täidesaatvad organid tohivad sekkuda kodaniku ellu kui nad on selleks volitatud. Seadustest kinnipidamine on oluline. Õigusliik kaitse sõltumatute kohtunike poolt ..see peab garanteerima seaduslikkuse printsiibi täieliku realiseerimise. Põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine Riigivõimu sekkumine isikuu ellu on piiratud Formaalne õigusriik-seadusriik Õigusriigi materiaalsed tunnused Käsk austada ja kaitsta järjekindlat inimväärikust; ülipositiivse õiguse tunnustamine; seadusandja seotus konstitutsiooniga. Inimväärikuse austamise ja kaitse käsk Õigus on alati seotud inimesega. Õiguskorra kõige väiiksemadki osad hinnatakse inimväärikusel põhinevate väärtussüsteemide alusel. Ülipositiivse õiguse tunnustamine Materiaalse õiguse doktriin tunnustab olulise osa põhiõiguste ja vabaduste ülipositiivset iseloomu. Seadusandja seotus konstitutsiooni ja ülipositiivse õigusega. See realiseerub täielikult kohtuliku kontrolli võimalusega.
Sama põhimõte kehtib ka ühepoolsete tehingute (nt taganemisavaldus siin näiteks töösuhte ülesütlemise avaldus ) suhtes kui see on adressaadini jõudnud, muutub see kehtivaks ning sellest taganeda ei ole võimalik. Vormilt võib-olla tahteavaldus nii suuline kui kirjalik ( notariaalne, lihtkirjalik jms ) , sh elektrooniline. Suulise tahteavalduse puhul , eeldatakse, et see peab olema selline, et kohalviibija on suuteline seda mõistma. Tehingu vormi kohta on seadusandja sätestanud oma reeglid, sellest sõltub tahteavalduse juriidiline kehtivus-siduvus. Üldreeglina kehtib tehingu sisu kohta vormivabadus. Tehing võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seaduses ei ole ettenähtud tehingule kohustuslikku vormi. Tahteavaldusi on võimalik teha kõigil õigussuhte subjektidel. Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised või juriidilised isikud (seaduse alusel loodud õigussubjektid). Juriidilist isikut võib liigitada: 1
10. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid 1. Grammatiline tõlgendamine 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine 3. Ajalooline tõlgendamine 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist lähtuv tõlgendamine 11. Lüngad õiguses ja nende ületamine kehtiva õiguse lünga all mõistame neid juhtusi kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähtust kuid ebapiisavalt. Seadusandja ei ole suutnud ettenäha kõiki tüüpilise juhte ühiskonnas. Lünkade ületamiseks kasutatakse analoogiat. 12. Õiguse realiseerimise viisid 1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine (seisneb õigusnormide täitmises, subjekt käitub kooskolas õigusnormi nõuetega, täitab oma õigusike kohustusi, ei astu üle õiguslikest keeldudest kujutab subjekti õiguspärast käitumist, mis ei kutsu esile õiguslikke tagajärgi)
ning eesmärgi. Seega on ülimalt oluline, et ka uuritava õigustloova seaduse õigusnormid sisaldaksid ülipositiivse õiguse põhimõtet. Kõige optimaalsem oleks kontrollida karistusseadustiku eriosas sisalduvate sanktsioonide vastavust ülipositiivsele õigusele, kas õiguskaitsvates normides sisalduv õiguslik tagajärg arvestab ülipositiivse õiguse põhimõtteid või mitte. Autor, uurinud KarS'i, tõdeb, et loomuõigust on karistuste määramisel seadusandja poolt järgitud ning see väljendub mitmeti: 1. seadusandja on eraldanud süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks, millest tulenevalt on arvestatud karistuse liigi ja määraga. 2. seadusandja on välja toonud erienvad süüteod, mis tähendab, et tõsisema süüteo, näiteks inimesuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude eest on ettenähtud tõsisemad karistused, kui näiteks intellektuaalse omandi vastaste süütegude eest. 3
Juutide usk ja kombed Judaism See on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Tugineb Tanahile e Vanale Testamendile ning Talmudile (pärimuste kogumik). Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Juutide jumalat kutsutakse Jahveks. Mooses Oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja. Ta sõlmis lepingu Jumalaga ning tõi juudirahvale „Kümme Jumala Käsku“. Vana Testament – ristiusu Piibli vanim osa On juutide pühakiri, mis sisaldas Iisreali rahva pärimusi, seadusi ning õpetusi Jahvest. Seda peetakse judaismi aluseks. Kombed Väga tähtis on Sabati e. hingamispäeva tähistamine. Seda tähistatakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete reeglite järgi.
õiguskorras, sest isikul puudus avaliku võimu poolse vabaduse piirangu vastu õiguskaitse võimalus. Tagatud õiguslik vabadus on õigusnormiga tagatud luba midagi teha või tegemata jätta. Tagatud negatiivse õigusliku vabadusega on tegu siis, kui on olemas norm, mis garanteerib selle vabaduse, mistõttu peab avalik võim vabaduse piiramiseks asuma piirangut õigustama. Kui tagatis on sätestatud põhiseaduses ja on olemas tõhus õiguskaitsevõimalus, siis toob see endaga kaasa õiguse ka seadusandja vastu. PS põhivabadused on tagatud vabadused, st PS sisaldab õigusnorme, mis keelavad avalikul võimul vabadusi põhjendamatult piirata. Sellele keelule vastavad põhivabaduste kandjate subjektiivsed õigused sellele, et avaliku võimu kandja neid vabaduse teostamisel põhjendamatult ei takista. Põhivabadus on negatiivne, õiguslik ja tagatud vabadus. Põhivabadus ja vabaduspõhiõigus on sünonüümid. Iga põhivabadus koosneb kahest elemendist: õiguslikust loast midagi teha
· Tavanormid kõige vanem. Saanud inimestele harjumuseks, tavaks. Nt teretamine. · Moraalinormid hinnangulise sisuga. Nt kas enne peaks teretama mees või naine. Inimesed saavad sellest erinevalt aru. · Religiooninormid · Korporatiivsed normid ühiskondlike organisatsioonide normid. · Õigusnormid ei erine olemuselt teistest sotsiaalsetest normidest. Kokkuleppimisprotsess, konvensionaalne norm. Formaalselt lepib kokku Riigikogu, seadusandja. · Kui me end ei alluta, siis korda ei ole. Normide järgimise garanteerimine. Kes lepib korras kokku, peab olema lõppastmes võimaline selle korra ka tagama. Järgneb kokkulepitud tagajärg. · Ainekava normdokument, mis on aluseks meie koostööle. Õiguse entsüklopeedia teemad · Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste · Õiguse allikad · Õigusnormid · Riik · Õiguskorra struktuur
vaarao peres. Ethioopia printsessi Farbis Mooses pidi Egiptusest põgenema Midjani maale. Preester Jethro tütar Zipporah. Mooses ajas oma äia karja kõrbe taha Hoorebi mäe juurde. Seal ta silmas kummalist põlevat kibuvitsapõõsast. Siis kohtus Mooses oma esiisade Jumalaga, kes tegi karjasest Iisraellaste vastupanu juhi. Mooses juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Mooses on oluline prohvet nii judaismis, kristluses kui ka islamis. On vaieldav, kas Mooses oli reaalne isik ja kas ta on seotud iisraellaste väljarännuga Egiptusest. Ajaloolased vaidlevad nii väljarännu aja kui ka rännumarsruudi üle.
taastada osa Rooma impeeriumi hiilgust vallutades nii Apeniini poolsaare kui osa Põhja-Aafrikast. 2. Bütsantsil tuli vastu seista araablastele, lõunaslaavlastele, langobardidele, bulgaarlastele ja türklastele. Armee efektiivsus tagati sõjaväe tugevdamisega ja vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4. Riik sekkus eraettevõtlusesse, et tagada kaupade kvaliteet ja kõrged kaupade hinnad. Seepärast pidid kaupmehed ja käsitöölised koonduma kolleegiumidesse, mis vastas riigi ettekirjutustele. Riik kehtestas hinnad ja laenuprotsendid. Kaupmeestelt nõuti ka ametieksami sooritamist. 5
Kas ükskõiksus on kuritegu? Kas ükskõiksus on kuritegu? See on üks teemadest, millele ühtset vastust anda ei saa. Kas ükskõiksus, mis on tegelikult inimese emotsionaalne seisund, saab olla vastuolus seadusega? Me elame 21. sajandil ning meil on voli mõelda kõigele ning tunda ja väljendada oma tundeid täielikult. Tegelikult sätestab seadusandja, et pealtnägija on kohustatud abitut hädalist aitama või vähemalt kutsuma kohale päästeameti. Kas kõik seda ka teevad, on omaette teema. Näiteks eesti rahvas pelgab astuda kontakti võõraste inimestega – nende ülesanne on liikuda punktist A punkti B ning nad ei lase mistahes koperdaval vanaeidel või röövi ohvriks langenud noormehel enda trajektoori rikkuda. Jah, see on ühiskond, kus me elame. Üldiselt on kuritegelik ükskõiksuse tagajärg
normid, millele tuginedes juhitakse kohtuprotsessi käiku. Samasse rühma kuuluvad ka dokumentide vormi, tõendeid ja hagimenetlust puudutavad normid. HMS 14 Legaalsed formuleeringud - Õigusnormid peavad selleks, et kehtida kindlaks määramata arvu tulevaste juhtumite suhtes, olema sageli väga abstraktselt sõnastatud. Seeläbi tekivad määratlemata õigusmõisted, mille mõtte peab sisustama alles õiguse rakendaja. Seadusandja aitab õiguse rakendajat osalt, defineerides ise tähtsad mõisted. HMS 51; TsÜS 24 · Kaalutlusnormid- sellesse rühma kuuluvad nn üldklauslid, milles juriidilised faktid on täpsustamata. Viimase aja areng Lääe tööstusriikides ja Põhjamaades on tinginud ka kokkuleppe-ehk kohandamisnormide andmise. Nendega taotletakse nõrgema osapoole kaitsmist. Leppelised normid sunnivad uuesti hindama seadusandja ja seaduse rakendaja rolli
väärtuste hoidmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides. Sammuti Oliver Kaski arvates on raviasutusse või kainenemisele toimetamine ja joobe tuvastamise kord on valdkonnad, mis praegu teistes seadustes sellisel tasemel reguleeritud ei ole, kuid mida erinevad asutused siiski peavad tegema. Ülesanne 3. […] Õigusteadlased Kalle Merusk ja Raul Narits on samuti väljendanud seisukohta, et “Eesti Pangale seadusandja poolt nimetatud õiguse andmine on problemaatiline, kuna see ei tulene otseselt ega kaudselt põhiseadusest ning määruste adressaatideks on panga suhtes nn kolmandad isikud” 1 Lasse Lehis on seisukohal: “Eesti Pangale põhiseadusega antud funktsiooni – raharingluse korraldamist ning Eesti krooni kursi stabiilsuse tagamist – on võimalik täita ka ilma üldaktide andmise õiguseta. … Seega võib väita, et põhiseadusest ei tulene Eesti Panga õigust anda kolmandatele isikutele
Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kolleegium järjestikuliselt kolmel astmel kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses e. mõõdukust". Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Sobivus tuleb tuvastada seadusandja perspektiivist seaduse vastuvõtmisel lähtudes seadusandja teadmiste tasemest seaduse vastuvõtmise hetkel. Pärast seaduse vastuvõtmist päevavalgele tulnud tõsiasjad arvesse ei tule. Vajalik on abinõu, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes
Miks peetakse Periklese valitsemisaega Ateena demokraatia hiigelperioodiks? Algselt oli Ateena polis korraldatud üsna aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatide hulgast pärinevatele riigiametnikele ka nõukogule ning rahvakoosolekul puudus tegelik tähtsus. Aastal 594. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Ka rahvakoosoleku tähtsus hakkas järk-järgult suurenema. Solon keelas seadusega ka Atika elanike orjastamise. 5. sajandi keskel seisis riigi eesotsas Perikles (495 eKr 429 eKr). Ta oli hea kõnemees ja ei püüdnud kunagi rahvale meeldida, kuid rahvas käis ise ta järel. Ta võttis harva sõna
piirkondi ühendavad suurriigid. Esimene impeerium oli Akadi riik, mille rajas 24. saj eKr semiidi soost valitseja Sargon. Uue impeeriumi- nn Vana- Babüloonia riigi- rajas 18.saj eKr Hammurapi. 7. saj lõpus läks enamik Assüüria valdusi nn Uus- Babüloonia riigi koosseisu. Selle kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II on ajaloos tuntud eelkõige suure ehitajana. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Mesopotaamias oli linnatsivilisatsioon. Seal paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Hammurapi seadused jagasid Mesopotaamia elanikkonna õiguslikku seisusse: · Kodanikud · Sõltlased · Orjad
Platon 5-4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi"Kratilos". Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) loomuse järgi, Hermogenes kokkuleppe järgi agoonia võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seaduseid vastavalt loomusele.. semiootilised traditsioonid jätkusid nii antiigiajal kui keskajal pärast platonit tuleb nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks. aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas
· kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt Õigusriigi formaalsed tunnused: · võimude lahusus (riigivõim on üks tervik, kuid ta väljendub eri vormides (käsk kolme riigivõimu organisatsiooniliseks lahutamiseks) **seadusandlik võim **täidesaatev võim **kohtuvõim Õigusriigi materiaalsed tunnused: · käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust · "ülipositiivse" õiguse tunnustamine seadusandja seos konstitutsiooniga Põhiseaduse tähtsus - Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. Valimised demokraatlikus ühiskonnas (tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, hääletamist mõjutavad tegurid) - Dem. valimised -> vabad - kõikidel kodanikel õigus hääletada; õigus valida
õiglane õigusemõistmine. · Õiguse ja õigluse teeb keeruliseks asjaolu, need mõisted on mitmetahulised. · Mandri Euroopa õiguse väljendusvormiks on seadus, õigus väljendub seaduses. · Eri õiguspiirkondade õigussüsteemides on erinev õigusloome, samuti õiguse rakendamise protsess. · Mida õiglasem on seadusandja, seda enam tema arusaam õiglusest vastab rahva õigustundele. · Õigluse rakendaja seab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadustest ning ta ei saa neid kriteeriume eirata. · Seega määrab Mandri - Euroopa õigussüsteemides õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu põhiliselt seaduseandja. · Anglo ameerika rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse
Kui täi- tevvõim ei tee õiguskantsleriga koostööd või torpedeerib koguni õiguskantsleri uurimistööd, ei jää õigus- kantsleri sõltumatusest suurt midagi järele.*54 Et tagada õiguskantsleri sõltumatus täitevvõimust, võiks kaaluda sätestada õiguskantsleri seaduses täitevvõimu organite üldine ametiabi kohustus. Sõltumatusel seadusandlikust võimust on kolm tahku. Esiteks tähendab see seda, et seadusandja on ko- hustatud põhiseaduse § 144 alusel võtma vastu seaduse, mis võimaldab õiguskantsleril efektiivselt täita talle põhiseadusega pandud ülesandeid, s.t loob seaduslikud alused ja menetluslikud garantiid. Kui õigus- kantsleril on oma ülesande täitmiseks vaja piirata mõnda põhiõigust, siis peab selleks olemas olema piisav seaduslik alus.*55 Teiseks tähendab sõltumatus seadusandlikust võimust seda, et seadusandja ei tohi piira-
8 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 9 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 10 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 107 Antud seaduses on seletavateks normideks näiteks §1 (3); §3. Viitavad õigusnormid on näiteks §30 (1); §31 (2) ning §33 (2). Tubakaseaduses on definitiivseteks normideks näiteks §2 ning §7. Blanketseteks normideks võib lugeda näiteks §1 (2); §3 (3); §18 (1). 5. Milline on seadusandja poolt mõeldud akti õiguslik ideoloogia? Õigustloova akti õiguslik ideoloogia on tavaliselt sätestatud deklaratiivse õigusnormi näol seaduse esimeses paragrahvis eesmärgina või reguleerimisala ühe osana. Käesolev seadus sätestab tubakatootele ja selle pakendile kohaldatavad nõuded, tubakatoote käitlemisele esitatavad erinõuded, spondeerimispiirangu ja tubakatoote müügiedenduse keelu ning keelud ja
üksikinimese. –üksikisikust saab õiguse lähtepunkt. Valgusajastu-algn Rooma õigusele- inimene /tark/mõistuslike individuaalhuvide järgija, mõõdupuu huvi ja võim. Kollektiivinimene 20 saj. inimest juhib keskkond, kollektiivne suhe. Reeglid/ printsiibid kehtivad alati, neid ei pea kirja panema. Objektiivne õiguse-kehtivate ÕN kogum, mis väljendavad üldist huvi (ultima ratio )+ vaadatakse, et see huvi saaks kaitstud. Subjektiivne õigus- kui üksikisikule seadusandja poolt tagatud käitumisvõimaluste kogum. Positiivne õiguse. kirjutatud õigus (ius scriptum) ÕN, mida seadusandja kehtestab. Ius non scriptum- õiguse metanormid, reeglid, mida ei panda kirja aga mida peab järgima. ÕN-üldise iseloomuga käitumisreegel, täitmiseks üldkohustuslik, formaalselt määratud, loogika/õigekirjareegleid arvestades kirja pandud. ÕN struktuur- Kui A siis B, vastasel juhul C. A-hüpotees- normis kirjeldatud käitumise eeldus
arvestama põhimõttega – igaühele oma. 3. eesmärgipärasus Õigus on suunatud korra ja julgeoleku loomisele inimkäitumises. Eesmärk on väljendatud õigusnormides. Eesmärgipärasuse saavutamiseks peab silmas pidama eelnevalt mainitud kahe elementi. 1.6. Tänapäevane õiguse mõiste Mandrieuroopas peetakse õiguse all silmas obj õigust. Objektiivne õigus* – kehtivate õigusnormide kogum (ainult kirjapandud õiguse allikad). Õigus subjektiivses mõttes – seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus. Tänapäevane arusaam õigusest on veel lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. 1.7. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus ei pruugi olla alati õige õigus ehk ei vasta subjekti soovidele, kuidas mõni protsess kulgema peaks
2. Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 3. Kirjeldavad 4. Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida 5. mitmetimõistmised. Määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla: 1. Absoluutselt määratletud Täpselt ja ammendavalt on antud poolte õigused ja kohustused. 2. Suhteliselt määratletud Seadusandja kehtestab poolte jaoks käitumise üldised raamid, mille sees pooled võivad oma õigusi ja kohustusi ise täpsustada. 3. Alternatiivsed Subjektidel lubatakse valida kahe või rohkema käitumise vahel. Dispositsiooni iseloomu järgi: 1. Imperatiivsed Subjektile tehakse kohustuseks teatud viisil käituda, ei lubata kõrvale kalduda. 2. Dispositiivsed Annavad suhte subjektidele võimaluse teataval määral kindlaks määrata oma
*KEERULINE *ALTERNATIIVNE DISPOSITSIOON *LIHTNE *KEERULINE *ALTERNATIIVNE SANKTSIOON *LIHTNE *KEERULINE *ALTERNATIIVNE Hüpotees- eluliste asjaolude kirjeldus, mille seadusandja on tegelikkusest välja valinud, transformeerinud õiguskeelde ja kirja pannud õigusnormis (juriidiline asjaolu). Lihtne hüpotees- seadusandja on tegelikkusest välja valinud 1 elulise asjaolu, fikseerinud selle ja sellest ühest piisab õigusliku tagajärje saamise jaoks. Keeruline hüpotees- seadusandja on tegelikkusest valinud 2 või enam asjaolu, fikseerinud, õigusliku tagajärje saamiseks peavad nad esinema koos. Vaja on kumulatiivne efekt.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on esitanud omalt poolt õiguse tõlgendamise klassikaliste viiside täieliku kataloogi, nimetades grammatilist, süstemaatilis-loogilist, ajaloolist ning objektiiv-teleoloogilist tõlgendamist. Selle kataloogi eeskujuks on 20. sajandi teisel poolel Saksamaal mõjukas olnud Karl Larenzi tõlgendamiskriteeriumite kataloog, kuhu kuuluvad sõnatähendus, seaduse tähendusseosed, ajaloolise seadusandja eesmärgid ja ettekujutused ning objektiiv-teleoloogiline kriteerium. Tähtis on mõista, et seaduste tõlgendamisel ei ole võimalik lähtuda ette kindlaksmääratult üksnes teatud ühest tõlgendamismeetodist ja üksnes teatud pragmaatilistest kaalutlustest, vaid konkreetse kaasuse lahendamisel tuleb tõlgendamisjuhu esinemisel rakendada võimalikult kõiki asjakohaseid tõlgendamisargumente. Grammatiline tõlgendamine
Selle teooria kohaselt on loomuõigus sõltumatu seadusandlikust fiat'ist, eksisteerides isegi juhul kui me eeldame, et Jumalat pole olemas. John Locke'i sõnastatud loomulike õiguste teooria kasutati nii Ameerika kui ka prantsuse revolutsiooni käigus. Teooria järgi on indiviididel inimõigused nende sotsiaalse ja ratsionaalse olemuse tõttu [Zajadlo 2001, lk 25]. Õiguspositivism lükkas tagasi sünnipärase loomulike õiguste idee ning ainsa õiguse allikana tunnistati riikliku seadusandja tahet. Marxi teooria üldine eeldus, et inimõigused toetuvad teatud ajaloolise kategooriana esinevatele ühiskondlikele suhetele, ei anna piisavalt alust universaalsetele inimõigustele, sest ta käsitleb inimesi vaid kui hic et nunc. Marx ei arendanud kasutatud mõistet ,,tegelik inimene". Õiguse sotsioloogilises koolkonnas öeldakse loomupäraste õiguste kui ka õiguste analüütiliste koolkonna apriorismidest. Selle teooria järgi
probleemide suhtes. Riik on kohustatud tegelema selliste probleemidega nagu vaesus, tööpuudus, tervishoid ja keskkonnakaitse. Riigi kohustus on hoolitseda igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas isegi kui võrdsusõigused iseenesest tagavad õigusliku võrdsuse, nõuab sotsiaalriigi printsiip, et riik arvestaks võrdsuse tagamisel tegelikkuses eksisteeriva ebavõrdsusega. Samas riigi abi ulatus, liigid ja abi saamise tingimused on vähemalt teatud osas seadusandja määrata. Küllaltki madalad sotsiaaltoetused ja kindlustushüvitised võivad olla Eesti kontekstis õigustatud. Oma roll on määrata perekonnal (Põhiseadus § 27 lg 5: ,,Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest"). Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb muu hulgas riigi õigus ja kohustus põhiõiguste piiramisel arvestada sotsiaalsete küsimustega. Sotsiaalpoliitiliste eesmärkide saavutamine on seega täisväärtuslik õigustus põhiõiguste piiramisele
põhiõigused) . 1. Mida tähendab juriidiline kohustus? Selgita! Juriidiline kohustus on õigussuhte kohustatud poolele objektiivsest õigusest tulenev temale kuuluv ja vajalik käitumine. Juriidiline kohustus lasub kohustatud subjektil, garanteerides kellelegi teisele subjektiivset õigust. Juriidiline kohustus tuleneb samuti objektiivsest õigusest, ja on mõeldud subjektiivse õiguse realiseerimiseks. Nii peab ka seadusandja objektiivse õiguse loomes, kirja pannes sümpaatseid subjektiivseid õiguseid, mõtlema, kes garanteerib selle subjektiivse õiguse. Lõppastmes peab selle subjektiivse õiguse garanteerima ka riik ise. 1. Mida tähendab õiguse subjekt? Selgita! Õiguse subjekt on isik, juriiidiline või füüsiline isik, kes saab olla õigussuhte üheks pooleks ning kes saab kanda õigusi ja kohustusi. 1. Mida tähendab õiguse objekt? Selgita!
saavutatavad positiivsed tulemused. Kaalutlusreeglid: diskretsiooni piirid kaalutlusnormiga antud volituste piire asutus ületada ei tohi. diskretsiooniõiguse kasutamise kohustus sõltuvalt konkreetsel juhtumil kehtivast regulatsioonist on asutus alati kohustatud, kas omal initsiatiivil või puudutatud isiku taotlusel, kaaluma talle antud õiguste kasutamist. diskretsiooninormi eesmärgi arvestamine ametnik peaks endalt küsima, miks seadusandja on andnud talle õiguse haldusakti andmist kaaluda. oluliste asjaolude arvestamine asutus peab kaalutlusotsuse tegemisel arvestama kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente. keeld tugineda asjassepuutumatutele kaalutlustele meelevaldsed asjaolud, mis kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole, ei tohi asutuse otsust mõjutada. kuritarvitamise keeld kaalutlusõiguse kuritarvitamine on see, kui meelevaldne või lubamatule
See tugineb Vanale Testamendile ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Üks eesisadeks on Aabraham. Ta oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamias Tõotatud Maale. Teiseks eesisaks on Jaakob, kes võitles Jumalaga ja sai nimeks Jisrael. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), neviim (prohvetid) ja ketuvim (kirjad). Teadaolevalt, andis Jumal Moosesele Siiani mäel seaduse, mida hakati tundma
lihtsõnalise sõnastuse võimalikult ühtlast kohaldamist. Printsiibiargumendid, kogu õigussüsteemsi kehtivad teatud üldised pühimõtted. Seaduse sätteid tuleb tõlgendada selliselt, mis annavad nendele üldisele õigusprintsiipidele maksimaalse kehtivuse. Kuid samas tuleb arvestada nende printsiipide omavahelist tähtsust. Ajalooline argumentatsioon uurib sätte tekkelugu. Nii on võimalik välja selgitada seadusandja tahet. Teleoloogilised argumendid, seaduse eesmärk kaasa aidata konkreetse normi või kogu seaduse eesmärgi paremele saavutamisele. Tuleb selgitada välja kõigepealt seaduse eesmärk kas subjektiivse või objektiivse teooria kaudu. Subjektiive teooria otsib seadusandja eesmärki, mida taheti seadusega tema vastuvõtmise hetkel saavutada. Vastandina subjektiivsele teooriale lähtub objektiivne teooria ideaalsest ratsionaalsest ja objektiivsest seadusandjast
Selliselt mõistetud määrusandlusõigus võimaldab kõnelda maa ja rahva iseseisvusest halduslikus ehk kogukondlikus mõttes ning kogukondlikes asjus oli Eesti iseseisvus tõesti väga täielik. Siiski oli too õiguskord oma käepärastolevate vahenditega suuremate rahvuslikkude sihtide taotlemiseks vägagi puudulik, sest kogukondliku iseseisvuse ajastul Eestile oli põhiseaduseks ikkagi endise Vene tsaaririigi põhiseadus. Tsaaririigi seadusandja oli ühtlasi ka Eesti seadusandja ning seetõttu omas Eesti tegutsemisvabadust üksnes Vene kõrgemate riigiaktide raames. 5 Autonoomse Eesti kõrgeimaks esinduskoguks ning otsustavaks ja korraldavaks organiks oli Maanõukogu, mis moodustus maakondade ja linnade poolt valitud saadikuist – nõunikest. Maanõukogu teostas parlamentlikke funktsioone ühekoja-süsteemil. Ta valis oma täitvaks
annaabi.ee 
