Õigusvastaste tegude puhul ei vii subjektid oma käitumist vastavusse õigusnormidega. Juriidilised teod võivad olla õiguse subjektide käitumise individuaalaktid, mis on otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Alati pole individuaalaktid suunatud tagajärje saavutamisele, sellist käitumist nimetatakse juriidiliseks tegevuseks. Juriidilisi fakte võib liigitada ka õigusliku tagajärje iseloomu alusel. Õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad. Õigustmoodustavad juriidilised faktid kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise konkreetsetel õiguse subjektidel. Tegemist ei ole õiguse loomisega. Õigustmuutvad juriidilised faktid muudavad juba olemasolevaid subjektiivseid õiguseid või juriidilisi kohustusi. Teatud muudatusi tuleb näiteks töölepinguseaduses töölaadi või töö keerukuse osas käsitleda õigustmuutvate juriidiliste faktidena
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„et...
ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN stru...
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees.............................................................................
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes. Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete regul...
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid,...
Õigusvastaste tegude puhul ei vii õiguse subjektid oma käitumist vastavusse õiguse ettekirjutusega. Juriidilised teod võivad olla ka käitumise individuaalaktid otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisel, nt tsiviilõiguslikud tehingud. Ka juriidiline tegevus. Juriidilisi fakte võib liigitada ka selle õigusliku tagajärje iseloomu alusel, mille nende esinemine kaasa toob. Juriidilised faktid on õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad. Õigustmoodustavad juriidilised faktid kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise konkreetsetel õiguse subjektidel. Tegemist ei ole mitte õiguse loomisega, vaid õigustmoodustava elulise asjaoluga õiguse subjekti jaoks, kes on sattunud asjaolus kirjeldatud olukorda, nt tsiviilõiguslik tehing. Õigustmuutvad juriidilised faktid muudavad juba olemasolevaid subjektiivseid õigusi või juriidilisi
II Õigustkaitsvad normid. Kui HÜPOTEES siis DISPOSITSIOON. Kui HÜPOTEES vastasel juhul SAKNKTSIOON. Kui piirialase koostöö küsimused ja piirivalvejuhtumid ei leidnud lahendamist Eesti piiriesindaja osavõtul, tehakse seda diplomaatiliste kanalite kaudu. –ÕIGE NÄIDE! JURIIDILINE FAKT Eluline asjaolu, mille esinemisega kaasnevad juriidilised tagajärjed. Juriidiliste faktide liigid 1.Sündmused ja teod / alus: seotus teadvuse ja tahtega/ 2.Õigustmoodustavad, õigustmuutvad, õigustlõpetavad /alus: õigusliku tagajärje iseloom/ Täielikud ja mittetäielikud õigusnormid 1. Täielikud õigusnormid toovad kaasa vahetult õigusliku tagajärje. H + D (hüpotees + dispositsioon) H + S (hüpotees + sanktsioon) 2. Mittetäielikud õigusnormid toovad kaasa õigusliku tagajärje koos täielike õigusnormidega. Õigusnormi struktuuriosade liigid HÜPOTEES * LIHTNE *KEERULINE
tahtega, siis jagunevad nad sündmusteks ja tegudeks. Sündmused on sellised juriidilised faktid, mille saamumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest. Sündmus kui juriidiline fakt on ka inimese loomulik surm. Teo on aga uriidilised faktid, mis on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest. Teod võivad olla kas õiguspärased või õigusvastased. Juriidilised faktid on õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad. Üldised tunnused Norm on üldise määratuse järgi reegel, juhis või mall. Sotsioloogia seisukohalt on norm ühiselule omane käitusmreegel, mille abil inimesed püüavad mõjutada ükstesie tegevust. Norme võib liigitada selle järgi, missugusele alale nende mõju on suunatud: loogika ja matemaatika normid; esteetika normid; kombestiku normid; usunormid; moraalinormid; õigusnormid. Nõuded normidele: 1) ametivõimude kasustused 2) abstraktsed, sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid 3)
Nt kinnisomand võib lõppeda kinniasja täieliku hävimisega; inimese surm, see toob ju kaasa juriidilised tagajärjed. Teod on juriidilised faktid, mis on seotud inimese teadvusea ja tahtega. Me saame ise aru, mida me teeme. Pidades silmas tervet vaimset tervist. Teod võivad olla õiguspärased ja õigusvastased. Erialakirjanduses räägitakse ka sellistest tegudest, mida tähistatakse juriidilise tegevusena. · Õigustmoodustavad, õigustmuutvad, õigustlõpetavad / alus: õigusliku tagajärje iseloom õigustmoodustavad juriidilised faktid tähendavad seda, et õiguse subjektidel selles olukorras, millest räägib juriidiline fakt, tekivad õiguse subjektidel subjektiivsed õigused või juriidilised kohustused. NB! See ei ole õiguse loomine. Õigus on juba loodud, juriidiline fakt on juba olemas. See on juriidilise fakti liik. Õigustmuutvad võivad olla juriidilised faktid siis, kui nad milleski teatud ulatuses muudavad juba
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ...
o Õigusvastased Kriminaalõigusrikkumine ehk kuritegu. Haldusrikkumine kuriteo osa. Distsiplinaarõigusrikkumine hõlmab avalikteenust. Era ehk tsiviilrikkumine tegevus-tegevusetus; tahtlus-tahtlusetus. Tagajärgede järgi, millised kutsub esile juriidilised faktid on õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad (nt. Üürilepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine) Juriidiline fakt jaguneb mahui järgi: · Lihtfaktid üks juriidiline fakt. · Liitfaktid 2 või enam juriidilist fakti ehk juriidiline koosseis. · Juriidiline e faktiline koosseis. Juriidiliste sündmuste ja tegude vahepeal on olemas liigitusi, mis eristab: · Absoluutsed orkaanid, loodusõnnetused
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................
TÜHISTAMISE MATERIAALSED JA FORMAALSED EELDUSED: Tühistamise materiaalne eeldus: seadusest tulenevate eelduste, mis annavad, õiguse tehingu tühistada, täitmine Tühistamise formaalne eeldus: õigeaegse tühistamisavalduse tegemine (TsÜS §99 ja §98) On erandeid, mil tehingut ei saa tühistada (nt abielu, testament, juriidilise isiku organite otsused). Vahel on tehingu kehtivus tühistamise asemel allutatud kohtulikule kontrollile. Tühistamise tähtajad on õigustlõpetavad tähtajad. EKSIMUS (TsÜS §92-93): Eksimus on TsÜS §92 lg1 kohaselt mis tahes ebaõige ettekujutus tegelikest (faktilistest) asjaoludest Tühistamisõigus on olemas ainult siis, kui: 1) eksimus oli oluline: isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks eksimuse aluseks olnud asjaoludest õiget ettekujutust omades tehingut üleüldse teinud 2) esineb üks TsÜS §92 lg3 asjaolu: eksimuse tekitas teine pool; teine pool kasutas tehingut tühistada
sündmuse algust, kui lepingust ei tulene teisiti Oluline: millal on tähtaja viimane päev. 24 TsÜS §136 lg 8 kui tähtaja viimane päev saabub puhkepäevale, siis lükkub tähtaeg esimesele tööpäevale. Suuresti taandub sellele millal on algus ja millal on tähtaja lõpp. (eriti oluline hagiaegumise tähtajal, või õigustlõpetavad tähtajad.) Hagi aegumine Hagi aegumise mõiste Hagi aegumise tähtajaks on mingi ajavahemik, mille kestel riik tagab hageja nõude kaitse. Aeg, mille kestel on võimalik pöörduda kohtusse ja on garanteeritud kohtulik kaitse ( kohus vaatab selle hagi läbi!) . Juhul kui Hagiaegumise tähtaeg on möödunud, siis see ei lõpeta nõuet, küll võib teine pool tugineda aegumisele ning sel põhjusel jäetakse hagi rahuldamata.
Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus? 1) Juriidilise fakti seotuse alusel subjekti tahtega: sündmused (tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest) ja teod (tegelikkuses aset leidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, jaguneb õiguspärane ja õigusvastane tegu. 2) Õiguslike tagajärgede järgi: õigustloovad, õiustmuutvad ja õigustlõpetavad juriidilised faktid. 3) Juriidilise fakti struktuuri järgi: lihtfakt (kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje), liitfakt (sisaldab ühes käitumisaktis samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge), juriidiline ehk faktiline koosseis (avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes).
Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus? 1) Juriidilise fakti seotuse alusel subjekti tahtega: sündmused (tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest) ja teod (tegelikkuses aset leidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, jaguneb õiguspärane ja õigusvastane tegu. 2) Õiguslike tagajärgede järgi: õigustloovad, õiustmuutvad ja õigustlõpetavad juriidilised faktid. 3) Juriidilise fakti struktuuri järgi: lihtfakt (kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje), liitfakt (sisaldab ühes käitumisaktis samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge), juriidiline ehk faktiline koosseis (avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes).
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
praktiline tähtsus? 1) Juriidilise fakti seotuse alusel subjekti tahtega: sündmused (tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest) ja teod (tegelikkuses aset leidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, jaguneb õiguspärane ja õigusvastane tegu. 2) Õiguslike tagajärgede järgi: õigustloovad, õiustmuutvad ja õigustlõpetavad juriidilised faktid. 3) Juriidilise fakti struktuuri järgi: lihtfakt (kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje), liitfakt (sisaldab ühes käitumisaktis samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge), juriidiline ehk faktiline koosseis (avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
