volikogu ning valla-ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetenea volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi.Määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. 10. Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni? Selgita! Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on õiguses lausevorm – õiguslause, mis on pidamislause Need ei ole õiged või väärad, need on kas kehtivad või mitte. Reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna. Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnorm on üles ehitatud: kui (hüpotees) –
Üldist käitumisreeglit tuleb mõista kui normi. On palju inimestevahelisi suhteid, mida reguleerivad tavanormid. Nii tava korra, korporatsiooni korra, moraalikorra jms alus on sotsiaalsed normid. Õiguskorra normatiivne alus on õigusnormid. Mitte reeglist ei tulene õigus, vaid õigusest peab loodama reeglid. 2. Õigusnormi funktsioon Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on õiguses lausevorm – õiguslause, mis on pidamislause. Õigusnorm ei väida millegi olemasolu. See lubab midagi teha; kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on õiguslausetena formuleeritud käitumiseeskirjad. Need ei räägi eksisteerivatest asjaoludest. Õigusnormid pole tõesed ega väärad, need kas kehtivad või mitte. Õigusnormi ül on anda küllaltki üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud teaksid, kuidas probleemi lahendada.
Piltlikult öeldes peab õiguse rakendaja oskama õigusnormi käest küsida, mida ta tahab teada saada. Õige vastus sõltub otseselt õigest küsimusest. Oluline on veelkord rõhutada, et tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektiks on normide keel. Tõlgendamise tulemus väljendatakse samuti keele abil. Normid oma kogumis annavad teavet õiguskorra seisust, kuid keel ise võib kanda endas mitmeid alternatiivseid tähendusi või nende varjundeid. Tõlgenduslausest selgub pidamislause tähendus. Seega on tõlenduslause tõlgendamise tulemus. Kuid normi kohta saadakse teavet ka muudest allikatest kui normi enda tekst. Näiteks on sellisteks allikateks seaduseelnõude ettevalmistamise materjalid võis seadusandliku kogu stenogrammid (kiirkirjas üleskirjutatu) jne. Tõlgendus on valimine erinevate võimaluste vahel. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool See valik ei saa toimuda ainult objektiivsete kriteeriumite alusel. Seda juba seepärast, et tõlgendaja ise on alati
derogatsioon). Kui seadused on 3 tingimuses võrdsed, siis on eelistatud see, kumb sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks kasutatakse süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist võtet. Piltlikult öeldes peab õiguse rakendaja oskama õigusnormi käest küsida, mida ta tahab teada saada. Õige vastus sõltub õigetest küsimustest. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektiks on normide keel. Tõlgenduslausetest selgub pidamislause tähendus. Ei tohi unustada, et põhiline on keeleline mõistmine ja tõlgenduslause õigsus. Normi kohta saadakse teavet ka nt seaduseelnõude ettevalmistamise materjalidest, stenogrammidelt jne. Autoriteetseim tõlgendaja on kohtunik, sest ta on sõltumatu. Otsus pole siiski kunagi täiesti objektiivne. 4.2. Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Selles annavad teavet ütlused, tõendid
annaabi.ee 
