NIMEKORRALDUS koondkonspekt (1)

Sarnased õppematerjalid

36

docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Vana-Kreeka nimevai

Foneetika

58

rtf

Onomastika, nimekorraldus

perekonnanimi, isanimi, sugukonnanimi jms). Nimetamise akt tähendab eelkõige nimekorralduse juriidilisi aspekte, s.o. õigusakte, mille ülesandeks on fikseerida ametlike nimede panemise kord ja pädevus, kehtestada reeglid nimede tarvitamiseks ametlikus asjaajamises jne. Ent nimekorraldust huvitavad siin ka nt nimevaliku kriteeriumid, mida ei saa alati õigusaktidega reguleerida. Nimekorraldust võib organisatsiooniliselt ja eesmärgiasetuselt jagada kaheks: 1) riiklik nimekorraldus -- seaduseelnõude jm õigusaktide väljatöötamine nimede ja ametlike nimetuste kasutamise kohta, samuti eri õigusaktide mõistekasutuse ühtlustamine sel alal; koostöö Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nimekorraldussüsteemiga; 2) teaduslik nimekorraldus -- eriuuringud nimede ja muude nimetuste teooria ning funktsioneerimise alal; koostöö rahvusvahelise onomastikateaduse võrguga; nimede korrastamise põhimõtete väljatöötamine,

Onomastika

8

doc

Kuidas eestlased endale perekonnanimed said

Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode. Tegu võib olla isa ja pojaga, kusjuures poeg on pärinud isa lisanime saksakeelse kuju. 1399. a on rätsep Clawes Karwel omandanud

Eesti keel

10

docx

Toponüüm ehk Kohanimi

EUROAKADEEMIA Toponüüm ehk Kohanimi Essee Üliõpilane: Risto Sulger Grupp : RS2E Tallinn 2014 Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (mere, jõe, saare, mäe, soo, asula vm) nimi . Nt Aafrika, India, Läänemeri, Kasari jõgi, Püreneed, Pandivere kõrgustik, Jõmmsoo, Vormsi, Paluküla. Toponüümide hulgas võime eristada väikekohanimesid ehk mikrotoponüüme, mis on väiksema geograafilise objekti (rändrahnu, koopa, heinamaa, puu, tänava, talu, maja, ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja plats, Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild . Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin . Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed) . Linnasiseste objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu Pärnu maantee, Vabaduse väljak, Kivisild,

Geoloogia

13

docx

EESTI PEREKONNANIMED

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EESTI PEREKONNANIMED referaat Juhendaja Tiina Alekõrs Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................lk 3 1. Onomastika......................................................................................................lk 4 1.1 Onomastika-1 ja Onomastika-2...................................................................lk 4 2.Perekonnanimede panek Eestis......................

Eripedagoogika

2

doc

Ülevaade nimeuurimisest ja –korraldusest

Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll ja Jüri Viikberg ,,Eesti murded ja kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on reguleeritud kohanimeseadus, nimeseadus ja ärinimed. Oluline roll nimeuurimises on Henn Saaril, kes oli nimekorralduses väga mitmekülgne. Henn Saari ,,Keelehääling". Eesti Raadio ,,Keeleminutid" 1975-1999. Koostanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus 2004. 1976. aastal ilmunud keelehäälingu järg on sisuliselt oma aja keele- ja ühiskonnaelu kroonika. Henn Saari igakuised Keeleminutid olid raadiokuulajate seas oma särava esitlusviisi tõttu väga oodatud

Eesti keel

3

pdf

Suur ja väike algustäht

Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustam

Eesti keel

26

doc

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

See laps lihtsalt on Karmeni nägu!" - Martin: "Minu nime ema lihtsalt teadis." - Elina: "Mina sain oma nime selle järgi, et nimekalendris oli 10. veebruar, minu sünnipäev, minu nimepäev." - Kristian: "Olen rahul oma nimega. Mulle pandi see nimi sellepärast, et ma sündisin jõuludel ja inglise keeles on christmas jõulud ja christmas sarnaneb Kristianiga." (Ibid) 20 3. NIMEKORRALDUS EESTIS 3.1. Isikunimede kujunemine Eesti eesnimede kohta on andmeid 12.- 13. sajandist alates. Tol ajal kasutusel olnud läänemeresoome hõimude nimesüsteemi kuulunud muistsed isikunimed asendusid 16. sajandi lõpuks ristiusustamisega kaasa tulnud nimedega, enamasti laenati nimede lühikujud ja neid mugandati (Mari; Jaan). Laennimed moodustavad meie eesnimistu püsikihistuse. 19. sajandi keskpaigaks hakati laennimedele eelistama võõrapäraseid nimesid, mis jäid ülekaalu 20.

Uurimistöö

Kommentaarid (1)