kaudu: vaimne isa, vedel vend, siidivend, kurva kuju rüütel, Kristuse pruut (Õim 2001a: 560). 3. Inimene > pärisnimi Fraseoloogiliste isikunimetuste ühe üsna suure alarühma moodustavad eesnimelised isikunimetused, mis esinevad üldjuhul liitsõnadena. Isikunimi lisandub järelosana väga loomulikult. Enamalt jaolt on tegu meesterahva nimedega. Vanemal ajal oli populaarne nimi Jüri, uuemal ajal kasutatakse isikunimetuste moodustamisel palju Kusti nime. Läbi aegade sagedasemad mehenimed on olnud veel Ants, Jaak, Jaan, Mats. Naisenimedest on palju esinenud Kai, Leenu, Liisu, Mari ja Triinu nimesid. Eesnimelised isikunimed jagunevad kolme rühma, millest järgnevalt juttu tuleb. (Mäearu 2002: 29) Keha- või vaimuomaduste järgi nimetamine Vanust märkivaid nimesid eriti palju ei ole. Väike armas poisslaps on käbimiku, tüdruk tudimann. Rohkem on sõnu, mis iseloomustavad inimest välimuse järgi. Näiteks lühike
Populaarsemad meeste nimed Jõgevamaal, Jõgevamaa Gümnaasiumis ja aastatel 1996-2000 sündinud poiste seas on näha tabelis 4. Võrdlustabelites esinevad samad nimed on tähistatud tumedama värviga. 8 Tabel 4. Populaarsemad nimed Jõgevamaa ja gümnaasiumi meeste ning aastatel 1996- 2000 sündinud poiste seas. Andmetest on näha, et Jõgevamaa Gümnaasiumi populaarsemad mehenimed ei esine Jõgevamaa populaarsete mehenimede seas. Kuid gümnaasiumiõpilaste populaarsete nimede seas on kolm nime, mis olid populaarsed ka nende õpilaste sünniaastatel. Nendeks nimedeks on Sander, Kristjan ja Karl. Populaarsemad naiste nimed Jõgevamaal, Jõgevamaa Gümnaasiumis ja aastatel 1996- 2000 sündinud tüdrukute hulgas on näha tabelis 5. Antud andmete võrdluses on näha, et ainult üks Jõgevamaa gümnaasiumi populaarsem naise nimi kattub aastatel 1996-
Soomes kujunes traditsiooniks, Eestis mitte. Eesti nimed tulid esile 1880ndatest. Otsa tegid lahti Faehlmann ja Kreutzwald, kes eestistasid nimesid. Esimesed selged eestimeelsed kalendrid 1892, nimed Linda, Salme jne. 1898 eesmärgiks leida saksakeelsete nimede asemele eestikeelsed, Tõnissoni raamat saksa nimetraditsiooni vastu. pärast hakkasid ka teistes kalendrites ilmuma tähtnimed. Suur osa pakutud nimedest ei leidnud kasutust. Tekkisid reeglipärasused. Pakuti, et mehenimed võiksid lõppede o ja u-ga, naistenimed a või e-ga. Rahva sekka levisid ettepanekud alates 1905-1906. Algus puudutasid uuendused vaid naisenimesid. Palju mõjutas nimemoodi ilukirjandus ja kalendrite soovitused. Ilmusid ka nimevalimikud. Eesti nimede allikateks on vanad ürikud, Henriku Liivimaa kroonika rahvaluule, soome keelest, eesti kirjandus, väljamõeldud nimed (Ando, Laie,Luule, Õie). XX sajandil olid suurem osa nimedest eesti nimed, kuigi 1930
annaabi.ee 
