Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine (0)

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM

Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval
Aastatöö
Secunda aste
Koostaja Emma Reinhold
Juhendaja Gerli Laur



Pärnu 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.1. Statistika 5
1.2 Ristimine 6
2. NIMED 9
2.1.2.Laennimed 9
2.1.3.Väljamõeldud nimed 9
2.1.4. Tuletus koha- või perenimest 10
2.2.1. Eestlaste muinasusundi põhjal 12
2.2.1.1. Vanemad andsid enda nime 12
2.2.1.2. Ühe pere lapsed said ühe nime 13
2.2.1.3. Vanavanemate järgi 13
2.2.1.4. Lapse sünnikuupäeva järgi 14
2.2.1.5. Teise isiku järgi 15
2.2.2. Maris Saare küsitluste põhjal 16
2.2.2.1. Nimi on pandud kellegi teise järgi 16
2.2.2.1.1. Vanavanemate järgi 17
2.2.2.1.2. Kuulsuse järgi 18
2.2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi 18
2.2.2.2. Nimi oleneb lapsest endast 18
3.2. Nimepaneku reguleerimine 20
3.2.1.Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 1918-1940 21
3.2.2. Isikunimekorraldus praegu 21
KOKKUVÕTE 23
SUMMARY 24

SISSEJUHATUS

Hiljuti Postimehes avaldatud uuringus leiti, et Eesti on uskumatuim riik maailmas. Vaid 14 protsenti eestlastest vastasid jaatavalt küsimusele, kas religioon mängib tema igapäevaelus tähtsat rolli – seda on vähem kui kusagil mujal meie planeedil. Aja jooksul on see kindlasti muutunud. Tihti tundub, et põlvkondade vaheldumise käigus muutub religioon eestlaste jaoks järjest vähem tähtsamaks. Religiooni rolli inimese elus näitab näiteks see, kui tähtis või mõjukas on ta jaoks pühakiri. Kuna kristlasi on teiste usundite tunnistajatega võrreldes rohkem, võib öelda, et Eestis on mõjukaim pühakiri piibel.
Üks viis pühakirja au sees hoida on selle tegelaste nimesid panna oma lastele. Suurem osa tänapäeval levinud nimesid on tegelikult – sageli vanemate teadmatagi – piiblinimede tuletused ja kohandused. Viimasel ajal on muutnud trendiks, et vanemad tahavad oma lapsele panna sellist nime, mida ei ole kellelgi teisel – mõeldakse välja täiesti uusi nimesid või luuakse uutmoodi tuletusi juba tuntud nimedest . Siiski võib täheldada, et suurest erilisuse tungist hoolimata pannakse ka praegu lastele originaalseid piiblinimesid. Sellest tuli ka idee antud teemat uurida.
Käesolevas töös võrreldakse Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi 1929.- 1931 . aasta ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 2009.-