5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k6igek6igem
Õppematerjali autor
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine .....................................................
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed.
osseedikeelse sõna „don“ järgi, mis tähendab jõge. Nimede tunnused Nimed hingestavad objekte. Nimi väljendab inimese tähelepanu. Kui maastikuobjekte vaadelda, on mõnel kohal nimi ja mõnel mitte, saame teada, mis on olnud inimeste jaoks oluline ja mis mitte. Nimedega koos ei kasutata artikleid, nt the Glasgow. Samas lisatakse inglise keeles jõgedele the-artikkel. Nimede kirjaviis on tinglik, st võib esineda kirjaviisi, mis tavakeeles pole omane, nt perekonnanimed Põdder või Leppik. Sellest tulenevalt peame nimesid üksnes nimedeks, mitte üldkeelesõnadeks. Vormiliselt nimesid käsitletakse eriliselt, käänatakse teisiti kui tavasõnu, nt suur küla : suurde külla VS Suurküla : Suurkülla. Nimesid käänatakse nii, et nimekuju muutuks vähe, et säiliks eristav funktsioon. Nimesid ei tõlgita. Sünonüümia pole nimede seisukohalt takistav, kuid tõlkimisel Ööbiku ja Sisaski tänav on
Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellatiivile vastab onoma prosegorikon. Pärisnimi e onoma kyrion (võimu omav). Eesti keeles kasutame ,,sõna" meelevaldselt: kuidas selle asja nimi on? Vastus antakse apellatiivina, sest pärisnime ilmselt ei ole. Vaadates ajaloos tagasi eristuse kujunemist, siis saab öelda, et vaidlus läheb vanasse Kreekasse ja see pole siiani lõppenud, põhiküsimused on samad. Küsimusi esitavad loogikud, filosoofid või lingvistid, neil on erinev vaade nimest kui sellisest. Päriselt ei mõtle üht ja sama asja, olgugi, et nimetame ühtmoodi. Vanas Kreekas onoma on sõnad ja nimed.
Teised kohanimeuurijad, kes teevad oma põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja uurinud kohanimede muutumist ning Saaremaad 20. sajandil. Nimed tekivad nendele kohtadele, mida on vaja nimetada. Kohanimed muutuvad seoses looduse muutumisega. Nad võivad olla nii ametlikud kui ka mitteametlikud. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll ja Jüri Viikberg ,,Eesti murded ja kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on reguleeritud kohanimeseadus, nimeseadus ja ärinimed. Oluline roll nimeuurimises on Henn
Esimese maailmasõja-aastail, eriti aga pärast M. Lipu surma vaibus mõneks ajaks plaanikindel töö eesti suguvõsade uurimisel, kuid mõned eraviisilised uurijad, näiteks arhivaar T. Laur (eluaastad 1882-1930) kogus ka sellel perioodil ulatusliku genealoogilise materjali (Kurro 1998). Eesti iseseisvudes hakkas sugukondade uurimine võtma samm-sammult korraldatud organisatsioonilist vormi (Kurro 1998). 1924.a asutati Eesti Eugeenika Selts "Tõu tervis", mille juurde loodi hiljem Genealoogia toimkond. Kui varem oli rõhk ühiskonnategelaste põlvnemise uurimisel, siis nüüd peeti oluliseks andmestikku kõikide rahvakihtide kohta, et seda võiks kasutada pärilikkuse, sotsiaalbioloogiliste ja muude nähtuste uurimisel. Pärast 1940.a riigipööret selts suleti (Erelt 2000). 1944.a algul püüti seltsi tegevust uuesti elustada, kuid sõjategevuse kandumine Eesti
................................................................................... 19 2.2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi............................................................................. 19 2.2.2.2. Nimi oleneb lapsest endast...............................................................................19 3.2. Nimepaneku reguleerimine............................................................................................ 21 3.2.1.Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 1918-1940......................................................22 3.2.2. Isikunimekorraldus praegu......................................................................................22 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................24 SUMMARY..............................................................................................................................25
infoga. Ka Jõgevamaa kohta on tehtud statistika populaarsematest nimedest. 1. jaanuari 2016. aasta seisuga on nendeks Rein ja Sirje, need nimed on leitud vastsündinutest vanuriteni [10]. Jõgevamaa Gümnaasiumis hetkel õppivad noored on sündinud aastatel 1996-2000 [1]. Selle aja kohta on väljastatud Statistikaameti poolt andmed, näidates nende aastate populaarseimad nimesid, mis pandi lastele peale sündi üle terve Eesti. Välja on toodud neist vaid 10 poisi ja 10 tüdruku nime [9]. 2015/2016. õppeaastal tegi A. Nael uurimistöö Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Jõgeva Põhikooli õpilastest, kust ta leidis kaks eri soost populaarseimat nime eraldi mõlemast koolist ja ka ühised nimed kahe kooli peale kokku. Gümnaasiumi populaarsemateks nimedeks olid Martin ja Kätlin. Lisaks uuris ta ka nimede päritolu gümnasistide seas. Tema tulemuseks oli, et nimesid pandi üldjuhul kuulsuste järgi. [5]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid