stiilimärgend, rektsioon VÕÕRKEELE SÕNASTIKUD esitavad kõrvuti kahe (või enama) keele sõnavara, hääldusjuhis(est-ing) OSKUSSÕNASTIKUD sisaldavad mõne eriala sõnavara (majandus, meditsiin, õigusteadus) PTK 12 STIILIVÄRVINGUGA SÕNAD UUDISSÕNAD: piipar, meene VÕÕRSÕNAD: fantaasia, migratsioon OSKUSSÕNAD : teim, tester VULGARISMID: lontrus, napakas SLÄNGISÕNAD: füssa, mata MURDESÕNAD: lõkerdis, arbuja VANANENUD SÕNAD: triiphoone, uulits ARGIKEELSED SÕNAD: noneh, jobisema LUULEKEELSED SÕNAD: hõllandus, sulnis LASTEKEELSED SÕNAD: emme, kalli
KEY(VAEOSA_ID) REFERENCES VAEOSA(ID); Tulemus 3. Tabelite täitmine andmetega Andmete lisamine tabelisse ISIK INSERT INTO ISIK (ID, EESNIMI, PERENIMI, ISIKUKOOD) VALUES (1, 'Madis', 'Kadakas', '38707215177'); INSERT INTO ISIK (ID, EESNIMI, PERENIMI, ISIKUKOOD) VALUES (2, 'Juta', 'Meri', '49005216581'); INSERT INTO ISIK (ID, EESNIMI, PERENIMI, ISIKUKOOD) VALUES (3, 'Albert', 'Mustikas', '38001018181'); INSERT INTO ISIK (ID, EESNIMI, PERENIMI, ISIKUKOOD) VALUES (4, 'Juku', 'Uulits', '38501121255'); INSERT INTO ISIK (ID, EESNIMI, PERENIMI, ISIKUKOOD) VALUES (5, 'Mari', 'Maasikas', '49204136581'); INSERT INTO ISIK (ID, EESNIMI, PERENIMI, ISIKUKOOD) VALUES (6, 'Teet', 'Lepp', '36809152433'); INSERT INTO ISIK (ID, EESNIMI, PERENIMI, ISIKUKOOD) VALUES (7, 'Mari', 'Säär', '47503084412'); INSERT INTO ISIK (ID, EESNIMI, PERENIMI, ISIKUKOOD) VALUES (8, 'Anti', 'Aas', '38502077530'); INSERT INTO ISIK (ID, EESNIMI, PERENIMI, ISIKUKOOD) VALUES (9, 'Janar', 'Seen', '34001012530');
Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal.
!3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile) Toit: kapsas, porgand, bors, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (1415 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal.
Ametlikud tänavanimed olid eestikeelsed. Tõlkeid teistesse keeltesse kasutati 1930ndan. Tõlkenimesid hakati riiklikul tasandil tõrjuma isiku- ja kohanimede eestistamist kõrgajal 1930.aastatel. 1930ndatest alates olid tänavanimed üksnes eestikeelsed, teiskeelsetes tekstides tõlgiti üksnes liigisõna. EV ESIMESED TÄNAVANIMED. Peamiselt eesistati vene ja saksa isikunimesid. Asendati ka halvustavaid nimesid ja võõrsõnu, kohendati keelelist kuju. Tänavanimedesse toodi uue aja ideaale. Uulits vs tänav? 20. Sajandi algul öeldi tänava kohta uulits. Igal rahval on oma nimetus tänava kohta. Aavik väitis, et uulitsal on põline traditsioon ja uulits on linnatänav ja tänav on maatänav. Uulits on kõlavam. Uulits lühendati ,,uul-iks" Nimede eestistamine 1930ndatel. Riigiteatajas, et tänavate nimed peavad olema eestipärased. Võõrapärased nimed vahetati välja. Võõrkeelset nime võib jätta muutmata kui see on positiivne eesti ajaloole. Nimede nõukogustamine
Eesti võttis nimede teema tõsiselt käsile 1920ndatel: 1923–25 oli nimede korrastamise kampaania. Kampaania käigus asendati vene ja saksa isikunimedest saadud nimesid, asendati võõrsõnalisi halvustavaks peetud nimesid (nt Roti tn), kohendati nimede keelekuju (nt Nürnbergi tn ei sobinud enam) ja tuli kasutusele tolle aja ideaale (nt Vabaduse tn + riigimehed ja haritlased). Tollal oli ka vaidlus selle pärast, kas tänav on uulits või tänav. Osa tahtsid, et uulitsa asemel oleks tänav, sest uulits ei kõlba oma võõrkeelsuse tõttu. Samas Eesti Kirjanduse Selts, Aavik ja Veski kaitsesid uulitsa nimetust, kuna see on traditsiooniline. Sellist vahet, et uulits on maal ja tänav linnas, ei tehta mitte üheski riigis, ei peaks ka Eestis tegema. Tehti ettepanekuid nimetada uulits uul’iks, ent ei juurdunud. 1930ndatel nimetati kõik uulitsad tänavateks. Ühel hetkel tehti otsus, et jäeti
Praeguse Uus-Viru hingekirjas oli külanõukogu andmetel 1997. aasta algul elanikke 389, neist eestlasi vaid 55. Kovaljovo asutati 1890. aastal10 paarkümmend kilomeetrit Virukülast lõunasse. Seal elab eestlaste kõrval ka lätlasi ja korlakaid. Korlakaid peetakse Ingerimaalt väljasaadetute 7 Granö 1905, 57; Viikberg 1988, 288 8 I.Lotkin 1966, 48 9 A. Nigoli 1918, 42 10 Nigol 1918, 41 ja rännanute järglasteks. Kovaljovi külas oli igal rahvusel oma territoorium Viru uulits, Läti uulits ja Korlaka ots. Praegu on Kovaljovo 640 elanikust eestlasi umbes viiendik, eesti keele oskajate arv on mõnevõrra suurem. 1890. aastatel töötas tsaarivalitsus välja ümberasumispoliitika: 1893. aastal asutati Siberi raudtee komitee juures ametkond, mis hakkas tegelema väljarännanutele maade ettevalmistamisega11. Omski ja Euroopa-Venemaa vaheline raudteeühendus avati 1894. aastal12, 1895. aastal rajati vastvalminud Siberi raudtee äärde Ivanovka 13. Asukoha tõttu
Seakasvatusest Saare kolhoosis Punalipp, 05.02.1976. Tillo, J. Üks ,,Sakala" erinumber Vooremaa, 03.01.1991. Tomson, Õ. Maisi kasvupind laieneb - Kolhoosnik, 21.05.1960, lk 3. Toome, H. Hakkame võistlema Punalipp, 07.01.1975. Tuvi, E. Noorte muusikute juures Kolhoosnik, 07.01.1960. Täht, E. Et tsehhis oleks normaalsed töötingimused Kolhoosnik , 17.05.1960. Täht. E. Segakoor ,,Laulik" kutsub laulma Vooremaa, 03.10.1991. Uinutavad voodilinad Vooremaa, 10.12.1992. Uulits, O. Uraba banaanipõrgu Punalipp, 07.01.1975. Vanari, M. ,,Siker" avas Siimustis kuuenda poe, 10.12.1992. Vanari, M. Autovärvija Toivo Kuusk tuleb tagasi Vooremaa, 10.12.1992. Vanari, M. Eriteenistuste müüdid Vooremaa, 03.10.1991. Veskis, E. Töölisnoored, kool ootab Kolhoosnik, 17.05.1960. Õun. E. Väikestest vigadest võib tulla suur Kolhoosnik 1960. Ümar, H. Ikaalise ja Jõgeva talunikud leiavad koostööd Vooremaa, 01.08.1991.
Aga tulge ometi minu poole, te ju teate, kus ma elan; tulge ükskõik millal: mina olen ikka kodus, istun või laman, kõnnin mööda tuba või vahin aknast välja. Tulete siis? Räägime pisut Eestist ja eesti asjust. Noori küll ei huvita eesti asjad, neil pole paleusi. Aga inimesel peavad paleused olema, nagu meil omal ajal oli. Tulge ja kuulake vanainimest, see on väga õpetlik. Noorele on õpetust tarvis, sest temal on alles elu ees, seda pidage meeles. Vaikne uulits nr. 3, paraaduks, trepist üles, pahemat kätt ja kõlistage. Tehke vanainimesele rõõmu, lahutage tema meelt." ,,Ma tulen tingimata," ütles Indrek, aga ise mõtles mitte minna. Ometi tegi ta, nagu ütles, mitte aga, nagu ta mõtles. Miks? Ta ei teadnud. Mõne päeva pärast pidi ta kuhugi mujale minema, aga leidis enda isand Mäebergi kahekordse kivimaja eest, nagu oleks see ta viimati oma sõnadega ära teinud. Pealegi ei jäänud see esimene külaskäik viimseks.
annaabi.ee 
