stiilimärgend, rektsioon VÕÕRKEELE SÕNASTIKUD esitavad kõrvuti kahe (või enama) keele sõnavara, hääldusjuhis(est-ing) OSKUSSÕNASTIKUD sisaldavad mõne eriala sõnavara (majandus, meditsiin, õigusteadus) PTK 12 STIILIVÄRVINGUGA SÕNAD UUDISSÕNAD: piipar, meene VÕÕRSÕNAD: fantaasia, migratsioon OSKUSSÕNAD : teim, tester VULGARISMID: lontrus, napakas SLÄNGISÕNAD: füssa, mata MURDESÕNAD: lõkerdis, arbuja VANANENUD SÕNAD: triiphoone, uulits ARGIKEELSED SÕNAD: noneh, jobisema LUULEKEELSED SÕNAD: hõllandus, sulnis LASTEKEELSED SÕNAD: emme, kalli
1. Loodud on kolmest tabelist koosnev andmemudel 2. SQL-laused tabelite koostamiseks Tabeli ISIK loomine CREATE TABLE ISIK ( ID NUMBER(10,0) NOT NULL, EESNIMI VARCHAR2(35) NOT NULL, PERENIMI VARCHAR2(35) NOT NULL, ISIKUKOOD VARCHAR2(20) NOT NULL, CONSTRAINT ISIK_PK PRIMARY KEY(ID) ); Tulemus Tabeli VAEOSA loomine CREATE TABLE VAEOSA ( ID NUMBER(10,0) NOT NULL, KOOD VARCHAR2(10) NOT NULL, NIMI VARCHAR2(50) NOT NULL, KOMMENTAAR VARCHAR2(100), CONSTRAINT VAEOSA_PK PRIMARY KEY(ID) ); Tulemus Tabeli VAEOSAS_OLEMINE loomine CREATE TABLE VAEOSAS_OLEMINE ( ID NUMBER(10,0) NOT NULL, ISIK_ID NUMBER(10,0) NOT NULL, VAEOSA_ID NUMBER(10,0) NOT NULL, ROLL VARCHAR2(35) NOT NULL, ALATES DATE NOT NULL, KUNI DATE, CONSTRAINT VAEOSAS_OLEMINE_PK PRIMARY KEY(ID) ); Tulemus Tabelile VAEOSAS_OLEMINE välisvõtmete lisamine ALTER TABLE VAEOSAS_OLEMINE ADD CONSTRAINT VAE...
Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal.
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
Tõlkenimesid hakati riiklikul tasandil tõrjuma isiku- ja kohanimede eestistamist kõrgajal 1930.aastatel. 1930ndatest alates olid tänavanimed üksnes eestikeelsed, teiskeelsetes tekstides tõlgiti üksnes liigisõna. EV ESIMESED TÄNAVANIMED. Peamiselt eesistati vene ja saksa isikunimesid. Asendati ka halvustavaid nimesid ja võõrsõnu, kohendati keelelist kuju. Tänavanimedesse toodi uue aja ideaale. Uulits vs tänav? 20. Sajandi algul öeldi tänava kohta uulits. Igal rahval on oma nimetus tänava kohta. Aavik väitis, et uulitsal on põline traditsioon ja uulits on linnatänav ja tänav on maatänav. Uulits on kõlavam. Uulits lühendati ,,uul-iks" Nimede eestistamine 1930ndatel. Riigiteatajas, et tänavate nimed peavad olema eestipärased. Võõrapärased nimed vahetati välja. Võõrkeelset nime võib jätta muutmata kui see on positiivne eesti ajaloole. Nimede nõukogustamine. 1940ndal nimemuutmine: nt Pargi tänav Kingissepa tänavaks.
Eesti võttis nimede teema tõsiselt käsile 1920ndatel: 1923–25 oli nimede korrastamise kampaania. Kampaania käigus asendati vene ja saksa isikunimedest saadud nimesid, asendati võõrsõnalisi halvustavaks peetud nimesid (nt Roti tn), kohendati nimede keelekuju (nt Nürnbergi tn ei sobinud enam) ja tuli kasutusele tolle aja ideaale (nt Vabaduse tn + riigimehed ja haritlased). Tollal oli ka vaidlus selle pärast, kas tänav on uulits või tänav. Osa tahtsid, et uulitsa asemel oleks tänav, sest uulits ei kõlba oma võõrkeelsuse tõttu. Samas Eesti Kirjanduse Selts, Aavik ja Veski kaitsesid uulitsa nimetust, kuna see on traditsiooniline. Sellist vahet, et uulits on maal ja tänav linnas, ei tehta mitte üheski riigis, ei peaks ka Eestis tegema. Tehti ettepanekuid nimetada uulits uul’iks, ent ei juurdunud. 1930ndatel nimetati kõik uulitsad tänavateks. Ühel hetkel tehti otsus, et jäeti
Praeguse Uus-Viru hingekirjas oli külanõukogu andmetel 1997. aasta algul elanikke 389, neist eestlasi vaid 55. Kovaljovo asutati 1890. aastal10 paarkümmend kilomeetrit Virukülast lõunasse. Seal elab eestlaste kõrval ka lätlasi ja korlakaid. Korlakaid peetakse Ingerimaalt väljasaadetute 7 Granö 1905, 57; Viikberg 1988, 288 8 I.Lotkin 1966, 48 9 A. Nigoli 1918, 42 10 Nigol 1918, 41 ja rännanute järglasteks. Kovaljovi külas oli igal rahvusel oma territoorium Viru uulits, Läti uulits ja Korlaka ots. Praegu on Kovaljovo 640 elanikust eestlasi umbes viiendik, eesti keele oskajate arv on mõnevõrra suurem. 1890. aastatel töötas tsaarivalitsus välja ümberasumispoliitika: 1893. aastal asutati Siberi raudtee komitee juures ametkond, mis hakkas tegelema väljarännanutele maade ettevalmistamisega11. Omski ja Euroopa-Venemaa vaheline raudteeühendus avati 1894. aastal12, 1895. aastal rajati vastvalminud Siberi raudtee äärde Ivanovka 13. Asukoha tõttu
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
Aga tulge ometi minu poole, te ju teate, kus ma elan; tulge ükskõik millal: mina olen ikka kodus, istun või laman, kõnnin mööda tuba või vahin aknast välja. Tulete siis? Räägime pisut Eestist ja eesti asjust. Noori küll ei huvita eesti asjad, neil pole paleusi. Aga inimesel peavad paleused olema, nagu meil omal ajal oli. Tulge ja kuulake vanainimest, see on väga õpetlik. Noorele on õpetust tarvis, sest temal on alles elu ees, seda pidage meeles. Vaikne uulits nr. 3, paraaduks, trepist üles, pahemat kätt ja kõlistage. Tehke vanainimesele rõõmu, lahutage tema meelt." ,,Ma tulen tingimata," ütles Indrek, aga ise mõtles mitte minna. Ometi tegi ta, nagu ütles, mitte aga, nagu ta mõtles. Miks? Ta ei teadnud. Mõne päeva pärast pidi ta kuhugi mujale minema, aga leidis enda isand Mäebergi kahekordse kivimaja eest, nagu oleks see ta viimati oma sõnadega ära teinud. Pealegi ei jäänud see esimene külaskäik viimseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
