Suur ja väike algustäht (2)

Kohanimed : · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad , linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid ), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits , Veevalaja , Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion , Ambur . Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion . Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa ( Egiptus ), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks käsutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. · Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees- Aasia , Taga- Kaukaasia , Kesk-Euroopa, Ülem- Sileesia , Vana-Vändra, Uus-Lõuna- Wales . · Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia , Valgevene, Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, kultuuri Moskva , laulupeo Tallinn, muusika Praha , tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. · Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre. Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tene 'i kultuur, Saaremaa dolomiit. · Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik , romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1) taime- ja loomanimetused: rakvere raibe , saaremaa robirohi, jaapani seeder , damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas , peipsi siig ; 2) loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, here fordi veis, jorksiri siga, põhjakaukaasia pronkskalkun; 3) keelenimetused: eesti, hispaania , jaava, ruanda keel; 4) rahva-ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. · Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud , jaapani kunst , vene ballett , araabia maad. · Märkus 3. Erandite 1) ja 2) rühm näitavad botaanikas, zooloogias ja loomakasvatuses kujunenud väikesetähelist tava, kuid üldkeeles ei ole viga käsutada suurt algustähte. · Märkus 4. Keelerühmituste (hõimkondade, keelkondade keelerühmade) nimetustes on soovitatav säilitada kohanimede harilik kujutusviis, nt Adamaoua-Ouhangui keeled, Altai keelkond, Filipiini keeled.
Asutused: · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis. kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real , teise kirjaga ). · Nt Eesti Kontsert , aktsiaselts Eesti Raudtee ~ AS Eesti Raudtee, aktsiaselts Saarte Liinid ~ AS Saarte Liinid, Värska laulukoor Leiko, Hansapank , Krahvi baar , Suure Tõllu kauplus. · Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: ,, Lembitu " talvejope ( isikunimi ettevõtte nimena), otsime teda ,,Virust" ja ,, Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena). · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). Nt riigikohus , riigikontroll, statistikaamet , siseministeerium, Tartu linnavalitsus . Põlva maavalitsus . · Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte. · Nt Riigikohus, Riigikontroll, Statistikaamet, Riigi Tööinspektsioon, Siseministeerium, Eesti Rahva Muuseum , Eesti Kristlik Kirik , Eesti Üliõpilaste Selts, Ingerisoomlaste Liit, Tartu Linnavalitsus. · Alati on väiketäheline üksi konteksti jääv tüübinimetus: vallavalitsus , tarbijate ühistu, raudteejaam , postkontor , gümnaasium, selts, liit, erakond, aktsiaselts, advokaadibüroo. · Läbiva suurtähega on ametlik nimetus Vabariigi Valitsus, tavakasutuses vabariigi valitsus, Eesti valitsus, valitsus. · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. Nt Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond.
Riigid, osariigid: · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ara (vt köhad: territooriumi haldusüksused). · Riigid (ja riikide ühendused): Saksamaa Liitvabariik. Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid. Soome Vabariik, Taani Kuningriik , Luksemburgi Suurhertsogiriik. Austraalia Liit, Kesk-Aafrika Vabariik. · või: Belgia kuningriik, Andorra riik, Monaco vürstiriik, Läti vabariik, Saksamaa, Jamaica .
Isikud, olendid: · Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, isikud: Juhan, Tiit- Rein Kivi, Charles Darwin. loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Müra, Mustu; müütilised olendid: Vanapagan , Vanemuine , Mars , Venus , Herakles , Perun; personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane . · Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa ( Herodotos ), Emajõe ööbik (Koidula) · mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut . · Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks käsutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d 'Artagnanid, uus Jaan Talts. · Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kiusling, tartüff, frits, mats. · Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille. · Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks-Mariihen, Pläralära- Leenu , Pime- Kaarli . · Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull , proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, Pinna Napoleon . · Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Botkini tõbi, Corti elund , Berthollet' sool, Engelmanni kuusk . · Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega usundinimetustes, nt luteri usk.
Perioodikaväljaanded: · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress , Õpetajate Leht, Pärnu Postimees , ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika . Kino ., Eesti Arst, Elu Pilt, muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu. Eesti Päevalehe majanduslisa Arileht. õpilasalmanahh Oma Sulega . · Ladina tähestikuga keeltest võetud nimede algustäheortograafiat ei muudeta , teistest tähestikest transkribeerimisel kohaldatakse oma reeglit: Helsingin Sanomat, Lietuvos rytas. · Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: Emakeele Seltsi aastaraamat, Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender, Praha Ülikooli toimetised.
Teosed, dokumendid , sarjad , rubriigid: · Teose-, dokumendi-, sarja - ja rubriigipealkirjad kujutatakse jutumärkides esisuurtähega. Nt ilu- ja tarbekirjandusteosed: luuletus ,.Ma lillesideme võtaks", ,,Tõe ja õiguse " V osa, õigusaktid jm dokumendid: ,,Haldusõiguserikkumiste seadustik ", ,,Autoriõiguse seadus", määrus ,,Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine", ,, Liikluseeskiri " filmid: ,,Viimne reliikvia ", ,,Suurlinna tuled", ,, Linnutee tuuled", ,, Tavaline rästik" muusika- ja koreograafiateosed: ballett ..Luikede järv", ooper ,,Reigi õpetaja " kujutava ja tarbekunsti teosed: skulptuur ,"Äreval ootel ", maal ,,Tütarlaps allikal" fotod: ,,Ohutusse kohta". ,, Vanad külad", ,, Sügisel pargis" II: saated : ,,Meil on kümme kärmet sõrme ", Ita Everi show ,, Igihaljas vaatemäng " sarjad, rubriigid: fotosari ,,Eesti tüübid", kontserdisari ,,XX sajandi heliloojad " mängud: ,,Pall püüdjale ", ,, Jänes põõsas", ,, Kull ja kanad". · Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 1994. aasta teatmikkalender, autoriõiguse seadus, keeleseadus, liikluseeskiri, Schuberti duett viiulile ja klaverile A- duur, Tsaikovski orkestrisüit, Eduard Vilde kogutud teosed.
Ajaloosündmused: · Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks käsutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon , Jüriöö ülestõus, 4. mai liikumine, Tartu rahu. · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda.
Autasud: · Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind. · Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna ( orden , medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk.
Üritused: · Üritusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt rahvatantsupidu, kimnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV olümpiamängud, XII üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused. · Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna ( festival , turniir , võistlus, konverents , sümpoosion, näitus jm), pealkirjalaadsed jutumärkides esisuurtähega. Nt Lumefestival, Suhkruturniir, Rahumaraton, konverents ,,Balti riigid Euroopa koostöös".
Taimesordid: · Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kartul , Jõgeva piklik ", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett" · Erialakokkuleppe kohaselt käsutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid. · Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia ' Spring Beauty ' · Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus : nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla.
Kaubad : · Kaubanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Vikerkaare kommid, Viljaveski leib, Vanapoisi sai. Ammapäts (sai), Veskimees (teraleib), Lossivein 27, Kolme Koka kook. · Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud. · Kõigil kaupadel ei ole nimesid. Koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet vms näitavad sõnad ei ole kaubanimed ning neid kirjutatakse nagu üldsõnu: kaeraküpsised, sidrunijook, soolapulgad · Koha-ja isikunimi kirjutatakse kaubanimetuses suure tähega oma harilikul kujul: Brie juust, Toolse leib, Viini sai. Saku õlu, Costa Rica kohv. Vene sinep, Türgi diivan , Soome kelk .
Sõidukid: · Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand , mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu lilli, purjekas Kõhn Venda. · Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega.
Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega: · Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev. · Ametinimetused, auastmed , aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral , admiral , professor , audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister. Eesti Panga president . Tartu ülikooli rektor. Suurt algustähte ei ole tarvis käsutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!). · Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda kirjakuju tuleks käsutada juriidilistes ja ametlikes tekstides. Tavakasutuses on aga sobiv tarvitada väiketähte nagu ametinimetuste kirjutamisel : president ~ riigi president -vabariigi president. · Erilist austust väljendab mõnede tiitlite ülimussuurtäht (maiuscula maiestatis): Tema Pühadus XIV dalai -laama. Nende Majesteedid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia .