Toponüüm ehk Kohanimi (0)

EUROAKADEEMIA

Toponüüm ehk Kohanimi
Essee
Üliõpilane: Risto Sulger
Grupp : RS2E

Tallinn
2014
Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (mere, jõe, saare, mäe, soo, asula vm) nimi. Nt Aafrika, India, Läänemeri , Kasari jõgi , Püreneed, Pandivere kõrgustik, Jõmmsoo, Vormsi, Paluküla. Toponüümide hulgas võime eristada väikekohanimesid ehk mikrotoponüüme, mis on väiksema geograafilise objekti (rändrahnu, koopa, heinamaa, puu, tänava, talu, maja, ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja plats , Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild. Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin. Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed). Linnasiseste objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu Pärnu maantee , Vabaduse väljak , Kivisild, Munkadetagune torn, Niguliste kirik ). Kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut uurib toponüümia. Vahel öeldakse ka toponüümika , aga see sõna märgib veel mingi keele või piirkonna kohanimede kogumit, nt vadja toponüümika, Põhja-Tartumaa toponüümika. Kõigist onomastika osadest ongi Eestis kõige väljaarendatum ja tulemusrikkam toponüümia. Kohanimed , eriti väikekohanimed on valdkond , mida mõnel ajal ja mõnes riigis on seotud ideoloogiaga. Nõukogude ajal pandi Eestis palju mingit abstraktset ajastu sümbolit tähistavaid nimesid , nt Nõukogude väljak, Võidu väljak, Saluudi tänav, Oktoobri t, Komsomoli t, Pioneeride t. Siin oli oma osa arusaamal, et nimi peab olema kasvatav, ajastu üllaid ideaale kajastav (ja seepärast ei kõlba nt Kiriku plats, Vaimu tänav, Kloostri t jms). Sellest nimepaneku motiivist on nüüd loobutud . Kohanimi on koha, alles seejärel oma aja märk. Nime algne tähenduskavatsus läheb igapäevases suhtluses enamasti kaotsi, sest nimi on üsna argine asi. Kohanimi peab olema kergesti meelespeetav ega tohi teiste omasugustega segi minna. Ta peab olema keeleliselt korras ega tohi tähendada midagi heade kommete vastast. Ka ei tohi kohanimi olla liiga pikk, nagu nt olid ideoloogilised nimed Eesti Punaste Küttide väljak, Osmussaare Kaitsjate nimeline väljak, NSV Liidu 50. Aastapäeva nimeline väljak. 1 Kohanimedega on tihedasti seotud rahvanimed ehk etnonüümid , mis eesti keeles kirjutatakse väikese algustähega. Nt karjalane, liivlane, isur, komi , prantslane, sakslane , usbekk. Etnonüümide hulka kuuluvad ka väiksema paikkonna elanike nimed, nagu hiidlane, virulane, tartlane, pärnakas, mulk . Veel on oma loomu poolest kohanimedele lähedased kosmonüümid, s.o mujal maailmaruumis asuvate objektide nimed. Nt Linnutee , Kaksikud, Suur Peni, Vähk , Jupiter, Kuu. Tähtede ja planeetide pinnal asuvatel aladel on omakorda nimed, nagu algselt ladinakeelsed, pärast rahvuskeeltesse tõlgitud nimed Kuul: Mare Vaporum ehk Aurude meri, Mare Nubium ehk Pilvede meri, Sinus Iridum ehk Vikerkaare laht, Oceanus Procellarum ehk Tormide ookean, Lacus Somniorum ehk Unejärv, Tauruse mäeahelik, Laplace’i neem .2
Onomastika e. Nimede keelsus
Nagu kõigile sõnadele ja sõnaühenditele on omane keelsus, st mingisse keelde kuulumine , nii on see ka nimede puhul. Enamik kohanimesid on rahvuslikult seotud – kohtadel on ainult sellekeelsed nimed, mis rahvus sel alal elab. Nt Järvamaa kohtadel on eestikeelsed nimed: Ussisoo, Puiatu, Liivamäe, Vanamõisa. Niisugusel kujul peavad nad seisma mis tahes riigis ja keeles väljaantud kaartidel. Meie omakorda peame Eestis trükitud kaartidel andma Saksamaa kohanimed täpsel saksa kujul, Armeenia kohanimed armeenia kujul (transkriptsioonitabeli järgi armeenia tähed eesti tähtedega vahetades). Suhteliselt vähe on olnud mugandnimesid, mille all mõeldakse natuke meiepärasemaks kohandatud nimesid, nt Gaana pro Ghana , Šlesvig-Holštein pro Schleswig-Holstein, Kostromaa pro Kostroma. Mugandnimede hulka on soovitatav hoida võimalikult väikesena. Eeltoodud näited ja nendetaolised juhtumid käivad rahvusvahelistel nimekongressidel sõlmitud rahvuskeelsuse kokkulepete vastu, mistõttu neist on tulnud eesti keeles loobuda .3 Erandolukorras on mõnede väljaspool meie keeleala seisvate objektide (koha, isiku, kauba vm) päris meiekeelsed nimed – eksonüümid, mille tüübid jagunevad veel paralleeleksonüümideks ehk naarusnimedeks ja paratamatusteks eksonüümideks. Seesugused nimed on enamasti ajalooliselt kujunenud, nt Siber , Saksamaa, Aleksander Suur, Peeter Esimene. Tihti on nad naabrusnimed, mis kajastavad naabrisuhteid rahvaste vahel. Nt Venemaa (Россия), Rootsi (Sverige), Ojamaa ( Gotland ), Kuramaa ( Kurzeme ), Võnnu (Cēsis), Väina (Daugava), Koiva (Gauja), Turu (Turku), Oudova (Gdov), Pihkva (Pskov). Vastandmõistet – kohalikku ametlikku nime – tähistab sõna endonüüm, vt sama näiterea sulgudes nimed. Kahte või enamat sama objekti kohta käivat nime nimetatakse allonüümideks ehk rööpnimedeks. Peale naabrisuhete on allonüümide tekkimise põhjus eelkõige objekti internatsionaalsus. Nt hiigelookean on paljude rahvaste oma: Vaikne ookean, Тихий океан, der Stille Ozean, the Pacific . Veel on oma loomu poolest kohanimedele lähedased kosmonüümid, s.o mujal maailmaruumis asuvate objektide nimed. Nt Linnutee, Kaksikud, Suur Peni, Vähk, Jupiter, Kuu. Tähtede ja planeetide pinnal asuvatel aladel on omakorda nimed, nagu algselt ladinakeelsed, pärast rahvuskeeltesse tõlgitud nimed Kuul: Mare Vaporum ehk Aurude meri, Mare Nubium ehk Pilvede meri, Sinus Iridum ehk Vikerkaare laht, Oceanus Procellarum ehk Tormide ookean, Lacus Somniorum ehk Unejärv, Tauruse mäeahelik, Laplace’i neem.4 Maailma kohanimede arv võib ulatuda ehk miljarditesse kuid suurimad andmebaasid sisaldavad 5-6 miljonit kohanime . Toon välja väikese valiku pikki kohanimesid: Walesis Anglesey saarel asub alev, mis kannab nime Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch. Euroopa pikim kohanimi koosneb 58 tähest. Nime osad tähendavad: llan (kirik) fair (Maarja) pwll (nõgu) gwyn (valge) gyll (sarapuu) goger (lähedal) y (määrav artikkel nagu inglise the) chwyrn (tormakas) drobwll (veekeeris) llan (kirik) tysilio (Tysilio - Püha Tysilio oli Walesi piiskop, prints ja õpetlane, surnud 640) gogo (koobas) goch (punane). Alevi nimi tähendab niisiis "Maarja kirik valge sarapuu nõos tormaka veekeerise ja punase koopa lähedal asuva Tysilio kiriku juures". Maailma pikim ühesõnaline kohanimi on maoorikeelne Taumatawhakatangihangakoauauotamateaturipukakapikimaungahoronukupokaiwhenuakitanatahu, mis koosneb 85 tähest. Seda nime kannab 305 m kõrgune küngas Uus- Meremaa Põhjasaarel. Tähendus: "Mäetipp, kus oma kallimale mängis ninavilepilli Tamatea, suurte põlvedega mees, kes mägesid liigutas, vallutas ja neelas, tuntud kui maasööja". Maailma pikim kohanimi on Tai pealinna Bangkoki tseremoniaalne nimi Krung Thep Mahanakhon Amon Rattanakosin Mahinthara Yuthaya Mahadilok Phop Noppharat Ratchathani Burirom Udomratchaniwet Mahasathan Amon Piman Awatan Sathit Sakkathattiya Witsanukam Prasit. USA pikim kohanimi koosneb 45 tähest. Chargoggagoggmanchauggagoggchaubunagungamaugg on järv Massachusettsis. Nimi on pärit algonkini indiaanlaste nipmuki keelest ja tähendab "Kalapüügikoht erapooletu kohtumispaiga piiride ääres". Naljaviluks on seda tõlgitud ka nii: "Sina püüad kala omal poolel, mina omal poolel ja kumbki ei püüa keskel". Soome pikimat kohanime kannab 35 tähest koosnev Äteritsiputeritsipuolilautatsijänkä - soo Lapimaal Savukoskis. Mida see tähendab, ei tea kohalik rahvas ega toponüümia ekspert, Oulu ülikooli professor Jouko Vahtola. Mis on Eesti kõige pikem kohanimi? Kaks pikemat ühesõnalist kohanime on Hundikuristiku (oja) ja Luutsnikumõisa (oja) ja üks pikem mitmesõnaline kohanimi Väikene Kasvandulump (järv).5 Võimalik on välja arvutada ka nimetihedus s. o. kui palju tuleb kohanimesid ühe km² kohta Soomes keskmiselt 6-8 nime (3 nime põhjas – 24 nime lõunas), Eestis on keskmine nimetihedus 12-13 nime ühe km² kohta. Eesti suurim kohanimekogu (kartoteek) on Eesti Keele Instituudis: 540 615 sedelit. Tegelik arv võib olla vähemalt kolm korda suurem, seega 1,5 miljonit kuid lõplikku arvu ei saa kindlaks teha, sest nimistu kogu aeg muutub.6
1 P.Päll, “Eesti murded ja kohanimed” Tallinn, 2002
2 " Leksikoloogia . Onomastika. Kohanimed". Eesti keele käsiraamat
3 Eesti Keele Instituut.
4 "Leksikoloogia. Onomastika. Kohanimed" Eesti keele käsiraamat
5 Maalehe teadmisveerg "Tuna & täna", 2012 väljaanne.
6 Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek veebis, http://heli.eki.ee/kohanimed