Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mullateaduse kospekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muldivim, mullad, profiil, mineraalarbo, glei, lähtekivim, leet, huumus, tise, horisont, turvas, soojus, moreen, rist, naadi, toitaine, reaktsioon, liiku, mullaprofiil, setted, gleistunud, boniteet, leetunud, lõimis, gleimulladvarts, savid, mineraalid, mineraalse, valdkond, rähk, liivadarbonaatne, raba, veemahutavus, vesinik, aktiiv, metsadliiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud · jämetolm 0,05-0,01 mm · keskmine tolm 0,01-0,005mm · peentolm 0,001-0,005mm füüsikaline savi on -0,01 mm; 0,01mm - on füüsikaline liiv ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm · kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m) · molekul - 1 nm Lõimis Füüs. savi tähistus nimetus grupeerimine sisaldus 0%-5% l1 sõre liiv kerged mullad 5%-10% l2 sidus liiv 10%-20% sl saviliiv 20%-30% ls1 kerge liivsavi keskmised mullad 30%-40% ls2 keskmine liivsavi 40%-50% ls3 raske liivsavi rasked mullad 50%-65% s1 kerge savi 65%-80% s2 keskmine savi 80%- s3 raske savi Rähksus katteväärtus kaaluliselt aste Nõrgalt rähkne 0-5% -10% 1. Keskmiselt 5-10% 10-20% 2.
Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel. I Orgaanilise aine akumulatsioonihorisondid O kõduhorisont T - turbahorisont (üle 10 cm) A (A1) huumushoris II Väljauhte e. eluviaalhorisondid El (A2; EL; E; Ael) lessiveerunud, Ea (E; El) leethorisont, Egl (A2, Aelg, Elg) näivleetunud III Sisseuhte e. illuviaalhorisondid B; B2; B2
Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast kihilised. 10. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna(570-3500milj at) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra alukord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa- pinnakatte. 11. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte(harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetetakse mulla aluskivimiks. 12. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Kõige levinumad on antropogeeniajastu setted. *moreenid e. jääsetted- P-E valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline ls.-Kesk-E hallikaspruun või kollakashall karbonaatne sl ja ls moreen- L-E punakaspruun nõrgalt
Pinnakate-aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. Eestis mõistetakse pinnakatte all kvaternaari setteid, mis koosnevad peamiselt purdsetteist(liiv, kruus, moreen jm), vähemalt määrel keemilistest(järvelubi) ja biogeenseist setteist(turvas). Pinakate on meil peamine ehitusalus ja mulla lähtekivim ning oluline veereziimi ja vee keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ning ta on üks põhilisi tegureid, mis määrab maastike ja taimkatte kohaliku eripära. 2 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (mõnel juhul aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks ehk emakivimiks. Lähtekivim võtab otseselt osa mulla
maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaasajal ka inimtegevus · Mulla tähtsus, vajadus ja talitlused. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Aktiivse elutegevuse ja viljakuse puudumine on tunnused, mis eristavad pinnase mõistet mulla omast. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja
Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist
Kõigepealt leiab aset kulutus ehk denudatsioon (vesi, tuul). Edasi tuleb transportimine ja siis toimub akumulatsioon. Maaväliste jõudude geoloogiline tegevus 1)vee geoloogiline tegevus- vesi võib olla erinev: a)ajutiste vooluvete geoloogiline tegevus avaldub seal, kus on tegemist liigestatud reljeefiga- mulla pinnale tulnud sademete vesi hakkab mööda nõlva alla voolama, sellega kantakse mulla peenemaid osakesi minema ning toimub erosioon ehk ärakanne, tekivad erodeeritud mullad, kuhu jäävad alles suured kivid ehk eluuvium. Ärakantud materjal on deluuvium ja need mullad on deluviaal ehk pealeuhtemullad. Mida järsem on nõlv, seda intensiivsem on erosioon. b)alaliste vooluvete geoloogiline tegevus avaldub jõgede puhul, kus voolusängis leiab aset kulutus (põhja ja kalda erosioon, eriti põrkekalda puhul Suudmesse tekib delta. Jõesetted jäävad maha ka lammialale, tekivad lammimullad. c)põhjavee
muldade lähtekivimid toitained, mida ained vajab lisaks looduslikele elementidele agrokultuurkeemiline suund uuris, mis toitaineid vaja juurde lisada, et taim end hästi tunneks W.van Hellmant 1699.a münt- esimene teadaolev kirjutis mulla kohta, millist mulda see taim tahab . Justus von Liebig (1840) - taimede mineraaltoitumise teooria taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks; taimed saavad kätte ainult vees lagunenud mineraalid (enne peab huumus lagunema); geneetilise mullateaduse rajaja Geneetilise mullateaduse sünd Venemaa 1870ndad V.V. Dokutsajev (1846-1903) õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtsev (1845-1895) agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu "An Essay on Calcareous Manures" Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust.
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.
kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj
järgi sorteeritud ja seepärast kihilised. 10. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. 2 Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570-3500milj at) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Alukord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa- pinnakatte. 11. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte(harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetetakse mulla aluskivimiks. 12. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Eestis on mulla lähtekivimite seas kõige enam levinud antropogeeniajastu setted. Tähtsaimad mulla lähtekivimid Eestis on: 1) Moreenid e. jääsetted (valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen,
rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki: 1) looduslik mullaviljakus see on looduslikus seisundis olev maa viljakus, kus inimene ei ole mingil moel sattunud aineringesse. Selle loodusliku mulla viljakuse avaldumine võib olla: a) potensiaalne e kvalitatiivne see seisneb mulla omadustes, reziimides jne.b) efektiivne looduslik viljakus kvantitatiivne avaldumine. Erinevad mullad sõltuvalt mullatekketingimustest on erineva loodusliku viljakusega. 2) Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil inimese tootmistegevuse tulemusel. Kunstlik mullaviljakus jaguneb: a) potensiaalne mis esineb kõigis mullaomadustes, reziimides, b) kvantitatiivne viljakuse avaldumine, mõõdupuuks on saak. Söötühik SÜ 1kg otra SÜ=3,5kg kartulit Maade hindamine e boniteerimine NB! Maa hinne boniteet
6) mullageograafia 7) mullakartograafia tegeleb muldade kaardistamisega Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade teket, omadusi, viljakust ja nende parandamise võtteid 2) Kaitseküsimusi 3) Seda sama maad on vaja inventariseerida, mullastik kaardistada Mullateaduse rajaja: Vassili Vassiljevits Dokutsajev. Tema järgi mulle kujunemisest võtab osa 5 mullatekketegurit: 1) kliima 2) lähtekivim 3) reljeef 4) maakoha vanus 5) elusorganismid Muld hakkab kujunema alles sellest hetkest alates kui kividele asuvad esimesed elusorganismid. Mullateadus kui teadus hakkab kujunema siis kui tekkis vajadus suurema koguse toidu järele. Anton Nõmmik koostas esimese agrogeograafilise suunitlusega kaardi Alfred Lillema koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi, tegi ka esimese agromullastiku rajoniseerimise kaardi Eesti kohta.
Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4
Eestis kattub pinnakatte mõiste kvaternaari setetega territooriumist on maapinna absoluutne kõrgus alla 50 m, 2/5 territooriumist on see ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen jm.), vähemal määral 50...100m ja 1/10 üle 100m. kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist. Pinnakate on meil peamine Kõrgeim punkt - 317,6 m (Suur Munamägi) asub Haanja kõrgustikus. Tänapäeva ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. maapinna absoluutne kõrgus on üldises seoses aluspõhja pinna absoluutse kõrgusega. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike Maapinna meso- ja mikroreljeefi iseloomulikud jooned on kujunenud põhiliselt mandrijää ja ning taimkatte kohalikud erijooned. selle sulamisvete tegevuse tagajärjel
MULLASTIK – vastused ! – hüümärgiga märgistatud küsimused, mis kindlasti pidid eksamile tulema. 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid Maakoore pindmine osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Komponendid – mineraalne(45%) ja orgaaniline(5%) aine ning õhk(25%) ja vesi(25%) 2. Muldi kujundavad faktorid • Rohelised taimed, mikroorganismid, vähesel määral ka elusorganismid • Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate.
taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini.
.....................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 1. Mulla teke Mullateke on pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on: · kliima · muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim · maapinna reljeef · mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg · mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks -- looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja
...................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 1. Mulla teke Mullateke on pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on: • kliima • muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim • maapinna reljeef • mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg • mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks — looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja
Agressivne ja ägeda reaktiivina timiv org. aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida. 2. Vaesed lähtekivimid 3. Filtratsioon 4. Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf gleistumine Toimub liigniiskes keskkonnas, kus org. aine on hapendamiseks vajalik. Samuti Fe2+ või Fe3+ olemasolu. Algab AT-horisondiga ja tuleb juurde G või g. näivleetumine Eeldused: 1. Ajutine liigniiskus pinna või ülevee tõttu 2. Raske lõimisega või kahekihiline lähtekivim 3. Pinna kogunemiskohas peab olema org. ainet, mida hapendada 4. Lühiajaline veega küllastatus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib hele horisont. A-Baf-Bt-C 2. Eesti peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: (Eesti muldade tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid, sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus, haritavus)
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine
Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kog: Gleistunud leostunud muld v°_2ls_330/v_1ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi paksusega 30cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. v°_2ls_3/v_2ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Go: Leostunud gleimuld k°_2ls_340-80/v_2ls_3 Keskmiselt raudkivid, raske liivsavi, paksusega 40-80cm. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. M'': Õhuke madalsoomuld. Turba tüsedus 50-100 cm. Profiil: T - G. t_360-80/ s Hästi lagunenud turvas paksusega 30-80cm Savi. K: Rähkmuld vls_3 Veeris,rakse liivsavi. v_2ls_3 Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Ko(g): gleistumis tunnusega leostunud muld. v°_1ls_340/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 40cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi tüüpprofiil ja selle selgitus : Klg- Gleistunud leetjas muld. Kihisemine 60(50)-100cm. Profiil: A-El(g)-Bt(g)-C(g). Looduslike
sellele järgneb keskmiselt rähkne ja tugevalt rähkne kerge liivsavi. vls30-50/rls (Co lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 30-50 cm, sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi. [1] Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus KI leetjas muld Profiil: A-El-Bt-C või A-ElB-B- (BC)- C; võib esineda ka üleminekuhorisontidega profiile A- El-Bt-C ja A-AEl-B-C. A-El-Bt-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all asub hele, kollakashalli või pruunikaskollaka värvusega lessiveerunud horisont, mille all on savistunud pruunikas või punakaspruun tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja sellele järgneb lähtekivim, mis on sõltuvalt moreenist kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun [1,2] Ko leostunud muld Profiil: A- Bw- C, võib esineda ka üleminekuhorisonte (ABw või BC). A-Bw-C
nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim, 7)inimese tegevus. Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse
7 keskmine õhutemperatuur on registreeritud juulis +34,5º (11.07.1992) ja absoluutne miinimum veebruaris -37,5º ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II, 2010). Tarvastu on juba ajaloost tuntud põllumajandusega tegeleva vallana ja ka tulevikus jääb põllumajandus oluliseks majandusharuks vallas. Suuremad põllustatud alad asuvad Mustla ümbruses ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007) Põhilised mullad: näivleetunud mullad, leetunud mullad, gleimullad, leetjad mullad. Rohkem esinevad pruunid näivleetunud mullad (Penu, 2005). Näivleetunud muldade viljakus on üle keskmise. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele (Penu. 2005). Eesti haritava maa keskmine mullahindepunkt on 41, Viljandi maakonna keskmine on 43
Go v°_1ls_260 v1ls/r1ls 0-5_3/th22-28 -- 11535.96 4.37 -75/r_1ls_2 m² Kokku: 264147.41 100 m² 4 Tüüpprofiil ja selle selgitus KI: Kihisemine 60(50)-100 cm sügavusel. Profiil: A-El-Bmt(Bt)-Bc-C [3]. Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad. Nende profiilis esineb nõrgalt väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont (Ew), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakeste mehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt
selle näitaja alusel jaotatakse:1)fulvaatne- b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt varis,sammalde ja rohttaimede surnud suhe alla 0,5 2)humaatfulvaatne-suhe 0,5-1 mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt osad,rohttaimede ja puude surnud juured 3)fulvohumaatne-suhe 1,0-1,5 4)humaatne-suhe siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. 3)Rohumaal-rohttaimede ja lehtsammalde surnud üle 1,5 Põ-E karbonaatsed mullad on MULLA HÜDROLOOGILISED osad 4)soostunud rohumaad-orgaaniline aine humaatsed,leedemullad fulvaatsed.HUUMUS KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on kuhjub mullapinnale ja mulda.Org aine VÕIB OLLA: 1)Keemiliselt püsiv huumus- mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud akumulatsioonihorisondiks toorhuumuslik või põllumuldade huumusest 40-50%,poolestusaeg kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub
1. veeaur a. kuiv (taimede elu-tegevus soikub) muldades valitsevad anaeroobsed a. aktiivselt liikuv liigub b. värske või tahe c. hapniku puudusel hakkavad protsessid. Need mullad on halvasti kõrgema aururõhu suunas c. niiske mulda tekkima toksilised ained õhustatud b. passiivselt liikuv liigub koos d. märg Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus · Liivmullad hästi õhuvooludega e
Kokku: 6,5 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 65448024352 kohta. Põllumassiivi kontuur märgitud punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Kolme suurima mulla horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 1. Leetjas muld (KI) - A-El-Bt-C. Huumushorisont, järgneb lessiveerunud horisont ning tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont, lõpuks mulla lähtekivim. 2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont, milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb
· perioodiliselt üleujutatavad rannikualad · erosioonist mõjutamata põllud · puistangud või eemaldatud muldkattega alad · puudub turba horisont või ta on < 30 cm Anormaalsed mullad Turvasmullad Normaalsed mullad
Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele. Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a. Aluskivimid Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad. Taimestik on oluline sünsteesivad primaarset org ainet. Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena). Loomad- ül mulda ladestunud org aine muundamine ja mineraliseerimine
hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. 80. kandevõime - näitab maksimaalset koormust, mida muld suudab taluda, ilma, et ta deformeeruks. 81. struktuursus - mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks. 82. mulla niiskusrežiim - lähtutakse vee kvalitatiivsetest näitajatest: hinnatakse, milline on teatud hetkel tegelik mullavee liikuvus ja taimede poolt omastatavus. 83. põuakartlikud mullad - on kerge lõimisega või suure koresesisaldusega ja väikese veemahutuvusega. 84. parasniisked mullad - suure veemahutuvusega liivsavilõimisega mullad, kus taimed on suhteliselt hästi veega varustatud 85. ajutuselt liigniisked mullad - soostunud mullad, mis on välja kujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillaarvöötme või põhjavee mõjutusel. 86. kestvalt liigniisked mullad - on glei - ja soomullad, kus põhjavesi on mullaprofiiliks ja
annaabi.ee 
