Suurbritannia 1,2 1,3 1,4 1,3 2,1 2,3 2,3 Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (nominaalne) Riigid Eesti 9200 10 200 11 300 12 400 13 800 15 400 17 100 Läti 7700 8400 9000 9900 10 900 12 200 13 900 Suurbritannia 23 700 24 700 25 200 26 800 27 400 28 400 29 100 Püsivhindades SKP kasvutempo (reaalne) Riigid Eesti 7,5 7,9 7,6 7,2 9,4 10,0 7,2 Läti 8,0 6,5 7,2 8,7 10,6 12,2 10,0 Suurbritannia 2,5 2,1 2,8 3,0 2,2 2,9 2,6 2008 2009 5,50 14,00 7,50 17,60 5,60 ... 10,6 0,2 15,3 3,3 3,6 ... 16 900 ... 14 400 ... 29 100 ...
Rahvamajanduse arvepidamine SKP (SKT) ; GDP – mõõdab ära ühe riigi territooriumil teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise rahalises väljenduses. SKP per capita – SKP ühe elaniku kohta = SKP (EUR) / Elanike arv RKP (RKT) ; GNP – rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi konkreetse riigi rahvaomanduses olevate varadega mingi perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah
Kordamisküsimused 1.Mis on SKP ja millest see koosneb? Sisemajanduse kogutoodang - riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. koosneb: eratarbimisest; investeeringutest; valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist. 2.Mis on inflatsioon, mis põhjustel see tekib ja kuidas seda saab mõõta? Raha väärtuse ehk ostujõu langus ning üks vanimaid majandusprobleeme. Tekib: sularaha liigne käibele laskmine. Mõõta saab: tarbijahinnaindeksiga 3.Mis on deflatsioon? Keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu. 4. Mis on fiskaalpoliitika? valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 5. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? 1) Isikud, kes soovivad töötada ehk majanduslikult aktiivne rahvastik 2) Isikud, kes ei soovi töötada või ...
Rahvamajanduse arvepidamise hindamisex (ei sisalda importija riigi süst. on rahvusvaheliselt ühliduv maxe). arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldataxe süstemaatiliselt ja RKP- D = RPP detailselt kogu majandust. Txi Eesmärgiks erinevatest allikatest ärinduslikud ülekandemaxed pärinevate andmete kogumine ja + rahalised toetuded nende kordineerimine ühtsex +- statistilised hälbed komplexiks, peab andma võimalikult = RT objektiivse ülevaate riigi sise- ning -sotskindlustusmaxud rahvuslikumajanduse arengust - korprats kaumimax. ja jaotamata võimaldama teha makroanalyyse ja kasum koostada prognoose. -netointressid RKP e rahvamajanduse +valitsuse ülekandemaxed isikutele koguprodukt- kõigi antud riigi +ärinduslikud õlekanded rahvusliku majanduse poolt ( resident) +isiklikud tulud in...
Eesti SKP näitajad 2018. aastal 2018. aasta andmed (% muutus võrreldes 2017. aastaga) SKP suurenes 3.9%, 26 miljardit Olulisemad 1. ehitus valdkonnad 2. töötlev tööstus 3. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Lisandväärtuse 1. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 13,6 kasv 2. ehitus 18,6 (valdkond + kasv %) 3. info ja side 10,6 4. veondus 9,2 5. mäetööstus 8,7 Kaupade ja suurenes 6,1 protsenti teenuste import Edukaimad 1. mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sissevedu valdkonnad 2. põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu 3. Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018) Eratarbimine ...
suuruste muutuseid ja neid kasutatakse erinevate perioodide võrdlemiseks (näiteks majanduse reaalkasvu arvutamisel kõrvaldatakse hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama taseme tootlikuse säilitamiseks ehk katab amortisatsiooni oluline efektiivsuse määratlemiseks. Puudub muutumistendents. 3. 4. SKP 2016 = 20 miljardit 1. SKP 2017 = 1 (reaalkasv 0%) * 1,04 (SKP deflaator) *20 (2016 SKP) = 20,8 (miljardit) 2. SKP per capita = 20 800 000 000 / 1 300 000 = 20,8*109 / 1,3*106 = 16*103= 16000 3. SKP per capita = 18000$, vahetuskurss 1 = 1,2$ 18000/1,2=15000/per capita (Riik A on rikkam 16 000 / per capita) 4. Vahetuskurss 1 = 1$ 18000/1=18000/per capita (Riik B on rikkam, 18000 / per capita) 5. SKP tarbimismeetodil Y = C + I + G + (X Z) = 16 + 5 + 4 + (7,5 8,5) = 24
Ühiskonna mõisted vol 2 SKP-sisemajanduse koguprodukt, näitab kogu ühiskonna rikkuse taset e üldist rahvuslikku tulu ühe inimese pealt Inflatsioon-keskmise hinnataseme tõus, sellega kaasneb rahaväärtuse langus ja elanike ostujõu vähenemine.põhjused- maksu-, siirde- ja nõudlusinflatsioon Positiivsed tagajärjed-1sissetulek tõuseb, kuigi sellest otseselt kasu pole, 2võidavad laenuvõtjad, peab vähema väärtusega ja negatiivsed-1inimeste ebakindlus riigis ja rahulolematus, kaotavad laenuandjad, elatustase võib langeda,raha väärtuse langus, Tööturg-turg, mis reg. Tööandja ja töövõtja vahelisi suhteid , töötu- tahab töökohta, kuid ei oma seda Töötaja kohustused ja õigused- Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, st tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. töölepingu alusel töötajad võivad oma töölepingus alati leppida kokku lisasoodustusi. töötu õig...
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna
liikmesriikides tööhõivet ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% ELi üldeelarvest. Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine need kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste
müüjale 12) Maksud, maksumäärad Riiklikud · Otsesed maksud-ettevõttel endal tuleb kanda (hasartmängumaks, maamaks, sotsiaalmaks-tööandja 33% palgast) · Kaudsed maksud- tarbija tasub, lisatakse teenuse/kauba hinnale(tollimaks, käibemaks, aktsiisid) · Kohalikud maksud-kohalikule omavalitsusele · Otsesed maksud-automaks, paadimaks, lemmikloomamaks, tänavate sulgemise maks, kehtestab omavalitsus · Kaudsed-müügimaks 13) SKP · Sisemajanduse koguprodukt · riigist teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. · Arvesse lähevad ainult lõpptarbimisele läinud kaubad(kaup/teenus/toode, mis kasutatakse ära) · Nominaalne SKP-SKP jooksvates hindades. Näitab kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtivates hindades. Näitab elatustasemetõusu või langust. · Reaalne SKP-SKP püsihindades(hinnmuutusi ei arvesta). Näitab kaupade ja toodete hulka.
X eksport Avatud majanduses: Z import S + (Td + Ti - TR) + Z = I + G + X NX netoeksport, puhaseksport NX = X Z TN välismajandusest saadavad maksud TN = Td + Ti - TR S I = ( G + TR - Td - Ti) + NX S - I = ( G + TN) + NX (S I) + (TN G) = NX SKP arvutamine tarbimise meetodil G valitsuse kulutused SKP = ESKP = C + I + G + (X-M) E kogukulutused nominaalne deflaator SKPreaalne 100% X - eksport M import
(SKP-s kajastub detailidest kokku pandud PC-de müük lõpptarbijale) d. eraisik ostab maaletoojalt auto: EI, sest pole antud riigis toodetud (uue auto ost võib kajastuda RKP-s, kasutatud auto ost ei kajastu kummaski. NB! Kui vaadata SKP-d tarbimismeetodil, siis selle väärtuse arvutamisel võivad nimetatud tehingu andmed kirjas olla (eratarbimises pluss-märgiga ja impordis miinus-märgiga), aga need taanduvad lõpuks välja ja SKP väärtust ei mõjuta!) 4. Kas järgmised kulutused on SKP arvestuses tarbimine või investeeringud? a) perekond ostab personaalarvuti, (tarbimine eeldusel, et arvuti on uus) b) ettevõte ostab personaalarvuti, (investeering eeldusel, et tegu on uue arvutiga) c) ettevõte maksab oma töötajate arvutikursuse eest, investeering d) tudeng maksab õppelaenu intresse, tarbimine (tasu laenuteenuse eest)
ARVESTUSTEST 8 (SISSEJUHATUS MAKROSSE: RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE (RKP,SKP,RT) (punkte 19/20st, hinne 9,5/10st) NB! Üks vastus peaks vale olema! 1. Mõiste „investeeringud“ rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab: a. Iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa b. Igat liiki aktsia ostmist c. Varude suurenemist aasta lõpuks d. Igat tarbja poolt ostetud, kuid aasta lõpuni tarbimata kaupa e. Kõik vastused valed 2. Kui reaalse SKP maht alates 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: a. Reaalne SKP elaniku kohta vähenes b. Reaalne SKP elaniku kota suurenes c. Reaalne SKP surenes ja nominaalne vähenes d. Nominaalne SKP ei muutu e. Hinnad langesid 3% 3. Allpooltoodust lülitatakse SKP – sse: a. Koduperenaise teenused b. Kasutatud auto ostmine naabrimehelt c. Uute aktsiate omandamine börsimaaklerilt d
Sisemajanduse koguprodukt tarbimise meetodil Töö eesmärgiks on analüüsida SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusi aastate vahemikus 2007-2011 Eesti riigis ning tuua välja selle olulisimad valdkonnad. Võrrelda Eesti SKP väärtusi samas ajavahemikus Gruusia riigi SKP-ga. Anda omapoolne hinnang toimunud muutustele. Andmete otsimiseks kasutasin Eesti Statistika Andmebaasi ja välismaist lehte nimega The World Bank. Eesti SKP väärtus jooksevhindades (miljonit eurot) 2007 2008 2009 2010 2011 SKP 16 069,4 16 235,1 13 969,7 14 371,1 16 216,4 Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 2 643,01 3 128,21 3 037,62 2 985,73 3 117,83 Kaupade ja teenuste eksport 10 778,07 11 534,71 8 920,76 11 387,69 14 677,77 Kaupade ja teenuste import 12 261,26 12 190,53 8 151,15 10 385,55 14 079,99
Eesti avaliku sektori eelarve tulude tase (suhtena SKP-sse) toote- ja impordimaksudest ja taseme dünaamika Ursula Muts Tootemaks (product tax) keskkonnapoliitika majandushoob, mis kehtestatakse toodetele, mille tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju looduskeskkonnale eesmärk: vähendada tootmistegevuse keskkonnamõju (kilekotimaks) Impordimaks kaupade teistest riikidest sisseveo pealt võetav maks riigi eelarvetulude suurendamiseks või teatavate kaupade sisseveo vähendamiseks või täielikuks takistamiseks. Toote- ja impordimaksudest tuleva tulu dünaamika Eesti valitsussektoris aastatel 2001-2011 (1) Tuhandetes eurodes 757959 ...
Eesti ja Gruusia analüüs Töö eesmärgiks on analüüsida Eesti ja Gruusia majandust, täpsemalt võrrelda SKP, inflatsiooni ning töötuse muutusi aastatel 2007-2011. Töö aluseks on võetus esimese seminari materjalid. Antmete otsimisel kasutasin saiti The World Bank. GRUUSIA JA EESTI SKP VÕRDLUS 2007 2008 2009 2010 2011 Gruusi SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 12,3 2,3 -3,8 6,3 7,0 Eesti SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 7,5 -4,2 -14,1 2,6 9,6 Nagu eelmises seminaritöös juba öeldud, on tabelist näha, et Eesti SKP on tunduvalt kõrgem antud aastate vältel kui seda on Gruusias. Kuid samas on Gruusia majandus nende arvude põhjal palju stabiilsem
$UYHVWXVWHVW 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV .XLQRPLQDDOQH6.3MDKLQGDGHWDVHW}XVLG 9DOPLV VLLV +LQQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOLNV 0lUJLVWD /}SHWDOHYDDWXV ...
8 Kasahstan 31,279 3.4 Poola 14,000 1.5 Brasiilia 10.113 1.1 Saksamaa 6.739 0.7 Kolumbia 6.611 0.7 Kanada 6.578 0.7 ehk sisemajanduse koguprodukti energiamahukus näitab riigi majanduse energia kasutamise mahtu kui palju ühe sisemajanduse koguprodukti ühiku kohta kasutatakse riigis primaarenergiat aasta jooksul SKP toodang inimese kohta peab olema võimalikult suur ja samal ajal SKP energiamahukus võimalikult väike Eesti 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Toe/USD 324 312 277 281 261 233 209 2000 Tõhus energiatootmine tähendab saaste vähendamist, globaalse soojenemise vastu võitlemist, energiajulgeoleku tagamist, fossiikütuste kasutamise vähendamist Efektiivne energia tootmine on riikidele kasulik
Hüperinflatsioon- väga kiire hinnataseme tõus ja vastavalt raha väärtuse vähenemine; ebastabiilsus; raharinglus kasvab tohutult Kuidas inflatsioon mõjutab majandust? Kõrge inflatsioon- raha kaotab väärtust, intressimäärasid tõstetakse- peletab investeeringuid takistades majanduskasvu Madal inflatsioon- tõstab finantssektori stabiilsust, see omakorda soodustab majanduskasvu Kui hinnatase tõuseb siis SKP tõuseb (nt usalduse kadumine, ei saa enam tarbida, eksportida, toodangu kogus väheneb) Portfeliteooria- (Harry Markowitzi teooria) on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell odava taotluse saavutamiseks. sellise portfelli koostamine koosneb: väärtpaberite väärtuste hindamisest, varade hajutamisest, portfelli optimeerimisest, tootluse jälgimisest
käibemaksumäära tõstmine 18%-lt 20%-ni alates 2009. aasta 1. juulist. Maksud moodustavad olulise osa riigi eelarve koostamisel ja kuna oli ka majanduslanguse madalaim punkt sel aastal, siis oli käibemaksumäära tõstmine vägagi õigustatud tegevus, sest see on üks lihtsamaid viise aidata riigi eelarvet tõsta. Samuti on see kooskõlas ka eesmärgiga, mis püüab makse koguda rohkem kaupade ning teenuste tarbimiselt. Selle seaduse muudatuse tulemusi on näha Eesti SKP tõusust aastal 2010. Samuti tõsteti ka vähendatud käibemaksumäära, et vähendada maksusoodustustega seotud kulusid. Varema 5% asemel tõsteti see 9%-le. Koondati ka valdkondi, millele on rakendatud vähendatud käibemaksu määr, näiteks enam ei ole vähendatud käibemaksumäära ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas, matusetarvetel ja kontserdi- ning etendusepiletel. Selleks, et ühtlustada käibemaksusüsteemi, mis on eesmärgiks kogu Euroopa Liidus.
docstxt/127359893337878.txt
ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus. SPP = SKP D Rahvamajanduse koguproduktiks RKP spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika
Geograafia kontrolltöö · tootmisviis kuidas mingit toodet valmistatakse (käsitsi, masinaga...) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatsiooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus, Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud metsandus, kalastamine metallurgia töötlemine Osalemine maailmamaj Polnud osalemist Oselemine oli väike Ühtne majandus töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad karjakasvatajate vahel spetsialiseerusid · Ühiskonnatüüpide levik kaasajal: agraarühiskond - kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid n...
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
TALLINNA ÜLIKOOL Triin Piile, Jürgen Leesmann, Risto Kals EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 Kodutöö majanduse alustes Juhendaja: Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. EESTI SKP NÄITAJAD SISSETULEKU MEETODIL 2. EESTI JA TAANI SKP MUUTUSTE VÕRDLUS Sissejuhatus Seminaritöö kursuses majanduse alusted on analüüsimaks Eesti SKP-d aastatel 2007-2011. Vaatluse all on alljärgnevad näitajad: palk, tööandjate sotsiaalmaksud ja põhivara kulum. Samuti on võrreldud Eesti ja Taani SKP-d ja toodud tabelid võrdlemaks nende riikide majandust aastatel 2007-2011. Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil Palga näitaja tõusis vaid ajavahemikul 2007-2008, pärast seda langes kuni aastani 2011.
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste instituut Eesti ja Brasiilia SKP näitajate analüüs aastatel 2007-2013 Majanduse alused Tallinn 2016 Sisemajanduse koguprodukt sissetuleku meetodil Töö eesmärgiks on analüüsida SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusi aastatel 2007-2013 Eestis ning tuua välja selle olulisemad valdkonnad. Samuti võrrelda Eesti SKP väärtusi samas ajavahemikus Brasiilia SKP-ga. Lisaks on eesmärgiks anda omapoolne hinnang toimunud muutustele. Andmete kogumiseks kasutasin Eesti Statistikaameti andmebaasi kodulehte ning välismaist lehte The Work Bank. Eesti SKP väärtus jooksevhindades 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 (miljonit eurot) SKP 16069,4 16235, 13,969 14,371 16216, 17415, 18434,
TALLINNA ÜLIKOOL Jürgen Leesmann , Triin Piile , Risto Kals Panus on kõigil võrdne EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 Kodutöö õppeaines majanduse alused Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Käesolev kodutöö õppeaines majanduse alused on koostatud analüüsimaks SKP, töötuse ja inflatsioon omavahelisi seoseid Eesti ja Taani näitel ajavahemikus 2007-2011. Aluseks on võetud esimese seminari materjalid. Kodutöö esimeses peatükis käsitleme Eesti ja Taani inflatsioonimäärasid, teises peatükis Eesti ja Taani töötuse näitajaid ja kolmandas samade riikide SKP muutusi. INFLATSIOONIMÄÄR (%) 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti 6.6 10.4 -0
rahludamiseks.Tootmisteguri liigid:Maa(kliima , maa) , Kapital (Reaalkapital, finantskapital ) ja Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus ).Majanduse põhiprobleem:Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme.SKP-(sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja- teenuste maksumust.SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta.(ostujõu standardi alulsel arvutatud SKP inimese kohta annab riigi heaolule objektiivsema hinnangu, kuna sel juhul on kõrvaldatud hinnataseme erinevuse riikide vahel)(koosneb jooksevhindadest kui ka ostujõu standardist)SKP langeb:Ülekuumenenud majandus =Majanduslangus , riigis toodetakse vähem kaupu ja teenuseid, inimeste majanduslik olukord halveneb .Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon: riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsiooni
ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud...
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele
6 kilomeetrit pikk), Bangalore (9.9 kilomeetrit pikk), Mahatma Gandhi Setu (5.5 kilomeetrit pikk), Vikramshila Setu (5.7 kilomeetrit pikk), Cochin (4.6 kilomeetrit pikk) Kanalid: Satyavathi Camp, Buckinghami kanal (421.55 kilomeetrit pikk), Canoly kanal (11.4 kilomeetrit pikk), Sethu kanal (30 kilomeetrit pikk), Indira Gandhi kanal (suurim kanal Indias, 650 kilomeetrit pikk), Sutlej Yamuna kanal (214 kilomeetrit pikk), Trivandrum-Shoranur kanal Laevatatavad jõed: Ganges, Brahmaputra India koht SKP järgi: 9. koht, SKP 4.164.000 miljonit US$ India koht inimarengu indeksi järgi: 132. koht, indeks 0.602 Rohkem asju: www.nationmaster.com/compare/Estonia/India
vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel (SKP arvutamisel vahetarbimist ei arvestata) Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine 5
· Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressursse mille tootmisele suunata? Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg valiku erinevate kombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. · SKP (sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. · Lõpptarbimine kaubad ja teenused , mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks. Ei kasutata ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. · Vahetarbimine kaubad/teenused, mida kasutatakse teiste toodete/teenuste tootmiseks. · Lisandväärtus kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv.
· Oodatav keskmine eluiga · Hõive (teeninduses, tööstuses või põllumajanduses) · Kirjaoskus · Rahvastiku vanuseline koosseis · Sündimus · Suremus · Linnaelanike osatähtsus 20. Mis on IAI ja millistest näitajatest koosneb? Inimarenguindeks, mis näitab inimeste heaolu riigis. · Rikkus (SKP/elaniku kohta, energiatarve/ el kohta jne) · Tervis (eeldatav keskmine eluiga, imikusuremus jne) · Haridus (kirjaoskajate osakaaal, kõrgharidusega inimeste osakaal jne 21. Mis on SKP (SKT), kuidas seda arvestatakse, millise aja jooksul ja millistes ühikutes? Riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus USD-es.
Eesti majanduse arenguvõimalused aastal 2007-08 2009 Välisriikide majanduskasvu prognoos Sisenõudluse reaalkasv Inflatsiooniprognoos SKP kasvu prognoos SKP reaalkasvu ja inflatsiooni prognoos Tarbijahindade aastakasv Eestis ja euroalal
vliskapitali. ige 8. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori le. ige 9. SKT deflaator nitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. vale 10. Varjatud majandus on ks osa varimajandusest. vale Teie tulemus: igeid vastuseid 9, ksimusi kokku 10 Andres Arrak - Majanduse alused (Majanduskasv) 1. Majanduslikuks konvergentsiks nimetatakse kasvumrade htlustumist riikide vahel. ige 2. Vastavalt Robert Solow majanduskasvu mudelile on SKP elaniku kohta kasv kapita/t-suhte kasvu funktsiooniks. vale 3. Suletud majanduses vib investeering (I) olla suurem kui sst (S). vale 4. Kapital kasvab puhasinvesteeringu vrra. ige 5. Kapitali akumulatsiooni phivrrand tleb, et kapital saab sveneda, kui sst > kui kapitali laienemise vajadus. ige 6. Kapital sveneb, kui puhasinvesteering on positiivne. ige 7. Kapitali laienemine thendab juurdekasvava elanikkonna varustamist kapitaliga. vale 8
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, po...
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär
Mida teeksin majanduses teisiti, kui oleksin peaminister? Valitsuse kodulehel on kirjas, et Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister juhatab valitsuse istungeid, kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, nõuab ministritelt seletust nende tegevuse kohta, teeb vajalikel juhtudel presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, esindab valitsust kohtus, juhib riigi seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo n...
docstxt/14168233136571.txt
MUST-kriminaalne HALL-seadustest kõrvale hiilimine SKPriigiterritoorium RKP resedentide järgi Ostujõu pariteet(PPP)- võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused. Võimaldab paremini mõõta nende tegelikku väärtust ja võrrelda riike. SKP miinused: - ei näita varimajandust - riikide rahvaarv on erinev - hinnataseme muutused - valuutade ostujõu erinevused - vabajaväärtust ei arvesta - ei arvesta keskkonna saastatust ja muid negat. Välismõjusid - skp väärtust võivad mõjutada klimaatilised tingimused - skp ei näita milliseid kaupu mis proportsioonides toodetakse ül. Netoeksport= puhaseksport SKP= kulutuste meetotil SPP=skp-amo.. Isiklik sääst= sissetulek-tarbimine KOGUNÕUDLUSE ELEMENDID: -eratarbijad ehk kodumajapidamised -ettevõtted -valitsuse kulutused -puhas eksport Ettevõttedkodumajapidamised ja välismaalased Pakkumise sokk olukord, kus tootmiskulude tõusu tagajärjel toimub kogu
E koostatakse lähtuvalt tooteplaanist. PER EELARVEST-staatiline mudel. Jätkuv eelarvest- dünaamiline, orgaaniline mudel. KULUPÕHISE E. e AEGREA MEETOD- vanim. Alus: eelmiste a vastava artikli kulud, tuleva a makoökonoomilise arengu indikaatorid, hinnamuutused, palganõudmised. SKP DEFLAATOR- kajastub kodumaine toodang. Hinnataseme muutus. Jooksva per kaubakogust kasutatakse. Deflaator on hinnaindeks, mõõdab hindade muutmise tempot e inflatsiooni. jagada tuleb sama aasta nom ja reaalne SKP Kulupõhise eelarve põhijooned. Ressursid jagatakse iga kuluobj maksumusele. Kuluobj liigitatakse iseloomu järgi. E koostatakse kulude kasvu% ja kulunorm põhimõttel. Vaadatakse eelarve sisendit, keskendutakse %le, mitte tulemusele. E ei kajasta teenuste väljundeid. E kasvavad. NULLBAASI MEETOD-ei arvesta minevikus tehtud kulutustega. Kogu planeerimine algab igal eelarveper uuesti, nullist. Lähtub tulemusest. Millal millist meetodit kasutada
inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus 4. Rahvamajanduse kogutoodang (RKP), gross national 4. , , produc, income GNP, GNI = SKP +netotulud välismaalt = + 5. Rahvatulu, RT, national income , NI- faktortulude 5. , , summa, YF ( , 6. Käsutatav isiklik tulu tulu, KIT, personal disposible ) income, PDI = NI - NT + Tr 6. = 7. SKP arvestuse meetodid, GDP calculation methods +
25. Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest. Mitu töötajat firma kasumi maksimeerimiseks palkab, saab määrata töö piirprodukti tulu valemi järgi: MRP(L)=deltaTR/deltaL, kus L on töötajate arv. 26. Mikro ja makroökonoomika on omavahel seotud kulude ja tulude ringkäigu kaudu. Lisatud on avalik sektor. Kõik on seotud maksude ja tulusiirete kaudu. 27. SKP on majanduse väljundi standardne mõõt, mis mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKP arvutamine käib kas kogukulutuste meetodil (SKP=E=C+I+G+(X-M)) või sissetulekute meetodil (palgad+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud) 28. Kogukulutuste komponentidest on autonoomsed avalik sektor e. G, netoeksport ka, netomaksud samuti. 29. MPC- tarbimise piirkalduvus, näitab, kui palju iga lisanduv
· kapitali - varasema majandustegevusega loodud väärtusi (hooned, masinad, seadmed jne, samuti raha), et laiendada ja parandada tootmist. 2. Mis on alternatiivkulu? Kuidas see tekib? Alternatiivkulu on majandusteaduse mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. 3. Mis on SKP? Kuidas see kujuneb? Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP? Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import 5. Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni? · Tarbijahinnaindeks mõõdab kaupade ostukorvi hinda jooksval perioodil mingi baasperioodiga võrreldes.
Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus, metsandus, Töötlev tööstus, Teenindus, info töötlemineja mahandusharud Kalandus, jahindus Tekstiili,masinatööstus edastamine, transport Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis või teenindusüksus Töö iseloom Käsiitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajatest Valdav osa teeninduses põllumajanduses tööstuses Peamine Maakond Riik Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine ...
toodetakse vaid kas nälgijate hulk väheneb. Üksiktulemusi mõõtvatest kasutatavamad: oodatav eluiga, kirjaoskuste tase, imikute suremus, kirjaoskuse tase. Koondindeksitest: enamkasutatav indeks on inimarenguindeks (oodatav eluiga,; haridus (kirjaoskus+koolis käidud aastate arv); rahuldav elustandard (reaaltulu in kohta) 4. SKP- ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. Ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed ja teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine. RKP- aasta jooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. SKP kui maj. indikaatori puudused: Riikide rahvaarv on erinev; Hinnataseme muutused; Valuutade ostujõu erinevused; SKP ei arvesta vaba aja väärtust; SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse
Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus Koloonia riik, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist Emamaa riik, kes on mingi riigi allutanud Impeerium Emamaa+talle kuuluvate kolooniatega Faktoorid kaubanduslikud ja sõjalised tugipunktid (KaugIdas, PAm) Riigi maj arengu põhinäitajad Rahvuslik koguprodukt RKP antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus, Sisemajanduse koguprodukt SKP antud riigi territooriumil valmistud toodangu ja teenuste koguväärtus, sõltumata ettevõtte kuuluvusest, Maj struktuur, töö tootlikus, en tarbimine ühe elaniku kohta, transpordi ja sidevõrkude tihedus, väliskaubanduse suurus ja struktuur, Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad, Inimarengu indeks IAI sisemine koguprodukt ühe inimese kohta, eluiga, kirjaoskuse protsent Rahvusvahelised ettevõtted I põlvkonna rah.vah.firma (1518
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
