Automaatse fiskaalpoliitika vahendiks on automaatsed stabilisaatorid, mis võivad näiteks olla progressiivne tulumaks ja töötu abirahad. Automaatsed stabilisaatorid aimavat ette, millal võib tulla pidurdav jõud, kuid see ei kõrvalda täielikult majanduslikku langust või tõusu. Automaatne fiskaalpoliitika toimib siis efektiivselt, kui riigi roll majanduses on suur ning kui maksud on progresseeruvad. Eestis on stabilisaatorid küllaltki väiksed tasakaalustajad meie majandustsüklis, sest meie sotsiaaltoetused küllaltki väikesed, maksukoormust peetakse suhteliselt madalaks ning maksud ei ole väga progresseeruvad. Eesti fiskaalpoliitika on kooskõlas stabiilsusprogrammi ja kasvu paktiga. Selle eesmärgiks on valitsuse poliitika väljendamine antud programmist ja paktist tulenevate nõuete täitmisel. Stabiilsusprogramm tuleb esitada, et Euroopa Komisjon ja Nõukogu saaksid anda riikidele
Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida: Pikad äritsüklid- tekivad iga 40-60 a järel , põhjustajateks innovatsioonipuhangud. Keskmise pikkusega äritsüklid- 15-20 a majandusliku aktiivsuse kõikumised. Põhjus demograafilised muutused Lühiprioodilised äritsüklid- 4-6 aastat Majandustsüklid väljenduvad tegeliku kogutoodangu perioodilise suurenemise ja vähenemisega tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Traditsiooniliselt eristatakse majandustsüklis kahte(nelja) faasi: I Tipp-majandusbuum II lagusfaas III alang-madalseis,tsükli põhi IV tõusufaas- majanduslik tõus Depressioon - Pikaajaline ja sügav majanduslik langus. Äritsükli langusfaasi iseloomustavad: *kodumajapidamiste tarbimiskulutused vähenevad *ettevõtete kaubavarud suurenevad *tootmist vähendatatkse *vähenevad investeeringud *netoeksport(X-M) väheneb *ettevõtted valandavad töötajaid *alanevad toorainete hinnad *vähenevad ettevõtete kasumid
(1) Kas majanduse toimimisse tuleks üleüldse sekkuda (s.t. proovida majandustsükleid aktiivselt ,,juhtida")? (2) Kui JAH, siis kas tuleks rakendada rahapoliitikat või eelarvepoliitikat (või kombinatsiooni mõlemast)? Kui EI, siis kaua kestab majanduse loomulik kohanemine? (3) Kas raha- ja eelarvepoliitika rakendamisel kasutada reeglipõhist või situatsioonikohast (ehk suvakohast) lähenemist? 5) Eelarve- ja rahapoliitika suunad majandustsüklis (ekspansiivne, kitsendav, vastutsükliline, protsükliline) Kui ekspansiivset eelarve- ja/või rahapoliitikat rakendada majanduslanguse tingimustes, on tegemist vastutsüklilise poliitikaga (kui ülekuumenemise perioodil, siis protsüklilise poliitikaga). Kui kitsendavat eelarve- ja/või rahapoliitikat rakendada majanduslanguse tingimustes, on tegemist protsüklilise poliitikaga (kui ülekuumenemise perioodil, siis vastutsüklilise poliitikaga). NB
on innovatsioonipuhangud. Nt. Infotehnoloogia saavutused, mis muudavad kardinaalselt ärivõimalusi ja tõõviljakust. • Keskmise pikkusega äritsüklid, mis on 15 – 25 aasta pikkused majandusliku aktiivsuse kõikumised. Põhjuseks demograafilised muutused, nt sünduvus või migratsioon. • Lühiperioodi äritsüklid on kõige tavalisemad ehk iga 4 – 6 aasta pikkused kõikumised. Traditsiooniliselt eristatakse majandustsüklis 4 faasi : tipp, alang, tõusufaas ja langusfaas. Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Kogunõudluse kõvera nihkumist põhjustavad hinnavälised muutused kogunõudluse elementides. Mistahes kogunõudluse elemendi kasv nihutab kogunõudluse kõvera paremale, kahanemine aga vasakule. Nihkumist mõjutavad tegurid on: • Tarbijate eelistuste muutumine
.. Vastus: ...kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud. 41. Näitajad, j mis perioodiliselt p kõiguvad g majandustsükli j käigus g on näiteks: Vastus: praktiliselt kõik makroökonoomilised suurused (SKP, tööhõive, tööpuudus, inflatsioon, 42. Tüüpilises majandustsüklis on neli faasi ja need oleksid: Vastus: V t tipp ti e. haripunkt, h i kt langusfaas l f e. retsessioon, t i madalseis d l i e. alang, l tõus tõ e. ekspansioon 43 Depressiooni 43. D i i e. surutist
intressimäär, millega ettevõte viimati laenu sai. Paraku sobib see ainult juhul, kui viimasest laenusaamisest on möödunud mõni kuu ja vahepeal pole tingimused oluliselt muutunud. Hind, mida võlakirjaturg ettevõttelt laenu eest küsib sõltub: intressimäära üldisest tasemest majanduses; ettevõtte ebaõnnestumise riskist. Intressimäärade üldine tase Intressimäära üldine tase majanduses sõltub sellest, millises majandustsüklis riik parajasti (majandusliku aktiivsuse kasvades laenuintressid suurenevad ja 30 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm vastupidi) on ning seda mõjutavad valitsus ja keskpank (Eestis pigem Euroopa Keskpank): maksude tõstmine SKP väheneb, intressitase langeb; maksude alandamine SKP kasvab, intressitase tõuseb;
Lembit Viilup PhD IT Kolledz 40. Potentsiaalne kogutoodang on toodangu hulk, mida on võimalik toota, kui... 41. Näitajad, j mis perioodiliselt p kõiguvad g majandustsükli j käigus g on näiteks: 42. Tüüpilises majandustsüklis on neli faasi ja need oleksid: 43 Depressiooni 43. D i i e. surutist ti t iseloomustavad: i l t d 44. Majandustsükli faaside ega pöördepunktide hulka ei kuulu: a) tõusufaas; b) tipp e. haripunkt; c) langusfaas e. retsessioon, d) madalseis e. e alang c) stagnatsioon. stagnatsioon
annaabi.ee 
