Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase Majanduskasv Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks Majanduskasv= reaalne SKPt reaalne SKP t-1 /reaalne SKPt-1 x 100% SKP elaniku kohta Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta. SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul SKP riigi rahvaarvuga Ostujõu pariteet Ostujõu pariteet võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused Võimaldab paremini mõõta kaupade ja teenuste tegelikku väärtust ning võrdleb
majandustsükliteks (business cycles). Äritsüklite jooksul kõigub reaalne SKP ümber oma täishõive taseme. Äritsüklid ehk siis tegeliku SKP kõikumised saab jagada etappideks. Kui reaalne SKP võrreldes täishõive tasemega kasvab, siis sellist etappi nimetatakse tõusufaasiks, kui langeb, siis langusfaasiks. SKP SKPtäishõive SKPtegelik Aeg Joonis 3. Potentsiaalne SKP ja äritsüklid Äritsüklite tuvastamiseks kasutatakse tihti tööhõivega seotud näitajaid. Põhjus on lihtne: kui SKP on allpool täishõive taset, kaasneb sellega ka suur töötute arv; kui
annaabi.ee 
