Maksroökonoomika

Suursaar, Erle

Maksroökonoomika (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Majandus

1 Hindamata

MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED

Makroökonoomika mõiste

Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite ( majapidamised , ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid ; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust

Regionaalökonoomika mõiste
Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi.

Sisemajanduse koguprodukt , rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused
Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust.
Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab.
SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud riigi kodanike poolt.

Nominaalne ja reaalne SKP, SKP deflaator
Nominaalne SKP e. Jooksvates hindades
Reaalne SKP e. Püsivates hindades, kus nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinna indeksiga
SKP deflaator = (nom.SKP / reaalne SKP) * 100%
väljendatakse %-des
SKP deflaator on kõikide SKP- sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks

SKP tootmise meetodil
SKP TOOTMISE MEETOD
Lisand väärtused
Põllumajanduses
Tööstuses
Teeninduses
Valitsussektoris
+ netomaksud toodetele
Tootmise meetod
Tootmise meetodi puhul arvutatakse kokku erinevates majandusharudes loodud lisandväärtus. Lisandunud väärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade ja teenuste ning töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Näiteks võib tuua leivapätsi väärtuse kujunemise - selle hinna sees on põllumehe, pagari ja poemüüja töö, kuid selleks et ei toimuks mitmekordset hindamist, on vaja arvesse võtta ainult iga lüli poolt lisatud väärtus.
Tavaliselt esitatakse SKP tootmise meetodil olulisemate majandusharude lõikes. Kui vaadata, millised on Eesti olulisimad majandusharud ja kuidas need on viimase seitsme aastaga muutunud, siis on näha eelkõige primaarsektori (põllumajandus, kalandus , metsandus ) ning tööstuse- ja energeetikasektori osatähtsuse kahanemist ning teenindussektori osatähtsuse kasvu. Kui 1993. aastal toodeti peaaegu 25% lisandunud väärtusest tööstuses ja energeetikas, siis 1999. aastaks oli selle sektori osakaal kahanenud 20%-le. Oluliselt on sellel perioodil vähenenud ka primaarsektori - põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse - osatähtsus, 11-lt 6-le protsendile.

SKP kulutuste meetodil
Kulutuste lähenemisviisi korral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest.
1) Tarbiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis on aasta jooksul toodetud.
2)Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Siia hulka kuuluvad seadmed , varud, tootmishooned jne. Kõiki niisuguseid kaupu nimetatakse investeerimis – ehk kapitalikaupadeks
3) Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Siia kuuluvad näiteks kulutused haridusele, tervishoiule aga samuti ka kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt
4) Netoeksport ( X – M ) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele( eksporti, X ), millest on maha arvatud kodumaiste tarbijate , investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import, M).
Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused
SKP = E = C+I+G+(X-M)

SKP tulude meetodil
Sissetulekute lähenemisviisi korral saadakse SKP väärtus sel teel, et liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud:
- palgad s.o tasu tööjõu teenuste eest
- rent s.o tasu tootmistegurite kasutamise eest+
- intressid s.o tasu raha kasutamise eest
- kasum s.o ettevõtte omanike tulu
Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti:
Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad . Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks.
Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest.

Kogunõudlus ja kogupakkumine
Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel.
Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi
4 kogunõudluse komponenti
1) tarbimine
2) investeeringud – säästmine
3) valitsuse kulutused
4) netoeksport – sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe
Negatiivne tõus langeb alla paremale
Kogunõudluse mõju:

tarbimine
a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi
b) säästmis kalduvuste muutmine
c) tuleviku ootuste muutmine
d) muudatused maksustamises

Investeeringute mahu muutus
a) muudatus intressi määrades
b) muudatused ettevõtte maksustamises
c) tehnoloogia areng
d) kasumi ootuste muutumine

Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine

Muudatused ekspordis ja impordis
a) muudatused kaubanduspartnerite majanduses
b) valuuta kursside muutumine
Kogupakkumine (AS) on SKP kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel ehk siis ettevõtte poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk
Kogupakkumisekõver seob oma vahel rahvamajanduse kogutoodangu hulga ja üldise hinnataseme. Kogupakkumiskõvere käsitlemisel tehakse vahet lühi ja pika perioodi kogupakkumise kõvera vahel.
Lühiperioodi kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse reaalse kogutoodangu koguse ja hinnataseme, kusjuure s eeldatakse, tootmistegurihinnad on konstantsed.
Pikaperioodi pakkumine on rahvamajanduse kogutoodangu selline tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täishõive. Pika perioodi kogupakkumise kõver näitab seost pika perioodi kogutoodangu hulga ja hinnataseme vahel.
Pka per. Kõver on vertikaalne s.t. Pikal perioodil on rahvamaj. Kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase

Kulumultiplikaatori mõiste
Kulumultiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks
kulumuliplikaator = 1/ 1- MPC

Eesti eelarve, eelarve kujunemise allikad (maksude liigid)
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile , sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks .
Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks.
Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada.
Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks kütuseaktsiis, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist.

Rahapoliitika , rahapoliitika vahendid ( kitsendav , ekspansiivne rahapoliitika)
Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav.
Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust
Kitsendav rahapoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurdada
Rahapoliitikat võib kasutada majanduskasvu stimuleerimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja maksebilansi juhtimiseks.
Rahapoliitika vahendid:

diskontomäär – on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest

kohustusliku reservinõue - kui keskpank alandab kohustuslikku reservinõuet, on kommertspankade kohustuslik reserv väiksem. Teisi sõnu, madalama reservinõude korral tekivad pankadel lisareservid, mida võib välja laenata. Kui reservinõuet suurendatakse, siis ei vasta olemasolevad reservid uuele nõudele, mistõttu on kommertspangad sunnitud reservide saamiseks laene sisse nõudma.
Reservnõuet alandatakse langusperioodil, et rahapakkumist suurendada. Inflatsiooniperioodil reservnõuet aga suurendatakse,et rahapakkumist kokku tõmmata.

Lorenzi kõver ja riigi tegevus vaesuse vähendamisel
Tavaliselt kasutatakse sissetulekute ebavõrdsuse graafiliseks kajastamiseks riigis Lorenzi kõverat. Diagramm koostatakse järgmiselt: vaatlusalused sissetulekud järjestatakse kõige suuremast kuni kõige väiksemani ja jagatakse võrdsetesse proportsionaalsetesse gruppidesse (näiteks 20% kõige väiksemaid, 20% suuruselt järgmisi jne.). Siis kasutades saadud tulemusi, jagatakse elanikkond gruppidesse alates kõige vasematest kuni kõige rikkamateni. Elanikonna jaotus näidatakse graafiku horisontaalteljel ja sissetulekute kumulatiivne jaotus vertikaalteljel.
Kogusissetulek(%)
perekonnad(%)
Vaesusvastane poliitika võib olla sümptomeid leevendav , kui ta toetab inimesi, kes on ju vaesed, või ta võib olla suunatud vaesuse vähendamise vastu, kui ta võitleb vaesuse põhjustega . Esimest liiki poliitika sisaldab selliseid abinõusi nagu riiklikud abiprogrammid, mis püüavad hoida inimesi langemast alla toimetulekupiiri.
Tõhusam lähenemine on võitlus vaesuse põhjustega. Kõige tähtsamad riiklikud strateegiad vaesuse vähendamiseks sisaldavad selliseid abinõusid nagu inimkaptalisse investeerimise subsideerimine,töötuse vähendamine, üksikvanemate abistamine aga ka naiste tööalasediskrimineerimise elimineerimine

Raha ja raha funktsioonid
Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina.
Raha funktsioonid
Vahetusvahend Arvestusühik
Akumulatsiooni ja laenamise vahend
Raha kui kõikide Raha kui hüvistes
teiste hüviste vastu sisalduva kasulikkuse
vahetatav ja seega mõõtmise ja seda
kaubavahetust kasulikkust kajastavate
hõlbustav vahend. Hindade avaldamise
vahend
Raha kui rikkuse akumulatsioon ja
laenamisvahend

Vahetus vahend – võimalik vahetada kaupu ja teenuseid ilma partnertehinguta

Kaubanduse ulatuse suurenemine – rahvusvaheline kaubandus

Majandus efektiivsuse tõusus spetsialiseerumine – majandusüksuste tasemel

Majanduse spetsialiseerumise süvendamine – piirkondlik spetsialiseerumine

Maksevahend - võimalik maksta tänapäeval ajaalise nihkega (pangakaart)

Väärtusmõõt – raha abil hinnatakse nii kaupu kui teenuseid. Raha teeb hinnad võrreldavaks

Akumulatsiooni vahend – rikkus on paigitatud rahasse, raha annab koguda

Ajadimensiooni kandja, kus raha on seotud tuleviku tehingutega( foward futur)
Tehingud on seotud riskide maandamisega tulevikus.

Raha agregaadid, raha pakkumine
Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad .
Rhapakkumine on majanduse kogu rahavaru, mida inimesed soovivad hoida.
Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagrekaate:
M1 = ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades
M2 =ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused
M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid
Eeesti rahamõõdud
CU + RR + XR
MO = keskpanga pootl emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud
M1 = sama mis klassikaline
M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused
M2 = sama mis klassikaline
CU = emiteeritud sularaha
RR = keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv
XR = täiendav reserv

Raha nõudlus
rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivd hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. On reaalne, mitte nominaalne
Vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale võib ringluses oleva raha hulga ja hinnataseme vahelist seost väljendada järgmiselt:
M*V = P*Q
M – ringluses olev raha hulk
V – raharinglus kiirus
P – hinnatase
Y – kogutoodangu hulk
Raha nõudluse motiivid

äritehingute motiiv e. Äritehingute nõudlus, kus raha vajatakse iga päevaseks majandustehinguteks.

Ettevaatus motiiv e. Ettevaatus nõudlus

spekulatsiooni motiiv e. Spekulatiivne nõudlus
raha nõutav kogus sõltub otseselt turu tasemest, hinna tasemest ja pöördvõrdelisest intressimäärast

Keskpanga funktsioon
Keskpank on pankade pank , mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Keskpank on tavaliselt suhteliselt iseseisev ja tegutseb omal initsiatiivil.
Keskpanga funktsioonid võivad riigiti erineda, kuid üldiselt on peamised funktsioonid ühesugused:

kommertspankade deposiitide hoidmine

omavaluuta pakkumine majandusele

kommertspankade juhtimine
rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine

Raha loomine pankade poolt
Raharingluses oleva rahahulga suurust mõjutavad kommertspangad. Nad teevad seda nn. Raha loomise ehk hoiuste mitmekordistamise protsessi kaudu.Iga panga jaoks eraldi ja seetõttu ka kõikide pankade jaoks kokku kehtib nõue, et varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilansi aktiva pool peab võrduma passiva poolega:
D = R + L

Raha multiplikaator
Pankade pidevalt korduv tegevus: hoiuste kogumine ja vaba raha väljalaenamine näitab, et reservide ühikuline kasv suurendab hoiuseid ja rahapakkumist. Kui reservisuhet tähistab r, siis avaldist 1/r nimetatakse raha multiplikaatoriks (võimendiks).
. Negatiivne multiplikaator.
Esineb siis kui on tegemist impordi osatähtsuse suurenemisega, maksukoormuse suurenemisega.Tulemuseks on väiksem nõudlus ja tarbimine, säästmiskalduvuse tõus. Positiivne multiplikaator
Valitsuskulude, investeeringute ja ekspordi suurenemine.

Tööhõive, töötus
Töötus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid olemasoleva palgataseme korral töötada, ei suuda tööd leida. Tegemist on täiskasvanud töötajatega, kes ei tööta, kuid otsivad aktiivselt tööd. Tööhõive näitab, kui suur osa tööjõust leiab parajasti majanduses rakendust. Selle näitaja olulisust ei pea pikalt seletama - töö annab inimesele sissetuleku, millega end ära elatada, riigi tasandil tähendab madal tööhõive sotsiaalseid probleeme (halvemal juhul rahvarahutusteni välja).

Töötuse liigid (friktsiooniline, struktuurne, tsükliline töötus)
1) Friktsionaalne e. Siirde töötus
Ajutine töötu olek, mis on seotud ühelt töökohalt teise(sobivama töökoha otsing)
Eristatakse :
1) ümberõppest tingitud siirde tõõtus ( õpib otsib tööd)
2) töötajate voolavusest tingitud töötus
3) sessoone töötus – tekib hooajalise hõive vähenemise tõttu teatud majandusharudes (põllumajandus, turism, metsandus)
2)Struktuurne töötus
Näitab majandus struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mitte vastavust tööjõu pakkumisele.
1) demograafiline töötus – hõlmab sots. gruppe ( noored, pensioni eelikud, võõr keelt kõnelevad, puudega)
2) hariduspoliitikast tingitud tööpuudus

kapitali puudumisest tingitud str.töötus, mis hõlmab lisaks kapitalile puudulikku infrastruktuuri ja juhtimis oskuste puudumist( arengumaad )
3)Tsükkliline töötus
Tekib majandus tsükklilise arengu tõttu esineb majanduslangusfaasis või kriiside ajal
Majandusolukorra paranedes selline tööpuudus väheneb ja kaob iseenesest.
Mõõdab tegeliku ja loomuliku töötuse määra vahet( tööjõu alanõudlus)

Tööjõu nõudlus ja palgamäära kujunemine. Reservatsioonipalk
Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta, sest töötajate palkamine muutub liiga kulukaks.
Reservatsioonipalk
Palka, mille puhul töötajal on ükskõik, kas võtta töö vastu või jätkata otsinguid, nimetatakse
reservatsioonipalgaks. Töötaja võtab vastu kõik tööpakkumised, mis ületavad seda palka ja lükkab tagasi kõik, mis on allpool seda palka.

Riigi tegevus tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks
Jaguneb kaheks :

Aktiivne tööpoliitika- valitsuse poolne tööturu selline reguleerimine, mille abil püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada

Uute töökohtade loomine

Täiend ja ümberõpe

Hädaabi tööd

Tööturu programmid

Passiivne tööturu poliitika – suunatud tööpuuduse tagajärgede likviteerimisele

Stipendium ümberõppeks

töötuabiraha

Phillipsi kõvera olemus.
Philips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäära vahel ja umbes5,5%-line tööpuudus hoiab palgataseme paigas.
Töötusemäära suurenedes palga tõusu protsent väheneb
Inflatsiooni
määr
2%
töötusemäär
5,5%

Inflatsioon ja selle mõõtmine (THI, tootjahinnaindeks )
Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad(mõned hinnad võivad koguni langeda), vaid tõuseb keskmine hinnatase
Inflatsiooni mõõtmise 3 meetodit:

SKP deflaator- väljendab kogutoodangu hinnataseme indeksit.
SKP komponentide hind, mis näitab mitu% on üldine hinnatase baasperioodiga võrreldes muutunud

Tarbijahinna indeks(THI)
mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kogumajapidamised.
( jooksva kuu ostukorvihind/ baas kuu ostukorvi hind)*100%

Tootjahinna indeks
Jooksva kuu inflatsioon, mis väljendatakse tootmis resursside eest makstud hinna, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud

Nõudluse inflatsioon, kuluinflatsioon
Nõudluseinflatsiooni teooria väidab, et kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis inflatsioonilõhe.Nõudlusinflatsiooni käsitlemisel eeldatakse, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paidlikud, et suureneva nõudluse survel tõusta.
Nõudlusinflatsioon võib põhjustada ka fiskaalpoliitika (mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse või teeb mõlemaid) või rahapoliitika(mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes sellega esile suuremaid investeeringuid)
Kuluinflatsioon on seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootmistegurite turgudelt.Tööjõuturu korral kirjeldatakse seda tihti kui palgainflatsiooni.Kuluinflatsiooni saab kutsuda esile nn. Palgahinna spiraali , kus palgad ja hinnad spiraalina tõusevad. Kuluinflatsioon võib tekitada töötust. Kuluinflatsioon võib põhjustada ka nende hüviste hindade tõus, mida valitsuse tegevus tugevasti mõjutab

Inflatsiooni kulud
Inflatsiooni kahju väljendub üldise hinnataseme tõusu tõttu majanduses tekkivadisproportsiooni poolt esile kutsutud täiendavas kulus ühiskonna liikmetele . Kusjuures kulu suurus sõltub majandussubjektide võimest ennast inflatsiooni vastu kindlustada.
Seega võib inflatsiooni puhul majanduses olla kaotajaid ja võitjaid.
Kindla rahalise sissetulekuga inimesed kaotavad inflatsiooni tõttu oma reaalpalgas, st palga ostujõus, palgamaksjad aga võidavad. Võidavad ka laenuvõtjad, kuid kaotavad laenuandjad.
Riik, kellel on fikseeritud vahetuskursid ja kelle siseinflatsioonimäär on kõrgem kui temaga kaubavahetuses olevates riikides, kaotab oma konkurentsivõimes, tema eksport väheneb ja import nendest riikidest suureneb.
Inflatsioon vähendab raha akumulatsioonifunktsiooni, sest sageli on inflatsioonimäär suurem kui on pangaintressid ‑ säästmise asemel on otstarbekam investeerida kinnisvarasse.
Inflatsioon suurendab automaatselt valitsuse maksutulu, sest töötasude tõstmine inflatsiooni negatiivse mõju kompenseerimiseks suurendab inimeste maksustatavat tulu. Prognoositud inflatsiooni vastu on võimalik end teatud ulatuses kaitsta: kreeditorid võivad nõuda kõrgemaid intressimäärasid, inimesed saavad muuta oma säästud kinnisvaraks, töötajad saavad sõlmida lepinguid, milles sisaldub automaatne palgatõus inflatsiooni mõju tasakaalustamiseks.

Majandustsükkel ja selle faasid
Majandustsükkel

Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase.

Faasid
1) Buum – õitseng
2)Majanduselangus
3) Majanduskriis – depressioon
4)Majandustõus

Majandustsükkli faaside tunnused
Faaside tunnused
Buum: Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht.
Majanduslangus ehk kokkutõmme: Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine väheneb, töökohti koondatakse, tarbimine väheneb. Majanduslangused kestavad tavaliselt 6 – 18 kuud
Majanduskriis ehk retsessioon : Majandustsükli madalaim punkt ehk kriis. Tehased toodavad alla võimsuse ja tööpuuduse tase on väga kõrge, siis majanduskasv pidurdub ja SKT võib väheneda. Paljud ettevõtted pankrotistuvad. Kuna tööd ei ole, siis on ka tarbimine piiratud, elatustase on madal.
Majandustõus: Majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat.

Maksebilanss , jooksevkonto, finantskonto, kapitalikonto
Maksebilanss – dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood . Koosneb jooksevkontost ning kapitali – ja finantskontost
Jooksevkonto – maksebilansi osa ; dokument, mis kajastab kaupade ja teenuste ning tulude ja ülekannete liikumist üle riigipiiri
Kapitali ja finantskonto – maksebilansi osa; dokument, mis kajastab pika- ja lühiajaliste investeeringute ning laenude voogusid üle riigipiiri.

Suhtelise eelise mõiste väliskaubanduses
Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel.

Absoluutse eelise mõiste väliskaubanduses
Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik.
Absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele , kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis ehk neid kaupu, mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga

Turu kaitseks kasutatavad meetmed väliskaubanduses
Tollimaksu kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt
Impordikvoot kujutab endast teatud kauba lubatud mahtu aastas
Muud kaubanduspiirangud (vabatahtlikud ekspordipiirangud, ekspordisubsiidiumid, ekspordimaks, tehnilised ja administratiivsed piirangud

ELi kolm sammast
Väljend "ELi kolm sammast" illustreerib seda, kuidas eri koostöövormid on ELis üles ehitatud olenevalt sellest, millise poliitikavaldkonna ja millise osaga lepingulistest sätetest on tegemist. Kolmes valdkonnas tehtavat eritüübilist koostööd, mis samal ajal toimub ühe organisatsiooni, s.o ELi raames, saab kujutada tüüpilise Kreeka templi struktuuri abil. Selle "templi" kolm sammast esindavad kolme poliitikavaldkonda. Kolme sammast hoiavad koos ühine katus ja ühine vundament .
Esimene sammas kujutab riigiülest koostööd, mis on ELi kodanikele otseselt siduvad . Teine ja kolmas sammas hõlmavad kumbki eri liiki valitsustevahelist koostööd. Teine sammas esindab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kolmas aga valitsustevahelist politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades.
Sammaste kohal olev katus kujutab kolme poliitikavaldkonna jaoks ühiseid sätteid, st ELi institutsioonidega - nõukogu, komisjoniga jt - seotud sätteid, mida kohaldatakse asjaomasest poliitikavaldkonnast olenemata. Kolme samba vundamendi moodustavad asutamislepingute muutmisega, uute liikmete vastuvõtmisega jms seotud sätted.
1. sammas
Euroopa ühendused
Tolliliit, Euroopa rahaliit ja siseturg , põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika
Riigiülene koostöö
- transport
- haridus ja kultuur
- tarbijakaitse
- tervishoid
- teadusuuringud ja keskkond
- tööhõive
- sotsiaalpoliitika
- varjupaigapoliitika
- piirikontroll
- sisserändepoliitika
2. sammas
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Valitsustevaheline koostöö
3. sammas
Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades
Valitsustevaheline koostöö
- õigusalane koostöö kriminaalasjades
- politseikoostöö
- võitlus rassismi ja ksenofoobiaga
- võitlus uimasti - ja relvakaubandusega
- võitlus organiseeritud kuritegevusega
- võitlus terrorismiga
- võitlus inimkaubanduse ja lastevastaste kuritegudega

ELi „neli vabadust“
Kaupade vaba liikumine – tulemusena on ühisturg sarnane ühe riigi siseturule, kus ei ole oluline, missuguses regioonis on kaubad toodetud. Lepitakse kokku ühistes normides ja partnerriikide vaheliselt ei tehta seejärel enam mingisuguseid piiranguid kaupade liikumiseks.
Teenuste vaba liikumine – ühisturu liikmesriikide ettevõtjatel on sellisel juhul õigus pakkuda oma teenuseid kõigis liikmesriikides või asutada oma ettevõte ükskõik millises liikmesriigis.
Isikute vaba liikumine – kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või töötama ükskõik missugusesse liikmesriiki.
Kapitali vaba liikumine – investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel.

Majanduspoliitika ja EL (ühte valdkonda tutvustada lähemalt)
Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt.
Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid:
1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi;
2) majanduslik mõju võib-olla otsene.
Majanduspoliitika võib olla suunatud:
1) territooriumile;
2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele;
3) ressursside liigile;
4) infrastruktuurilistele funktsioonidele.
Majanduspoliitika jaguneb:
1) Korrapoliitika
2) Struktuuripoliitika
3) Protsessipoliitika
Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseselt endogeenseid muutujaid.
Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada:
1) Otsustusinstitutsioonid
2) Mõjuinstitutsioonid
Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad:

kontrollil;
sõltumatusel;
koordineerimisel.

Makromajanduspoliitilised eesmärgid on laialdaselt aksepteeritud kogu maailmas. Nendeks on:
1) elustandardi kasv;
2) täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas;
3) stabiilsed hinnad;
4) madal inflatsioon.
Majanduspoliitika vahendid on liigitatud vastavalt riikliku sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt:
1) Kõrvalehoidev;
2) Apelleeriv;
3) Tasakaalustav;
4) Illustreeriv;
5) Stimuleeriv;
6) Otsustav;
7) Osalev ;
8) Ettekirjutav;
9) Direktiivselt planeeriv.
Majanduspoliitika valdkonnad on:

struktuuripoliitika,
konkurentsipoliitika,
rahapoliitika ja
fiskaalpoliitika.

EUROOPA LIIT – rahvusvaheline institutsiooniline organisatsioon , mille kõik liikmed peavad loovutama osa iseseisvusest ühisstruktuuridele. Alus pandi Söe- Teraseühenduse asutamisega kuue riigi poolt – Belgia, GER, FRA, IT, Luksemburg , Holland. Esialgselt nimetati Euroopa Ühenduseks (1991 Euroopa Liit, Maastrichti lepinguga). Algne eesmärk oli rahu ja majandusliku heaolu tagamine Euroopale . Kõik sai alguse 1950. a., kui Robert Schuman ja Jean Monnet, koondasid söe ja terase tootmise ühtse juhtimise alla, 1951 kirjutasid kuus riiki alla vastava organisatsiooni asutamislepingule, ning sellega võisid põhimõtteliselt liituda kõik Euroopa riigid.

EL tähtsamad institutsioonid asuvad – Brüsselis, Luksemburgis ja Strasburgis.

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 118 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

118 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Erle Suursaar Õppematerjali autor

eksamiküsimuste vastused

Sarnased õppematerjalid

docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada

Majandus alused

docx

Küsimused c

1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tu

Mikro-makroökonoomika

docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkap

Majandus

doc

MAKROÖKONOOMIKA eksam

MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majandu

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Majanduse mõisted

Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvi

Majandus

doc

Majandusõpetuse eksami küsimused

EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika.  Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes?  Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma?  Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks:  Töö on inimeste musklid ja aju.  Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse.  Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid

Ettevõtluse alused

doc

Makroökonoomika mõisted II TÖÖ

aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9. Turuhäire

Mikro- ja makroökonoomika

doc

Majandusteooria alused

1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõve

Majandusteooria alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk