Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Maksroökonoomika (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED
  • Makroökonoomika mõiste
  • Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite ( majapidamised , ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid ; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust

  • Regionaalökonoomika mõiste
    Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi.

  • Sisemajanduse koguprodukt , rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused
    Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust.
    Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab.
    SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud riigi kodanike poolt.
  • Nominaalne ja reaalne SKP, SKP deflaator
    Nominaalne SKP e. Jooksvates hindades
    Reaalne SKP e. Püsivates hindades, kus nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinna indeksiga
    SKP deflaator = (nom.SKP / reaalne SKP) * 100%
    väljendatakse %-des
    SKP deflaator on kõikide SKP- sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks



  • SKP tootmise meetodil
    SKP TOOTMISE MEETOD
    Lisand väärtused
    Põllumajanduses
    Tööstuses
    Teeninduses
    Valitsussektoris
    + netomaksud toodetele
    Tootmise meetod
    Tootmise meetodi puhul arvutatakse kokku erinevates majandusharudes loodud lisandväärtus. Lisandunud väärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade ja teenuste ning töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Näiteks võib tuua leivapätsi väärtuse kujunemise - selle hinna sees on põllumehe, pagari ja poemüüja töö, kuid selleks et ei toimuks mitmekordset hindamist, on vaja arvesse võtta ainult iga lüli poolt lisatud väärtus.
    Tavaliselt esitatakse SKP tootmise meetodil olulisemate majandusharude lõikes. Kui vaadata, millised on Eesti olulisimad majandusharud ja kuidas need on viimase seitsme aastaga muutunud, siis on näha eelkõige primaarsektori (põllumajandus, kalandus , metsandus ) ning tööstuse- ja energeetikasektori osatähtsuse kahanemist ning teenindussektori osatähtsuse kasvu. Kui 1993. aastal toodeti peaaegu 25% lisandunud väärtusest tööstuses ja energeetikas, siis 1999. aastaks oli selle sektori osakaal kahanenud 20%-le. Oluliselt on sellel perioodil vähenenud ka primaarsektori - põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse - osatähtsus, 11-lt 6-le protsendile.



  • SKP kulutuste meetodil
    Kulutuste lähenemisviisi korral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest.
    1) Tarbiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis on aasta jooksul toodetud.
    2)Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Siia hulka kuuluvad seadmed , varud, tootmishooned jne. Kõiki niisuguseid kaupu nimetatakse investeerimis – ehk kapitalikaupadeks
    3) Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Siia kuuluvad näiteks kulutused haridusele, tervishoiule aga samuti ka kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt
    4) Netoeksport ( X – M ) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele( eksporti, X ), millest on maha arvatud kodumaiste tarbijate , investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import, M).
    Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused
    SKP = E = C+I+G+(X-M)

  • SKP tulude meetodil
    Sissetulekute lähenemisviisi korral saadakse SKP väärtus sel teel, et liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud:
    - palgad s.o tasu tööjõu teenuste eest
    - rent s.o tasu tootmistegurite kasutamise eest+
    - intressid s.o tasu raha kasutamise eest
    - kasum s.o ettevõtte omanike tulu
    Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti:
    Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad . Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks.
    Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest.
  • Kogunõudlus ja kogupakkumine
    Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel.
    Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi
    4 kogunõudluse komponenti
    1) tarbimine
    2) investeeringud – säästmine
    3) valitsuse kulutused
    4) netoeksport – sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe
    Negatiivne tõus langeb alla paremale

    Kogunõudluse mõju:
  • tarbimine
    a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi
    b) säästmis kalduvuste muutmine
    c) tuleviku ootuste muutmine
    d) muudatused maksustamises
  • Investeeringute mahu muutus
    a) muudatus intressi määrades
    b) muudatused ettevõtte maksustamises
    c) tehnoloogia areng
    d) kasumi ootuste muutumine
  • Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine
  • Muudatused ekspordis ja impordis
    a) muudatused kaubanduspartnerite majanduses
    b) valuuta kursside muutumine
    Kogupakkumine (AS) on SKP kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel ehk siis ettevõtte poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk
    Kogupakkumisekõver seob oma vahel rahvamajanduse kogutoodangu hulga ja üldise hinnataseme. Kogupakkumiskõvere käsitlemisel tehakse vahet lühi ja pika perioodi kogupakkumise kõvera vahel.
    Lühiperioodi kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse reaalse kogutoodangu koguse ja hinnataseme, kusjuure s eeldatakse, tootmistegurihinnad on konstantsed.
    Pikaperioodi pakkumine on rahvamajanduse kogutoodangu selline tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täishõive. Pika perioodi kogupakkumise kõver
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Maksroökonoomika #1 Maksroökonoomika #2 Maksroökonoomika #3 Maksroökonoomika #4 Maksroökonoomika #5 Maksroökonoomika #6 Maksroökonoomika #7 Maksroökonoomika #8 Maksroökonoomika #9 Maksroökonoomika #10 Maksroökonoomika #11 Maksroökonoomika #12 Maksroökonoomika #13 Maksroökonoomika #14 Maksroökonoomika #15 Maksroökonoomika #16 Maksroökonoomika #17 Maksroökonoomika #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Erle Suursaar Õppematerjali autor

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    7
    docx
    Makroökonoomika
    34
    docx
    Mikro- ja makroökonoomika
    196
    pdf
    Makroökonoomika
    22
    doc
    Mikro ja makroökonoomika terminid
    8
    doc
    Majandus-mikro- ja makroökonoomika
    130
    doc
    Avaliku sektori ökonoomika
    12
    doc
    MAKROÖKONOOMIKA eksam
    116
    pdf
    Sissejuhatus majandusteooriasse





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun