Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maksroökonoomika (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED
  • Makroökonoomika mõiste
  • Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite ( majapidamised , ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid ; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust

  • Regionaalökonoomika mõiste
    Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi.
  • Sisemajanduse koguprodukt , rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused
    Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust.
    Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab.
    SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud riigi kodanike poolt.
  • Nominaalne ja reaalne SKP, SKP deflaator
    Nominaalne SKP e. Jooksvates hindades
    Reaalne SKP e. Püsivates hindades, kus nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinna indeksiga
    SKP deflaator = (nom.SKP / reaalne SKP) * 100%
    väljendatakse %-des
    SKP deflaator on kõikide SKP- sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks

  • SKP tootmise meetodil
    SKP TOOTMISE MEETOD
    Lisand väärtused
    Põllumajanduses
    Tööstuses
    Teeninduses
    Valitsussektoris
    + netomaksud toodetele
    Tootmise meetod
    Tootmise meetodi puhul arvutatakse kokku erinevates majandusharudes loodud lisandväärtus. Lisandunud väärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade ja teenuste ning töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Näiteks võib tuua leivapätsi väärtuse kujunemise - selle hinna sees on põllumehe, pagari ja poemüüja töö, kuid selleks et ei toimuks mitmekordset hindamist, on vaja arvesse võtta ainult iga lüli poolt lisatud väärtus.
    Tavaliselt esitatakse SKP tootmise meetodil olulisemate majandusharude lõikes. Kui vaadata, millised on Eesti olulisimad majandusharud ja kuidas need on viimase seitsme aastaga muutunud, siis on näha eelkõige primaarsektori (põllumajandus, kalandus , metsandus ) ning tööstuse- ja energeetikasektori osatähtsuse kahanemist ning teenindussektori osatähtsuse kasvu. Kui 1993. aastal toodeti peaaegu 25% lisandunud väärtusest tööstuses ja energeetikas, siis 1999. aastaks oli selle sektori osakaal kahanenud 20%-le. Oluliselt on sellel perioodil vähenenud ka primaarsektori - põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse - osatähtsus, 11-lt 6-le protsendile.

  • SKP kulutuste meetodil
    Kulutuste lähenemisviisi korral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest.
    1) Tarbiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis on aasta jooksul toodetud.
    2)Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Siia hulka kuuluvad seadmed , varud, tootmishooned jne. Kõiki niisuguseid kaupu nimetatakse investeerimis – ehk kapitalikaupadeks
    3) Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Siia kuuluvad näiteks kulutused haridusele, tervishoiule aga samuti ka kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt
    4) Netoeksport ( X – M ) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele( eksporti, X ), millest on maha arvatud kodumaiste tarbijate , investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud
  • Vasakule Paremale
    Maksroökonoomika #1 Maksroökonoomika #2 Maksroökonoomika #3 Maksroökonoomika #4 Maksroökonoomika #5 Maksroökonoomika #6 Maksroökonoomika #7 Maksroökonoomika #8 Maksroökonoomika #9 Maksroökonoomika #10 Maksroökonoomika #11 Maksroökonoomika #12 Maksroökonoomika #13 Maksroökonoomika #14 Maksroökonoomika #15 Maksroökonoomika #16 Maksroökonoomika #17 Maksroökonoomika #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Erle Suursaar Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    82
    docx

    MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

    Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada

    Majandus alused
    thumbnail
    4
    docx

    Küsimused c

    1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tu

    Mikro-makroökonoomika
    thumbnail
    22
    docx

    Majanduse kordamisküsimused vastustega

    1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital ­ reaalkap

    Majandus
    thumbnail
    12
    doc

    MAKROÖKONOOMIKA eksam

    MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majandu

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    thumbnail
    15
    doc

    Majanduse mõisted

    Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvi

    Majandus
    thumbnail
    18
    doc

    Majandusõpetuse eksami küsimused

    EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika.  Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes?  Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma?  Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks:  Töö on inimeste musklid ja aju.  Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse.  Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid

    Ettevõtluse alused
    thumbnail
    5
    doc

    Makroökonoomika mõisted II TÖÖ

    aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9. Turuhäire

    Mikro- ja makroökonoomika
    thumbnail
    18
    doc

    Majandusteooria alused

    1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõve

    Majandusteooria alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun