väga , heatahtlik raha oma tütardele , sest siis hakkasid tütred temast hoolima ainult raha pärast Vautrin Ta oli abivalmis, vastutulelik Ta käitus inimestega ebaviisakalt II ( Rastignaci suhted Isa Goriotiga,- Vautriniga,- Delphine De Nuchingen,- Vikontess ?) Rastignac - Isa Goriot ( Rastignac sai Isa Goriotiga hästi läbi, kui Goriot sai teda et Rastignac käib tema tütrega Rastignac-Vautrin ( alguses saab Rastignac Vautriniga hästi läbi, kuid hiljem ei sallinud teda eriti Rastignac- Delphine De Nucingen ( Rastignaac armus temasse ja armastas teda kogu ülejäänud raamatu jooksul ) Rastignac-Vikontess ( Rastignaci sugulane, Vikontess avas talle tee Pariisi seltskondadesse, läbisaamine oli neil hea ) Muutused:
Armastus H. De Balzaci romaanis "Isa Gorit" Prantsuse realismiaja kõige kuulsama kirjankiku Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" näitab suurepäraselt, kui kaugele suudavad ärahellitatud lapsed oma vanema viia ning kui piiritu on isaarmastus. Olles sündinud rikka nuudlikaupmehe Jean-Joachim Goriot perre, ei osanud tema tütred Anastasie ja Delphine ette kujutadagi muud elu peale rikkuse. Nad olid harjunud saama kõike ja kõige paremat. Nende elu keerles uhkete riiete ja aksessuaaride ümber. Peale oma naise kaotust pühendas Goriot ennast täielikult oma tütardele. Oma tütreid pidas ta kõige tähtsamaks ja elu mõtteks. Ta tegi kõik, et Anastasie ja Delphine oleksid õnnelikud. Tütred aga ei teinud muud, kui kasutasid isa piiritut armastust ära.
uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles, et mainis isa Goriot, rääkis hertsoginna, et isa Goriot on Anastasie isa, pani tütred rikastele meestele, andis neile palju raha, tütred häbenesid isa, põlgasid teda. Delphine oli Anastasie peale kade, sest Delphine ei olnud nii tuntud kui õde. Proua lubas Eugéne'le oma nime anda, teda aidata. Eugéne otsustas Anastasie endale võita, Maxime tappa. Eugéne oli otsustanud isa Goriot enda hoole alla võtta, söögilauas ütles, et kohtus ühe tütrega. Eugéne kirjutas emale kirja palvega saata 1200 franki, isale mitte rääkida; õdedele kirjutas kirja palvega saata oma säästud. Eugéne ei käinud enam koolis, otsustas ainult eksamiteks õppida. Eugéne käis nõo juures, käis
minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles, et mainis isa Goriot, rääkis hertsoginna, et isa Goriot on Anastasie isa, pani tütred rikastele meestele, andis neile palju raha, tütred häbenesid isa, põlgasid teda. Delphine oli Anastasie peale kade, sest Delphine ei olnud nii tuntud kui õde. Proua lubas Eugéne'le oma nime anda, teda aidata. Eugéne otsustas Anastasie endale võita, Maxime tappa. Eugéne oli otsustanud isa Goriot enda hoole alla võtta, söögilauas ütles, et kohtus ühe tütrega. Eugéne kirjutas emale kirja palvega saata 1200 franki, isale mitte rääkida; õdedele kirjutas kirja palvega saata oma säästud. Eugéne ei käinud enam koolis, otsustas ainult eksamiteks õppida
silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk · Kuna isa Goriot oli rikka välimusega, tahtis lesk Vauquer temaga abielluda, kuid mõistis peagi, et esmamulje on vale, Goriot muutus üha vaesemaks, inimesed pidasid temast aina vähem lugu. · Üks hommik käis Goriot juures ilus neiu, kes oli väga rikas. See oli ta tütar. Ka tema teine tütar käis tihti külas, kuid pansionärid arvasid, et neid naisi on
Referaat_isa Goriot_isaarmastuse_ohver Isa Goriot oli endine nuudlivabrikant, kes elas pärast äritegevuse loobumist proua Vauquer' pansionaadis. Ta oli edukas nuudlikaupmees ja ta teenis hästi. Goriot'l oli kaks tütart - Delphine de Nucingen ja Anastasie de Restaud. Isa Goriot armastas siin maailmas kõige rohkem oma tütreid. Ta oli õnnelik siis, kui ka tema tütred olid õnnelikud. Kahjuks kasutasid tütred oma isa armastust ära. Delphine ja Anastasie kasutasid Goriot'd ära. Juba lapsepõlves olid nad ära hellitatud. Neid õpetasid kõige meisterlikumad õpetajad. Tütardel oli oma seltsidaam ja oma hobused, kellega nad ratsutasid. Isa Goriot' tütred said kõik, mida nad soovisid
õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles, et mainis isa Goriot, rääkis hertsoginna, et isa Goriot on Anastasie isa, pani tütred rikastele meestele, andis neile palju raha, tütred häbenesid isa, põlgasid teda. Delphine oli Anastasie peale kade, sest Delphine ei olnud nii tuntud kui õde. Proua lubas Eugéne'le oma nime anda, teda aidata. Eugéne otsustas Anastasie endale võita, Maxime tappa. Eugéne oli otsustanud isa Goriot enda hoole alla võtta, söögilauas ütles, et kohtus ühe tütrega. Eugéne kirjutas emale kirja palvega saata 1200 franki, isale mitte rääkida; õdedele kirjutas kirja palvega saata oma säästud. Eugéne ei käinud enam koolis, otsustas ainult eksamiteks õppida
Tütred sellepärast, et nad olid küllalti ärahellitatud ning olid harjunud saama kõike mida tahtsid, väimehed aga ei olnud huvitatud naisest, kes abiellumisel mingit tulu kaasa ei too. Seega võib arvata, et armastusel taolistes abieludes oli minimaalne roll. Põhirõhk oli jäänud siiski jõukusele ning positsioonidele. Kui abielud ise olidki põhiliselt ärilistel eesmärkidel, ei olnud üllatav, kui osapooled hakkasid pidama armukesi. Nii juhtus ka Isa Goriot tütardega. Delphine de Nucingen oli abielus, kuid hakkas siiski lähemalt suhtlema Eugene de Rastignaciga, noore üliõpilase ja Vauquer´ panisioni elanikuga, kus juhtumisi elas ka Delphine isa. Kuna Isa Goriot oli tütarde elust välja tõugatud tänu väimeestele, kes ei pidanud soodsaks tema seltskonnas end näidata, aitas ta igati kaasa Eugene ja Delphine suhtele. Oma viimaste rahade eest ostis ta isegi neile korteri, et nad saaksid koos olla. Ise soovis ta aga korteri peale kolida,
Krahvi ja paruni.Goriot oli oma tütarde pärast arust ära, ta andis neile kogu oma vara, lootes luua endale kaks elu. Kaks kodu, kus ta on oodatud, hellitatud, armastatud. Tütred: nemad saavad oma päranduse kätte, abielluvad ja tunnevad ennast üliõnnelikena. Alguses on nad oma isaga viisakad ja lahked, et ainult raha saada, pärast nad põlgavad ja häbenevad teda. Goriot ise tõi ennast ohvriks. Tütred mitte ainult ei hüljanud isa, vaid vihkasid ka teineteist. Noorem õde Delphine de Nucigen ihkas üle kõige saada Proua de Beauseant´i salongi pääseda. Ta lakuks selle nimel tänavatelt pori. Ühel päeval sattus Proua Vauquer´i pansioni üks vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Eugene de Rastignac, kes hakkas tolles elus seal pansionaadis suurt rolli mängima. Rastignac tuli Pariisi sellepärast, et seal õppida. Tema pere tegi kõik selleks, et ta saaks seda ka teha. Kuid Rastignac sai aru, et oma eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel
noormees krahvinna Anastasie de Restaud`ga. Ta käis uhketel ballidel koos aadlitega. Rastignac oli aga vaesest perest ja ei meeldinud niivõrd krahvinnale. Krahvinna oli abielus. Tal käis külas Jean-Joachim Goriot. Kui Rastignac temalt selle kohta päris, muutus krahvuinna tema vastu külmaks. Rastignac sai vikontessilt teada, et krahvinna oli Isa Goriot tütar. Rastignaci ei lastud enam krahvinna juurde sisse. Vikontess soovitas Rastignacil hakata suhtlema Goriot teise tüte Delphine de Nucingeniga ja tema läbi rikkaks saada. Tütred häbenesid Isa Goriot`d, sest nende mehed põlgasid teda. Beauséant´ilt oli Rastignac teada saanud, miks isa Goriot sellises õnnetus olukorras oli ning hakkas teda kaitsema. Eugène palus emalt ja vanemalt õelt raha saata. Tema õde Laure oli 18, Agathe 17, vend Henri 15 ja Gabriel 10. aastane. Nad elasid Lõuna-Prantsusmaal ja olid puruvaesed.
kohtub ta Anastasie de Restaud, talle hakkab Anastasie meeldima. Ta külastab teda, kuid teeb ennast lolliks ja ütleb lisaks isa Goriot nime. Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kohe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde paludes, et proua de Beauseant teda aitaks, proua nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de B. lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de B. viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid- küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu
osanud enam asjade väärtust hinnata. Goriot'i isaarmastus oli nii suur, et ta andis tütardele andeks isegi kõik halva, mis nad korda olid saatnud, ja tegelikult petab ennast ning kujutab ette, et tütred temast veel hoolivad. Arvan, et Goriot oleks pidanud oma tütarde vastu karmim olema ega pidanud nõustuma kõigega mis tütred tahtsid. Tähtsamad kõrvaltegelased olid Goriot tütred Anastasie ja Delphine. Anastasie oli ahne, kuid tänu sellele, et isa andis talle kõik, mis ta soovinud oli. Rastignac armus Anastasiest ja otsustas talle külla minna, kui Eugene isa Goriot'd mainis, tekitas ta ebameeldiva olukorra. Pärast seda paluti teenreid, et nad üliõpilast enam sisse ei laseks. Anastasie ei armastanud oma isa nii palju, kui seda tegi tema noorem õde. Naine käis isa juures nuttes ainult siis, kui tal oli raha vaja. Ta läks sinna nuttes, sest teadis, et isa ei suuda
Eugene peaks uuesti tulema, pole neid krahvinnaga kodus, peale mida Eugene sinna enam sisse ei lastudki - Eugene läks oma sugulase/nõbu Vikontess de Beauseanti juurde tõllaga, kuna sadas vihma ja ta ei tahnud oma frakki, kingi ning kübarat rikkuda - Sugulaste juures õppis/nägi Eugene kõrgseltskonna käitumist - Eugene nuhkis välja gorioti mineviku, saades teada tema tütardest (Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen) ning sellest, et tütred olevat isa maha salanud peamiselt oma peigmeeste tõttu - Sai veel teada, et goriot jumaldas oma tütreid, andis neile enamuse oma rahast, aitas neile leida rikkad ja head mehed. Tütred häbenesid isa seltskonda, üritades temaga kokku puutuda vaid omavahel olles, goriot läks maapakku oma tütarde nimel. Omavahel neiud aga konkureerisid, tegid üksteist maha, toimus omavaheline võistlus
võtaks Victorine isa tütre tagasi, et tal pärija oleks ja kui Eugene Victorine'ga abielluks, antaks talle kaasa suur kaasavara. Rastignac siiski keeldub plaanist öeldes, et tahab käia ainult oma südamehääle järele. Rastignac külastab taas vikontess Bauséant'i ja viimane kutsub noormehe lõunatama. Lõunal kutsub vikontess Eugene'i endaga teatrisse, kus markii d'Ajuda-Pinto tutvustab Eugene'i isa Goriot teise tütre Delphine de Nucingeniga. Noormees võidab koheselt Delphine' poolehoiu. Isa Goriot hakkab Rastignac'i armastama kui oma poega, sest viimane võitis ta tütre poolehoiu. Iga kord, kui Eugene kohtub Goriot' tütrega, räägib noormees sellest kohe isa Goriot'le, millest Goriot saab uut jõudu. Delphine kutsub Eugene endale külla ja teatrisse. Eugene on nõus minema. Delphine annab noormehele raha 100 franki, et too läheks mängima ruletti. Delphine oli võlgu kuus tuhat
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trailles- Anastasie armuke Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes elas proua Vauquer'i pansionis. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Hinnad tõusid kümneid kordi. Ta võis vilja saada ükskõik kui palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Sealt tuli tema tulu ja rikkus
Samal ajal tuleb teade, et Härra Frederic(tailleferi poeg) on kahevõitluses surma saanud. Vautrin kukub pikali ning preili Michonneau avastab, et too mees ongi Jackues Collin. Collin tõuseb püsti ning mõistab, et teda on paljastatud. Politseinikud tulid pansioni ja arreteerisid Collini. Pansionärid ei leppinud preili Michonneau seal viibimisega ja ta lahkus, järgnes talle ka Poiret. Üksteise järel plaanivad lahkud pansionärid pansionist. Goriot viib Eugene korterit vaatama. Delphine ja Anastasie pihivad isale oma kurba saatust, mida mehed on nendega teinud. Anastasie mees avastas armukese loo ja Delphine mees ei saa teda vabaks lasta, kuna raha pole anda enne kahte aastat. Eugene astus tuppa. Delphine ja Anasatsie läksid kaklema, isa Goriot minestas. Talle kutsuti arst. Delphine ja Eugene lähevad proua de Beaseanti ballile, et teada saada, kas Rochefide ja markii d´Ajuda abiellusid. Eugene saab proualt teada, et ta lahkub igaveseks, kuna tema armastatu on abiellunud
edu, samas ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine võib põhimõtteliselt eristada viis. Neist kaks peamist: Rastignaci käitumine ja Goriot saatus ning kolm natuke udusemat ja mitte nii konkreetset liini: Vautrini saatus, Goriot tütarde elu ja ühe vaese tüdruku Victorine väga närvesööv ja ebaõiglane elu. Peategelasteks on üliõpilane Rastignac ja isa Goriot. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Goriot tütred Delphine ja Anastasie ning Vautrin.Rastignac on noor üliõpilane, kes elab Vaqueri pansionis ja kelle eesmärgiks on saavutada tõelist edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Selleks peab ta aga hakkama tihedalt läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub ühte Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult. Nende õnneliku elu takistab aga Delphine`i hukatusse viiv abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta
hoolimata kas nad savad hakkama. ta mattis isa gorioti ka maha oma rahade eest, sest tütardelt ta abi ei saanud.see oli temast väga eetiline, kuna igaüks poleks seda teinud. Ta hakkas ka isa Gorioti kaitsma, sest teised norisid teda sp, et ta annab noortele ja ilusatele naistele raha, aga tema teadis et need on ta tütred ja ei arvanud isa Goriotist halvasti, ta sai aru kui üllas mees ta on ja kuidas ta oma tütreid aitab. 3. Delphine – isa Gorioti tütar. nõudis raha oma isalt, kuigi isal ei olnud endalgi ja isa müüüs oma esemeid maha, et tütrele raha anda (vaata mingi keris kokku neid vms). Ta oleks pidanud ise oma rahaasjadega hakkama saama, mitte isalt nuiama. Ta pidi ka valima, kas minna ballile või jääda isa juurde, ta valis aga balli kuna tema jaoks oli seisus tähtsam (kui perekond. Delphine läheb koos Rasticnagiga proua de Beauseante ballile ja ta oli sellest vaimustuses
niigi raske majandusliku teadis kui raske neil on olukorra veelgi ja et nad saadavad talle raskemaks muutmist. saata vaid oma viimsed Eriti armastasid teda säästud. nooremad õed. Tahtis kindlasti kõik kunagi tagasi maksta. Suhted Goriot'ga Pärast seda kui Goriot saab teada kui tihedalt Rastignac ja Delphine suhtlevad hakkab Goriot teda armastama nagu oma poega. Goriot austab teda, sest loodab et Rastignac suudab Delphine õnnelikuks teha. Suhted Anastasie'ga Alguses suhtleb ta just Hiljem suhtub Anastasiega ja alles siis Rastignac temasse kui de Restaude uks halvasti, sest talle tema ees suletakse tundub, et Anastasie hakkab suhtlema hoolib isast veel vähem
Nähes oma tütarde õnne raha üle on ka isa Goriot õnnelik. Goriot teadis, et raha pole tema jaoks see, mis tooks perekonda õnne, aga muud moodi ta oma tütreid näha ei saanudki. Arvatavasti just see seda perekonda nii lõhustaski. Kui Gorio poleks isegi seda raha andnud, siis tütred ei oleks temast midagi teadagi tahtnud ja see oleks talle veel kurnavamalt mõjunud. Isa pidi olema rahul sellega, mis ta teha sai. Ta valis kahe halvima variandi seast parima. Perekond Nucingen. Delphine - Goriot' tütar. Abielus Nucingeniga. Delphine kui rahaahne ning kuulsuseahne abiellus vaid raha pärast. Abielu ei olnud õnnelik, ta mees ei pööranud talle isegi tähelepanu, milleks Delphine võttis endale ka armukese. Ta oli küll Rastignacist sisse võetud aga ta ei tunnistanud seda. Sel perel oli algul palju raha, kuid nad ei olnud õnnelikud. Ka lapsi polnud neil, võibolla oleks see natukene ühendanud perekonda ja toonud natukenegi sära.
Raamatu sündmused leiavad aset enamasti pansionis, mille omanik on 50- aastane Vauquer. Seal elavad Isa Goriot, üliõpilane Eugene de Rastignac, sõjaväeleitnandi lesk Couture, tema hoolealune preili Victorine, härrasmees Vautrin, tudeng Biancon ja vanatüdruk Michonneau. Isa Goriot’il on kaks tütart Anastassie ja Delphine, keda ta armastab kogu südamest. Kui ta pansionisse saabus, oli tal kaasas suur garderoob ja ta kulutas palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas. Üliõpilane Eugene tahab saada kõrgseltskonda. Teda aitab sugulane vikontess de Beausant, kes annab talle võimaluse minna ballile. Ta kohtab seal Anastassiet, kuid naine keeldub mehe armastust vastu võtmast
advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2
Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas
,,Võrgutada naine, et ennast ühiskonnaredelil teatud pulgale upitada." Härra Vautrin KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Vautrinil on õigus, rikkus ongi voorus!" Eugene de Rastignac KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Mina jälle ei armasta poolikuid rõõme, tahan teatrisse sõita omas tõllas, istuda omas loozis ja ka tagasi tulla igati seisusekohaselt. Kõik või mitte midagi see on minu deviis. ,, MANIPULEERIMINE ,,Oh, isa, kas me katastroofi hetkel oleme siis oma tunnete peremehed?" Delphine de Nucingen MANIPULEERIMINE ,,Isad peaksid meie eest mõtlema." Delphine de Nucingen MANIPULEERIMINE ,,Kümme aastat on nad mind mõnitanud, nüüd panevad nad kõigele krooni pähe." Isa Goriot TÄNAME KUULAMAST!
*elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega *Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega *Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu *Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja *Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele-
Lk 135 Lk 137 Ball, kuhu Claire Eugene'i kutsus. Lk 137 Lk 139 Eugene saadab kodustele 1500 franki. Lk 139 Lk 145 Eugene laenab Vautrin'ilt 3500 franki. Lk 145 Lk 147 Eugene otsustab mitte abielluda Victorine'iga. Eugene maksab Vautrinile tagasi. Lk 147 Lk 150 Kümne tuhande varga selts. Lk 150 Lk 152 Tõestamine, kas Vautrin on surmaõrritaja (sunnitöölt põgenenud vang) Lk 152 Lk 155 Taillefer pärib homme oma isa armastuse ja varanduse. Lk 155 Lk 156 Isa Goriot ja Delphine olid Eugene'le korteri ostnud. Lk 156 Lk 157 Isa Goriot tahab selle korteri peale kolida. Tänu Eugene'ile on Delphine jälle õnnelik. Lk 157 Lk 165 Eugene, kes vajub ära, liigse alkoholi tagajärjel magab Victorine'i õlal. Lk 165 Lk 169 Salapolitsei juht loodab, et Collin (Vautrin) vahistamisel vastu hakkab, et nad saaksid Lk 169 ta tappa. Lk 170 Preili Michonneau (töötab koos salapolitseiga, nuhk) kallab vedeliku Vautrini Lk 170 hõbepeekrisse.
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu: Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks.
amet viiks teid eesmärgile, ma ei ütleks midagi; kuidas nimetage mulle Pariisis viis advokaati, kes teenivad viiekümne-aastaselt rohkem kui viiskümmend tuhat aastas. Pah! Ennem kui nõnda alandada, hakkaksin pigem mereröövliks. Pealegi kust võtta raha? Kõik see ei ole lõbus. Meil on veel tagavaraks naise kaasavara. Kas tahate abielluda? See oleks kivi kaela riputamine." Pürgides kõrgseltskonda, tutvus Eugene Isa Goriot'i ja tema tütardega. Ei Anastasie ega Delphine ei kannatanud kunagi puudust. Eugene'i tundis kaasa sellele mehele, kes oli nii kiindunud tütardesse ja oli nende nimel nõus vaesuma. Eugene'i tundis et peab seda meest aitama nii kuidas suudab. Rastignacil oli sümpaatsus tema vastu ning see näitas Eugene'i heast küljest.Rastignac ütles: ,,Isa Goriot on ülev". Eugene kohtus Delphine de Nucingeniga, Goriot'i noorema tütrega ning nad hakkavad hästi läbi saama
Raha ja perekond Inimeste elus on alati tähtsalt kohal olnud perekond ja raha. Viimast vajatakse igapäeva eluks ning perekond on tugipunkt, kuhu alati saab toetuda. Honore de Balzaci teoses ,,Isa Goriot" olidki põhiprobleemiteks raha ning perekond. Perekonnas peaks saama alati kõik loota üksteise peale, kuigi elus pole see alati nii. Sellest võis lugeda ka raamatus ,,Isa Goriot", kus peategelaseks oli kahe tütre, Anastasie ja Delphine, isa Goriot. Mees oli oma laste aitamiseks teinud elus kõike, pannud nad naiseks rikastele meestele ning toetanud neid igati. Kuid siiski kasutasid tütred teda ära igal võimalusel ja kui isa vajas nende abi polnud neid kusagil. Nad häbenesid oma isa, mida näitas see, et nad suheldes temaga vaid salaja. Isegi Gorioti viimseteks elutunditeks ei jõudnud kumbki tütar õigeaegselt kohale. See näitab kui teeseldud oli armastus isa ees ja kui vähe tegelikult tütred
Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Sisu kokkuvõte: Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja
muuhulgas ,,Gobsecki", millest sai esimene teos hiiglaslikus ,,Inimlikus komöödias" ja mis tegi autori hoobilt kuulsaks). Aastal 1831 ilmus ,,Sagräännahk", kaasaegseid tavasid tähelepanelikult fikseeriv autobiograafilisi seiku sisaldav teos. See periood on Balzaci elus pillav dändiperiood kõige juurdekuuluvaga kuni livrees teenrite ja isikliku ooperiloozini välja. 1836. aastal, kui ,,Isa Goriot" oli alles uudisteos, kirjutas Delphine de Girardin romaani ,,Hr de Balzaci jalutuskepp". Selles teoses on Balzaci kujutatud imelise, nähtamatuks tegeva võlukepi omanikuga. Nähtamatuna pääseb Balzac kõikjale, võib ise kõike näha ja kõigest jutustada. Hiljuti, 2000. aastal, ilmus Prantsusmaal Dai Sijie romaan ,,Balzac ja väike hiina 5 õmblejanna", mis sai suure menu osaliseks. Selles romaanis jutustatakse 1970. aastate
ent olevat endiseks kaupmeheks. Kuid hiljem selgus, et tema nimi on Iaques Collin, keda kutsuti ,,surmanarritajaks". Eelnevalt oli ta istunud kakskümmend aastat vanglas. Preili Michonneau- vanapiiga,kes nägi välja väga vana ja kulunud. Tema mürgitas Vautrini. Isa Goriot- endine nuudli-,makarooni- ja tärklisevabrikant, kes peatus Vauqueri pansionis. Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam. Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Gorioti vanem tütar, kes tahtis alati välja näha kõige parem ja edevam. Ta hoolis vaid rikkusest ja käis väljas tihti raha peale mängimas.
saanud. Teiste seas elab siin Eugene,mitte väga jõukas üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks; isa Goriot, kes armastab oma tütreid väga, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis. Tänu oma nõole hakkab ta paremini läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma lihasesse poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teose peategelas(t)e iseloomustus
3. Kui vana oli teose algul isa Goriot? 4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine, kui viimasel oli vaja 6000 franki? 12. Vautrini hüüdnimi? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3. isa Goriot' oli teose algul ''seitsmekümnendat käiv vanamees'' 4
vaatama Vautrini õlga, et teada saada kas seal on kaks tähte. Plaan õnnestus ja tuligi välja, et Vautrin on hoopis tagaotsitav kriminaal Jacques Collin. Peale seda juhtumit lubab Collin kättemaksta ning see tekitab pansioni elanike seas hirmu ja hakkavad järk järgult lahkuma pansionist. Reetmine on õigustatud sellises olukorras, kui on tehtud midagi halba ja peale reetmist muutuks teiste elu paremaks. 6. Millise üllatuse valmistasid Goriot ja Delphine Rastignaqile? Miks isa Goriot soosis oma abielus tütre suhet Rastignaqiga? Millist kasu ta sellest endale lootis saada? Goriot ja Delphine ostsid Rastignac'le poissmehekorteri, kuhu ta oleks koos Goriot'ga pidanud koos kokku kolima. Goriot'le meeldib Rastignac palju rohkem kui Nucingen ja näeb teda kui oma poega. Goriot loodab, et kui Delphine on tihedamini Rastignac'ga koos, siis ta saaks oma tütarest rohkem kuulda ning isegi äkki teda rohkem näha. 7
kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt.Endine kaupmees tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin-iks Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Sylvie köögitüdruk Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi
Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas Isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; Isapoolt hüljatud noor naine Victorine Põgenenud vang Vautrin (Collin) Pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat Tegevus Eugene saab teada isa Goriot kurva eluloo Kaitseb teda tagakiusamise eest Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara Isa Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja, mees sureb enne Eugene ja ta sõber matavad Goriot'i (tütred ei tule matustele) Põhiidee Rahajanu teeb inimesed kurjaks ja
J. Kross "Keisri hull" T. von Bock · kättemaks andestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Shakespeare` i Hamleti kõhklused- kahtlused ja etteheited emale M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Margarita kättemaks kriitik Latunskile, Jesua andestamine Pontius Pilatusele A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski (duell) · ahnus heldus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot - emand Vauquer ja isa Goriot E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer Tsehhovi novell "Karusmarjad"- jutustaja vend · egoism/ üleolekutunne altruism/ teistega arvestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Raskolnikovi teooria harilike ja haruldaste inimeste ehk "täide" ja "Napoleonide" kohta J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane
Balzaci teos "Isa Goriot" jutustab õpetliku loo, kuidas raha võib muuta inimeste käitumist, väljendusviise ja tõekspidamisi. Isa Goriot oli oma tütred ära hellitanud. Tänu sellele, et ta oli olnud rikas vabrikant, suutis ta tütardele osta asju, mida nende hinged ihaldasid, aga samuti tänu pidevale töötamisele polnud ta oma tütardega piisavalt aega koos veetnud ja nõnda muutuski isa Goriot Anastasie ja Delphine jaoks vaid tühiseks rahamasinaks. Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta lapsed olid ammu läinud mehele ning ta ei olnud harjunud üksildusega. Goriot muutsid õnnelikuks märgid selle kohta, et ka tema on tütarde jaoks tähtsal kohal. Selliste teadetega, mis ta siiski välja mõtles, kostitas Eugene tütarde isa, kui oli tulnud uhkelt ballilt. Goriot oli väga lahke inimene, ta
võimujanu on omavahel alati seotud olnud. Probleemi näen veel siiani ka tänapäeva ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks. Kahjuks veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer’il oli plaan isa Goriot’ga abielluda, kuna ta oli jõukas ja tähtis inimene, aga vähehaaval Goriot hakkas laostuma ning korraga oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud. Ka tema tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha ja hea nime pärast. Isa enda õnnetuseks oli oma suure kaasavara abil tütardele meeste leidmine aadlisoost, sest väimehed ei soovinud mingeid sidemeid temaga avalikkuse ees. „Isa Goriot“ üheks läbivaimaks ideeks on raha ja armastuse suhe. Ta oli armastusest niivõrd pimestatud, et ei näinud oma tütarde kohutavat käitumist läbi ja ohverdas enese mugavused ja kolis proua Vauquer’i pansionis aina kõrgemale asuvatele korteritesse, sest need olid
Rastignac oli kindel, et sellise eduka naise kaudu, nagu seda oli Anastasie de Restaud, saaks ta samuti tuntuks, kuid kahjuks tema plaanid nurjusid ,sest proude de Restaud ei vastanud tema tunnetele. Rastignac rikkus ise asja ära mainides, et sööb tema isaga sama laua taga. 3) Romaani '' Isa Goriot '' tegelaskuju isa Goriot on kindlasti romantiliselt liialdatud tegelane. Goriot jumaldas oma tütreid, nägi ainult nende häid külgi ning kummardas maad millel nad kõndisid. Ei Anastasie ega Delphine ei kannatanud kunagi puudust, vastupidi Goriot oli õpetanud neid lubama endale kõike mida nad vaid soovivad. Goriot oli küll terve oma elu kooner olnud , kuid mis puudutas tema lapsi, siis ta raha ei lugenud. Lastena olid neil kõige paremad õpetajad, nad käisid ratsutamas ning neil oli oma isiklik sõiduk. Härra Goriot oli olnud see, kes oli upitanud vanema tütre Anastasie de Restaud'de majja ning noorema Delphine'i Nucingenidele. Goriot'l oli
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
Isa Goriot Tegevus toimub Pariisis 1819 a Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma.Prantsuse revolutsiooni ajal näljahäda.Müüs vilja palju kallimalt,sest hinnad olid laes,selle tagajärjel rikastus. 2)Oli energiline,täpne,taiplik.Müüs nii kallilt kui võimalik.Ta oli täielik proffesionaal-oskas pärast leiva nuusutamist määrata jahu sordi.Oli väga tark ja edukas. 3)Tema naine,Brie oliGoriot poolt väga armastatud.7a pärast naine suri.Siis jäid ainsateks a...
Samamoodi armastame me ka oma vanemaid, lapsi, sõpru sugulasi ja kodu. Lapsi kasvatades muutuvad nad vanemate tähtsaimaks varaks, kelle nimel ollakse valmis kõigeks. Honoré de Balzac on oma teoses ,,Isa Goriot" käsitlenud armastuse pahupooli ning seda, milline võim on lastel on oma vanemate üle. Ometigi leiab ka sellest raamatust näiteid tõelisest armastust. Härra Goirot jaoks ei olnud siin maailmas midagi kallimat kui tema tütred Anastasie ja Delphine. Isa Goirot loobus oma kodust ja töökohast, et tütred ja väimehed ei peaks tema pärast häbi tundma. Ta müüs maha oma uhkemad riided ja väärtesemed, vähendas oma pansionikulusid ning andis tütardele ära iga viimse kui sendi. Härra Goirot armastus tütarde vastu oli siiras ja omakasupüüdmatu. Ta andis endast kõik, et pakkuda oma lastele vaid parimat. Ta aitas tütreid endiselt ka siis, kui taipas, et nad teda tegelikult ei armasta
inimest elus edasi. Inimene ei jõua elus edasi vaid tänu õhule ja armastusele. Parimaks näiteks on Kopli liinide vahel paiknevad asotsiaalid. Neil on õhku ja armastust, kuid neil puudub raha. Ma arvan, et elu ilma rahata ja madalas seisuses pole väärt, sest nii ei jõua elus just kuigi kaugele edasi. Seda arvab ka isa Goriot. Kuna ta on juba ise elunäinud ja kogenud mees, siis suunab ta kogu oma energia ja vara kahe kauni tütre, Delphine ja Anastasie, heaolule. Goriot' pere on rikastunud, kuid neil puudub seisus. Aadliseisuse saamiseks annab ta oma tütred aadlihärradele abikaasadeks. Diil näeb ette seda, et tütred saavad enda nime ette tiitli ,,de'' ja härrad saavad tütarde isalt raha ning kaisuloomad. Isa hoiab nüüd peale tütarde üleval ka kahte aadlihärrat ning tütardele heidetakse rohkem pilku ning kõrgseltskond võtab nad vastu. Ideaalne näide sellest, et rahaga jõuab elus edasi ja on
fakti, et raha, armastus ja võimujanu on omavahel alati seotud olnud. Pole mingi saladus, et veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer'il oli plaan isa Goriot'ga abielluda, kuna ta arvas, et mees on rahakas ja tähtis tegelane, kuid peagi ta avastas, et järk-järgult mees pankrotistus ning hetkega oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud. Ka isa Goriot tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha, positsiooni ja hea nime pärast. Kuid armastuse teesklemine on väsitav ja õnnetuks tegev. Raha on sajandeid inimesi juhtinud ja enese järgi janunema pannud. Kui oled ükskord raha maitse suhu saanud, siis tahad seda aina rohkem. ,,Isa Goriot" üheks läbivaimaks liiniks on raha ja armastuse suhe. Isa Goriot oli armastusest niivõrd pimestatud, et ei näe oma tütarde käitumist läbi. Vaatamata oma tütarde Anastasie ja Delphine ükskõiksele ning teinekord
Vautrin pakub Eugeneile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine venna ja Victorine isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab uuesti Vikontessi ja ta kutsub Eugene õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene endaga teatrisse, kus soovitab Rastignacil meelitada ära Delphine, Gorioti teine tütar. Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugenile Delphinei ja tüdruk armub kohe temasse. Isa Goriot hakkab Eugeni armastama nagu oma poega, sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. Iga kord kui Eugene kohtab Gorioti tütart, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriotile. Eugene mängib palju raha peale ja tema õpingud jäävad seisma. Kui tal on raha otsas, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa,
Kõike, mida ta tütre tahtsid, andis ta neile. Isegi suureks saades nõudsid tütred talt midagi. Üks tütar tahtis uut kleiti, teine tahtis jälle uusi kingi. Isa Goriot muidugi lubas neile need. Peale oma tütarde hoidis ta ka üleval tütarde abikaasasid.Tema armastus tütarde vastu oli niivõrd suur, et see tappis ta. Teiseks armastuse väljenduseks tuleb sellest teosest Rastignaci armastus Delphinei vastu. Ta armus Delphinei esimesest silmapilgust. Kuid Delphine ei olnud tema esimene armastus. Enne teda oli Rastignacil suur kiindumus isa Goriout teise tütre, Anastasie vastu. Temast ta loobus, sest Anastasie oli liiga sõltuv oma abikaasast ja talle ei meeldinud Rastignac. Ta ei armastanud Rastignaci. Rastignaci armastus Delphinei vastu oli väga suur. Ta kulutas tema peale palju raha, et olla koos temaga kõrges seltskonnas. Kord pidi ta tegema Delphineile teene. Ta pidi mängima hasartmängu. Ta tegi tema heaks kõike, kuid hiljem nägi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
