-T H O E T L S E E E T W B O K JA MIS SEE ON? - Hüperrealism ehk fotorealism. - 1970. a. paiku USA-s tekkinud maalikunsti ja skulptuuri žanr. - Otsene eelkäija oli popkunst. EESMÄRK JA KASUTUS - Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. - Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid. - Töötasid algsetest fotodest väga palju suuremaid, et saavutada võõrendusefekti. KUIDAS NAD SEDA TEEVAD? - Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või
Tõnis Saadoja madman02 XII Klass Sündis 1980 aastal Tallinnas 1988-1999 õppis Tallinna Inglise Kolledzis Õppinud paljudes kunsti koolides kaasa arvatud University of East London Ta maalib fotode järgi. Palju kasutab ta dokumentaal materjale. Ta on öelnud et ta kasutab dokumentaal materjale, sest need tunduvad nagu päris. Ta maalib projekteerides fotot. Ta fotod järgivad alati kindlat konseptsiooni, millest on kerge aru saada. Ta üritab võimalikult vähe muuta fotot ja rangelt järgida fotol olevat. aeg-ajalt ta lõõgastub oma rangetest reeglitest, näiteks 2004 aastal esitas ta oma ühesuuruste portree piltide seeriat oma lemmik kunstnikust. Ta tundub olevat nagu igapäeva elu dokumenteerija, üritab lahendada igapäeva probleeme teiselt positsioonilt. Talle meeldib teha oma tööde välapanekuid erinevates kohtades, näiteks korterites, galeriides jne. ...
ornamentaalsetest kaunistutest.Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega.Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid.Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi Fotorealism 1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumine, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Fotorealism on popkunstist eraldiseisev ¾anr, selle kõregaeg oli aastatel 1965-1975, ning seisnes reaalsuse jäädvustamises täpselt nagu kaamera, tihti veel täpsemaltki. Oma täpsusega soovisidki fotorealistid kritiseerida popkunsti. Popkunst 1960. aastatel tõusis Läänes popkunst jõuliselt esile
Arhitektid Charles Moore, Aldo Rossi. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlike või selle lähedasi pilte. C.M. Mariani. USA-s David Ligare. Tüdimus labasest funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahuloematus kunstiga (tekkepõhjus). Teist tüüpi modernism: USA kunstiteadlased, asustasid ajakirja ,,October", kritiseerisid modernismi ja postmodernismi, toetusid 20-aastate vene radikaalide ideedele. Neokontseptualism. Cindy Sherman, Jenny Holez. Hüperrealism: e. fotorealism. 60-te lõpus. Lähtumine fotost või slaidist, mitte silmaga nähtust. Motiivid on sarnased popkunstiga. Ralf Goings, Richard Estes. Skulptuuris tehti mulaaze, Due Hanson. Itaallane Michelangelo Pistotello kasut. kollaazi ja fotomontaazi. Neoekspressionism: tärkas Euroopas. 1980 aastad, iseloomulik euro kunsti tõus, sõltumatus USA kunstist. Saksa kunsti areng oli kõige dünaamilisem. Gerhard Richter. Itaalia kunstnikest Sandro Chia. New Yorgi koolkonnas David Salle
2) Värvivälja maalikunst teosed näevad välja "Nr.31" rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste Jackson Pollock, 1950 emotsionaalset mõju. MoMa, New York Abstraktne ekspressionism "Enchanted Forest" Jackson Pollock, 1947 Peggy Guggenheim Collection, Veneetsia "1A" Jackson Pollock MoMa, New York Fotorealism "The Tetons and the Snake River" Ansel Adams, 1942 "Tööline" Nimetu Lewis, Hine Julia Margaret Cameron
Üldiseloomustus 1960. aastate lõpust levinud kujutav kunst Nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks Popkunstist hüperrealismini jõudis inglane Malcolm Morley Kommertstrükiseid maha maalides innustus fotoga võistlemisest 1970 New Yorgis "22 realisti" Tähtis näitus realistide ja fotorealistide teostega [Charles (Chuck) Close, Richard Estes, ...] Isy Brachot 1973 "Hyperrealism" Mõtles sõna välja (prantsusekeelne, = fotorealism) Suure näituse (ja kataloogi) nimi tema galeriis (Brüsselis); näitusel enamasti USA fotorealistid (Ralf Goings, Don Eddy, Chuck Close, ...) Denis Peterson Kasutas esimesena sõna "Hüperrealism" uue liikumise nimena Maalid annavad ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb (nagu fotod) Objektiks reaalsusest tehtud fotod, nähtava maailma jäljendamine Hüperrealistid ei püüdnudki varjata fotode kasutamist, vaid toonitasid fotolikkust
Fifth level David Salle Sündis 1952 Ameerika kunstnik Tema pildid paistavad olevat lihtsalt kõrvuti maalitud piltidest kokku pandud või üksteise peal läbipaistvad värvikihis olevate kujundite segu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hüperrealism e. fotorealism 1960 H. Oluline tunnus: Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest ,vaid just fotost või slaidist. Fotolikkus tähendas tehislikkust,standardsust ,impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone,kuid lisasid uusi võtteid,nt pritsisid värvi aerograafiga,mis võimaldas saada eriti siledat viimistlust. Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist, kuid
Peggy Guggenheim Collction "Amphora Fruit" Hans Arp dadaism "Pähkel" dadaism Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. See ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Naivism, popkunst, fotorealism, abstraktne ekspressionism, minimalism*, opkunst. Lucio Fontana "Spatal Concept" minimalism Lucio Fontana Kazimir Malevits "Ootamine" "Must Ruut" minimalism minimalism
* kasutati akrüülvärve * kleebiti võõraid materjale lõuendile * tegelase ja esemed kaunistatud erksate värvidega Kunstnikud: * Claes Oldenburg * Andy Warhol * Richard Hamilton Installatsiooni kunst * ruumiline kompositsioon * omavahel kombineeritud seemed Kunstnikud: * Richard Wilson * Walter De Maria Minimalism alates 1964 · vähe kaunistusi ja ilustusi · keskendutakse ainult hädavajalikule Kunstnikud: * Dan Flavin * Land Art 1965 - 1972 Fotorealism Avangardism 1945 -1970 · piiride rikkumine, riskimine · tungimine tundmatule territooriumile Street Art
üllatusefektidele rajatud imevidinad. Claes Oldenburg USAs. kolmemõõtmelised teosed, mis jäljendasid tavalisi objekte. Roy Lichtenstein teemaks koomiksid. Andy Warhol "Campbelli tomatisupp", leiutas ka diskokera. suhtles ainult kuulsatega. kasutab siiditrükki. Marilyn Monroest 25 nägu. (Skulptuuri esindab G.Srgal ja Marisol- skulptuuridel maalitud näod, skulptuurid lähenevad assamblaazid. Inglise kunst: Francis Bacon- maalib kõik koledaks. Richard Hamilton). Hüperrealism e fotorealism, fotolik täpsus, üle vindi keeratud. Chuck Close "Leslie", Pistoletto. Eesti kunst: Tallinnas: Jaan Elken, Marje Üksine, Ando Keskküla, Kaisa Puustak. Tartus: Andrus Kasemaa, Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe- slaidimaali maalisid. nende koolkonda nim Kursi koolkonnaks. Minimalism: kõike on vähe, minimaalselt. Kasutatakse moodul süsteemi. Donald Judd, Robert Morris, Carl Andr "Ekvivalent", "Magneesiumi väli", Sol LeWitt "Avatud geomeetriline struktuur IV. Maalitud puit".
Hüperrealism ehk fotorealism on 1970. a. paiku USA-s tekkinud maalikunsti ja skulptuuri žanr. Hüperrealism tuleb prantsuskeelsest sõnast Hyperealism, mis tähendab fotorealismi, selle võttis kasutusele Isy Brachot 1973-ndal aastal. Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. Ei üritatud ainult objekte petlikult ehtsalt taasesitada, vaid kasutati ka teadlikult fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist ja värvipunkte. Otsene eelkäija oli popkunst. Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid ning nad ei riku oma kunsti kunagi heroilise või sentimentaalse retoorikaga. Hüperrealistid ei keskendunud otseselt reaalsele elule, vaid käeulatuses olevale, kaamera ees tardunud reaalsele elule. Töötasid fotode järgi. Tavaliselt väga palju kordi suuremad algsest fotost, et tekitada võõrendusefekti. Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või ...
peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks *Jaques Louis David"Horatiuse vanne""Tapetud Marat * Ingres *goya-hispaania 1970-1980 kunst USA-s ja Euroopas HÜPERREALISM Slaidmaal. Kunstiteoste loomisel kasutatakse foto- ja projektsiooni- aparaate, FOTOREALISM MINIMALISM Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla.Installatsioonid. Ülilihtsad 3D pildid. POSTMINIMALISM KONSEPTUALISM Teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine. Tihti esitati ideid skeemide, jooniste või fotomontaazidega. Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt Joseph KosutH -: ,,Üks ja kolm tooli" BODY-ART teos - keha ja selle füsioloogilised talitused. Keha paljastamine polnud enam
8. ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger", ,,Kabaree", netis on kunstniku pildid üleval, sain teada, et tiigreid on rohkem kui üks: kassi ja kaskedega on ka. 9. Viiralt on maetud Pariisi Pere-Lachaise`i kalmistule. 10. Pariisis kujunes välja täiesti omanäoline stiil, eristub selgelt temaga Pariisis koos tegutsenud kunstnikest. Suur meisterlikkus kõigis graafikatehnikates. Naivism/Popkunst/Fotorealism 1. Naiivne lihtsameelne, lapsik, kergeusklik. 2. Henri Rousseau oli elukutselt tolliametnik (Tollimees). 3. Kas ta nüüd päris esimene just oli, aga esimene tõsiseltvõetav. Naiivseid, lapsikuid pilte on ju ennegi maalitud. 4. Naivistid pärinevad sageli kõrvalistest kohtadest, kus pole võimalik kunsti õppida. 5. Eelistasid maalida elu enda ümber peod, töörahva elu, isegi poe- ja söögikohtade sildid. Piltide meeleolu on tihti naljakas ja lõbus. 6. M.Chagall ja J
Nii nagu fotogi annavad maalid ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb. Hüperrealismi ilmumist tervitas suur osa "objektivabast" kunstist vaevatud inimesi, kriitikud jäid aga skeptiliseks. 1970. ja eriti 1980.aastatel kasvas maalikunsti populaarsus. Lisaks minevikustiilile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Tunnustama hakati vanu realiste nagu A.Neel, L. Golub jne. Tärkas kaks uut kujutava kunsti suunda- juba 1960, aastate lõpus hüperrealism e. fotorealism, 1980.aastate alguses aga neoekspressionism. Need suunad erinevad teineteises oluliselt nii oma allikate, vormi kui tähenduse poolest. Siiski aitasid nad üheskoos tõsta traditsioonilised kunstiliigid avaliku tähelepanu keskmesse. Kõige järjekindlamalt asus nähtavat maailma jäljendama hüperrealism e. fotorealim. See arenes välja popkunstist ning viimaselt ongi päritud selle `jahe,' objektivistlik suhtumine tegelikkusesse.
A.Warhol- tsehh, sündis Pentselvaanias, Õppis tehnoloogia instituudis, aluatas oina tööd reklaamikunstnikuna "Tulev ikus saavad alla igaüks vähemalt 15 min."ateljee Faclory, tema elu muutus reklaamiks, käis läbi staaridega, hõbedase värvi kullus(tuleviku inim.)legi filmi "Magav mees" mõtles välja discokera.armastas teha pinda ruuduliseks, lemmikuim Marilyn Monroe, siiditrükk lenunik. Hüppcrrealism e. fotorealism- 196()ndate lõpp. Chuck Close "Leslie". Duane Hanson"Turistid"-klaasikillud. värviline pölüester. Minimalism- minimaalselt kujundust, käsutavad moodul süst. Carl Andre "Ekvivalent 7". "Tellised" Maakunst-Water de Maria- kunstnikud tegelevad looduses, neid dokumenteeritakse, foto. filmitakse jne.R. Smithson "spiraalne Muul"- kruus ja soolakristallid. Christo- algselt oli neotadist "ümritsetud saared Biscaynei laht Miami. Florida""Sissepakitud Riigipcahoone"
materjalide valik, tehnikate valik. Isikupärased ja ühiskonnakriitilised. CLAES OLDENBURG popskulptor, huumor kommertskeskkonna üle. 1969 ,,Huulepulk" ühiskonnakriitiline, Make love, not war. ROY (FOX) LICHTENSTEIN ameerika tarbijaühiskonna temaatika. RASTERTEHNIKA Koomiks suurendas neid. Täpp, kontuur, põhivärv. ANDY WARHOL reklaamgraafik; tirazeeritud, supermarket(ühte kaupa on riiulil palju). Konservipurgid, rahatähed, meediaiidolid. HÜPERREALISM E FOTOREALISM(1960ndate lõpp) maalitakse slaidi järgi. Urbanistlik. Meeldivad peegeldused. Rõhutab fotolikkust. Maal jagatakse piksliteks. Paistab nagu oleks tegemist fotoga, kuid on siiski MAAL. Abstraktsionism, kaasaegne arhitektuur, dadaism, sürrealism, naivism, popkunst(USA-s, Inglismaal ja neodada)
17. Utiilikunst - tööstustoodete jääkidest ja juhuslikest esemetest loodud kunstiteosed, enamasti assamblaazid, levinud alates 1960. aastatest 18. Biennaal - kahe aasta tagant korraldatav kunstnäitus. 19. Dekonstruktivistid - 20. saj lõpul tekkinud arhitektuurikoolkond, mille ehitised mõjuvad nagu skulptuurid. 20. Hüperrealism - 1960- aastate lõpust levinud kujutav kunst, mille objektiks pole silmadega nähtud reaalsus, vaid reaalsusest tehtud fotod. Hüperrealism ka fotorealism. 21. Happening - improviseeritud, ilma kindla kavata etendus, mis püüab kaasata pealtvaatajaid, muusikuid kui ka kunstnikke, kus nad tegutsevad kooskõlastatult. 22. Maakunst - loodust ümberkujundav või loodusnähtusi kasutav kunst, alates umbes 1970. aastatest. 23. Orgaaniline arhitektuur - loodusvorme jäljendav ja loodusega seotud arhitektuuri suund 20. sajandil. 24. Spatsialism - Itaalia kunstniku L. Fontana loodud laad, mis ühendab maalikunsti ja skulptuuri 25
tuhmikas värvigamma. Ta maalis portreid ja naisakte. M. Chagalli loomingus sageli korduvad motiivid on Valgevene küla viltuvajunud puumajakesed, õhushõljuvad inimesed, kitsed, kuked, katusel mängiv viiuldaja, õitsev põõsas, armastaja paar. E. Viiralti loomingut võib käsitleda Pariisi koolkonna raames kuna ka tema läks Pariisi elama. E. Viiralt on maetud Pariisi, Pere-Lachaise kalmistule. Naivism/Popkunst/Fotorealism Naiivne võib öelda kergeuskliku, lihtsameelse inimese kohta. H. Rousseau'd hüütakse Tollimeheks, sest ta oli elukutselt tolliametnik. Põhimõtteliselt kõik ilma vastava hariduseta täiskasvanud, kes üritavad joonistada on naivistid. Ka enne teda. Kuid tema elatus sellest. Naivistid on pärit kõrvalistest paikadest, kus pole võimalik kunsti õppida. Naivistidele on omane eriline jutustamisrõõm ja huvi detailide vastu, nad maalisid elu enda ümber.
värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: ,,25 Marilyni" (1962), ,,Campbelli supipurk" (1968), ,,Lilled" (1970). FOTOREALISM Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on peetud ka HÜPERREALISMI (nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks ja see tekkis 1965-nda aasta paiku USA-s), mis tähistab nii maalikunsti kui ka skulptuurivoolu. Muidugi polnud popkunst selle ainsaks allikaks. Samas oli popi pöördumine banaalse reaalsuse poole küllaltki suur tegur, mis aitas tõsta sellise äärmuslikult jäljendusliku ja
ja horisontaal jooni ja viit värvi musta, valget, sinist, punast ja kollast. 69. neoplastitsism Piet Mondrian loomemeetod 70. Sürrealismi periodiseering: 1) Veristlik sürrealism tõetruu jäljendamine, kõik esemed moonutatud. 2) Abstraktne sürrealism plaanita joonistamine, mõistuse kontrolli alt vabastamisel loodud maalid. Kuulsamad sürrealistid: salvador dali ja Joan Miro 71. 1960ndate lõpus tekkis selline kunstivool nagu hüperrealism e. Fotorealism. Hüperrealism ei lähtnudud silmaga nähtud tegelikkusest vaid fotost või slaidist. 72. Performance ehk etendus on plaanipärane ühekunstniku etendus, millesse ei kaasta publikut. Happening ehk sündmus on improviseeritud etendus, millel puudub kindel plaan ja tekst ning püüab kaasata ka publikut, et niivisi kaotada kunsti ja elu vahelist piiri. 73. Arte Povera odavaid ja hüljatuid materjale kujutav kunst. Maakunst loodust ümberkujundav või loodusnähtusi kikitav kunst
KONTSEPTUALISM. KEHAKUNST Antivormiline kunst- 1960 lõpus, kindla vormita kunst, odavad ja hüljatud materjalid Maakunst- kunstilise kujundamise materjaliks on maastik Kontseptualism- tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.- aastatel, sügav vaimne väärtus, puudub ühtne äratuntav stiil Kehakunst- moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha EESTI KUNST 1975-91 HÜPPERREALISM, NEOEKSPRESSIONISM 1960 a. lõpp – hüperrealism ehk fotorealism •1980 a. algus – neoekspressionism •Erinevad allikate, vormi kui ka tähenduse poolest Hüperrealism-Jäljendas nähtavat maailma, Arenes välja popkunstist, Mõningane aimatav ühiskonnakriitika või iroonia, Läbinisti linlikud motiivid Skulptuur- Mulaažide tegemine George Sagali jälgedes. Täielikult illusionistlikud, Alasti inimesed, kollaažid Neoekspressionism- Tärkas euroopas, Tõusu soodustas modernismi kriis,
Hüpperrealism- Fotolikkus: tehislikkus, standardsus, impersonaalsus. Foto kasutamist ei püütud varjata, vaid pigem rõhutati. Suur formaat. Hoidub motiivi täiendamisest, näeme maju, metroovaguneid, autosid, reklaami. Ei piirdutud objektide petlikult ehtsa taasesitamisega, vaid kasutati fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist, lainurkmoonutusi või värvipunkte. Tulemuseks oli ülisuurte mõõtmetega ( 4 kuni 8 m) näivfoto, mis tekitas võõristusefekti. Samuti oli fotorealism - slaidide ja fotode abil tehtud maalingud. Kineetiline kunst- Kreeka keeles kineticos ehk liikumine. Kaasaegsem kineetiline kunst luuakse osaliselt ka arvutiga, kasutatakse laserkiiri, luuakse valgusefekte. Kineetilise kunsti teosed meenutavad kummalisi, üllatavaid mänguasju. Kunstiteosed on mehhaanilised, magnetilise ajamigaskulptuurid kui ka tuuletõmbusega liikuvad mobiilid. Minimalism- Primaarne kunstiobjekti ja ruumi suhe. Kasutati peamiselt tööstuslikult
Fovism: Värvid on vabanenud kujutamisest. Matisse ,,Abikaasa portree" 1905 Kunstikooli Pallase pedagoogika 1930-ndatel lähtus valguse analüütilisest kujutamisest- vaja on jälgida valgust ja varje. Selle täpsel jälgimisel on võimalik seda nii täpselt edasi anda, et teosest saab välja lugeda isegi kujutatud kellaaja (nt hommikuvalguse). Opkunst: disainilik kunstisuund. Victor Vasarely Maurits Cornelis Escher ,,Käed" Fotorealism Chuck Close Ilmar Kruusamäe ,,Tõnis Mägi" 2007-08 Psühhedeelne manipulatsioon- ruumid ilma akendeta, labürindi taoline sisekujundus, ,,nõiutud" vaibad. Jälgimisühiskond. Panoptikon kui metafoor ,,distsiplinaar"ühiskonnale. Vangla, haigla, kool, tehas. Mare Tralla (Pallaslikus laadis maalitud jälgimiskaamerad) Kunst-visuaalkultuur: Akadeemiline suund. Uurimise all meid ümbritsev
muuta huvitavaks, kontakt maaga Walter de Maria Lightning field Robert Smithson - teem palju geomeetrilisi kujusi Teevad valmis, hiljem ei hoolda Spiraalne muul Christo ja Jeanne Claude Iron Curtain - toovad sõnumi jõuliselt inimesteni, raudne eesriie, Valley Curtin - tammide ehitamine Running fence - kõik me oleme ühendatud Ümbritsetud saared - Vihmavarjud Pakitud riigipäevahoone Pakitud puud Alustasid väiksemate asjade pakimisest ja läksid üle järjest suuremale Hüperrealism e fotorealism Richard Estes - väga vähe inimesi Apollo - neile meeldivad sildid, kus on palju teksti, metalli ja klaasi peegeldused, vaateaknad Bussiaken Einela Tegid alguses fotod, mida nad suurendasid ja joonistasid ümber Don Eddy - vaateaknad erinevate asjadega Uued kingad H.Mis Gorevic'i hõbe Maalitakse igapäevaelu - puudub kriitika, ärevus John Salt - natukene kriitikat peegeldub tema teostes Einela laudade peal olevad asjad - river valley vaikelu Robert Cottingham reklaamkirjad, eriti neoonigaa
Vint, Silvi Liiva, Raul Meel, Mare Vint, Toomas Vint, Vello Vinn ja SOUPist Leonhard Lapin. Sellele järgnev Harku´75 Mikrobioloogia Instituudis esindas samuti nende kahe rühmituse esindajaid, üldistatumalt oli esindatud pop- ja geomeetrilinekunst. Hüperrealismiga rünnati liidu ametlikku dekorativismi kinkides Eesti kunstile edaspidi kindla imidz, seda kirjeldati kui külma, intellektuaalset, hoitud, tehiskeskkonna ja urbanismi problemaatikat käsitlev. Eesti oli esimene NSV Liidus kui fotorealism ametlikesse näituse saalidesse lubati. 80. sai stiil juba hüüdnime slaidimaal ja oli oma uudsuse kaotanud. Joonis ....1983.Ilmar Kruusamägi Kevadine koolivaheaeg Uut hoogu sai Tartu noorte kunstnike platvorm. Taaselustus kunstikabinet, Andres Kasemaa käe all ja tegutses eksperimentkaal graafikaateljee Mait Vaitmaa eestvedamisel. Kammerlik graafika oli seal 70ate II poolel väga populaarne.
6. Mida tähendab maalikunstis tsiteerimine? Tsiteerimine tähendab mõne maalikunsti üldtuntud teose jäljendamist. 7. Milliseid kunstisiseseid või kunstiväliseid põhjusi oli postmodernismil? Postmodernismil oli üheks põhjuseks tüdimus l 29. 30. Hüperrealism. Neoekspressionism. 1. Milline kunstivool asus 1970.aasta paiku kõige järjekindlamana jäljendama nähtavat maailma? Kuidas seda voolu veel nimetatakse? See kunstivool on hüperrealism ehk fotorealism. 2. Millised tehnilised vahendid võtsid selle vooli kunstnikud abiks oma teoste loomisel? Kuidas mõjus see nende teoste üldilmele? Hüperrealism võttis kasutusele fotost lähtumise, mis võimaldas austada kõike ühtlasemalt ja suurema täpsusega. Lisasid uusi võtteid- värvi pr auerograagiga. 3. Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Kuidas neid kujundas näiteks Richard Estes? Motiivid on nagu popkunstis läbinisti linlikud
Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. 25) HÜPERREALISM. NEOEKSPRESSIONISM. Lisaks minevikustiile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Hakati tunnustama vanu realiste. 1960. aastate lõpus tekkis hüperrealism e. fotorealism, 1980. aastate alguses aga neoekspressionism. Need suunad erinevad oluliselt teineteisest nii oma allikate, vormi kui tähenduse poolest. Siiski aitasid nad üheskoos tõsta traditsioonilised kunstiliigid avaliku tähelepanu keskmesse. Kõige järjekindlamalt asus nähtavat maailma jäljendama hüperrealism. See arenes välja popkunstist. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on
Kui jäljendati mõnda minevikukunsti üldtuntud teost. 7. Milliseid kunstisiseseid või kunstiväliseid põhjusi oli postmodernismil? Tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks laiemad, ühiskondlikud põhjused. 29. Hüperrealism. Neoekspressionism. 1. Milline kunstivool asus 1970. a paiku kõige järjekindlamalt jäljendama nähtavat maailma? Kuidas seda voolu veel nimetatakse? Hüperrealism ehk fotorealism. 2. Millised tehnilised vahendid võtsid selle voolu kunstnikud abiks oma teoste loomisel? Kuidas mõjus see nende teoste üldilmele? Maalides lähtuti fotost või slaidist. Foto eristab üksikasju kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses ning ühtlasemalt ja suurema täpsusega. Foto annab ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Nende teosed olid tehislikkud. 3. Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Kuidas neid kujutas näiteks Richard Estes? Eelistati läbinisti linlikke motiive
selle eest kohtu alla. Kuid Dickensil, Balzacil ega Thackerayl ei olnud probleemi fantaseerimisega. Ränd on tavaliselt mitte kujunemisromaani rändamine vaid rändamine läbi erinevate ühiskonnakihtide. 50Ndate lõpul tuleb mängu kriitiline hoiak ja realismist hakatakse rääkima kriitika tasemel. Prantsusmaal on lausa ajakiri ja almanahh mis mõlemad kannavad nime ,,Realism". Leiti, et tuleb kirjutada täpselt elust maha (fotorealism), mida ka mõned autorid ka üritasid teha ja jäid kuulsusetusse minevikku. 50Ndatel tekib realistlikus konseptsioonis muudatus. Kuna siiani on olnud kirjanik see kes kirjutab nii nagu talle tundub õige (18.sajandi kirjanikul ei olnud ilukirjanduslikku eeskuju). Realismil ei olnud sellist manifesti nagu romantismil, pigem oli iga kirjanik ise oma manifest. Siit sünnib realismiteooria mis ei ole ühtne kõigi autorite puhul
annaabi.ee 
