-T H O E T L S E E E T W B O K JA MIS SEE ON? - Hüperrealism ehk fotorealism. - 1970. a. paiku USA-s tekkinud maalikunsti ja skulptuuri žanr. - Otsene eelkäija oli popkunst. EESMÄRK JA KASUTUS - Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. - Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid. - Töötasid algsetest fotodest väga palju suuremaid, et saavutada võõrendusefekti. KUIDAS NAD SEDA TEEVAD? - Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või
Tõnis Saadoja madman02 XII Klass Sündis 1980 aastal Tallinnas 1988-1999 õppis Tallinna Inglise Kolledzis Õppinud paljudes kunsti koolides kaasa arvatud University of East London Ta maalib fotode järgi. Palju kasutab ta dokumentaal materjale. Ta on öelnud et ta kasutab dokumentaal materjale, sest need tunduvad nagu päris. Ta maalib projekteerides fotot. Ta fotod järgivad alati kindlat konseptsiooni, millest on kerge aru saada. Ta üritab võimalikult vähe muuta fotot ja rangelt järgida fotol olevat. aeg-ajalt ta lõõgastub oma rangetest reeglitest, näiteks 2004 aastal esitas ta oma ühesuuruste portree piltide seeriat oma lemmik kunstnikust. Ta tundub olevat nagu igapäeva elu dokumenteerija, üritab lahendada igapäeva probleeme teiselt positsioonilt. Talle meeldib teha oma tööde välapanekuid erinevates kohtades, näiteks korterites, galeriides jne. ...
ornamentaalsetest kaunistutest.Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega.Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid.Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi Fotorealism 1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumine, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Fotorealism on popkunstist eraldiseisev ¾anr, selle kõregaeg oli aastatel 1965-1975, ning seisnes reaalsuse jäädvustamises täpselt nagu kaamera, tihti veel täpsemaltki. Oma täpsusega soovisidki fotorealistid kritiseerida popkunsti. Popkunst 1960. aastatel tõusis Läänes popkunst jõuliselt esile
Arhitektid Charles Moore, Aldo Rossi. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlike või selle lähedasi pilte. C.M. Mariani. USA-s David Ligare. Tüdimus labasest funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahuloematus kunstiga (tekkepõhjus). Teist tüüpi modernism: USA kunstiteadlased, asustasid ajakirja ,,October", kritiseerisid modernismi ja postmodernismi, toetusid 20-aastate vene radikaalide ideedele. Neokontseptualism. Cindy Sherman, Jenny Holez. Hüperrealism: e. fotorealism. 60-te lõpus. Lähtumine fotost või slaidist, mitte silmaga nähtust. Motiivid on sarnased popkunstiga. Ralf Goings, Richard Estes. Skulptuuris tehti mulaaze, Due Hanson. Itaallane Michelangelo Pistotello kasut. kollaazi ja fotomontaazi. Neoekspressionism: tärkas Euroopas. 1980 aastad, iseloomulik euro kunsti tõus, sõltumatus USA kunstist. Saksa kunsti areng oli kõige dünaamilisem. Gerhard Richter. Itaalia kunstnikest Sandro Chia. New Yorgi koolkonnas David Salle
2) Värvivälja maalikunst teosed näevad välja "Nr.31" rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste Jackson Pollock, 1950 emotsionaalset mõju. MoMa, New York Abstraktne ekspressionism "Enchanted Forest" Jackson Pollock, 1947 Peggy Guggenheim Collection, Veneetsia "1A" Jackson Pollock MoMa, New York Fotorealism "The Tetons and the Snake River" Ansel Adams, 1942 "Tööline" Nimetu Lewis, Hine Julia Margaret Cameron
Hüperrealism Üldiseloomustus 1960. aastate lõpust levinud kujutav kunst Nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks Popkunstist hüperrealismini jõudis inglane Malcolm Morley Kommertstrükiseid maha maalides innustus fotoga võistlemisest 1970 New Yorgis "22 realisti" Tähtis näitus realistide ja fotorealistide teostega [Charles (Chuck) Close, Richard Estes, ...] Isy Brachot 1973 "Hyperrealism" Mõtles sõna välja (prantsusekeelne, = fotorealism) Suure näituse (ja kataloogi) nimi tema galeriis (Brüsselis); näitusel enamasti USA fotorealistid (Ralf Goings, Don Eddy, Chuck Close, ...) Denis Peterson Kasutas esimesena sõna "Hüperrealism" uue liikumise nimena Maalid annavad ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb (nagu fotod) Objektiks reaalsusest tehtud fotod, nähtava maailma jäljendamine Hüperrealistid ei püüdnudki varjata fotode kas...
Fifth level David Salle Sündis 1952 Ameerika kunstnik Tema pildid paistavad olevat lihtsalt kõrvuti maalitud piltidest kokku pandud või üksteise peal läbipaistvad värvikihis olevate kujundite segu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hüperrealism e. fotorealism 1960 H. Oluline tunnus: Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest ,vaid just fotost või slaidist. Fotolikkus tähendas tehislikkust,standardsust ,impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone,kuid lisasid uusi võtteid,nt pritsisid värvi aerograafiga,mis võimaldas saada eriti siledat viimistlust. Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist, kuid
Peggy Guggenheim Collction "Amphora Fruit" Hans Arp dadaism "Pähkel" dadaism Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. See ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Naivism, popkunst, fotorealism, abstraktne ekspressionism, minimalism*, opkunst. Lucio Fontana "Spatal Concept" minimalism Lucio Fontana Kazimir Malevits "Ootamine" "Must Ruut" minimalism minimalism
Impressionism 1873-1886 * anti edasi hetkemeeleolu * palju heledaid ja intensiivseid toone * elurõõmsad ja päikeseküllased tööd * puuduvad piirjooned (kindel kontuur) Kunstnikud: * Edouard Manet * Claude Monet * Edgar Degas * Auguste Rodin (skulptor) Neoimpressionism 1885 -1899 * mosaiigitaoline maal * igavikuline olek * kasutati täiendvärvusi Kunstnikud: * Paul Signac * Konrad Mägi * Alfred Sisley Postimpressionism 1886 - 1906 * * Kunstnikud: * Vincent van Gogh * Paul Gauguin * Paul Cezanne Sümbolism 1880 * töödes on müstikat ja salapära * loomingus kohtab surma, haigust * oluline on süzee, mitte vorm * ärevus, värvilaigud ja värelevad vormid Kunstnikud: * Eduard Munch * Kristjan Raud * Nikolai Triik Juugend 1890 - 1905 * taimemotiivid * voolavad kõverjooned Kunstnikud: * Gustav Klimt * Kristjan Raud * William Morris Fovism 1905-1910 * segamata värvid * lainetavad vormid * väga dekoratiivsed tööd * puudub ruum...
üllatusefektidele rajatud imevidinad. Claes Oldenburg USAs. kolmemõõtmelised teosed, mis jäljendasid tavalisi objekte. Roy Lichtenstein teemaks koomiksid. Andy Warhol "Campbelli tomatisupp", leiutas ka diskokera. suhtles ainult kuulsatega. kasutab siiditrükki. Marilyn Monroest 25 nägu. (Skulptuuri esindab G.Srgal ja Marisol- skulptuuridel maalitud näod, skulptuurid lähenevad assamblaazid. Inglise kunst: Francis Bacon- maalib kõik koledaks. Richard Hamilton). Hüperrealism e fotorealism, fotolik täpsus, üle vindi keeratud. Chuck Close "Leslie", Pistoletto. Eesti kunst: Tallinnas: Jaan Elken, Marje Üksine, Ando Keskküla, Kaisa Puustak. Tartus: Andrus Kasemaa, Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe- slaidimaali maalisid. nende koolkonda nim Kursi koolkonnaks. Minimalism: kõike on vähe, minimaalselt. Kasutatakse moodul süsteemi. Donald Judd, Robert Morris, Carl Andr "Ekvivalent", "Magneesiumi väli", Sol LeWitt "Avatud geomeetriline struktuur IV. Maalitud puit".
Hüperrealism ehk fotorealism on 1970. a. paiku USA-s tekkinud maalikunsti ja skulptuuri žanr. Hüperrealism tuleb prantsuskeelsest sõnast Hyperealism, mis tähendab fotorealismi, selle võttis kasutusele Isy Brachot 1973-ndal aastal. Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. Ei üritatud ainult objekte petlikult ehtsalt taasesitada, vaid kasutati ka teadlikult fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist ja värvipunkte. Otsene eelkäija oli popkunst. Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid ning nad ei riku oma kunsti kunagi heroilise või sentimentaalse retoorikaga. Hüperrealistid ei keskendunud otseselt reaalsele elule, vaid käeulatuses olevale, kaamera ees tardunud reaalsele elule. Töötasid fotode järgi. Tavaliselt väga palju kordi suuremad algsest fotost, et tekitada võõrendusefekti. Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või ...
peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks *Jaques Louis David"Horatiuse vanne""Tapetud Marat * Ingres *goya-hispaania 1970-1980 kunst USA-s ja Euroopas HÜPERREALISM Slaidmaal. Kunstiteoste loomisel kasutatakse foto- ja projektsiooni- aparaate, FOTOREALISM MINIMALISM Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla.Installatsioonid. Ülilihtsad 3D pildid. POSTMINIMALISM KONSEPTUALISM Teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine. Tihti esitati ideid skeemide, jooniste või fotomontaazidega. Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt Joseph KosutH -: ,,Üks ja kolm tooli" BODY-ART teos - keha ja selle füsioloogilised talitused. Keha paljastamine polnud enam
sildid. Piltide meeleolu on tihti naljakas ja lõbus. 6. M.Chagall ja J.Miro 7. Paul Kondas, Lembit Sarapuu 8. Popkunst tekkis 1950. aastate keskel Ameerikas, püüdeks kunsti lähendamine laialdasele vaatajaskonnale, ,,populaarne". 9. Roy Lichtenstein hiiglaslikud suurendused koomiksitest. 10. Andy Warhol jaotas oma maalid väikesteks ruutudeks, milles kordusid ühesugused kujutised, mis tuletavad meelde filmilinti. 11. Claes Oldenburg 12. Fotorealism kui inimestele meeldib nii täpselt ja tõetruult maalida, siis kas me peame alati kõige vajalikkust arvestama. Foto on foto ja maal on maal. Kaks erinevat kunstiliiki, las eksisteerivad rahus. 13. Kunst ei saa ennast kunagi ammendada. Tulevad uued da Vincid ja Rubensid, ehk eelistavad mõned siiski PowerPointile lõuendit ja värve. Pablo Picasso looming 1. Kunstniku viljakaim eluetapp möödus Prantsusmaal. 2
Nii nagu fotogi annavad maalid ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb. Hüperrealismi ilmumist tervitas suur osa "objektivabast" kunstist vaevatud inimesi, kriitikud jäid aga skeptiliseks. 1970. ja eriti 1980.aastatel kasvas maalikunsti populaarsus. Lisaks minevikustiilile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Tunnustama hakati vanu realiste nagu A.Neel, L. Golub jne. Tärkas kaks uut kujutava kunsti suunda- juba 1960, aastate lõpus hüperrealism e. fotorealism, 1980.aastate alguses aga neoekspressionism. Need suunad erinevad teineteises oluliselt nii oma allikate, vormi kui tähenduse poolest. Siiski aitasid nad üheskoos tõsta traditsioonilised kunstiliigid avaliku tähelepanu keskmesse. Kõige järjekindlamalt asus nähtavat maailma jäljendama hüperrealism e. fotorealim. See arenes välja popkunstist ning viimaselt ongi päritud selle `jahe,' objektivistlik suhtumine tegelikkusesse.
Fovism ja ekspressionism- 20 saj. esimene kunstivool, on väljenduskunst, parist prantsusmaalt. Fauve- tägcndab kiskjal.~1904 Prantsusmaa- prantslased on rõõmsameelsed kunstis. värvid ja jooned sõltuvad kunstniku meeleolust. Sakslased väljendavad kurbust, surina. invaliide jnc.Emil nolde. Oskar Kokoschka. Erust Ludwig Kirchcn. Henri Matisse(1869-1954)vänidja jooned ei sõltu loodusest, vaid meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Tegi liikuvate kehade piirjooni, andis edasi kontrastsete värvidega. A.Dcrain ja H. De Vlaminc käsul. Eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminci eeskujuks oli van Goglü looming Ekspressionistid. Naivism- 2Ü.dal sajndil toimub tohutu nihe tänu ibtograafialc.Tahavad teha inimeste kuju täpselt aga ei oska(figuurid moonutatud)Eestis tegelevad eestlastest meremehed. Ei osata anda maali südavust-maalitakse plakatilikult e. dekoratiivselt.Tihtipcale muinasjutuliselt.Paul Kondas. Jaan Oad. Maurice Utrill...
KUNSTIAJALOO KONSPEKT IV ABSTRAKTSIONISM(1910, nonfiguurne, esemetu kunst) Pilt on abstraktne siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Abstraktsionismil on 4 suunda: I Ekspressiivne suund VASSILI KANDISKY, motiiv on segav asjaolu; kunst on sarnane muusikale rütm, maalilisus, värvide mäng. II Konstruktiivne/Geomeetriline suund PIET MONDRIAN, kuulsaks sai tema õlimaalide seeria suurest võralisest puust(1910 - 1911), mille vormi järk-järguline muutmine viis lõpuks objekti kadumiseni. KAZIMIR MALEVITS ,,Must ruut valgel taustal" 1913 III Tegevusmaal JACKSON POLLOCK, tegevus on tähtsam, kui tulemus. Maalipind tohutult paks ja reljeefne. Teosed on sigri-migri. IV Op-kunst nägemiselamuste kujutamine, huvi optika vastu. VIKTOR VASARELY KAASAEGNE ARHITEKTUUR(20. saj) juugendile taheti vastandada süsteemsus ja kord. Ei meeldinud pe...
17. Utiilikunst - tööstustoodete jääkidest ja juhuslikest esemetest loodud kunstiteosed, enamasti assamblaazid, levinud alates 1960. aastatest 18. Biennaal - kahe aasta tagant korraldatav kunstnäitus. 19. Dekonstruktivistid - 20. saj lõpul tekkinud arhitektuurikoolkond, mille ehitised mõjuvad nagu skulptuurid. 20. Hüperrealism - 1960- aastate lõpust levinud kujutav kunst, mille objektiks pole silmadega nähtud reaalsus, vaid reaalsusest tehtud fotod. Hüperrealism ka fotorealism. 21. Happening - improviseeritud, ilma kindla kavata etendus, mis püüab kaasata pealtvaatajaid, muusikuid kui ka kunstnikke, kus nad tegutsevad kooskõlastatult. 22. Maakunst - loodust ümberkujundav või loodusnähtusi kasutav kunst, alates umbes 1970. aastatest. 23. Orgaaniline arhitektuur - loodusvorme jäljendav ja loodusega seotud arhitektuuri suund 20. sajandil. 24. Spatsialism - Itaalia kunstniku L. Fontana loodud laad, mis ühendab maalikunsti ja skulptuuri 25
Impressionism e. muljetekunst Impressionism tähendab pr.k. muljet. Kuna oli leiutatud fotokunst kadus kunstis vajadus kujutada objekte ülima täpsusega. Impressionistid püüdsid edasi anda esemeid ümbritsevat õhku ja valgusemängu. Impressionismi eelkäijateks olid Goya, Delacroix, Constable ja Turner. Impressionistid eksponeerisid oma töid ateljees , sest ametlikele kunstinäitustele nende töid ei võetud. Talle heideti ette, et teoste sisu oli vabameelne. Manet kasutas raskeid tumedaid toone valgustatud pindade kontrastina. Varem oli ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalukas. Impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis isegi juhtuda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Teostesse ei pandud erilist sisu. Ta ei maalinud niivõrd objekte kui valgust ja õhku mis teda ümbritsesid. Peamiselt kujutas inimesi. Ta maalid lastest, kaunitest naistest või...
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal ...
ja horisontaal jooni ja viit värvi musta, valget, sinist, punast ja kollast. 69. neoplastitsism Piet Mondrian loomemeetod 70. Sürrealismi periodiseering: 1) Veristlik sürrealism tõetruu jäljendamine, kõik esemed moonutatud. 2) Abstraktne sürrealism plaanita joonistamine, mõistuse kontrolli alt vabastamisel loodud maalid. Kuulsamad sürrealistid: salvador dali ja Joan Miro 71. 1960ndate lõpus tekkis selline kunstivool nagu hüperrealism e. Fotorealism. Hüperrealism ei lähtnudud silmaga nähtud tegelikkusest vaid fotost või slaidist. 72. Performance ehk etendus on plaanipärane ühekunstniku etendus, millesse ei kaasta publikut. Happening ehk sündmus on improviseeritud etendus, millel puudub kindel plaan ja tekst ning püüab kaasata ka publikut, et niivisi kaotada kunsti ja elu vahelist piiri. 73. Arte Povera odavaid ja hüljatuid materjale kujutav kunst. Maakunst loodust ümberkujundav või loodusnähtusi kikitav kunst
KONTSEPTUALISM. KEHAKUNST Antivormiline kunst- 1960 lõpus, kindla vormita kunst, odavad ja hüljatud materjalid Maakunst- kunstilise kujundamise materjaliks on maastik Kontseptualism- tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.- aastatel, sügav vaimne väärtus, puudub ühtne äratuntav stiil Kehakunst- moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha EESTI KUNST 1975-91 HÜPPERREALISM, NEOEKSPRESSIONISM 1960 a. lõpp – hüperrealism ehk fotorealism •1980 a. algus – neoekspressionism •Erinevad allikate, vormi kui ka tähenduse poolest Hüperrealism-Jäljendas nähtavat maailma, Arenes välja popkunstist, Mõningane aimatav ühiskonnakriitika või iroonia, Läbinisti linlikud motiivid Skulptuur- Mulaažide tegemine George Sagali jälgedes. Täielikult illusionistlikud, Alasti inimesed, kollaažid Neoekspressionism- Tärkas euroopas, Tõusu soodustas modernismi kriis,
Hüpperrealism- Fotolikkus: tehislikkus, standardsus, impersonaalsus. Foto kasutamist ei püütud varjata, vaid pigem rõhutati. Suur formaat. Hoidub motiivi täiendamisest, näeme maju, metroovaguneid, autosid, reklaami. Ei piirdutud objektide petlikult ehtsa taasesitamisega, vaid kasutati fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist, lainurkmoonutusi või värvipunkte. Tulemuseks oli ülisuurte mõõtmetega ( 4 kuni 8 m) näivfoto, mis tekitas võõristusefekti. Samuti oli fotorealism - slaidide ja fotode abil tehtud maalingud. Kineetiline kunst- Kreeka keeles kineticos ehk liikumine. Kaasaegsem kineetiline kunst luuakse osaliselt ka arvutiga, kasutatakse laserkiiri, luuakse valgusefekte. Kineetilise kunsti teosed meenutavad kummalisi, üllatavaid mänguasju. Kunstiteosed on mehhaanilised, magnetilise ajamigaskulptuurid kui ka tuuletõmbusega liikuvad mobiilid. Minimalism- Primaarne kunstiobjekti ja ruumi suhe. Kasutati peamiselt tööstuslikult
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
muuta huvitavaks, kontakt maaga Walter de Maria Lightning field Robert Smithson - teem palju geomeetrilisi kujusi Teevad valmis, hiljem ei hoolda Spiraalne muul Christo ja Jeanne Claude Iron Curtain - toovad sõnumi jõuliselt inimesteni, raudne eesriie, Valley Curtin - tammide ehitamine Running fence - kõik me oleme ühendatud Ümbritsetud saared - Vihmavarjud Pakitud riigipäevahoone Pakitud puud Alustasid väiksemate asjade pakimisest ja läksid üle järjest suuremale Hüperrealism e fotorealism Richard Estes - väga vähe inimesi Apollo - neile meeldivad sildid, kus on palju teksti, metalli ja klaasi peegeldused, vaateaknad Bussiaken Einela Tegid alguses fotod, mida nad suurendasid ja joonistasid ümber Don Eddy - vaateaknad erinevate asjadega Uued kingad H.Mis Gorevic'i hõbe Maalitakse igapäevaelu - puudub kriitika, ärevus John Salt - natukene kriitikat peegeldub tema teostes Einela laudade peal olevad asjad - river valley vaikelu Robert Cottingham reklaamkirjad, eriti neoonigaa
Vint, Silvi Liiva, Raul Meel, Mare Vint, Toomas Vint, Vello Vinn ja SOUPist Leonhard Lapin. Sellele järgnev Harku´75 Mikrobioloogia Instituudis esindas samuti nende kahe rühmituse esindajaid, üldistatumalt oli esindatud pop- ja geomeetrilinekunst. Hüperrealismiga rünnati liidu ametlikku dekorativismi kinkides Eesti kunstile edaspidi kindla imidz, seda kirjeldati kui külma, intellektuaalset, hoitud, tehiskeskkonna ja urbanismi problemaatikat käsitlev. Eesti oli esimene NSV Liidus kui fotorealism ametlikesse näituse saalidesse lubati. 80. sai stiil juba hüüdnime slaidimaal ja oli oma uudsuse kaotanud. Joonis ....1983.Ilmar Kruusamägi Kevadine koolivaheaeg Uut hoogu sai Tartu noorte kunstnike platvorm. Taaselustus kunstikabinet, Andres Kasemaa käe all ja tegutses eksperimentkaal graafikaateljee Mait Vaitmaa eestvedamisel. Kammerlik graafika oli seal 70ate II poolel väga populaarne.
6. Mida tähendab maalikunstis tsiteerimine? Tsiteerimine tähendab mõne maalikunsti üldtuntud teose jäljendamist. 7. Milliseid kunstisiseseid või kunstiväliseid põhjusi oli postmodernismil? Postmodernismil oli üheks põhjuseks tüdimus l 29. 30. Hüperrealism. Neoekspressionism. 1. Milline kunstivool asus 1970.aasta paiku kõige järjekindlamana jäljendama nähtavat maailma? Kuidas seda voolu veel nimetatakse? See kunstivool on hüperrealism ehk fotorealism. 2. Millised tehnilised vahendid võtsid selle vooli kunstnikud abiks oma teoste loomisel? Kuidas mõjus see nende teoste üldilmele? Hüperrealism võttis kasutusele fotost lähtumise, mis võimaldas austada kõike ühtlasemalt ja suurema täpsusega. Lisasid uusi võtteid- värvi pr auerograagiga. 3. Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Kuidas neid kujundas näiteks Richard Estes? Motiivid on nagu popkunstis läbinisti linlikud
Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. 25) HÜPERREALISM. NEOEKSPRESSIONISM. Lisaks minevikustiile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Hakati tunnustama vanu realiste. 1960. aastate lõpus tekkis hüperrealism e. fotorealism, 1980. aastate alguses aga neoekspressionism. Need suunad erinevad oluliselt teineteisest nii oma allikate, vormi kui tähenduse poolest. Siiski aitasid nad üheskoos tõsta traditsioonilised kunstiliigid avaliku tähelepanu keskmesse. Kõige järjekindlamalt asus nähtavat maailma jäljendama hüperrealism. See arenes välja popkunstist. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on
Kui jäljendati mõnda minevikukunsti üldtuntud teost. 7. Milliseid kunstisiseseid või kunstiväliseid põhjusi oli postmodernismil? Tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks laiemad, ühiskondlikud põhjused. 29. Hüperrealism. Neoekspressionism. 1. Milline kunstivool asus 1970. a paiku kõige järjekindlamalt jäljendama nähtavat maailma? Kuidas seda voolu veel nimetatakse? Hüperrealism ehk fotorealism. 2. Millised tehnilised vahendid võtsid selle voolu kunstnikud abiks oma teoste loomisel? Kuidas mõjus see nende teoste üldilmele? Maalides lähtuti fotost või slaidist. Foto eristab üksikasju kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses ning ühtlasemalt ja suurema täpsusega. Foto annab ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Nende teosed olid tehislikkud. 3. Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Kuidas neid kujutas näiteks Richard Estes? Eelistati läbinisti linlikke motiive
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ov...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
