Pjotr Tsaikovski (7. mai 1840 - 6. november 1893) Elulugu Pjotr Tsaikovski sündis Uuralites, Votkinsi külas haritlaste perre. Tema isa oli mäeinsener ja tehase direktor. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Rudolf Kündingeri käe all. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "...
Schuberti laulude populaarsus kogu maailma laiade rahvahulkade seas järjest kasvanud. Tänapäeval tunnustame Schubertit kui suurimat laulumeistrit muusika ajaloos. tema laulude värskus, siirus, vabadus, puhtus, soe inimlikkus, eksimatu meisterlikkus ja hingestatud lürism on avaldanud ülehindamatut mõju kõigile järgnevatele laululoojatele Schumannist kuni Dunajevskini. Robert Schumann Robert Schumann on üks suuremaid saksa komponiste XIX sajandil. Ta on kõige eredam kunstniku-romantiku tüüp, kelle loomingus peegelduvad saksa romantismi ideelised vasturääkivused. Schumann oli väga mitmekülgne isiksus: suur komponist, väljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik. Tüüpilise romantikuna oli ta vastuoluline kuju. Ühest küljest oli ta tuline võitleja progressiivsete kunstiideaalide, kunstitõe ja rahvalikkuse eest, mis avaldub eriti ta kriitiku tegevuses. teisest küljest- põrgates kokku tegelikkuse raskustega, põgenes ta sellest, nagu
ROMANTISM 19. saj. (20. saj.algus) * 2 uut suunda 19.saj. (kriitiline realism- peam. kirjanduses, kujutavas kunstis ja vene muusikas ning romantism- Lääne muusikas) *Kodanlike revolutsioonide aeg *Romantiku tõde on tundetõde (mõistus võib eksida, tunne ei eksi kunagi) *Ülistati tundevabadust. Armastus. Kaunis on rõhutatult kaunis, inetu jäägitult inetu. MUUSIKA: 1. viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia 2. vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid 3. programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos 4. rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) Lemmikžanrid: 5
liige ja suurim Prantsuse romantik. Tema rõhutute ja hüljatute eest.Kirjutas algul isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga vormilt klassitsistlikku luulet. Draama pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor ,,Cromwell" eessõnast sai Prantsuse kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik romantismi manifest ning Hugost mõtteviis alguse, hiljem lisandus romantikute noorema põlvkonna juht. Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta Pöördeline tähtsus tema loomingus oli eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning luulekogul ,,Idamaised laulud", romantilised vaated kunstile tõid mõneti värssdraamal ,,Hernani", mille esietendus kaasa ka "romantilise", demokraatliku tähistab romantismi võitu klassitsistlikku mõttemuutuse poliitika vallas. 20.aastate teatri üle, ja ajaloolisel romaanil jooksul lähenes pikkamisi romantismile, ,,Jumalaema kirik Pariisis".
S ke llig Marian Kasak 9.klass 2010 Krabi Põhikool David Almond David Almond (Briti päritolu) sündis Newcastle upon Tynes 1951 Kui ta veel noor oli leidis ta oma armastuse kirjutamise vastu, kui osad tema lühikesed jutud avaldati rahvale. Ta on heasmõttes mõjutatud Inglise romantiku poeedist William Blakei töödest. Sisu kokkuvõte Michael kolis vanematega uude majja, kus oli vaja hakata tegema korrastustöid. Aias oli neil garaaz, mis oli kokkukukkumise äärel. Seal kõige pimedamas nurgas oli mees nimega Skellig, kes ei olnud tavaline. Tal oli midagi, mis teda eristas teistest tal olid seljal tiivad. Michael sai tuttavaks naabritüdrukuga, kes koolis ei käinud ja kelle nimi oli Mina.
Hoffmann 15. Nimeta Vendade Grimmide eesnimed. Jacob ja Wilhelm 16. Kelle auks loodi teos "Poeedi surm"? Aleksandr Puskini 17. Kelle auks loodi teosed: "Mees, kes naerab" ja "Hüljatud"? Heidikute- mis mõttes??? :D 18. Kes romantikutest sõdis Kaukaasias? Mihhail Lermotov 19. Kuidas ta suhtus kaukaaslastesse? Vastastesse e. kaukaaslastesse suhtus sümpaatiaga. Tegelikult oli nende poolt. 20. Mehe nime all kirjutav naine? George Sand 21. Romantiku abikaasa kirjutas teose "Frankenstain". P.B.Shelley
Kodulindude all võib mõelda näiteks inimesi, nende uhkust, üleolekut, madalaid kirgi. Kukk Kerill-Kerkerill on individualist, uhke, end imetlev haritlane, kes suhtub endast madalamatesse üleolekuga. (Ja saab ka vastava palga.) Teised tegelased esindavad justkui rumalat massi, karja, kes on kõik ühe vastu, käituvad julmalt ja labaselt. Kerill-Kerkerill siiski näeb valgust, mis sest, et pärast surma. Selle loo sõnum on justkui, et üksinda ei suuda võidelda massi vastu, romantiku elu ei ole kerge ning, et romantilised ja eluvõõrad illusioonid on kerged purunema igapäevases maailmas.
Retsensioon Aasta 2012 on olnud väga eriline. Kevadel käisin Londoni National Gallery's ja Tate Modernis, suve algul Peterburi Ermitaazis ja augustis Tallinna Kumu kunstimuuseumis. Külastasin 14. augustil näitust ,,Romantiku pilguga. Hollandi ja Belgia 19. sajandi maalikunst Jef Rademakersi kogust". See oli üllatav avastus, mis tõi kaasa palju toredaid emotsioone. Kuigi olen käinud päris paljudes kohtades romantismi maale uudistamas, jäid hollandi vaated merele eriti hinge. Maalid ise pärinevad ajavahemikust 18401855, mil romantiline loodustõlgendus põimus Napoleoni sõdadele järgnenud biidermeierajastu kodukollet ja perekonda armastava elustiiliga.
Victor Hugo (26. II 1802 - 22. V 1885) V. Hugo isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik mõtteviis alguse, hiljem lisandus Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning romantilised vaated kunstile tõid mõneti kaasa ka "romantilise", demokraatliku mõttemuutuse poliitika vallas. 20. aastate jooksul lähenes pikkamisi romantismile, päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks, hulga laste isaks. 30-ndail suundus poliitikasse. 1832/33 tutvus näitlejanna Juliette Drouet'ga. 1841 sai Akadeemia liikmeks (sai Akadeemiat hakata kasutama trampliini ja tribüünina), 1845 Prantsusmaa peeriks
sümfoonia praktiliselt kurdina ning see oli helilooja viimane teos. See kannab endas vabaduse ja rõõmu ideed. Püüdu läbi kannatuste võidule. Schuberti sümfoonial on kaks osa. Säilinud on visandid ka kolmanda osa jaoks. Oma eluajal helilooja seda teost ei kuulnud. Beethoveni hilist loomingut on sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis ta veel klassitsistlikke põhimõtteid. 3) Schumann ütles: "Mõistus eksib, tunded- mitte kunagi". See väljendab tema kui romantiku suhtumist nii enda, kui ka teiste loomingusse. Ühest küljest võitles ta progressiivsete kunstiideaalide, kunstitõe ja rahvalikkuse eest, teisest küljest lõi omaette fantastilise unistuse maailma. Schumanni loomingule on omane suur tunneteväljendus nn Schumann'lik hoog. Loomingus nihkus esplaanile romantsimi elurõõmus pool. Elas kaasa revolutsioonile mis kjastus ta loomingus. Teda inspireeris ta naine Clara. Instrumentaalmuusikast lõi klaveritsükli ,,Karneval".
värvikam ja palju teravam. Iseloomulikuks on keeruline, mitmekihiline faktuur, tohutud orkestrikoosseisud, suur ulatus (pea kahetunnised sümfooniad, täites nii terve kontserdiprogrammi). Hilisromantism sisendab sügavat lootusetusetunnet ja süngust. Richard Straussi loomingus on tugevad Wagneri mõjud. Pôhilise jäljed jätnud sümfooniliste Poeemide läbi: ,,Till Eulenspiegel", ,,Don Juan" ja 1905 kirjutas praegu väga tuntud ooperi ,,Solome". Strauss jätkab kahe romantiku, Brahmsi ja Wragneri, liini. Orkestrikäsitluses taotletakse kõla jõudu ja erinevaid kõla värve. Kohati suurendati orkestri koosseisu. Väga oluliseks kujunesid vaskpillid ja dramaturgilised kontrastid. Strauss armastas programmilist muusikat. Ta eelistas zanrites sümfooniat, sümfoonilisi poeemi ja oopereid. Strauss on kirjutanud: · 17 ooperit (kuid "Ariadne Naxoselt" kahes versioonis), tähtsamad "Salome", "Elektra" · 2 balletti · 8 sümfoonilist poeemi
häälestatud eri nootidel. Oboel, inglissarvel ja klarnetil on oluline roll meeleolu loomisel. IV Rongkäik tapalavale: kunstnik on veendunud, et tema armastatu on teda reetnud. Ta tahab end Suure koguse oopiumiga tappa, kuid kogus on liiga väike ning surma asemel vajub hoopis unne ja hakkab nägemusi nägema. Ta näeb, et on oma armastatu mõrvanud ning karistuseks hukatakse ta avalikult giljotiini teel (kunstnik näeb oma surma pealt!) Kontrast eelmisega näitab romantiku piinatud hinge. IV osa on marsi karakteriga, palju löök- ja vaskpille. Fagotil on kandev virtuoosne partii. V Nägemus sabatiööst: kunstnik näeb, et armastatu on muutunud nõiaks ja pidutseb koos teiste nõidadega sabatil. Sabatile, mis on ühtlasi ka kunstniku matusetalitus, on kogunenud kõik nõiad, deemonid, vaimud. AT on moondunud groteskseks irvitamiseks (B. kasutab kõrget in Es klarneti + glissandosid). Berlioz on
Aga ta pilk ulatub nägema ühiskondlikku võitlust ka väljapoole Prantsusmaa piire. Hugo võtab avalikult sõna Poola ülestõusnute ja Itaalia vabadusvõitlejate kaitseks ja ta manitseval häälel on juba rahvusvaheline kõlaulatus. Hugo teostes üha süvenev poole hoid rahvale ning tugevnev antifeodaalne hoiak lmnevad selgesti tema tolle aja silmapaistvaimas töös, romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Romaanis ilmneb Hugo kui romantiku loomingulise meetodi omapära. Kirjanik oli seda romaani kavandanud juba 1828. aastal, selle loomisele asus ta juulis 1830 ja lõpetas järgmise aasta jaanuaris. Arvestades teose mahukust näeme autori töö suurt pingsust. Ajalooprobleemide ilukirjanduslikku käsitlemist oli Hugo varem juba harrastanud draamas, romaanis leidsid need nüüd hoopis võimsamalt ja ulatuslikumalt rakendamist. Prantsuse kirjanduses tähistas ,,Jumalaema kirik Pariisis" uut etappi ajaloolise romaani
III 1886 Tartumaal Ahja mõisas, õppis Tartus linnakoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis. Alates 1917. aastast võttis aktiivselt osa kirjanduselust, toimetas kirjanduslikke ajakirju, oli korduvalt Eesti Kirjanikkude Liidu esimees, ajakirja "Looming" esimene toimetaja, Eesti Kirjanduse Seltsi esimees, aga ka Soome Kirjanike Liidu ja Londoni PEN-klubi auliige. Suri 15. IV 1971. aastal. I loominguperiood ulatub Esimese maailmasõjani. Revolutsioon äratas Tuglases romantiku, valmis poeem "Meri" ja mässuihast kantud jutustus "Jumalate saar". Samaaegselt valmis ka kriitilis-realistlik novell "Hingemaa". Revolutsiooniline romantism asendus Läänest tulnud uue moodsa kunstivoolu impressionismiga. Mõjud on märgatavad eeskätt novellikogudes "Õhtu taevas" , aga ka varasemas kogus "Kahekesi" , näiteks novellid "Toome helbed", "Suveöö armastus" jt. Läbilõike I perioodi loomingust annab kogu "Liivakell" II loominguperiood algas Esimese maailmasõja eel
elukeskkonna lagunemist ja paljude inimeste viletsust ja üksildust. Tärkas huvi gooti stiili, keskaegse ajaloo (W. Scotti romaanid) ja rahvaluule vastu. Üheks väljenduseks sai ka uus pargistiil nn. inglise park, mis taotleb võimalikult metsikut, vaheldusrikast ja stiihilist üldmuljet ning juhuslikult mõjuvaid maalilisi detaile. Romantism, nagu see kehastub kõige järjekindlamalt prantsuse romantiku Delacroix' loomingus, on täielik vastand klassitsismile. Romantikud ei tunnustanud kõigepealt mingisuguseid vägivaldseid iluseadusi ega ettekirjutusi, nad nõudsid kunstnike piiramatut enesavaldamise võimalust. Romantism hülgab klassitsismi lineaarplastilise käsitlusviisi ja hakkab jälle taotlema maalilisust. Kaob klassitsistlik rahu, eelistatakse ägedat liikumist, dramaatilisust, järske kontraste, tunnete ohjeldamatut väljendust. Klassitsistlik värvitud
isegi öeldud mõni sõna maa pärisrahva kaitseks, põhiliselt on aga tegemist siiski kriminaalromaaniga. Tsaari-Venemaa on mitme teisegi Jules Verne'i seiklusromaani tegevuspaik. Neist kuulsaim on kahtlemata "Michel Strogoff" (1876), mida eesti keelde on mugandatud "Keisri käskjala" (1884, 1900) ja tõlgitud "Tsaari kulleri" (1933) nime all. Mõnikord on Jules Verne'i fantastikat püütud seostada ameerika romantiku Edgar Allan Poe'ga, keda prantsuse kirjanik juba nooruses hästi tundis ja kelle kohta artikli kirjutas. Hiljem, juba oma elu lõpuperioodil avaldas ta isegi Poe õudusromaanile "Gordon Pymi lugu" järje "Jäine sfinks" ("Le Sphynx des glaces", 1897). Erinevus on aga selles, et Poe fantaseerib fantastika pärast, Verne aga lähtub kõikjal oma aja teaduse ja tehnika reaalsetest saavutustest ja võimalustest. Seda rõhutab muide ka
,,Mõtisklus"; 1840-,,On igav ja kurb"; 1839-*'le. 1839 ,,Meie aja kangelane" Järeldus: Heinrich Heine (1797-1856) TAUST: HARIDUS: SUHTED VANEMATEGA: AMETID: ERILISUS/OMANE VEIDRUS: saksa juut, I pool tema loomingust on romantiline, II pool ühiskonnakriitiline. LOOMING: 1826-,,Küsimused"; ,,Närusus"; ,,Krahvinna Jutta"; 1851-,,Oktoobris 1849" Järeldus: Tüüpilise romantiku elulugu: TAUST: rikkamast perest HARIDUS: haritud, lõpetamata, kõrgem, väga tugev enda harimine SUHTED VANEMATEGA: väga halvad, pinged (,,must lammas" peres) AMETID: pealesunnitud, püsimatud, välja saatmised, sõjavägi ERILISUS/OMANE VEIDRUS: igaühel oma, eriline saatus, erilised sündmused kodumaal LOOMING: alustamine nooremas eas, hiilgeaeg enne surma, eriline... ,,Meie aja kangelane" M.Lermontov (1839)
pealkirjad, mida mõnikord ei suutnudki endale arusaadavasse keelde tõlkida. Näiteks pealkirjade „Variatsioone eternse teema eeterlikult efemeerseile detailidele ettevaatlikus esituses“ ja „Kui järele anda, siis nii, et köie teises otsas kõlkuv kuju kukuks pikali ehk Kui kohtad kohtlasi, ära sellepärast kohe kohku“ vastu ei saa vist Eestis mitte ükski teine kirjanik. Olen päris kindel, et tegin õige valiku valides oma luulereferaadi teemaks viimse romantiku Artur Alliksaare. 8 KOKKUVÕTE Artur Alliksaar on kindlasti üks mõjukas tegelane Eesti kirjandusmaastikul. Just tema oli see mees, kes tahtlikult või tahtmatult uuendas eesti keele uuele tasemele. Kindlasti jääb kogu tema loomingut iseloomustama veel hiiglaslik tähtsus assonantsil ning alliteratsioonil luuletustes. Seetõttu on kohati päris keeruline Alliksaare fantaasialendu hetkega haarata, aga
Romantikud J. C. F. Hölderlin Novalis E. T. A. Hoffmann Chamisso H. C. Andersen H. Heine Inglise romantism 18. sajandi 70.aastatel tekkinud inglise l romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas. Üleminek klassitsismist romantismi oli sujuv, l kuna klassitsismi traditsioonid olid nõrgad. Ülipopulaarseks tuli sentimentalistlik l romaan. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskelt ja elulähedaselt. Inglise Romantiku William Blake William Wordsworth Samuel Taylor Coleridge Robert Southey George Gordon Noel Byron Percy Bysshe Shelley John Keats Walter Scott Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr
duellieelseid mõtteid. Mida on Lenski duellieelses pühenduses iseloomulikku romantilisele luulele (6.ptk, stroofid XXI XXII, võrrelge ka 2. ptk, stroof X) Lenski oli noor poeet. Nagu poeedile ikka oli a õrnatundeline ja hingeline mees. Samuti ka armastas ta oma kihlatut tõeliste tunnetega. Ta nägi maailma heast küljest. Kuid tol hetkel kui Onegin terve peoõhtu Lenski kihlatuga tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini duellile. Onegin vastupidiselt oli terve oma elu eland pidustuste ja tralli sees. See väsitas teda ja ta tahtis sellest eemale saada, mis tal ka läbi juhuse õnnestus. Ta oli näinud ja elanud teistsugust elu kui Lenski. Ta teadis mida tähendab truudusetus ja naistega olemine ilma armastuseta. Lenski istub terve ööläbi üleval ja nukrutseb oma ilma jäänd armastuse pärast.
iseendast teadlikult kunstiteose, kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). ,,Dändismil, mis on institutsioon väljaspool seadusi, on omad ranged seadused, mida peavad täpselt järgima kõik ta sõltlased, ükskõik kui tuline ja isepäine nende loomus ka oleks. Estetism (vt ka dekadents). Baudelaire pidas end parnasliku romantiku T.Gautier' õpilaseks. Gautier oli loosungi ,,kunst kunsti pärast" kõige tuntum populariseerija. Baudelaire estetism oli vastuoluline: ühelt poolt taotleb ta täiuslikku ja lõpetatud kunstiteost, teiselt poolt aga väidab, et ,,ilus on alati midagi veidrat". Baudelaire ilumõiste on lõhestatud, sisaldades ühteaegu nii absoluutset, muutumatut, igavikulist kui ka relatiivset, juhuslikku, ajutist. Nt luuletus ,,Kurjad lilled". Lesbism
Üks kanal on kahtlemata rahvaluule. 19. sajandi künnisel algab Euroopas küllaltki ulatuslik rahvaluule liikumine. Tohutu folkloorimaterjal, mis koguti kokku - nt Goethe, Bretagne?. Romantismi on peetud üheks keerukamaks suunaks, mida käsitleda. Kõikide nende huvivaldkondade aluseks oli eemaldumine igapäevasest. Ühasõnaga sellest samast keskklassist e filistrist. Romantismi jaoks on äärmiselt tähtis inimisiksus, ennekõike inimene ise, romantiku enese mina. Ja selle isiksuse vabadust ja kordumatust rõhutatakse, romantism on äärmiselt SUBJEKTIIVNE suund. Inimese isiksus on kordumatu, võimalikult vaba. Romantik näeb isikut võimalikult vabana. Teisalt jälle romantikud uskusid sisemisse eetikasse - eetika on inimese sees ja see määratleb ka tema käitumist. Kahetsus on romantilise kangelase puhul määratu. Väga palju määratlatematust - kasutatakse väga palju teksti, mille kohta lugejal tekib küsimus, mis see on
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust
Üks neist on selline. Süümepiinu tundes läks Iason oma laeva üle vaatama. Ta jalutas kaua laevatekil, siis lähenes laevaninale, seisis tükk aega ja... kukkus vette. Kas see oli enesetapp või õnnetus, seda ei tea keegi. NB! Suurenda pilti! Medeia kuldvillakuga oma sünnimaal Batumis (linn Gruusias) Iason ja Medeia on sagedased tegelased vanakreeka vaasi- ja seinamaalingutel (Pompeji seinamaalid). Uuema aja kunstnikest saab Louvre'is näha suure prantsuse romantiku Eugène Delacroix' (1798-1863) väga õnnestunud õlimaali "Raevunud Medeia". Kui te aga juhtude Kopenhaagenisse, siis käige ära taani klassitsistliku skulptori Bertel Thorvaldseni (1768-1822) muuseumis, kus võib näha väga ilusat Iasoni marmorskulptuuri. Täispikkuses heeros seisab uhkes poosis, kuldvillak üle ühe käsivarre, teises käes hoiab ta mõõka. Kuju loomisel on skulptor lähtunud antiikaegsest iluideaalist. Kindlasti olid talle eeskujuks kas Pheidias, Myron, Lysippos
lühemat aega vangis. Aastatel 1906 1917 oli maapaos, viibides Soomes, Pariisis ja teistes Lääne- Euroopa linnades. Alates 1917. aastast võttis aktiivselt osa kirjanduselust, toimetas kirjanduslikke ajakirju, oli korduvalt Eesti Kirjanikkude Liidu esimees, ajakirja "Looming" esimene toimetaja, Eesti Kirjanduse Seltsi esimees, aga ka Soome Kirjanike Liidu ja Londoni PEN-klubi auliige. Suri 15. IV 1971. aastal. I loominguperiood ulatub Esimese maailmasõjani. Revolutsioon äratas Tuglases romantiku, valmis poeem "Meri" (1908) ja mässuihast kantud jutustus "Jumalate saar". Samaaegselt valmis ka kriitilis- realistlik novell "Hingemaa" (1906). Revolutsiooniline romantism asendus Läänest tulnud uue moodsa kunstivoolu impressionismiga. Mõjud on märgatavad eeskätt novellikogudes "Õhtu taevas" (1913), aga ka varasemas kogus "Kahekesi" (1908), näiteks novellid "Toome helbed", "Suveöö armastus" jt. Läbilõike I perioodi loomingust annab kogu "Liivakell" (1913)
Ning ehkki tema neljakümnendate aastate ooperite hulgas leidub ka stampidele lõivumaksvaid numbreid, olid kättevõidetud saavutused tulevase kunstitäiuslikkuse aluseks. Veneetsia teatri "La Fenice" ettepanekul asus Verdi uue ooperi libreto valikule. Esialgu veetlesid heliloojat Shakespeare'i "Kuningas Lear" ja Byroni "Korsaar". Kuna teatris peaosaliste partiideks sobiv bariton puudus, jäi kavatsus katki ning Verdi otsustas Hugo draama "Hernani" kasuks. Suure prantsuse romantiku teoste teatraalsus ja demokraatlikkus, sotsiaalsete pahede paljastamine, vabaduse paatos ning omapäraste karakterite vägevus olid Verdi loomingulistele kriteeriumidele õige lähedased. 1519. a. Hispaanias toimuva draama tegevustik ning selle keskne intriig kuningas Karl V poolt hukatud grandi oletatava poja Hernani traagiline saatus pakkusid helilooja fantaasiale rikkalikku toitu. Libreto koostamisel võttis Verdi juhtpositsiooni enda kätte, kirjutas stsenaariumi ning lõi
Dandy teeb iseendast teadlikult kunstiteose, kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). ,,Dändismil, mis on institutsioon väljaspool seadusi, on omad ranged seadused, mida peavad täpselt järgima kõik ta sõltlased, ükskõik kui tuline ja isepäine nende loomus ka oleks. Estetism (vt ka dekadents).B pidas end parnasliku romantiku T.Gautier' õpilaseks. Gautier oli loosungi ,,kunst kunsti pärast" kõige tuntum populariseerija. B estetism oli vastuoluline: ühelt poolt taotleb ta täiuslikku ja lõpetatud kunstiteost, teiselt poolt aga väidab, et ,,ilus on alati midagi veidrat". B ilumõiste on lõhestatud, sisaldades ühteaegu nii absoluutset, muutumatut, igavikulist kui ka relatiivset, juhuslikku, ajutist. Nt luuletus ,,Kurjad lilled".
Ta on passiivse inimtüübi tüüpiline kujutus. Ta on vihane ja üritab mässata, kuid samas on tal kõikevaldav kirg millest ta jagu ei saa. Võrrelder Wertheriga on siin lahendus: Rene läheb kloostrisse ja võtab omaks katoliikliku usutunnistuse millest ta hingetuge leidis. Katoliku usk oli romantismiajal trend. 1804 senamcour kiriromaan ,,Obermann" kõige lootusetum ja elust irdunum kõigist seda tüüpi romaanidest. Üritatakse tüpiseerida romantiku inimtüüpi. Üritatakse seda kirjeldada, ja selle tõttu neid kõiki sajandi lasteks nimetatakse. Realistlikes teostes aga ei ole üht inimtüüpi, vaid neid on palju sest inimesi on väga mitut tüüpi. Liigendada on raske, sest nagu romantikud tähele panid on inimene individuaalsus. ,,Obermann" on äärmiselt endasse tõmbunud kangelane kes kirjutab kirju väljapoole ja ei kritiseeri. Ta on oma üksinduses jäägitult kurb ja lahendust ei leia. ,,Adolphe"
1849 "Luisa Miller" (Schilleri draama "Salakavalus ja armastus" järgi) - üleminekuteos järgmisesse perioodi. Ainestikuvalikul on Verdi pöördunud kolmanda seisuse poole, tegelased pole kuningad või väejuhid või Piiblitegelased, vaid "tavalised inimesed". Luisa Miller on sõduri tütar, kes armastab krahvi poega. II loomeperiood ~1850-1870 1851 "Rigoletto" (Hugo draama järgi) peategelane on ühiskonna n.ö outsider, küürakas ja lombakas narr. 1853 "Trubaduur" (ühe hispaania romantiku draama järgi) ja "Traviata" ( Dumas-noorema näidendi "Kameeliadaam" järgi) - nn. "kuulus kolmik". "Trubaduuris" on vastandatud mustlased (metsosoprani roll Azucena, tema arvatav poeg tegelikult krahvi poeg Manrico (tenor) --, ja omakasupüüdlik, reeturlik noor krahv di Luna (tegelikult Manrico vend). Manrico ja krahv di Luna on rivaalid ka armastuses mõlemad armastavd Leonorat. "Traviatas" on peateglane Violetta
tõllad kohal, mõni teenija ka. Eugéne otsustas, et maksab tütardele kätte, läks Delphine juurde lõunastama. 36)H.Ibsen ,,Metspart'' ,,Nukumaja'' ,,Metspart''- OLEMAS KIRJANDINA, OLEMAS LEHEKESENA ,,Nukumaja''- OLEMAS LEHEKESENA 37)P.Merimee ,,Carmen'' ,,Mateo Falcone'' ,,Carmen''- OLEMAS LEHEKESENA ,,Mateo Falcone''- Novellide tähelepanelikumal lugemisel avastati, et selles erakorduses valitseb ajast ja kohast tulenev loogika. Niisugusena jäi lugejatele meelde ,,Mateo Falcone''romantiku teos mis väljus romantismi raamdisest. ,,Mateo Falcone,, lõpplahendus on uskumatu ja õudne: isa tapab oma väikese poja. Kuid katastroofi põhjuseks ei ole mitte romantiline kirg vaid see küpseb igapäeva elu seikades ja muutub seadupäraseks mitme põhjuse tõttu. Jõukas korsiklane Mate Falcone läheb Makijasse oma lambaid üle vaatama, aga tema poeg 10 aastane Fortunato, jab kodu valvama. Makijas, karjuste ja põgenenud röövlite
annaabi.ee 
