Kallis Tatjana! Loo, 16 märts 2010 Oli meeldiv Sind tol päeval näha. Sattusime kokku juhuslikult ning aega rääkimiseks oli vähe. Sellest on kahju. Aastaid on möödunud me viimasest kohtumisest. Tol päeval nägin Su kleidi taga kahte uudishimulikku silmapaari. Kas need Sinu lapsed? On mindki emaduse rõõmudega õnnistatud ning mul on rõõm olla kolme lapse ema. Soovin Sinuga jagada saladust, mida keegi peale mu abikaasa, tema pere ja minu pere ei tea. Jumal on mind õnnistanud ka neljandaga... Kuidas Su austatud abikaasa käsi elab? On ta veel armees? Või on ta juba erus ning naudib majapidamise talitamise rõõme? Pean kurbusega teatama, et minu Sergei, keda Sa võib olla veel mäletad, lahkus meie seast aasta tagasi, kui langes duelli käigus. Õnneks olen leidnud uue armastuse, kes on tsaari armees kindral. Tema on ka mu tulevase maimu isa. Kahjuks pean praeguseks lõpetama. ...
ONEGINI KIRI TATJANALE Võin aimata, kuis haavab teid kurb saladus, mu kirjasaade, kuis teie põlglik-uhke vaade nüüd viskab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõtteski te puhul: ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis-raiskas mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta, ma õnnest mõtlesin ka nii: õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Ei! Vaikselt nagu varjupilt te kannul püsida ja samas ehk näha minut-minutilt te huulenurki naeratamas, - te pilgu paistel tajuda te hääleilmet, ilurikkust, kui surma sülle vajuda ja kustuda... oh õndsalikkust! Kuid võimatu! Nii otsin teid ma huupi kõ...
Onegini kiri Tatjanale Võin aimata, kuis haavab Teid Kurb saladus, mu kirjasaade, Kuis Teie põlglik- uhke vaade Nüüd vihkab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõttestki te puhul, ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis - raiskas Mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta ma õnnest mõtlesin ka nii. Õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta..
veel mehele, keda eriti hästi ei tunnegi, teiseks sinatab Tatjana Oneginit kirja keskosas ja kolmandaks kirjutab Tatjana Oneginile liiga avameelselt. Tatjana aga, et hoiduda häbisse sattumast paneb Oneginile südamele, et viimane kirjast ei räägiks, ning ütleb, et Onegini au ei tohiks seda lubada. Niisiis, kui Onegin räägiks või pilkaks Tatjanat, oleks mees ise kombetu ja rikuks oma au. Onegin ei kirjuta Tatjanale vastu, kuid räägib temaga mõisa aias. Onegin ütleb neiule viisakalt ära ja hoiatab, et iga teine ei pruugiks sugugi nii mõistvalt sellisesse lapselikku kombetusse tunnetepuhangusse suhtuda. Onegin ütleb, et ei taha veel abielluda, kuid kui tahaks, siis abielluks ta küll Tatjanga. Onegini kiri Tatjanale Onegin kirjutab Tatjanale kirja, mis muidu oleks just kui tavaline ja kombekas, kuid seda vaid juhul, kui Tatjana poleks abielus. Kirjas avaldab Onegin kirglikult armastust ja
Autor räägib Onegini varasemast elust, isa surmast, Oneginit vaevavast spliinist, mis jälitab Oneginit ka maal Teine peatükk (36-57) Jevgeni mõis, naabrite tulles põgenes, kohtus Lenskiga. Autor kirjeldab Larineid. Neljas peatükk (82-104) Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna Tatjana nimepäevale Viies peatükk (104-126) Lõpuks tuli talv ja Tatjanale see meeldis. Tatjana tunneb et juhtumas on midagi halba. Tatjana kohtub Agafoniga. Tatjana läheb magama. Tatjana uni: Tatjana jookseb karu eest, kui väsinult maha langeb, võtab karu ta sülle ja viib Tatjana onnini, mis kuulub Oneginile. Onnis on palju kodukäijaid, kui need haihtuvad, tulevad Lenski ja Olga ning ära ei lähe, võtab Onegin noa. Tatjana tõuseb Tuleb palju külalisi. Lenski ja Onegin hilinevad. Söögikorrad, ball, Lenski vihastab naiste reetlikkuse pärast(Onegin ja Olga
Tegevuspaikadeks oli loodus, kus Tatjana armastas viibida ja lossid/mõisad, mis viitavad sellele, et tegemist oli romantilise teosega. Tatjana oli keerulise iseloomuga vaikne tütarlaps, kelle armastus Onegini vastu jäi algselt vastuseta. Küll aga suutis neiu eluga edasi minna ning alles teose lõpus mõistis Onegin, et ta oli Tatjanat armastanud. Onegin peab leppima kurva tõsiasjaga, et ta ei saa Tatjanat endale. Samuti on teoses kaks tegelast, kes on Oneginile ja Tatjanale vastandid – Olga ja Lenski. Nad on mõlemad pigem kergemeelsed armastajad ning on õnnelikud elu üle. Nende armastus on tugev ning Onegin ei mõista seda. Ühel järjekordsel ballil tahab Onegin Lenskit armukadedaks ajada ning kudrutab vaid Olgaga, mis jätab Lenski tahaplaanile. Onegin ja Lenski lähevad omavahel tülli ning ebaadekvaatses olekus Onegin tapab duellil oma sõbra – Lenski. Onegin ei suuda enda teoga leppida ning põgeneb. Samuti on teoses veel üks
,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Puskin Jevgeni Onegin oleks minu arvates igale tüdrukule suurepärane kaaslane või siis ka lihtsalt sõber, kuna ta on väga usaldusväärne ning austab naisi. Jevgeni oskas oma tundeid väga hästi paberile panna ning lugedes tema kirja Tatjanale, soovisin, et ka tänapäeval saadetaks sellised armastuskirju. Jevgeni Onegin oli küll veidi elutüdinenud ning arvas, et tõelist armastust ei ole olemas- seepärast tõukaski ta Tatjana endast esialgu eemale, kuid kui ta avastas, et siiski on olemas keegi, kelle nimel elada, tuli ta elutahe tagasi ning ta soovis väga oma armastatut (Tatjanat) tagasi võita. Toonased, 19. sajandi keskpaiga tüdrukud olid tänapäeva omadest natuke erinevad. Nad unistasid rohkem romantikast
1. Tegevuspaik ja aeg: Venemaa, 1819-1825. 2. Tegelaste iseloomustused: · Jevgeni Onegin ilus, noor, rikas, armastatud, kuulub kõrgseltskonda, lõpus 26. aastane. · Vladimir Lenski noor, sirge, kirjutas luuletusi, suri duellis Oneginiga. · Olga jutukas, seltsiv, kena, noor, blondide juustega, rõõmsameelne. · Tatjana vaikne, eemale hoidev, oli Oneginist sisse võetud, haritud, hiljem seltskondlik daam. · (Filipjevna) vana hoidja, annab Tatjanale nõu ja täidab ta käske. · Kindral tüse, Tatjana mees. 3. Probleem, mis käivitab sündmustiku: Surevad Onegini isa ja onu. Onu pärandab talle mõisa, kuhu Onegin elama läheb, et pidevast pidutsemisest ja linnaelust pääseda. 4. Kavapunktid (sisukokkuvõte): · Jevgeni naudib elu: käib teatris ja pidudel. · Ta tüdineb heast elust ja kolib onu pärandatud mõisasse. · Onegin tutvub Lenskiga ja neist saavad sõbrad.
I (1819- 1820) talv. Onegin onu põetamas maal rahulik keskond, ilus loodus Onegin linnas elab seltskonna elu, pidevalt kiire, palju üritusi II kevad,suvi,sügise algus Onegin maal lossis- tüdineb ka maaelust, ei suhtle ka eriti naabritega Tatjana oma kodus maal- naudib looduse ilu III sügis Tatjana majas- Oneginil igav, talle ei meeldinud sealne toit Tatjanale meeldis Onegini külas viibimine Alleel- Tatjana on ärevil, sest näeb peale Oneginit IV sügis Alleel- Oneginile ebameeldiv, sest peab Tatjanale lootusi petma Alleel- Tatjana jaoks muutub kurvaks paigaks koosviibimine- Onegin suudab seltskonda nautida ,heas tujus V talv Tatjana unenägu- pingeline ja ettekuulutav, ärritab Tatjanat
võõrdumine ja mingil moel üksi jäämine. Tatjana luges palju maailmakirjandust, saades sealt teadmisi tunde-ja mõttemaailmast, armastusest ja õiglusest. Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja rääkides oma tunnetest Jevgeni vastu. Onegin suhtus neiu armuavaldusse eelarvamustega nagu talle iseloomulik. Peagi selgitas ta Tatjanale oma külma suhtumist neiu armuavaldusse. Ta väitis, et pole valmis armastust vastu võtma ja ei suuda ennast praegu naisega siduda nii nagu kombed nõuavad, see tähendab ta ei sooviks abielluda. Onegini äraütlemine oli üsna küüniline, avaldamata oma tunnete õiget poolt. Tatjanat valdas häbi- ja pettumustunne, teda valdas suur segadus. Ta otsis tuge oma hoidjalt, esitas endalegi palju küsimusi. Tatjana sünnipäeval kutsus Lenski taas Onegini kaasa
Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja pakkudes oma armastust. Väga julge. 6. Kuidas iseloomustab Oneginit see, kuidas ta Tatjana kirjas pakutud armastusest ära ütles? Onegin suhtus neiu armuavaldusse eelarvamustega nagu talle iseloomulik. Peagi selgitas ta Tatjanale oma külma suhtumist neiu armuavaldusse. 7. Tatjana ütles kirjas, et talle on tagatiseks Onegini au. Kas Onegin käitus pärast Tatjanalt kirja saamist aumehena? Põhjenda! Onegini äraütlemine oli üsna küüniline, avaldamata oma tunnete õiget poolt. Tatjanat valdas häbi- ja pettumustunne, teda valdas suur segadus. 8. Miks toimub Onegini ja Lenski vahel duell? Sünnipäevaballil näitas Onegin oma küünilisust kõige inetumal kujul.
Jevgeni Onegin 1.) Zanr: värssromaan · värsivorm · probleemiderohkus · mitmekülgsus elu kujutamisel · mitu süzeeliini · suur tegelaste hulk · sündmuste pikaajaline kulg 2.) Põhiteemad: · Armastus Tatjana ja Jevgeni, Lenski ja Olga · Sõprus Jevgeni ja Lenski · Suhted erineva ühiskonnataustaga inimeste vahel Jevgeni ja kõik teised 3.) Konflikt: · Tatjanale meeldis Onegin, aga Onegin tahtis olla vaba. Hiljem kui Onegin kahetses, et ta Tatjana tunnetele ei vastanud oli juba hilja, sest Tatjana oli mehele läinud. · Duell Lenski oli Onegini peale vihane, sest ta tantsis Olgaga ning ta kutsus Onegini duellile, mille käigus Onegin tappis Lenski. Peale seda Onegin oli masenduses, läks reisima. 4.) Oluline stseen: · Tatjana nägi Oneginit
Onegin ei meeldinud inimestele. · Tatjana armus Oneginisse ning kirjutas talle kirja. · Tatjana unenägu ning otsimine unenäole selgitust. · Lenski solvub Onegini peale ning saadab talle duellikutse. · Lenski saab duelli läbi surma ning Tatjana langeb masendusse. · Onegin lahkub (läheb reisile) mõneks ajaks. · Tatjana ja Olga kumbki abielluvad. · Onegin saabub tagasi ning saab aru kui külm Tatjana temaga on. · Onegin Kirjutab Tatjanale kirja seoses Tatjanale ära ütlemisega ning palub andeks. · Tatjana on aga abiellus ning vastab, et on abielus ning ei kavatse truudust murda. · Onegin peab sellega leppima ning jääb ilma oma armastatud naisest. Aleksandr Sergejevits Puskin Elulugu Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse veidi ükskõikselt
Kõik mõisaelanikud kartsid teda, sest ta oli väga tugev. Gerassimile meeldis üks teenijatüdruk Tatjana. Kuid Proua oli soovinud Tatjana Kapiton Klimoviga paari panna ja seda ta ka tegi. Kapiton oli alguses selle vastu, kuid lõppuks nõustus abielluma. Nii nad paari pandigi. Pärast seda tegi Gerassim kõiki tõid halvemini. Kolme aasta pärast pidi Tatjana koos Kapitoniga lahkuma. Siis tuli Gerassim oma toast välja ja andis Tatjanale punase paela ja Tatjana suudles temaga kolm korda. See andis vene usu järgi õnne. Kord leidis Gerassim veest ühe koera ja kasvatas ta suureks ja kuulekaks. Kord nägi perenaine koera ja lasi ta tuppa tuua. Koer polnud aga sellega harjunud ja hakkas perenaise peale urisema. Samal õhtul oli üks kodutu mõisahoovi magama jäänud ja Mumuu hakkas tema peale haukuma. Sellepeale ärkas perenaine üles ja käskis teenril koerast lahti saada
koguni katkeid Tsaikovski samanimelisest ooperist. Muusika imeline helide mäng, nauding, millest tundub, et ei küllastuta eales. Muusika päästab valla tunded ja emotsioonid, see võib haarata enda kütke ettearvamatult pannes unustama moraali ja ühiskonna normid, pannes unustama kõik muu ümberringi toimuva... siit saab alguse ka mitme inimese elumuusika areng ja hääbumine. Larinite perekonna vanemale tütrele, tundelisele ja romantilisele Tatjanale kehastas Jevgeni Onegin kõige kaunimat muusikat, mis tema seni vaoshoitud loomuse ennastunustavalt helisema pani. Justkui kirglik muusik, kes seni mänginud vaid pajupillil, haaras ta sellest, lihvitud ja võimalusterohkest pillist, lootuses kogeda harmoonilist armastuse muusikat. Mõtlemata seejuures, et kõik pillid on tehtud erinevast puust ja neil mängitud muusikat, mis jätnud jälje ka pilli kõlale.
Talle ei meeldi abielu, 18) Tatjana nukrutseb 19) Lenski ja Olga on armunud 20) Tatjana nimepäev, Onegin ja Lenski vestlevad. 21) Tatjana nägi und ja uskus ennustusi. 22) Tatjana salaaimdus õnnetusest 23) Lenski kutsus Onegini enda juurde peole, nad läksid tülli. 24) Onegin tantsis kättemaksuks Olgaga 25) Lenski läks närvi, kutsus duellile 26) Lenski saab surma 27) Onegin on väga ehmunud ja kurb 28) Olga sai uue mehe 29) Nad sõitsid Moskvasse, Tatjanale tutvustati kindralit, et see talle meheks läheks. 30) Aeg möödus, Onegin sõitis ka Moskvasse. 31) Nägi Tatjanat, kes oli abielus ja väga palju muutunud. 32) Tahtis Tatjanat endale, oli temasse armunud. 33) Tatjana ütles, et tema aeg oli möödas, Onegin oli kurb 34) Tatjana sõitis Onegini pärinud majja ja kinnitas talle, et tema aeg on möödas.
Enesekindlus ja julgus ei olnud minu arvates Vladimirile omased iseloomujooned. Filmis näidati duelli eelset Lenskit hädise ja kartlikuna, vastasseisu läks ta ainult au pärast. Kinotükis oli tehtud raamatuga võrreldes mõningaid muudatusi, mis kohati tundusid võõrana, kuid siiski jäi kogu süzee terviklikuks. Filmi puhul häiris mind Tatjana nimepäeva peol toimunu kujutamine. Raamatut lugemata oleksin ma arvanud, et Jevgeni tahab Olgaga tantsides Tatjanale näidata, et ta ei vasta neiu armastusele ning nende vahel ei saa kunagi midagi olema, kuid raamatus tahtis Onegin häirida hoopis Vladimirit. Lisaks langeb linateoses rohkem valgust ka Tatjana ja Olga emale, kes on filmis sündmustikuga suuremal määral seotud. Duelli stseen oli filmis mängitud välja tundelisemana, raamatus lasti lihtsalt üks osapool maha, polnud Jevgenit palumas oma sõpra, et too loobuks rumalast ja halvast ideest
ka albumisse (räägitakse kirjutamisalbumitest) XXXII-XXXIV Milline peaks luule olema? Ärge kirjutage vaid minevikust. XXXV- Tatjana? räägib ainult njanjale, mida tunneb XXXVI-XXXIX Onegini tegemised praegu(üles, jõkke, sööma...lugema...hobune... XL-XLIII novembri ilma ja tegemiste iseloomustus XLIV-LI Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna Tatjana nimepäevale Viies peatükk (104-126) I-X Lõpuks tuli talv ja Tatjanale see meeldis. Talvine loodus ja tegemised. Tatjana uskumused(V). Tatjana tunneb et juhtumas on midagi halba. Tatjana kohtub Agafoniga. Tatjana läheb magama. XI-XXI Tatjana uni: Tatjana jookseb karu eest, kui väsinult maha langeb, võtab karu ta sülle ja viib Tatjana onnini, mis kuulub Oneginile. Onnis on palju kodukäijaid, kui need haihtuvad, tulevad Lenski ja Olga ning ära ei lähe, võtab Onegin noa. Tatjana tõuseb
olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski kirjutab palju romantilisi luuletusi ja onegin tahab teada, kes on Lenski muusa. Poeet võtab Jevgeni Larinite juurde, kus elab Olga ja tema õde Tatjana. Olga on Lenski armastatu. Oneginile jääb pigem silma Tatjana, kuid naine armub sügavalt Jevgenisse. Tanja ootab Jevgenit tagasi, kuid mees ei tule ning lõpuks otsustab ta jevgenile kirjutada. Jevgeni ei vasta, kuid läheb Tatjanale külla ning seal nad vestlevad. Jevgeni ütleb tatjana armastusest ära, kuna ei soovi abielluda. Läheneb Tatjana nimepäev ja selle auks korraldatakse pidu, kuhu Lenski üritab meelitada ka onegini, väites, et pidu on vaid pereliikmetele. Tegelikult oodatakse sinna väga palju rahvast ning kui onegin kohale jõudes näeb palju inimesi ja armastusest kahvatuvat ja värisevat Tatjanat, saab Onegin Lenski peale vihaseks. Kättemaksuks tantsib ta Olgaga ning meelitab teda.
Puskini luuleline looming ja Tsaikovski klassikalise muusika heliteosed, mis teevad sellest ühe tähtsaima balleti maailmas. Etenduse lavaline disain ja kostüümid lõid hea vaatepildi 19. sajandi kõrgseltskonna riietusest ja uhkest arhitektuurist. Tegelaste väljapeetus ja olek andsid ülevaate selle ajastu inimeste suhtumisest üksteisesse. Etendus oli väga hästi lavastatud ja tekitas vaatajas kõiki vajalikke tundeid. Onegini ükskõikne suhtumine Tatjanasse ja neiu kurbus pani mind Tatjanale kaasa tundma. Kurva ja dramaatilise lõpuga duell Onegini ja Lenski vahel tekitas saalis närvipingeid ja lõplik vali püssipauk ehmatas nii mõndagi vaatajat. 19. sajandi eluolu ja inimeste vahelised probleemid sarnanevad väga tänapäevaga, kuigi etenduses oli näha, et vanasti olid inimesed kättemaksuhimulisemad kui praegu. Kõige erksamalt jäi meelde viimases vaatuses toimunud ballistseen, kus Onegin tundis
armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Olga õde ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki. Tänu oma linnas elatud elule ei suutnud Onegin kõrvale jääda ka Lenski ja Olga suhtele. Jevgeni ei suuda võtta Vladimiri jutte Olgast ja tunnetest naise vastu tõsiselt ja arvab, et mees on lihtsalt naiivne. Tatjanale korraldatud nimepäeva peol otsustab ta oma sõbra maapeale tagasi tuua. Ta tantsib terve õhtu ainult Olgaga ja ei lase Vladimirit üldse ligi. Seda ei suutnud armunud mees aga taluda ja kutsus Jevgeni armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski. Pärast kõike juhtunut ei suutnud Onegin enam mõisas elada ja suundus tagasi linna. Linna kolis ka Tatjana, kes oli abiellunud kindraliga. Kui Onegin sellest teada sai, meenus talle
.. Kujutle: mind siin ei mõista mitte keegi, ja hääbuma kui hukkujal peab mõistus ja mu eluteegi umbüksinduse tähe all. Loen tundisid su tulekuni: mu lootus ellu ärata või katkesta see raske uni liig õige laidusõnaga! Kuis põletab mind äkki häbi! Kuis on mu süda hirmukil! Ma lõpetan ja enam läbi ei loe neid ridu paberil. Ma liialt usaldasin sulge... Piisk veereb üle silmalau... Kuid minule, ma olen julge, on tagatiseks teie au... ONEGINI KIRI TATJANALE Võin aimata, kuis haavab teid kurb saladus, mu kirjasaade, kuis teie põlglik-uhke vaade nüüd viskab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõtteski te puhul: ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots...
Selleles lavastuses oli kasutatud väga palju erinevaid teoseid P.Tsaikovski loomingust. Heliteosed olid mõningal määral erinevad aga palju oli ka ühist. Kuna lavateos rääkis kahe inimese vahelistest tunnetest ja tegudest siis ei saanud seal seinast seina muusikat ikka olla. Kõik muusika oli seotud armastuse ja tunnetega. Ainult paar lugu olid teist- sugused, neid mängiti siis kui peeti duelli, ning kui Tatjana nägi unenägu. Seal balletis rääkis kuidas Tatjanale hakkas meeldima Onegin ja kuidas Tatjana oma tundeid väljendab kirjutades Oneginile kirja. Onegin ei olnud aga tol hetkel Tatjanast huvitatud ja ei vastand tema tunnetele. Onegin filrdib aga Tatjana õega ning see ei meeldi viimase peigmehele. Too kutsub Onegini duellile ja peigmees Lensk sureb. Möödusid aastad ja Onegin oli ära välismaal. Tagasi tulles leiab ta eest Tatjana, kes on vahepeal juba abiellunud. Nüüd siis tunneb
Tatjana loeb Onegini lemmikromaane. Hakkab teda mõistma. Tanja saadetakse Moskvasse peige otsima. Tõld peatud (Haritoni tn) haige tädi eluaseme juures. Tanja viiakse ballile. Kindral lööb külge. 8pt Tanja-vürstinna oli Onegini vastu ballil ükskõikne. Onegin sõitis koju. Hommikul kutsuti tagasi. Mõlemad vaikivad. Tulevad teised külalised. Onegin imestab, kuidas Tanja muutunud on. Kõik imetlevad teda nüüd. Jevgeni armub Tanjasse! Tanja ei tee sellest välja. Onegini kiri Tatjanale: (lk. 214) Mõtlesin: Õnn- see on rahu. Olla prii!- Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Otsustagu nüüd saatus- teie meelevald. Vastust ei tulnud. Uus kiri. Ei midagi. Pilk jäiselt kale. Rangel näol ainult raev. Onegin hakkas lugema. Läks Tanja juurde. Leidis neiu kirja juures nutmas. ,,Miks aga põlvitate maas mu jalus nüüd?" Te peate, palun, taganema nüüd jäädavalt mu eluteelt. Onegin lahkus. Homeros- muinas-kreeka vanim luuletaja (,,Ilias") Theakritos- kreeka poeet
Kuid Onegin vastas küüniliselt ja külmalt ei ja see oli raske neiule. Tatjana räägib ainult teenijannale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana otsib unenäole seletust. Tal oli raske leppida Onegini ära ütlemisega. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, kes oli Lenski pruut. Ta tegi seda selleks et lõplikult näidata Tatjanale et ta ei soovi tema armastust. Kuid see solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski maha lasi. Ta sai sellest sügava masenduse ja sellepärast lahkus. Ta sattus segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles, avastas ta, et Tatjanast on saanud suurlinnadaam. Ta lootis ta et teda armastava Tatjana on veel olemas, kuid leidis temasse külmalt suhtuva abielus naise. Onegin üritas
Larini perekonnas tütarde kasvatamine keskendus nende abielu ettevalmistamisele, aga Tatjana ei muretsenud nendest probleemidest. Ta ei tegelenud tüdrukute kombekohase harjutustega. 2.Keskkond: Tema lapsepõlv möödus patriarhaalses õhkkonnas koos harjumuste, muinsuse pärimustega. 3.Haridus: Vanemad hoolitsesid tema kasvatuse ja hariduse eest, kuidagi ei häbenenud tema loomuliku arendamist. Lapsepõlvest meeldis Tatjanale venerahvuse loomingu kujud ning pildid vene loodusega. Larina, nagu aadli seisuse esindaja, rääkis halvasti vene keeles, kirjutas kirju prantsuse keeles. Onegeni kasvatustegelikkuse tasandid 1. Enne kohtumist Tatjanaga: Esiteks, Onegin sõitis linnast ära depressiooni pärast: teda on ära tüüdanud ilmalik elu, selline elu ei toonud talle enam rõõmu. Teiseks, ta proovis kirjutada kirjandust, aga
mõistatust. Tema arvates sümpaatseid hingi pidi kokku viima armastus. Sisu kokkuvõte: Esimene peatükk Onegini elu õukonnas ja onu suremine. Teine peatükk - kohtumine naabermõisnikuga. Kolmas peatükk tatjana armumine + kiri. Neljas peatükk Onegini vastus:"Ma ei vääri teid" Viies peatükk 2 püstolit ja tinakuul. Kuues peatükk Duell, Lendski langes. Seitsmes peatükk Onegin kohtub taas Tatjanaga. Kaheksas peatükk Onegini kiri Tatjanale ja Tatjana kättemaks. Jevgeni Onegini töö Probleemi käsitlus Olemus: Lenski on Onegini peale tige. Põhjus: Lenski on Onegini peale tige sellepärast, et Natalja nimepäeva peol tantsis Onegin terve õhtu Olgaga ballisaalis ja Lenski tundis ennast kõrvale jäätuna ning solvus ja sai tigedaks Tagajärg: Lenski kutsus Onegini Duellile Lahendus: Viia läbi duell nagu algselt probleem lahendati, istuda maha ning lahendada probleem rahumeelselt.
viisakused on ta kõrvale visanud, nüüd ei leia ta enam mahti naiste käsi suudelda ja vastab küsimustele napisõnaliselt ja otsekoheselt. III-IV peatükis on Onegin üllatavalt viisakas. Arvatavasti seetõttu, et räägib noore neiuga, kellele ta ei taha liiga teha. Ta vastab neiu armastusavaldustele viisaka keeldumisega ning põhjendab seda sellega, et neiu on noormehe jaoks liialt hea ning ta ei vääriks seesugust naist. Karm tõde lipsab üle Jevgeni huulte, kui ta ütles Tatjanale, et ei armastaks teda kunagi ning selle tõttu kannataks naine veel rohkem. Seejärel tõmbub peategelane taas endasse, istub kodus ja loeb ning räägib juttu Lenskiga, taunib tema naiivset armastust Olga vastu. Peatüki lõpus toimub aga väike muutus, kui Onegin lubab minna Tatjana nimepäeva auks korraldatud peole. Tatjana Larina Esimest korda ilmub Tatjana II peatükis, kus tema tegelane tuuakse algatuseks sisse vaid Olga õena, kes on viimase täielik vastand
Vene intelligentsi meeleolu ja üleelamised määrasid paljude Tsaikovski teoste sisu. 4 Ooper Jevgeni Onegin A. Puskini samanimelisele värssromaanile loodud ,,Jevgeni Onegin" (1893) on meistriteoseks nii Tsaikovski kümne ooperi hulgas kui ka vene ooperiklassikas. Noor poeet Lenski on kihlatud rõõmsameelse Olgaga. Viibides pruudi suvekodus, tutvustab ta tulevasele ämmale ja Olga õele Tatjanale oma sõpra Oneginit. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Puskini värssromaan pakkus heliloojale inimlik-hingelisi elamusi ja võimsat emotsionaalset dramaturgiat, mida Tsaikovski oli uue ooperi kirjutamiseks otsinud. Melanhoolne, samas igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat
kokku põrkamisi.) Lenski armastab suure kirega Olgat. Aga noor Olga läheb kaasa flirdiga, mida keegi talle pakub. Tatjana armus Oneginisse ja kirjutas talle kirja, et on temasse armunud. Onegin soovitab Tatjanal leida keegi teine armastatu. Onegin lahkub. Aastate pärast tuleb ta tagasi ninb mäörkab uhel peol daami, kellesse ta armub. Kui ta daamiga lähemalt tutvust eeb, saab teada, et tegemist on Tatjanaga. Kuid too onm nüüd juba abielus. Onegin avaldab Tatjanale armastust. Tatjana ütleb, et armastab ka Oneginit, kuid ta on juba abielus ning ta tunneb kohustust jääda oma mehe kõrvale. REALISM 19.saj *Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. *Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. "Isa Goriot´" Balzac Isa Goriot oli hea südamlik isa, kes andis kõik, et ta tütred elaksin täpselt sellist elu nagu nad
Ljubovile.) Säh, võta, Karl Suurest hussiitide ülestõusuni. TATJANA: (kirja Varenkale tagasi ulatades) Mihhail tahab seda öelda, et sa pead kirjutama Djakovile, et kui sa talle andusid, siis oli su keha lihtsalt Ego meeleline ilming. VARENKA: Djakov on ratsaväeohvitser. (Mihhail ulatab veel ühe pataka lehti Tatjanale.) MIHHAIL: Maximilian Esimesest Utrechti rahuni. TATJANA: (kärsitult) Oh, Mihhail! MIHHAIL: Varsti on sellega ühelpool, kui me kõik natuke tööd teeme. Strogonov muudkui kirjutab, et oma neljasadat rubla tagasi nõuda. (Ta rebib ülejäänud raamatu kaheks tükiks ja annab ühe tüki Varenkale.) 28 Napoleon..
kokku põrkamisi.) Lenski armastab suure kirega Olgat. Aga noor Olga läheb kaasa flirdiga, mida keegi talle pakub. Tatjana armus Oneginisse ja kirjutas talle kirja, et on temasse armunud. Onegin soovitab Tatjanal leida keegi teine armastatu. Onegin lahkub. Aastate pärast tuleb ta tagasi ninb mäörkab uhel peol daami, kellesse ta armub. Kui ta daamiga lähemalt tutvust eeb, saab teada, et tegemist on Tatjanaga. Kuid too onm nüüd juba abielus. Onegin avaldab Tatjanale armastust. Tatjana ütleb, et armastab ka Oneginit, kuid ta on juba abielus ning ta tunneb kohustust jääda oma mehe kõrvale. REALISM 19.saj *Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. *Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. "Isa Goriot´" Balzac
Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt ka naabermõisnik ja noor poeet Vladimir Lenski. Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga, kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen 5. Iseloomusta Tatjana kujunemisolusid. Mida positiivset võis Tatjanale pakkuda tema lähiümbrus? Olgal on ka õde, Tatjana. Kui esimene õdedest oli jutukas ja üldse seltsiv, siis Tatjana oli vaikse iseloomuga, ja seda juba lapsepõlvest peale. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Tatjana oli maalt linna lahkunud. Endisest arglikust tütarlapsest oli saanud naine, kes abielus kindraliga
Siit ka see võõrdumine ja mingil moel üksi jäämine. Tatjana luges palju maailmakirjandust, saades sealt teadmisi tunde-ja mõttemaailmast, armastusest ja õiglusest. Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja pakkudes oma armastust. Onegin suhtus neiu armuavaldusse eelarvamustega nagu talle iseloomulik. Peagi selgitas ta Tatjanale oma külma suhtumist neiu armuavaldusse. Ta väitis, et pole valmis armastust vastu võtma ja ei suuda ennast praegu naisega siduda nii nagu kombed nõuavad, see tähendab ta ei sooviks abielluda. Onegini äraütlemine oli üsna küüniline, avaldamata oma tunnete õiget poolt. Tatjanat valdas häbi- ja pettumustunne, teda valdas suur segadus. Ta otsis tuge oma hoidjalt, esitas endalegi palju küsimusi. Tatjana sünnipäeval kutsus Lenski taas Onegini kaasa.
Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna ja samuti ka Tatjana, kes abiellub kindraliga neiust on saanud perfektne daam. Jevgeni kahetseb, et lükkas armastusavalduse tagasi ja avaldab Tatjanale armastust. Lõpus nad kokku ei saa ja kumbki elab oma elu. Puskini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb ,,Jevgeni Onegini" intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena.
Baudelaire "Kurja lilled" - sõna kuri võiks olla tõlgitud ka kui haigus - võib tõlkida ka kui sajandi haigus. Sellesse samasse ritta võib paigutada ka Standhali "Armance e pildikesi Pariisist aastal 1800..." - sellega ta paigutab sinna ritta, kus teose nimi on peategelase nimi, aga pealkirja teine pool viitab sisemisele kasvule, suuremale seosele keskkonnaga. Viide on, et see on kaasaegne teos. Ühe grupi moodustavad veel need naiste teosed, "Delfin" - Puskin pani ta selle pihkus Tatjanale ja "Corine". Neid eelkäivaid teoseid on õige mitu - Russeau ja veel mitmed valgustusperioodi tegelased on ostutanud, et naise positsioon on ühiskonnas kehv. Tsenter on naine, romaan naisest, seda järjest rohkem tuleb 19. sajandist, eeskujuks on Cermain Dustain????. Walter Scott ja tema ajaloolised romaanid (üle 30 romaani). Scott on ROMANTIK. Kõik tema hoiakud on enamvähem romantilised. Scott kirjanikuna on üks esimesi maailmakirjanikke (lisaks Goethe) - tunti kogu Euroopas ja Ameerikas
Realistlikes teostes aga ei ole üht inimtüüpi, vaid neid on palju sest inimesi on väga mitut tüüpi. Liigendada on raske, sest nagu romantikud tähele panid on inimene individuaalsus. ,,Obermann" on äärmiselt endasse tõmbunud kangelane kes kirjutab kirju väljapoole ja ei kritiseeri. Ta on oma üksinduses jäägitult kurb ja lahendust ei leia. ,,Adolphe" ,,Kurja lilled" ,,sajandi haigus". ,,Delphine" nii kuulus romaan et Puskin ta oma Tatjanale pihku pistis. 19.sajandil rohkem romaane naistest De Stahli eeskujul. Walter scott ja tema ajaloolised romaanid Scott on romantik. Teda ei tohi realistiks pidada. Ta oli küll tähtis realistliku romaani tekkimisel, kuid kõik tema hoiakud olid enamvähem romantilised. Ta on üks esimesi maailmakirjanikke nagu oli Goethe, nii palju kui me maailmaks peame valget maailma. Teda tunti siis kogu Euroopas ja ameerikas. Cooper sidusad tegelased.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
