Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond
Inimeste elu pole läinud sugugi kergemaks. Ta leiab, et tema ühiskonna moraalse allakäigu põhjuseks on ebavõrdsus. Ta esitab sellega seoses ???: ühiskonna ülesehituse idee. Riik koosneb inimestest, mitte Jumalast. Rousseau räägib sellise kunsti vastu, mis tegeleb ainult naudinguga ja ignoreerib moraali. „Kiri D’Alembertile“ räägib ta, et teater on selline jõud, mis rikub ühiskonda. Ta nägi ka kunsti sellena, mis aitab kaasa sellele taandarengule. Leiab, et kunst (teater) on silmakirjalik. Ta teeb erandi tantsule ja muusikale. Kõige puhtamaks ja täiuslikumaks kunstivormiks nimetab ta muusika. Rousseau on palju mõelnud ja kirjutanud kasvatuse üle (näitena romaan „Émile“ 1762). Ta arvab, et kasvatuse ülesanne on teostada talle loodusest antud algeid. Inimest ei saa suurel määral kasvatada vastuolus tema loomusega. Rousseau nõuab, et looduse vastu ei tohi kasutada vägivalda. Kasvataja peab kasvatatavale sisendama kaastunnet, inimlikkust
Peab õpetama oma kasvandikke, kuidas luua enesele nii palju kui võimalik." Väline koor ei pruugi olla alati tõde inimese kohta. See jätkub ka 19.saj realismis. Vaated kirjandusele ja kunstile: ,,Ma ei taha milline isa sooviks, et tema pojast saaks luuletaja. Kui pojast saab siiski edukas versisepp, siis mõeldagu sellele, millises seltskonnas ta käima hakkab ja raiskab oma aja ja raha. Õhk on seal meeldiv, kuid pinnas viljatu." Klassitsistlik kunst taandub ja asemele tuleb midagi muud. Klassitsistli kunst nõudis jäika vormi, kõik peab olema zanripuhas, kuid valgustuse vältel toimub järk-järguline liikumine nendelt nõuetelt ära. Alexander Pope. Domineeris riiklik, kuningakoja kirjutav autor. Oma eluajal väga tähtis, aga hiljem kirjanduses esile ei tule. Vormivõtetest loobumine kuni romantilise mässuni mingit vormi pole olemas jne. Kirikuga kõik korras, anglikaani usk, muud usud võivad ka olla. Mingit
VALGUSTUS (18. sajand) ROMANTISM (18.-19.sajand) REALISM (19.sajand) Maailma ümber mõtlemine Jena koolkonna loomine Realism kasvabki välja Maailma muutub loetakse romantismi ajaloolisest romantismist (industrialiseerumine) alguseks 1797 (Scott!) Rõhk inimeste teadmistel koolkondade teke on rom. Kinnitatud lineaarne ja haridusel (mõtle oma joon! tegevusviis peaga!) Tinglikult loetkase lõpuks Elu tuleb kujutada
suurvaimu Herderi vaimustus rahvaluulest sobisid hästi romantikute aadetega- parema ja vabama ühiskonna ning terviklikuma inimese ideega. Iga uus kirjandusvool vastandab alati vanale, asub selle asemele. Romantismi vastandus üldjoontes nii klassitsismi vormirangusele ja antiigilembusele kui ka valgustuse liigsele mõistuspärasusele. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi ning mõnigi autor seadis endale Shakespearei loomingu. Siiski ei olnud romantism päris homogeenne nähtus: selle palet mitmekesistasid eri rahvaste erinevad sotsiaalsed olud, üldkultuurilised tegurid ning kirjanduslikud traditsioonid. Seetõttu ei saa romantismi ka üheselt defineerida. Romantismi peegelduvad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Romantikute noorema põlvkonna esialgne vaimustus
Ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. Vormilised otsingud keskaja kirjanduses (eepilise kirjanduse ja rüütliromaanide vorm, luule vormid, proosakirjandus). Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega
Kirjandusse tuli tõlgete kaudu. Prantsuse entsüklopeedia kuna Diderot oskas inglise keelt, anti talle ülesandeks see tõlkida. Diderot hindas väga Sterne'i, tõlkis ta teoseid prantsuse keelde. Tema põhiidee oli siiski Prantsuse entsüklopeedia ise koostada, mitte lihtsalt tõlkida. Diderot jätkab Voltaire ja Montesquie antiklerikaalset hoiakut. Kirjanduse seisukohalt on Diderot' roll üsna ulatuslik. Ta oli esimene, kes pani kirja mõtted sellest, milline peab olema kunst, n-ö reeglid. Kunsti põhiprintsiibiks pidas ta looduse peegeldamise nõuet, peegeldumise idee kandub edasi 19. sajandi Euroopa romaani. Diderolt' pärineb mõte ilu objektiivsusest ja sellest, et kirjandus- ja kunstiteos peavad olema tõepärased. Osa Diderot' kirjutisi on pühendatud draamakunstile. Tema puhul tuleb esmakordselt esile vastandus Boileau'le. Tema oli teose ,,Ars poetica" autor, kes sõnastas selles teoses klassitsistliku kunsti reeglid:
Looduseidee ulatub kaugele renessanssi. Nostalgia tekkis. Loodus oli midagi, mille järele võis olla nostalgia ja see kestab edasi ka tänapäeva, kuid on individuaalne. Lisaks on paljusem kultuurivastuolu. See tuleneb tervest suhetekompleksist, mis saab alguses renessaanssis ja on seotud arhitektuuriga, mitte loodusega. Jällegi renessansi nostalgia antiikkultuuri järele. Vanarenessansis tekkis juba suhtumine, et vanad varemed on midagi sellist, mida tuleb säilitada. Sellele järgneb konseptsioon, et need varemed on ilusad ja neid tuleks hoida. Maaliline oli ilus, aga hõlmas ka ju inetut ilusa kõrval. Suhtumine liikus sinnapoole. Sammaldesse kasvanud esemed olid ka ilusad. Oluline oli ka loodusega seotud puhtus ja tsiviliseeritud lähenemine loodusele. -hekid lõigati täpselt jne. Sinna kõrvale 18. sajandil lisandub vaba looduse konseptsioon, pargid lastakse kasvada loomulikult jne. Loodusega kaasneb punt mõisteid ja läheb igale poole sisse
,,Süütuse laulud" ; ,,Kogemuse laulud" W. Wordsworth ja S.T. Coleridge ühine luulekogu ,,Lüürilised ballaadid" Wordsworth'i iseloomustab tunnete meenutamine vaikuses ja talupoja lihtne keel. Coleridge'i iseloomustab üleloomulik stiil ja sümbolid. Percy Bysshe Shelly essee ,,Luule kaitse" poeem ,, Kuninganna Mab" luule on tunnetamise kõrgeim vorm. John Keats ,,Oodis kreeka vaasile" Reaalne on vaid see mis on ilus. Romantiline grotesk Saksa romantismi sünd on seotud väikese Jena linnaga 18. Sajandi viimasel kümnendil, mis sinna koondus kohaluki ülikooli õppejõudude filoloogidest vendade Schlegel'ite ümber rühm noori literaate, filosoofe ja õpetlasi. Kasutades groteski saavutati efekt tegelikkust vaadeldi otsekui ülevalt alla see mis näib tähtsana igapäevaelus muutub nüüd naljakas pisiasjaks. E.T.A. Hoffmann ,,Väike Zaches, Kinaveriks kutsutu" Romantiline iroonia irooniat kasutati et näidata kuidas kõrvaldada ebatäiuslikkus ja
TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II "Üldine kunstiajalugu" Köleri maali "Tütarlaps allikal" repro CD Mozarti 25. sünfooniaga Arvutivõrk, skanner TUNNI KÄIK: I Romantismi olemus 1) Loe läbi õpikust lk 7-12 2) Täida loetu põhjal arvutis järgmine tööleht. (Tööleht on õpetaja poolt eelnevalt arvutisse trükitud programmis Word ja salvestatud XI KLASSI kataloogi alamkataloogi KIRJANDUS märksõna all "romantism".) Romantism levis Euroopas ...........................................(millal?) Romantismi tekkimine ja areng olid seotud kahe suure ajaloosündmusega: 1) ....................... ........................................................... 2) ............................................................... ............................................................ .. Seetõttu langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp kokku ............................................................
tundelisuse jämekoomilisega. Pälvis kriitikute pahameele, et ei pidanud klassitsismi reeglitest kinni, aga ta sõitis nüüd minema. Jäi haigeks aga jäi ellu. Sai sõpradeks läbisõitnud kindrali perega, kes palus teda kaasa Kaukaasiasse. Sõitis Krimmi, aga pidi tagasi teenistusse pöörduma. Kirjutab lõuna-poeemide tsükli "Kaukasuse vang", "Vennad-röövlid", "Baktsisarai purskkaev". Mõjutatud Byroni idamaade tsüklist. "Kaukasuse vang" tüüpiline romantik oma pettumuse meeleolude ja "vananenud" hingega. Spliin. On hingelt väsinud. Temale vastandab rahvusliku loomuse, lihtinimese. Kangelane otsib vabadust. Lahkub õukonnast ja läheb Kaukaasiasse. Tunneb vabadust, aga langeb mägilaste kätte vangi. Väärtused muutuvad- endine elu tundub vabadusena. Talle tuleb appi armastus, aga ta ei suuda vastata. Naine aitab põgeneda, aga mees teda kaasa ei võta ja neiu uputab enda. Lõunas oli ka tsaarivõimu ümberkorraldajad ja Puskin läheneb neile
1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust.
Romantistliku luule puhkemisele lõi eelduse valgustus-sentimentaalne luule (Klopstock, Thomson, Young, Gray), sotlase Burnsi rahvalaululik, looming ja Goethe ja Schilleri lüürika "tormi ja tungi" periood. Esimesteks vararomantismi geeniusteks kuulutati 20. sajandi alguses, poeedid William Blake ja Friedrich Hölderlin. Kui need autorid jäid oma kaasajas peaaegu märkamatuks, siis inglise luuletajate niinimetatud "Järvekoolkond" ning saksa romantikute Jena ja Heidelbergi ringi võib pidada romantismi põhivoolu kõige vahetumateks kujundajateks. Üks romantismi eredamaid luuletajaid oli George Byron , kelle kogu elu ja looming oli jäägitu andumus vabaduse ideaalile..Byron viis inglise lüürika kõrgusteni, milleni see polnud küündinud Shakespeare´i-ajastust saadik. Euroopa romantismi haripunkti oli 19.sajandi algusveerandis, kuhu langeb ka saksa geeniuse Goethe hilisluule. Goethe säilitas loomejõu
parem ususuund. Vabaduse märk. Poeetide ja kunstnike inspiratsiooni allikas. Enamik teoseid on eksootilised , stiilis iseloomustavad tundlikkus ja romantiline paisutus. Victor Hugo- Pr. Romantismi peaesindaja. Suuna põhjendaja ja arendaja. Kontrast ja grotesk-Hugo võtted. "Hernani"-rüütliromantika vaimus, tähtsal kohal on traditsiooniline auküsimus. Keelekasutsu on loomulik, ei ole peenutsemist. "Jumalaema kirik Pariisis". "Hüljatud". Hugo oli suurm humanist ja romantik. Õpetas inimesi armastama elu, ilu ja tõtt. Prosper Mérimée- Üleminekuautor. Keskendus erinevatele rahvustele. Romantik. Detaili väljendusrikkus. Palju vatuolulisi asju nt. Headus ja kurjus, alatus ja suuremeelsus. Ootamatud ja järsud lõpud. Psühholoogilised ja analüüsivad teosed. George Sand- Varasemad romaanid-naiste õigused, abielus naised, kes ihkavad vabadust. "Indiana". Palju müstikat ja salapära, palavad armulood. Eeskuju Rousseau-
ROMANTISM Referaat Tallinn 2010 Kirjandus Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi
ROMANTISM SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................3 1. ROMANTISMI TUNNUSED.....................................................4 2. ROMANTISM KIRJANDUSES..................................................6 3. ROMANTISM MAALIKUNSTIS...............................................8 4. ROMANTISM MUUSIKAS......................................................8 5. ROMANTISM ARHITEKTUURIS..............................................9 KOKKUVÕTE......................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................11 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on uuritud romantismi tekkimise ja arenemise lugu, romantismi tunnuseid, samuti romantismi avaldumist kirjanduses, maalikunstis, muusikas ja arhitektuuris. Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele
romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapäistvamad esindajaid on müstilist igatsusluulet viljenud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poolde, käsitades seda kui rahva hinge säiltajat, folkloorist said inpiratsiooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks.Rahvuspoliitiliste iseärasuste tõttu ei tõusnud saksa romantism nii silmapaistvale tasemele kui inglise või prantsuse romantism. Tähtsaimad saksa kõrgromantikud olid Hoffman, Chamisso, vennad Grimmid, oma varasemas loomingus ka Heine. Saksa romaani tõid romantikute zanriuuendused fragmentaalsust : Jutustavasse loose põimiti värsse, kahekõnesid, laule, mõtisklusi, kirju, muinasjutte, legende ja palju muud. Lüürika tugines suurelt jaolt folkloorile. Johann Christian Friedrich Hölderlin (1770-1843)
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti Napoleonis tihti Euroopa vabastajatki
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell
................................................Lk 11 Luuletus loodusest.......................................Lk 12 Oma arvamus Puskini luulest..............................................................Lk 13 Lisa......................................................................................................Lk 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................Lk 15 Romantism kirjanduses Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi
,,The Rise of Antint Mariner" (viimane härra) . Lord Byron imago poolest kõige tuntum väjaspool Inglismaal dändi tema loomingus hinnatakse lüürilisest luulest rohkem ,,Don Juan". Shelly abikaasa kirjutas Frankensteini ise on hinnatud müstilise luuletajana pikad poeemid. John Keats suri noorelt Bright Star film temast . Geenius ja inspiratsioon romantismis kesksed väljendid. 19.saj oli tähtis vastand klassitsism vs romantism. Loojad luuletajad kui meediumid vahendajad, hääletorud. Arhailine suhtumine. Romantismi ajal uuesti tõusis. Klassitsism tähistab terviklikust ja lõpetatust, romantism just lõpmatus ja fragmatist. Romantis enese lunastust, ise pingutab, klassitsism jumala andestus. Klassitsism joon; romantist värv. Realism ja romanist Kujutamine /eskapism maailmas põgenemine, teine reaalsus Jäljendamine Tegelikkuse simuleerimine Realistm tegelikkuse lähedusele kujutamisele. *E
Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Olulisemad kirjandusvoolud ja nende sünniajad on järgmised: 20. sajand - ekspressionism 20. sajand - futurism 20, sajand - kubism 20. sajand - konstruktivism 20. sajand - dadaism 20. sajand - sürrealism 20. sajand - absurd 19. sajand - naturalism 19. sajand - sümbolism 19. sajand - impressionism 19. sajand - realism 18. sajand - sentimentalism 18. sajand - romantism 17. sajand - klassitsism Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele
1840 pidas ta duelli Prantsuse saadiku pojaga, siis läks Kaukaasiasse, kus ta hakkas käsutama luureüksusi. Talle ei meeldinud sõda. Ta tutvus seal paljude dekabristidega. 1841 lootis Lermontov erru minna ning pühenduda kirjandusele, aga tsaar andis hoopis talle käsu Peterburgist lahkuda. Kaukaasias ta kohe rindele ei läinud ja jäi ühte kuurorti peatuma, kus tekkis tüli vana tuttavaga. Toimub duell (mis meenutab Grusnitski ja Petsorini duelli), mille Lermontov surma saab. Lermantov on romantik. Tema varase luule keskseks teemaks on inimese üksildus ja eraldatus. Ta ei looda kellegi peale ega oota kaastunnet. Ta ei lase end murda ega loobu võitlemast, ehkki ta mõistab olukorra lootusetust. Lermantovi kujutelmade lemmikkangelasteks on deemon ja langenud ingel, kes tõstab mässu jumala vastu. Tema varase luule kangelane on kahepalgeline: hing püüdleb trotsiva vabaduse poole, elu aga hoiab orjaahelais. Varase loomingu tuntuim
Realismi tekkimine langeb 1820. aastate lõppu, tema õitseng 1830.-1860. aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas
ROMANTISM Referaat Romantism on kunsti suund, sotsiaalpoliitika ideoloogia ning stiiliperiood. Täpsemalt arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino. Romantism asendus klassitsismiga 1820. - 1830. aastail. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, ebatavalised tegelaskujud, sündmustik, looduseihalus, mineviku idealiseerimine, eksootilisus, inimese individuaalsuse rõhutamine, imed, maagia, seiklused ja fantastika. Romantismi tekkimise allikaks olid Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade
Romantism Referaat Haapsalu 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kirjandusevool. Romantism vastandub täielikult klassitsismi mõistuspärasusele ning taotleb isiku- ja loomingivabadust. Romantism nihutas esiplaanile loova isiksuse kui tungide ja igatsuste allika. Romantistid seadsid esikohale kirjaniku mõttelennu ja isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut.............................................................................................
Romantism 19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine
Romantiline luule 1. Romantism _ Millele romantism vastandus? Teadustele ja mõistusele _ Nimeta romantismi tunnused (7). _ Millal romantism valitses? 18 lõpp-19 algus _ Mida romantikud uurisid? Inimloomuse seni tundmata külgi, inimese ja jumala suhet, rahvuste erilisust, nauginguid, nägemusi, üleloomulikke asju. _ Mis roll on rahvusromantismil? Iga kultuuri väärtustatakse, kujunevad mõisted "maailma kirjandus, maailmakultuur, rahvuskultuur ja rahvuskirjandus" _ Kes on eelromantikud? Kirjanikud, kes kirjutasid juba valgustuse ajal romantilistest asjadest nagu öö ja armastus _ Millised on romantikute lemmikteemad
Sündis 31. oktoobril 1795 Ta oli Briti luuletaja. John Keats erines teistest kirjanikest juba sellega, et pärines alamklassist. Õppis Enfieldi koolis, oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Keats ülistab loodust maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus. John Keats suri 23. veebruar 1821 Walter Scott Eluaeg: 1771 - 1932 Hariduselt oli ta jurist ning töötas advokaadikontoris ja kohtuametis. W. Scott pani aluse ajaloolisele romaanile, ning algas ajalooainelise romaani võidukäik Euroopas. Kirjutas ühtekokku ligi 30 romaani Suurbritannia ajaloo teemadel. Tema populaarseim ajalooline romaan on ,,Ivanhoe".
ROMANTILINE LUULE. KT Romantism - Romantism vastandus valgustusaja seisukohtadele (ratsionalism, usk mõistuse jõusse). - Romantismi tunnused (7). 1.Idealism, hingelise ja vaimse pidamine tähtsamaks materiaalsest, usk jumalasse. 2.Tunnete ja fantaasia asetamine mõistusest kõrgemale. 3.Igapäevasest tõelisusest ja argielust põgenemine ja kõige ebatavalise, üleloomuliku, reeglipäratu ja eriskummalise hindamine. 4
Romantism romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18
Kui Taanis sajandivahetusel tekkis jõuline romantiline liikumine Oehlenschläger'iga eesotsas, leidis luuletaja selle olevat liiga värske ja igasuguseid vabadusi lubava traditsioonitusena, mis on luulele hädaohtlik, ning asus romantismiga sõjajalale. Eriti tuntud on tema sulesõda Oehlenschlägeri vastu nn. ,,7-aastane sõda", 1813-19. Kuid ta ei suutnud ühe möödunud või mööduva ajajärgu vaimsuse kaitsjana pidurdada arenevat aja suunda. Romantism. Poeetiline realism. Rahvusliberalism. 19. sajand algas võimsa, puhastava liikumisega Taani vaimuelus. Nagu tihti varem olid Saksamaalt tulevad äratused siin otsustava tähtsusega. Nii sünnitas Saksamaal tekkinud romantism Taanis 19. sajandi esimesel poolel taani romantismi. Seda ajajärku on hakatud nimetama Taani ,,kuldjärguks", põhjamaade kirjanduse ärkamisajaks üldse. Taani romantismi apostliks sain sünnilt norralane loodusfilosoof ja müstik Henrik Steffens (1773-1845)
Karamzin (venelane) ja Suve Jaan (eestlane). · Realism- Võeti kasutusele 1850. aastal (19.sajandi keskel). Olid erapooletud, püüdsid ühiskonda paremaks muuta, detailirikkus, kasutati rahvakeele väljendeid, tegelased olid lihtrahvast või keskklassist, sageli pahelised. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Charles Dickens (inglane, ''Oliwer Twist'' ja ''David Copperfield''), venelane Lev Tolstoi (romaan ''Sõda ja rahu''). · Naturalism- äärmustesse viidud realism, hakati ühiskonda kujutama ilustamata ja vahetult. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Émile Zola (romaan ''Thérese Raquin''). · Romantismi ja realismi võrdlus- 1. Realism käsitleb inimesi ja elu tõetruult ja objektiivselt, nagu nad tõeliselt on, romantism aga kujutab ilustavalt ja idealiseerivalt. 2. Realismis on sageli vaatlusesemeks sotsiaalsed ehk ühiskondlikud nähtused, romantismis seevastu puhtisikulised elamused. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
