LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Koostas: Märt Melsas UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED · Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi. Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle järgmised ülesanded: · Välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. · Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks.
Paljassaares on ka jäätmejaam ning kodutute loomade varjupaik. Kopli põnevaimaks hooneks on Vene-Balti Laevaremonditehase haldushooneks ehitatud hoone. Kolmas omapärane asum on Pelgulinn, mis tekkis 19.-20.sajandi vahetusel töölisagulina. Pelgulinnas enamasti on korterelamud aga mida rohkem liikuda Kalamaja poole, leiab ka vanu puidust maju. Pelgulinna elamupiirkonda kuuluvad ka Pelgurand, kus asub Põhja-Tallinna ainus 4 rand, Stroomi rand, Merimetsa, mis suurem enamus on parkmets, seal on ka mitu Lääne-Tallinna Keskhaigla kliinikut ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik. Kelmiküla on Põhja-Tallinna kõige väiksem asum Tallinna halduslinnaosa ning asub Tallinna lahe ääres. Joonis 2. Põhja-Tallinna linnaosa peamised arengualad ja elamu- ja ärifunktsiooni osakaal Põhja-Tallinnas asub Põhja prefektuur, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pelgulinna Sünnitusmaja, (Lilleküla Komando)
Rakvere haigla juhataja Ain Suurkaevu sõnutsi tegutseb polikliinikus vaid kaks kabinetti, mis alluvad haigla juhtimisele. Ülejäänud on eraarstipraksised mis polikliinikus ruume rendivad. Rendist saadava tulu eest pole võimalik lifti ehitada. Härra Suurkaev soovitab kõigil lahkesti helistada ja lasta endale tuua ratastool. Olulised faktid · Rakvere polikliinik, Tuleviku 1 · Hoolimatus liikumispuudega või vaevaliselt liikuvate inimeste suhtes · Puuduvad trepironijad ja kaldteed · Takistatud liikumise võimalus Huvilised 1. haigla juhtkond 2. liikumispuudega või vaevaliselt liikuvad inimesed 3. haiget hooldajad 4. kohalik linnavalitsus Probleemi püstitus Ühiskondlikud hooned tuleks projekteerida arvestades kõikide inimeste huve ja vajadusi. Teha arstiabi võimalikult kergelt kättesaadavaks. Moderniseerida liikumist hõlbustavaid seadmeid. Hoolida kõikidest ühiskonna liikmetest. Juriidiline külg
Suur kokkupuude on ka noortega, kes ennast lõiguvad. Õigusrikkujatega on ka kokkupuude. Meil paljud noored, kes on alaealised suitsetavad ning üsna tihti peame panema seetõttu noortekeskuse keelde ja teavitama politseid, võrgustikuliikmeid. Üks vabatahtlikest noortest läheb kohe karistust kandma kuuekümne neljaks päevaks vanglasse. 4 5 2 SIHTRÜHMA HETKEOLUKORD EESTIS Puudega ja püsiva töövõimekaotusega inimeste arv Eestis on pidevalt kasvanud. Puudest tulenevalt võib inimene vajada sekkumisi ja abi (teenuste, toetuste jm meetmete näol) mitmetest valdkondadest – nii tervisevaldkonnast kui sotsiaalvaldkonnast; samuti abi võimetekohase hariduse omandamisel, ligipääsetavat keskkonda, kohandamist ja abi tööle saamisel ja töötamisel. Puuetega inimeste alane statistika Eestis on väga suur. Leidsin sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi statistika 1. jaanuari seisuga 2017 aastal
Ära pelga eksimusi - eksimine on inimlik ja seda tuleb ette ka müügiprotsessis, tuleb lihtsalt tunnistada oma eksimust ja lahendada probleem. 3. ERIVAJADUSTEGA KLIENDID JA NENDE TEENINDAMINE Kliendirühmad saab jaotada kahte suuremasse rühma: spetsiifilised (tavainimestele eriomased) ja erivajadustega (puuetega) inimeste vajadused. 1. Spetsiifiliste (tavainimeste eriomaste) vajadustega kliendid on vanusest (lapsed ja eakad) ja meile võõrast kultuurist tulenevate vajadustega kliendid. 2. Erivajadustega kliendid on puuetest (nägemis -, kuulmis-,
Peasissepääsust avanev tuulekoda võimaldab tervisespordikülastajal mugavalt üleriided eemaldada ning samuti vältida otsest väliskliima sattumist saali. Saal on projekteeritud ristkülikukujulise põhiplaaniga (väikeste väljalõigetega) pidades silmas head otstarvet ka kokkusaamiste ja treeningute korraldamisel. Saali keskne positsioon hoones hõlbustab pääsemise teistesse ruumidesse. Hea ligipääsetavusega on ka WC, mille juures on silmas peetud puuetega inimeste vajadusi. Tervisespordikeskuse kabinet ning inventariruum on samuti otseühenduses saaliga, mis võimaldab külastajal kohapeal mugavalt ja kiiresti rentida vajalikku spordivarustust. Sportijatel on võimalik kasutada ja rentida avaraid saunakomplekse koos WC ning pesu ja riietusruumiga. Tehnilise ruumi planeerimisel on peetud silmas seda, et sissepääsu võimalus on ainult keskuse personalil ning ruum on piiratud tuletõkkesektsiooniga. 2.2 Arhitektuursed põhilahendused 2.2
Referatiivne uurimistöö Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Eri- ja eristuvate vajadustega reisijad............................................................................4 2. Ligipääsetava turismi korraldaja eestis..........................................................................5 3. Erivajadustega inimeste vedamise õigused ja reeglid...................................................7 3.1. Erivajadustega inimeste vedamise õigused............................................................7 3.2. Erivajadustega inimeste vedamise reeglid..............................................................8 4. Erivajadustega reisijate võimalused eestis reisimiseks...............................................10 Kokkuvõte..............................................................................
peetakse oluliseks. Õppimispuudega lapsel on paljude elamistoimingutega seotud turvaliste ja osavate liigutuste sooritamise õppimine aeglasem. 3.2.5. Hoiakus liikumise suhtes Hoiakud mängivad käitumises suurt rolli. Hoiak turvalisuse suhtes on väga oluline. Seadustest peab kinni pidama. Inimese hoiakud ilmnevad kõige paremini inimese käitumises füüsilise ja vaimse puudega inimestega, eriti nende reageeringutes puuetega inimeste liikumist sisaldavatele toimingutle. 3.2.6. Suhtumine füüsilise aktiivsuse elamistoiminguga seotud sõltuvusse Liikumispuudega inimesi võib masendada avalikkuse suhtumine nende sõltuvusse. Osa inimese püüab puudega inimestest distantseeruda, tekitades viimastele ebamugavust. Teised on nende vastu liigtähelepanelikud, tekitades oma käitumisega kohmetust. Kuid on ka inimesi, kes käituvad puuetega inimestega küpselt ja loomulikult, tunnustades neid
Kõik kommentaarid