Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ta seal väga madalas vees teeb ?
  • Millist transpordivahendit kasutate pikema distantsi läbimiseks ?
  • Kuidas seal on tehtud ?
  • Kuidas Te üldjoontes hindate parkimist ?
  • Kuidas Te hindate, kas on turvaline mööda seda sõita ?
  • Kes liigub ainult ratastooliga, kas tema saaks sealt edasi ?
  • Kuidas Teie hindate neid ?
  • Kuidas Teie arvates see on ?
  • Kuskil välismaal olete ka käinud supelrannas ?
  • Mis võib põhjus olla, miks teised inimesed ei käi, kes ratastoolis liiguvad ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL
Terviseteaduse ja Spordi Instituut
Rekreatsiooniteaduste osakond
Märt Melsas
LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL
Magistritöö
Juhendaja: Joe Noormets
Tallinn 2014
RESÜMEE
Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist.
Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega inimeste võimalustele avalikus rannas supluse võimalusteks. Olenevalt vigastuse raskusastmest on liikumispuudega inimeste toimetulek erinevates tegevustes suuremal või vähemal määral piiratud. Magistritöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi.
Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle ülesanded, mis koosnesid järgmistest osadest: välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks. Võtta vaatluse alla Stroomi ranna võimalused liikumispuuetega inimestele pakkuda avaliku teenust rannas vaba aja veetmiseks. Välja selgitada kuidas veedavad liikumisprobleemidega inimesed oma aega rannas ja viimaseks millised on nende probleemid ja kitsaskohad.
Tulemuse saavutamiseks viisin esmalt läbi Stroomi ranna vaatluse. Vaatlus toimus poolstruktueeritult ja avatud jäädvustusena. Eesmärgiga välja selgitada ja fikseerida millises seisukorras on rannahoone võimekus liikumispuuetega inimeste teenindamisel, milline on infrastruktuur ja millises seisukorras on laudisteed.
Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit. Kuid otsides sihtrühma koostöös Liikumispuudega Kojaga , selgus, et sobivaid kandidaate on vähe. Ratastoolis liikuvaid inimesi, kes veedaks oma vaba aega rannas ujumas käies, on raske leida. Seega pidin otsustama intervjuude kasuks. Järgnevalt viisin läbi kolm intervjuud. Nende kohta koostasin transkriptsiooni ja olulised mõtted tõin välja analüüsis.
Toetudes tehtud uurimustööle, teeb autor järgmised ettepanekud olukorra parandamiseks:
Esimeseks hooldada ja parandada Stroomi rannas olevad laudisteed ja viia need vastavusse seadusandlike normidega. Võimaldada ohutud üleminekud laudisteede alguses ja merepoolses otsas. Kõrvaldada ebatasasused laudisteedel liikumiseks. Pikendada laudisteid vee piirini , kasutades selleks statsionaarset pinnasekatte kangast või võrku mis takistaks ratastoolide liivasisse vajumist.
Teiseks oluliseks ettepanekuks on viia vastavusse ligipääsetavused inva WC-sse, rekonstrueerida Stroomi rannahoone kaldteed . Samuti likvideerida ebatasasused kaldtee alguses. Paigaldada piirded vastavalt normatiividele.
Viimaseks ettepanekuks teeb töö autor ettepaneku uurida lähemalt ujuvate ratastoolide kasutamise võimalust. See tundub kõige mõistlikum lahendus võimaldamaks suplust liikumispuuetega inimestele.
Uurimustöö võtmesõnadeks on: liikumispuudega inimesed, ratastool, tegevustest ilmajäetus, puudega inimesed, vaba aeg, laudistee, ebatasasused.
ABSTRACT
Melsas, Märt, Handicapped opportunities on public beaches, example of Stroomi beach . Master's thesis, Tallinn University , 2014. This research paper comprises 63 pages and 26 drawings.
More and more people talk about the creation of opportunities for different groups in society.This is so different than the accessibility of services in the context participation in community life. This master's work focuses on opportunities swiming in public beach for people with reduced mobility. Describe the subjective experiences and evaluations through the available options. The aim was to research tasks, which consists of the following components: clarify if Stroomi beach as the public beach be able to offer leisure services for disabled people. The survey assessed if disabled people are guaranteed the opportunity for bathing. And last what are their problems and limitations. Results firstly i took out Stroomi beach observation . fix the condition of the beach building and servicing capability of the infrastructure. Master Thesis empirical part was originally planned to carry out the questionnaire using the convenience sample. However , when searching for the target group showed that the number of suitable candidates is limited. People who spend their free time on the beach for a swim , it is hard to find .I had to decide in favor of the interviews. I was carried out three interviews. I drafted the transcription and analysis of important ideas and brought them out.
The author makes the following suggestions for improvement. The first they have to maintain and improve the road and bring them in line with regulatory standards. Another important proposition is to improve the accessibility of the toilet, reconstruct the ramps . Install fencing in accordance with the standards. Finally the author does propose to investigate for further the possibility of using floating wheelchairs.
Keywords: mobility impairments, wheelchair activities deprivation, people with disabilities , leisure, unevenness, health development
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Igas ühiskonnas on gruppe, kelle tegevusvõime on piiratud erinevate tervislike probleemide tõttu. Samas vajavad ka need inimesed oma emotsionaalse-, füüsilise-, psühholoogilise- ja tööalase toimetuleku parandamiseks meelepäraseid tegevusi ja rekreatiivseid teenuseid (Euroopa Komisjon , 2011). Liikumispuuetega inimeste vaba aja veetmise võimalusi on käsitletud mitmes BA ja MA töös, kus on jõutud väga huvitavate tulemusteni, mida tahan ka oma töös tsiteerida. Ühiskonnal on kohustus pakkuda kõigile, ka puudega inimestele erinevaid arenguvõimalusi, võimalust oma võimeid maksimaalselt välja arendada, veeta enese vaba aega just nii nagu nemad seda soovivad. Meist igaühest sõltub, kas erivajadusega inimesed saavad osaleda elus sama täisväärtuslikult kui kõik teised. (Nukk, 2007). Liikumispuudega inimeste probleeme ning soovi ja õigust osaleda ühiskondlikus elus teadvustatakse ja tähtsustatakse üha enam. ( Maripuu , 2008; Jõeäär, 2010)
Ennekõike tahan rõhutada Miles ja Priest mõtteid, et tuleb liikuda universaalse ligipääsetavuse poole, kus igasuguse võimekusega inimesed oleksid vastuvõetud. Tehnoloogia areneb pidevalt ning sellega koos ka varustus , et võimaldada erivajadusega inimestele ligipääsetavust. (Miles & Priest, 1999)
Tänapäeval tegeletakse pidevalt piiratud liikumisvõimega inimeste probleemidega ja nende vaba aja veetmise võimalustega. Kuid samas puudub igasugune informatsioon kuidas liikumispuudega inimestel on võimalik kasutada avalikke randasid rekreatiivseks vaba aja veetmiseks. Leidub uurimustöid, kus käsitletakse liikumispuudega inimeste võimalusi basseinide kasutamiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks, kuid kuskil ei ole käsitletud nende ligipääsetavust supluseks avalikes randades.
Uurimuse teoreetilises osas vaatlen kehtivat seadusandlust Euroopa Liidu tasandil, Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt koostatud Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreegleid. Lisaks muud kirjandust, nii võõr- kui eestikeelset, mis käsitlevad antud teemat.
1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE
1.1 Vaba aeg: mõiste, eesmärk ja olemus
Vaba aja mõiste on äärmiselt lai ja vaba aega võib kasutada mitmetel eesmärkidel ( Parr , 2006). Tänapäeval on inimesed orienteeritud raha teenimisele ja töötamisele, et läbi materiaalsete väärtuste võimaldada endale täisväärtuslikku elu. Pahatihti võibki elu mööduda töö tähe all, ilma muud ümbritsevat tähele panemata. Selleks, et saada vaheldust töö- ja koolielule, tuleks aeg-ajalt võtta tempo maha ja leida vaba aja veetmiseks mõni meeldiv vaheldust pakkuv tegevus. ( Kennedy , 2006;Marin 2011)
Parr lisab veel, et vaba aeg on esmakordselt vanade kreeklaste poolt defineeritud, kui kõige kasutoovam tegevus, millesse inimesed end kaasata võivad (Parr, 2006). Tahaksin juhtida tähelepanu ka teistele allikatele, kes sõnastavad vaba aja laialdast veetmist järgnevalt. Vaba aja ning rekreatsiooni planeerimise korralduse olukord on kõvasti muutunud. Põhjusena võib välja tuua majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, kaasa arvatud valitsuspoliitika kohalike omavalitsuste kulutuste suhtes, samuti inimeste kasvav ootus tervislikuma eluviisi suhtes. (Torkildsen, 1992) Lisaks võib juurde tuua Kennedy mõtte, et vaba aeg võimaldab inimestel arendada oma oskusi, loob võimalused enda tervise ja heaolu parandamiseks ning läbi selle aitab leida tee tervema eluviisini (Kennedy, 2006).
Õigustatud näib olevat väide, et inimesed osalevad vaba aja tegevustes järgmistel eesmärkidel:
  • Füüsilise- ja vaimse heaolu saavutamiseks
  • Ajaloo- ja kultuuriliste teadmiste suurendamiseks
  • Inimeste vaheliste suhete loomiseks ja tugevdamiseks
  • Keskkonna alaste teadmiste suurendamiseks ja keskkonna säilitamiseks (BenefitOF.net, 2011)
    Vaba aja olemust saab kõige paremini kirjeldada, kui inimese vabalt valitud tegevust, mis pakub talle lõõgastust ja rahulolu. Samal ajal leiab tegevus aset tööst vabal ajal ning ei ole seotud muude ühiskondlike või perekondlike kohustustega, vaid on kooskõlas inimese vaba tahtega. (O`Sullivan, 2006; Marin, 2011)
    Esile võiks tuua erinevate autorite mõtteid, et vaba aja tegevuste olulisus kasvab inimese elus pidevalt. Selle kasvu peamiseks põhjuseks on tehnika areng, mis võimaldab töötajatel olla produktiivsem ning seeläbi saada suuremat palka ( Bull , 2003). Seda kinnitab ka Roberts, et suurem sissetulek võimaldab inimestel kulutada rohkem erinevate teenuste peale, seal hulgas vaba aja teenustele (Roberts, 2004). Vaba aja teenuste valik on pidevas täienemises. See tähendab, et teenuste mitmekesisus kasvab pidevalt ning inimestel tuleb teha teenuste hulgast endale sobiv valik. (Yoder 2006, 58-61; Glancy 2006, 259) Samas võib lisada juurde, et tervislik seisund määrab ära milliseid vaba aja tegevusi on võimalik keha koormamata nautida (Yoder, 2006).
    Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie kui indiviidid või perekonnad või sõpruskonnad peaks olema üsna võimelised kõiki oma ja oma laste ja nende, kes ise enda eest ei suuda hoolitseda, rekreatsioonivajadusi ise rahuldama ilma mingite eriliste vahendite, rajatiste, programmide ja korralduseta. Sellegipoolest on nõudlus inimkäega loodud lisaressursside järele vaba aja veetmisel ja rekreatsioonis praegu suurem kui kunagi varem. (Torkildsen, 1992)
    1.2 Puuetega inimesed kui tegevustest ilmajäetud grupp
    Eesti sotsiaalpoliitika defineerib puude kui inimese anatoomilise , füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde, millest tingituna inimene võib vajada kõrvalist abi, juhendamist, järelevalvet, erivahendeid ja/või eri tingimusi (Masso & Pedastsaar, 2006).
    Sellest tulenevalt on toimetuleku piirajateks:
  • liikumine
  • nägemine
  • kuulmine
  • kõne
  • intellekt
  • psüühika (Invainfo.ee)
    Gail Whiteford on kasutusele võtnud mõiste “tegevustest ilmajäetus – occupational deprivation” (Whiteford, 2000). Tegevustest ilmajäetust on kirjeldanud ka tegevusterapeut Ann Allart Wilcock, kirjeldades tegevustega seonduvaid riskitegureid (Wilcock, 1998).
    Tegevustest ilmajäetus (occupational deprivation) on olukord, kus inimesel on pikaajaliselt takistatud vajalike ja/või tähenduslike tegevuste tegemine põhjustel, mis ei ole indiviidi kontrolli all (Whiteford, 2006: 222). Sama autor lisab, et need tegurid, mis võivad viia tegevusliku väljatõrjutuseni, võivad olla sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonnast tingitud, geograafilised, ajaloolised, kultuurilised või poliitilised (Whiteford, 2006: 222). Kirjandusallikates kirjeldatakse tegevustest ilmajäetud gruppe seostatult kogukonnal baseeruva tegevusteraapiaga, tuues välja tegevusteraapia piirideta võimalused (Kronenberg, et al. 2005).
    1.2.1. Liikumispuude mõiste ja olemus
    Tahaksin juhtida tähelepanu, et liikumispuue on üldine termin mitmesuguse iseloomu ja raskusastmega puude kohta - siia kuuluvad halvatus , nõrkused, liigutuste koordinatsioonihäired, amputatsioon , aju- ja selgrootraumad. Omaette rühma moodustavad liikumispuueteni viivad haigused, mille seast osad võivad olla progresseeruvad. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. (www. elil .ee)
    Esiteks tahaks tõsta esile ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille kohaselt hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täieliku osalemise ühiskonna elus teistega võrdsetel alustel (Sotsiaalministeerium, 2010).
    Teine oluline allikas, meditsiinilist ja sotsiaalset lähenemist ühendav Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt arendatud Rahvusvaheline Puuete, Vaeguste ja Invaliidsuse Klassifikatsioon (ICIDH), aga eristab puude, vaeguse ja invaliidsuse mõisted ning defineerib termineid järgmiselt:
    Puue ( impairment ) – puue kui patoloogiliste muutuste avaldumine inimese kehatasandil tähendab inimese anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või püsivat kõrvalekallet. Puue ilmneb eelkõige üksikisiku ja keskkonna vastastikkuses suhtlemises, kus puudega inimesel ja tema perel on raskusi selles osalemises ning kohanemisel. Puuet võib pidada tehniliseks vajakajäämiseks, mis tekitab üksikisikule tegutsemispiiranguid, kuid mida on võimalik kõrvaldada abivahendeid kasutades.
    Vaegus ( disability ) – inimese indiviiditasandi probleem. Vaegus on puude tagajärjel tekkinud funktsioneerimisvõime piiratus , mis mõjutab inimese võimalusi igapäevaelus toimetulekus.
    Invaliidsus (handicap) – sotsiaalne takistus. Termin invaliidsus tähendab võimaluste kaotust või piiratust võtta ühiskonna elust osa võrdväärselt teiste inimestega. See kirjeldab suhet puudega inimese ja keskkonna vahel. Selle termini mõtteks on pöörata erilist tähelepanu keskkonnas ja paljudes ühiskonnaelu valdkondades (näiteks informatsioonis, kommunikatsioonis ja hariduses) esinevatele puudustele, mis takistavad puuetega inimestel võrdsetel tingimustel osaleda. (ICIDH, WHO, 1980)
    Kui lähtuda Eesti Vabariigi seadusandlusest, siis leiame terve rea erinevaid mõisteid.
    Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (Riigi Teataja I 2007, 71, 437 - jõust. 01.10.2008).
    Lisaks eeltoodule on puuet defineeritud kui füüsilist või vaimset kahjustust, mis oluliselt piirab ühte või rohkemat inimese peamistest elutegevustest (näiteks enese eest hoolitsemine, kõndimine, nägemine, kuulmine, rääkimine, hingamine , õppimine, töötamine) (Bailey jt 1995:37). Lisaks sellele võivad puuded olla ajutised või püsivad; progresseeruvad, regresseeruvad või stabiilsed; vahelduvad või pidevad . Kõrvalekalle populatsiooni normist võib olla väike või suur ning võib aja jooksul kõikuda. Puude olemasolu vihjab paratamatult põhjusele, siiski võib põhjus olla sellest tuleneva puude selgitamiseks ebapiisav. Niisiis, kui on puue, on organismi funktsioonides või struktuurides kõrvalekalle, see aga võib olla seoses ükskõik missuguse haiguse, häire või füsioloogilise seisundiga. (Põlluste, 2005: 10-11).
    1.2.2. Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomine
    Seadustes on välja toodud punktid kus kõik riigid peavad tagama, et puuetega inimestel oleks võimalus osaleda kõikides kultuuritegevustes võrdsetel alustel koos teistega. Samuti peaksid kõik riigid edendama puuetega inimeste ligipääsetavust ja kättesaadavust kultuurietendustele ja – teenuste kohtadele. (United Nations, 1994; Nukk, 2005)
    Kuigi maailmas on kehtestatud erinevaid seadusi ja määrusi, mille eesmärgiks on parandada puuetega inimeste elu, on sellele vaatamata kõikjal ja kõigis ühiskondades liikumispuudega inimesed halvemas olukorras, kui puudeta inimene (Lepik & Kuzmin, 1996).
    Sellegi poolest on puuetega inimesi kõikjal maailmas ja igas ühiskonnakihis ning nende elu iseloomustab tihti püüd olla iseseisev ja sõltumatu ning luua sotsiaalseid inimsuhteid. Nende eesmärkide saavutamist raskendavad paljud praktilise elu probleemid ja tõrjuv hoiak. Lisaraskuseks on ühiskonna silmakirjalik suhtumine, mis avaldub heatahtliku üleolekuna või isegi põlgusena. (Varik & Merisalu, 1997)
    Ühiskonna suhtumine liikumispuudega inimestesse on tuhandeid aastaid olnud peamiselt negatiivne ning neid on vaadatud kui väljaheidetuid. Puudega inimesi varjati isegi oma perekondade poolt, arvates, et need toovad häbi. Praegusel ajal mängib riik ühiskonna teadlikkuse kujundamisel suurt rolli: puudega inimesi koolitatakse tööle minekuks ja püütakse haarata neid rekreatiivsetesse ja sportlikesse üritustesse. (Guttmann, 1976)
    Paljudele liikumispuudega inimestele on aastaid sisendatud , et nad ei saa teatud asju teha. Ühiskond paneb suurt rõhku pigem puudega inimese piirangutele kui tema võimalustele. (Miles & Priest, 1999). Tahan tuua esile Kronenberggi mõtte, et suurel osal puuetega inimestel puudub ligipääs põhilistele rehabilitatsiooni teenustele ja nad ei ole suutelised osalema koolitöös, treeningutel, tööl, lõõgastavates tegevustes või muudes sotsiaalsetes tegevustes. (Kronenberg jt. 2005: 168).
    Sellest tingitult võeti vastu puuetega inimeste võrdsete võimaluste standardreeglid ehk invapoliitika üldkontseptsioon, mis kiideti ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga heaks 1993. aastal. ÜRO standardreeglite alusel on välja töötatud Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioon ehk puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid ning selle rakendamise tegevuskavad (Eesti Puuetega Inimeste Koda, 2010).
    Eelnevale tuginedes on oluline tagada kõikidele inimestele võrdne võimalus kujundada oma elu vastavalt soovile, valides elustiili, mis vastab kõige paremini tema vajadustele. Iseseisev elu tähendab seda, et inimesel peab olema võimalus osaleda kõikides eluvaldkondades võrdselt teistega. Puudega inimesel peab olema võimalik õppida, töötada, valida elukohta, veeta vaba aega samamoodi, nagu kõigil teistel inimestel. (Roosental, 2003).
    Kirjanduses on andmeid, et puuetega inimesed on oma puude tõttu teistest halvemas olukorras: paljud kohad on neile füüsiliselt ligipääsmatud, kulutused teenindusele, rehabilitatsioonile, abivahenditele, haridusele, kultuurile jms. on suured ning kaaskodanike suhtumine sageli eelarvamuslik ( Pedak , 2006). Füüsilised, psühholoogilised, emotsionaalsed või kognitiivsed puuded on sageli sünonüümiks sotsiaalsele isolatsioonile ja võimalustele teha tegevusi (Whiteford, 2006: 236). Eeldades, et puuetega inimesed on teistest halvemas olukorras, otsitakse vastust, kas tegevustest kõrvalejäämine on seotud sellega, et paljud kohad on neile füüsiliselt ligipääsmatud, et tegevustes osalemine nõuab suuremaid kulutusi, kui neil on (kulutused teenindusele, rehabilitatsioonile, abivahenditele, haridusele, kultuurile jms. on suured) või tingib seda kaaskodanike eelarvamuslik suhtumine.
    Jääb kõlama mõte, et noored puuetega inimesed soovivad samu asju nagu nende puueteta eakaaslased - huvitavat, rahuldust pakkuvat tööd, või kui mitte tööd siis rahuldust pakkuvaid, ligipääsetavaid võimalusi (Richardson, 1997: 1270). Erinevatel moodustel aktiivse vaba aja veetmise korraldamine muutub lääne ühiskonnas enam ja enam oluliseks. Üheks eeltingimuseks on see, et puuetega ja puueteta inimesed muutuksid üksteisele lähedasemaks. Uuringud kinnitavad, et puhkuseaegsed sporditegevused on väga kohased vastamaks põhilistele integratsiooni küsimustele, nagu näiteks kommunikatsioon ja vastastikune mõjutamine, mis sama hästi kui teised faktorid soodustavad sotsiaalset integratsiooni. (Wilhelm, 2000: 283).
    1.2.3. Erivajadused liikumispuude korral
    Rekkor toob välja terve rea ootusi, mis on igal liikumispuudega inimesel olemas: soovid, vajadused, emotsioonid ja ambitsioonid, sama mis kõigil teistel inimestel. Enamik liikumispuudega inimesi elavad täiesti tavalist elu ja tegelevad igapäevaste asjadega. (Rekkor, S. 2009) Nad soovivad kasutada samu teenuseid, mida kõik teised kliendid, nad soovivad saada meeldivaid elamusi ja meelelahutust (Rekkor, S. 2009).
    Nagu väidab Jõeäär, siis erivajadused liikumispuude korral ilmnevad eriti füüsilises keskkonnas liikudes. Ehituslikud takistused on ratastoolis ning liikumisraskustega (inimesed, kes kasutavad liikumiseks keppe, karke, proteese, kanderaami) inimestele tõsine probleem. Ratastool annab selle kasutajale küllalt suured võimalused iseseisvaks liikumiseks, kui keskkond oleks vastavalt kohandatud. (Jõeäär, 2010). Seda kinnitab ka Maas , et võime liikuda on inimese tervise ja heaolu hädavajalik komponent. Meil kõigil on vaja sõpru, osaleda ühiskondlikus elus ning me kõik tahame oma elust rõõmu tunda (Maas, 2006:1).
    Whiteford on kirjutanud, et me oleme näinud kuidas tegevused igapäeva elus annavad tähenduse, pakkudes struktuuri, identiteeti ja tähendust inimese ellu. Saades aru, millise kogemuse osalised nad on, räägivad inimesed nende kogemuste põhjal, mida nad on teinud, mida nad teevad või mida nad hakkavad tegema tulevikus. Seda, kuidas inimene maailma tajub, on väga palju mõjutanud tegevused, mille ta on ise valinud ning milles ta on teatud aja jooksul osalenud. Need tegevused on kujundatud väärtuste,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #1 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #2 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #3 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #4 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #5 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #6 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #7 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #8 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #9 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #10 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #11 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #12 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #13 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #14 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #15 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #16 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #17 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #18 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #19 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #20 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #21 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #22 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #23 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #24 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #25 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #26 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #27 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #28 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #29 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #30 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #31 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #32 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #33 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #34 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #35 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #36 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #37 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #38 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #39 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #40 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #41 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #42 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #43 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #44 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #45 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #46 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #47 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #48 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #49 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #50 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #51 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #52 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #53 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #54 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #55 Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel #56
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mart.melsas Õppematerjali autor

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    21
    ppt
    LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    638
    pdf
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    132
    doc
    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
    161
    pdf
    Juhtimise alused





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun