Euroopa Liidu institutsioonid MILLIST ROLLI MÄNGIVAD EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONIS? Kolm peamist ELi seadusloomes osalevat institutsiooni on: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille kodanikud valivad vahetult; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriikide valitsusi. Nõukogu eesistumine toimub liikmesriikide hulgas roteeruvalt; · Euroopa Komisjon, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Koos töötavad kolm nimetatud institutsiooni välja kogu ELis rakendatava poliitika ja kohaldatavad õigusaktid. Seda tehakse seadusandliku tavamenetluse raames (varasem kasotsustamismenetlus). Komisjon esitab õigusakti ettepanekud Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks. Seejärel rakendavad õigusakte komisjon ja liikmesriigid. Komisjoni ülesanne on kindlustada õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ja rakendamine. Veel kaks institutsiooni, mi...
pädevusvaldkondade selgele jaotamisele. Lissaboni lepinguga täpsustatakse kõigi tegevusvaldkondade puhul, kes EList või liikmesriikidest on pädev tegutsema. Leping vastab küsimusele, „millised on kellegi ülesanded ELis?”. Seda küsimust esitavad paljud eurooplased. Lepinguga võeti kasutusele pädevuste üldine jaotus kolme kategooriasse. Ainupädevused: Ainult ELil on õigus koostada õigusakte sellistes valdkondades nagu tolliliit, ühine kaubanduspoliitika ja konkurentsipoliitika. Toetavad, koordineerivad või täiendavad meetmed: EL ei saa toetada liikmesriikide meetmeid finantssekkumiste abil. Hõlmatud on sellised valdkonnad nagu kultuur, haridus ja tööstus. Jagatud pädevused hõlmavad teisi valdkondi nagu keskkond, transport ja tarbijakaitse
Lissaboni leping annab Euroopale välissuhetes selge väljundi. Lissaboni leping hõlmab kahte olulist institutsioonilist uuendust, millel on suur mõju ELi välissuhetele: loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht ametiajaga kaks ja pool aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse välistegevuse järjepidevus. Lissaboni leping võimaldab ELil tegutseda maailmas tõhusamalt ja järjekindlamalt. ELi välispoliitika erinevate suundade, nagu diplomaatia, julgeolek, kaubandus, arenguabi, humanitaarabi ja rahvusvahelised läbirääkimised ühendamine võimaldab ELil anda selgema signaali oma partnerriikidele ja -organisatsioonidele maailmas. Vastavalt lepingule on EL juriidiline isik. See võimaldab ELil sõlmida rahvusvahelisi lepinguid ning astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks. Selliselt saab EL esitada
ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Välisteenistus on loomisel (alustas tööd 1.12.2010, peaks valmis olema 2013). PIIRATUD PÄDEVUSE PÕHIMÕTE- Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. St, ELil puudub pädevuse pädevus ehk EL ei määra ise oma pädevust, selle annavad talle liikmesriigid. Elil on ainupädevuses 5 valdkonda: tolliliit; siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; ühine kaubanduspoliitika- Nimetatud valdkondades võib õigusakte menetleda ja vastu võtta ainult EL. Liikmesriikidel pädevus puudub
ach I '.'l- ' "fr**,"#^'k@!Gdtrr'rimetamar". ? t'lLtdttiS vanBwthoven r ',1. .,-.' - ..1 .1 ' ,' l l ' ,,Bachon lo3llg[nast ei lahtumidagi'kuid.kdikviib temani" ' ' rt' elhertSchweitzer t t 1. ' ,i '. .' . ''t --.rn' 1 'BachiiinC; sadamaal muusikute Eisenachis perekonnas lSraslar+sl, vqnema- : ;-k6;rl;r";s ol'IisPii vend,kesandi'lalle ...
majanduskonkurents ja terrorism. Sellega tuleb toime ainult EL tervikuna. Lissaboni leping hõlmab kahte olulist institutsioonilist uuendust, millel on suur mõju ELi välissuhetele: loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht ametiajaga kaks ja pool aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse välistegevuse järjepidevus. Lissaboni leping võimaldab ELil tegutseda maailmas tõhusamalt ja järjekindlamalt. ELi välispoliitika erinevate suundade, nagu diplomaatia, julgeolek, kaubandus, arenguabi, humanitaarabi ja rahvusvahelised läbirääkimised ühendamine võimaldab ELil anda selgema signaali oma partnerriikidele ja -organisatsioonidele maailmas. Kokkuvõte Olles teadlik oma ülemaailmsest majanduslikust ja kaubanduslikust tähtsusest, sain teada, et Euroopa Liit kasutab oma mõjuvõimsust nii teiste kui iseenda huvides. EL edendab jõukuse
aastaks oma heitkoguste kogumahtu 1990. aasta tasemega võrreldes 20 % võrra ning tõsta seda eesmärki heitkoguste vähendamiseni 30 % võrra juhul, kui 2009. aasta detsembris sõlmitakse Kopenhaagenis ulatuslik rahvusvaheline kliimamuutusi käsitlev kokkulepe. Samuti seadis EL endale eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimises 2020. aastaks 20 %- ni. Majanduskriisi silmas pidades oli kliima- ja energiapaketi suhtes kokkuleppe saavutamine oluline saavutus, mis võimaldab ELil märkimisväärselt panustada jõupingutustesse, mida tehakse ulatusliku kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe saavutamiseks Kopenhaagenis. Siiski moodustavad ELi kasvuhoonegaaside heited üksnes piiratud osa kogu maailma heidetest. Kuigi EL on Kyoto protokollist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevate eesmärkide saavutamisel ajakavast kinni pidanud, on üleilmsed CO2-heited praegu 40 % suuremad kui 1990. aastal, mis on Kyoto võrdlusaastaks. Prognooside kohaselt tuleb
eksperdid ja esindajad. Tulevikku on võimatu ennustada, kuid on mõningad seaduspärasused, mida saab arvesse võtta ning mille põhjalt järeldusi teha. Euroopa 2020 on ELi majanduskasvu strateegia eelolevaks kümnendiks. Meie eesmärk on muta EL muutuvas maailmas arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduseks. Nimetatud kolm üksteist täiendavat prioriteeti peaksid aitama ELil ja liikmesriikidel saavutada suure tööhõive, tootlikuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse. EL on seadnud viis ambitsioonikat eesmärki seoses tööhõive, innovatsiooni, hariduse, sotsiaalse kaasatuse ja kliima/energeetikaga. Need tuleb täita 2020. aastaks. Iga liikmesriik on igas nimetatud valdkonnas vastu võtnud oma riiklikud eesmärgid. Strateegiat toetavad konkreetsed ELi ja liikmesriikide tasandil võetavad meetmed:
Tegevusetuse vaidlustamise hagid Tegevusetuse hagis uuritakse nõukogu, Euroopa Parlamendi või komisjoni tegutsemata jätmise õiguspärasust. Hagid kahju hüvitamiseks Hüvitiseavaldustes uurib Euroopa Kohus, kas EL peaks maksma hüvitist ELi institutsioonide või ELi töötajate tekitatud kahju eest. See kehtib aga ainult lepinguvälise kahju puhul. 19. Mida sümboliseerib ELi lipp? Sinisele taustale ringikujuliselt paigutatud 12 kuldset tähte sümboliseerivad Euroopa ühtsust. 20. Kas ELil on hümn? EL alates 1986. aastast kasutanud oma muusikalise sümbolina Euroopa hümni ehk "Oodi rõõmule" Beethoveni 9. sümfoonia viimasest osast. 21. Millistes riikides on kasutusel euro? Austrias, Belgias, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Kreekas, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes, Küprosel ja Maltal. Eurot kasutatakse veel Monacos, San Marinos ja Vatikanis, mis ei ole ELi liikmed 22. Mis on euro lähenemiskriteeriumid? 1. Hindade stabiilsuse nõue
Komiteedes arutatakse lepingu täitmisega seonduvaid probleeme, liikmete kaubanduspoliitilist tegevust nende poolt esitatud teatiste alusel ning lepingute täiendusi. · Otsused võetakse vastu häälteenamuse printsiibil, seejuures ühel riigil on üks hääl. Euroopa Liit on WTO kollektiivne liige, s.t. kõik liikmesriigid on eraldi WTO liikmed, kuid teostavad oma poliitikat Euroopa komisjoni esinduse kaudu. Praegu, kui ELi liikmete arv on 27, on ELil seega 27 häält. · ERINEVUS Regionaalsete kaubanduslepete tunnustamine · Erimeetmed kõlvatu konkurentsi vastu: - dumpinguvastased tollid - subsiidiume tasalülitavad tollid · Erandid arengumaadele
Komiteedes arutatakse lepingu täitmisega seonduvaid probleeme, liikmete kaubanduspoliitilist tegevust nende poolt esitatud teatiste alusel ning lepingute täiendusi. • Otsused võetakse vastu häälteenamuse printsiibil, seejuures ühel riigil on üks hääl. Euroopa Liit on WTO kollektiivne liige, s.t. kõik liikmesriigid on eraldi WTO liikmed, kuid teostavad oma poliitikat Euroopa komisjoni esinduse kaudu. Praegu, kui ELi liikmete arv on 27, on ELil seega 27 häält. • ERINEVUS Regionaalsete kaubanduslepete tunnustamine • Erimeetmed kõlvatu konkurentsi vastu: - dumpinguvastased tollid - subsiidiume tasalülitavad tollid • Erandid arengumaadele
õiguste kaitsega ses vallas. Tervem Euroopa ELi kesksed terviseteemad puudutavad nii vanasid kui noori kodanikke, nii mehi kui naisi. Euroopa Ravikindlustuskaart on muutunud omamoodi garantiiks piirideülese arstiabi kättesaadavuse kohta. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse ei ole ELis mitte pelgalt sõnakõlks, vaid valdkonnas on astutud ka reaalseid suuri samme. Nii on ELil täna juhtiv roll Kyoto protokolli praktikas rakendamisel. Võrdsed võimalused ei diskrimineerimisele Võrdsete võimaluste ees võitlemine on viimastel aastatel suure hoo sisse saanud ja EL seisab hea selle eest, et kõikides liikmesriikides väheneks kodanike vaheline ebavõrdsus. 2007. aasta on Euroopas ametlikult kuulutatud võrdsete võimalust aastaks. Samuti on algatatud tegevusplaan "Teekond võrdseteks võimalusteks naiste ja meeste vahel 2006-2010", mis toob
2005. aasta märtsis Indoneesias toimunud 15. AEMMil kinnitati, et ELi strateegia ,,Uus partnerlus Kagu-Aasiaga" paneb aluse tõhustatud suhetele. Kohtumisel otsustati suurendada ASEANi integratsiooni toetamist ning töötada terrorismivastaseks võitluseks välja konkreetne ühine koostöö. ELi ja ASEANi ministrite 16. kohtumine leidis aset Nürnbergis 14.-15. märtsil 2007. Kohtumisel oldi ühisel arvamusel, et ELil ja ASEANil, kes esindavad ühtekokku ligikaudu 1 miljardit inimest ning on mõlemad pühendunud piirkondliku ja mitmepoolse koostöö eesmärgi saavutamisele, on väga suur potentsiaal teha koostööd ülemaailmsete väljakutsetega toime tulemiseks. Kohtumisel arutati ELi ja ASEANi koostööprogrammides, partnerlus- ja koostöölepingute üle peetavates läbirääkimistes, kahe piirkonna vahelistes mitmesugustes valdkonnapõhistes dialoogides ja majandussuhete tugevdamisel tehtud edusamme
toiduainete tootmist ühiselt. Põllumeestele makstakse nende toodangu eest ühesugust hinda. ELis toodetakse piisavalt toiduaineid oma vajaduste rahuldamiseks ning põllumehed teenivad hästi. Selle poliitika varjuküljeks on suurte ülejääkide teke. 1990ndatest alates on prioriteediks ületootmise vähendamine ja toiduainete kvaliteedi tõstmine. 20. juuli 1963. EL sõlmib oma esimese olulise rahvusvahelise leppe kokkuleppe abistada 18 endist Aafrika kolooniat. 2005. aastaks on ELil eripartnerlussuhe 78 Aafrika ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riigiga. EL on maailma suurim vaesematele riikidele arenguabi andja. Abiandmine on seotud inimõiguste austamisega abi saavates riikides. 1. juuli 1968.a kaotavad kuus riiki üksteiselt imporditud kaupadelt tollimaksud, luues esmakordselt vaba piiriülese kaubanduse. Samuti kehtestatavad nad ühesugused tollimaksud teistest riikidest imporditavatele kaupadele. On tekkinud maailma suurim kaubandusgrupp.
toiduainete tootmist ühiselt. Põllumeestele makstakse nende toodangu eest ühesugust hinda. ELis toodetakse piisavalt toiduaineid oma vajaduste rahuldamiseks ning põllumehed teenivad hästi. Selle poliitika varjuküljeks on suurte ülejääkide teke. 1990ndatest alates on prioriteediks ületootmise vähendamine ja toiduainete kvaliteedi tõstmine. 20. juuli 1963. EL sõlmib oma esimese olulise rahvusvahelise leppe kokkuleppe abistada 18 endist Aafrika kolooniat. 2005. aastaks on ELil eripartnerlussuhe 78 Aafrika ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riigiga. EL on maailma suurim vaesematele riikidele arenguabi andja. Abiandmine on seotud inimõiguste austamisega abi saavates riikides. 1. juuli 1968.a kaotavad kuus riiki üksteiselt imporditud kaupadelt tollimaksud, luues esmakordselt vaba piiriülese kaubanduse. Samuti kehtestatavad nad ühesugused tollimaksud teistest riikidest imporditavatele kaupadele. On tekkinud maailma suurim kaubandusgrupp.
täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. 8. Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte? El tegutseb aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piirides. Kui aluslepingutes ei ole ELile pädevust mingis küsimuses antud, ei saa ta tegutseda. Siis määrab liikmesriik ise oma pädevuse. ELTLi kohaselt on ELil pädevus vaid viies valdkonnas: 1) tolliliit; 2) siseturu toimimiseks konkurentsi eeskirjade kehtestamine; 3) rahapoliitika nies riikides, kus rahaühikuks on euro; 4) ühine kaubanduspoliitika; 5) mere bioloogiliste ressursside kaitse kalapoliitika raames. Nendes valgkondades võib õigusakte menetleda vaid EL, liikmesriigid on oma pädevuse talle üle andnud. Näiteks: 1. Tolliliit. Liikmesriigid tolli ei maksa, kauplemisel kolmandate riikidega on ühtne tollitariif
Avaliku sektori ökonoomika osa kordamisküsimused kontrolltööks ettevalmistamisel 1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu ja peamisi seisukohti. Liberaalne majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale, kaitsmaks demokraatlikke vabadusi. Liberaalid käsitlesid vabaturgu kui sotsiaalse koordineerimise mehhanismi, kui spontaanset korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks ringlust ja rikkuseks raha (kuld, hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine, lähtudest oma individuaalses...
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Eur...
koalitsiooniväed) Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005. aastast: Iraak. Afganistan 2002-2014 Eesti ja Euroopa Liit, pädevuste jaotus Pädevused jaotatakse kolme liiki: eranditult ELi kompetentsi kuuluvad, ELi ja liikmesriikide vahel jagatud ning eranditult liikmesriikide haldusaladesse jäävad pädevused. Põhiseaduse lepingu järgi, on valdkonnad, kus ELil on ainupädevus. Suurelt osalt on need seotud majandusega: tolliliit; siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; ühine kaubanduspoliitika, «liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise
Uusimperialism – tootmise laiendamine metropoliitsetes riikides ning domineerimine maailmaturul. Hierarhiline organisatsiooniline korraldus. Probleemideks : 1) võimujaotus kapitali kuhjumise keskustes 2) Ebaühtlase arengu mehhanismid ja mudelid; 3) poliitiline suveräänsus versus supernatsionaalsed institutsioonid Kolm poliitilis-majanduslikku tsooni: EL, Põhja-Ameerika ning Ida-Aasia. Imeprialistlik – EL-l on ka oma tsenter (Brüssel ja Saksamaa) ja seda siis ümbritseb perifeeria. ELil on konkurents teiste tsoonidega ning poliitiline ümbrstruktureerimine toimub, regionaalsuse kasv areneb ning tekivad ka horisontaalsed võrgustikud. EL on justkui distsiplinaarne, konkureeriv strateegia. Imperialism – 1) ebavõrdne vahetust; 2) koloniaalsus läbi ametilähetuse ning 3) administratiivne eksport. Koloniaalsus Euroopa Liidus: 1) Varasemate sotsialistlike majanduste kontroll 2) Hierarhiline kultuuriline eraldumine 3) Euroopa Liidu normistiku ülevõtmine uutes liikmesriikides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
