I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt ...
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
Õppevara analüüs "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared.
TARTU ÜLIKOOL ÕPPEVARA ANALÜÜS Tartu 2009 Analüüsi tegemiseks kasutasin ajalooõpikut ,,Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" ja sellele koostatud töövihikut ,,Keskaeg II. Töövihik 7.klassile". Õpiku on koostanud Mait Kõiv ja Priit Raudkivi, see on välja antud 2004.aastal kirjastuse Avita poolt. Töövihiku autoriteks on Eda Maripuu ja Ivo Maripuu ning selle on välja andnud samuti kirjastus Avita, seekord 2007.aastal. Analüüsitavaks peatükiks on 32. ,,Renessansss ja uue ellusuhtumise kujumine". Analüüs on kirja pandud põhimõttel,et alguses esitan näite ning siis kommenteerin näite mõtet ja vajadust. Näide 1. (1) Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas
Peaminister Andrus Ansip Rahandusminister Ivari Padar Justiitsminister Rein Lang Rahvastikuminister Urve Palo Sotsiaalminister Maret Maripuu Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Välisminister Urmas Paet Haridus- ja teadusminister Põllumajandusminister Tõnis Lukas Helir-Valdor Seeder Kaitseminister Jaak Aaviksoo Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Siseminister Jüri Pihl
korda · 12.-17. juuli · Öökontserdid · Paolo Pandolfo,Trio Mediaeval, Haapsalu Vanamuusika Festivalid · 1994. aasta · Haapsalu Festivalikoor · CEFEMA · Paul Dombrecht, Sirkka-Liisa Kaakinen- Pilch · Toomas Siitan Rakvere Vanamuusika Festivalid · "Fiori musicali" · Rohkem pille kui varasemal korral. · "Händel Bachil külas" · "Puukingatants" Saaremaa Vanamuusikafestival · Neljas festival (2000) · 80 noort muusikut. · Tiiu Maripuu. · Krevera Rita Ilves. · Jacob van Eyck. · Lõpuüritus Muhus. Elleri muusikakooli vanamuusikaansambel · Anneli Kuusk. · Ellerino. · Kuressaare, Viljandi, Nizni-Novgorodi ja Rakvere. · Pillidel... · Pildil: Ellerino 10. sünnipäevakontsert. Muusika kuulamine · http://www.youtube.com/watch? v=4QQ5AfoQm6c&feature=related Kasutatud kirjandus : · http://www.sirp.ee · http://www.festivals.ee/ · http://www.viljandimaa.ee · http://www
Toomas Anepaio, MA (õigusteadus) Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo lektor 12.15-13.00 Põlatud õiguspositivism õigusriigi teenistuses: õigusajaloo õppetunde Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor 13.00-14.00 Lõuna 14.00-14.30 Sõjakurjategijate näidisprotsessid ENSV Ülemkohtus - kohtupidamine või etendus? Meelis Maripuu, ajaloolane 14.30-15.00 Inimõigused ja demokraatlik põhiseadusriik Madis Ernits, õiguskantsleri asetäitja-nõunik 15.00-15.30 Õigusloome 1990. aastad Paul Varul, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor 15.30-16.00 Kohvipaus 16.00-17.30 Paneeldiskussioon "Tänane õigusmõistmine eilsete ministrite ja kantslerite pilgu läbi" Osalevad: Jüri Adams, justiitsminister 1994-1995
Kontserdil esines kooli sümfoniettorkester, kus mängisid koos õpilased, õpetajad ja vilistlased. Ühes ettekandele tulnud teoses J. Haydni Serenaadis oli viiulisolist Liis Hallikäär õpetaja Ave Oppi viiuliklassist. Sümfoniettorkestrit juhatas õpetaja Matis Männa. Tema ja õpetaja Karlis Saare juhatusel mängis ka puhkpilliorkester. Kavast võis leida veel vanamuusikaansambli Rondo esinemise õpetaja Tiiu Maripuu juhendamisel. Kitarriorkestrit juhendas õpetaja Toomas Tang ja klaveriansamblit õpetaja Maaja Jalakas. Lauljana astus lavale Aale Lember õpetaja Kairit Sepa lauluklassist. Muusikapalade vahel loeta ka mingeid luuletusi. Minu jaoks kontserdi üheks huvi pakkuvamaks osaks olid orelipalad. Ise igapäevaselt sellise muusika austaja ei ole ja kui aus olla siis vist polegi varem orelit niimoodi lives kuulanud. Seepärast olin isegi üllatunud, milliseid helisid sellest pillist välja võluda annab
MTÜ Vaatmisväärsused PRESSITEADE 01.11.2015 Tartu kutsub rahvast Kaarsillaga hüvasti jätma Tartus tegutsev mittetulundusühing Vaatamisväärsused korraldab 15. novembril Kaarsilla hüvastijätukontserdi. Kell 17.30 Raekoja platsil aset leidvale üritusele on oodatud kõik huvilised. Vaid kaks päeva pärast Kivisilla taastamise kinnitust on neli tegusat Tartu noort suutnud Kaarsillaga hüvastijätukontserdi täielikult ära organiseerida. Hüvastijätukontsert algab Raekoja platsil, kus esineb Lenna Kuurmaa. Edasi suundutakse Raekoja plats 6 aadressil asuvasse konverentsisaali, et meenutada Kaarsilla ajalugu esitluse näol. Muuhulgas näidatakse ka ennenägematuid pilte Kaarsilla ehitusest. Seejärel minnakse kõik koos Kaarsilla juurde, tehakse seal kaugelt Venemaalt kohaletulnud sensitiivi Ilona Kaldre eestvedamisel mõned hüvastijäturituaalid ning üritus leiab lõpu grupipildi tegemisega Kaarsilla taustal. „See kõik tuli meile väga ootamatult, et vä...
Feminism Feminism- naiste ja meeste ja võrdseid õigusi taotlev liikumine. Kujunemine Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tänapäevane, ehk radikaalne feminism, seda nimetatakse ka feministliku liikumise teiseseks laineks, ning see laienes naistele kodanikuõiguste nõudmisest veel poliitika ja majanduse valdkondadele. Nüüd lisaks veel ka seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele “ühiskondliku” elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Naised tuleb ka sellisest “koormast” vabastada ja seeläbi on võimalik tungida lausa perekondade, mitte ainult naiste isiklikku ellu. Põhimõte Feminismi eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrdsuse kaotamine ning naiste jaoks meestega võrdsete võimaluste ja õiguste sa...
Agregaatolek JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Agregaatolek Olekutevahelised erinevused Oleku muutus Mitu olekut kõrvuti Agregaatolek Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid
Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Kerge on tappa" A.Christe 1. 1) ,,Pean käima läbi elu üksinda, kuni kukun teele" 2) ,,See ei ole raamat, vaid elu." 3),,Ükski inimene ei tea teisest inimolendist täit tõde. Isegi oma kõige lähemast ja kallimast." 4) ,,Oh, miks sa kõnnid üle põllu, kindad käes, kõhetuhall naine, keda keegi ei armasta?"
GIUSEPPE VERDI – „DON CARLOS“ Marek Leotoots, Ainar Maripuu, Christopher Gilden, Nils Kiisler, Maarek Paalberg ja Robert Ellik SISU Ammustel aegadel sõlmiti abielusid tihti poliitilistel põhjustel. nt:abielu Felipe II ja Elizabeth de Valois vahel Kuigi Elizabeth oli algul lubatud Felipe II pojale (Carlosele), ei hoolinud sellest keegi, kuna abielludes Felipe II-ga sõlmitaks vaherahu kahe riigi vahel Carlos armastas Elizabethi ning vastupidi. 1.VAATUS Põlvitades oma vanaisa haual, kohtub Carlos
mitmele olulisele üksteisega seotud küsimusele: Mida soovid tegema hakata? 1 Missugust toodet pakud? Kas tegemist on originaalse ideega? Kas sa oled selles valdkonnas tugev? Kas tarbijatele on Sinu toodet vaja? Äriidee on ettevõtte unikaalne KELLELE-MIDA-KUIDAS kombinatsioon (vt joonis 2). Joonis 2. Kellele-Mida-Kuidas (Allikas: Maripuu 2012) Mõtle läbi, millist kliendi probleemi sa lahendad, milliseid vahendeid vajad Sa äriidee realiseerimiseks ning kes on klientuuriks. Kõik inimesed ei ole Sinu kliendid sellel lihtsal põhjusel, et kõigil pole sarnane probleem. Oluline on määrata kliendi rühm ehk segment ja jõuda temani. Äriidee kohta tuleb koostada turu-uuring, mis peab kinnitama, et Sinu ideel on vajalik ka kliendid on nõus seda ostma. Turundusuuring peaks andma vastuse Sinu küsimustele: Mis? Kellele? Millal
Inglise jõululaul ,,Soovime rõõmsaid jõule'' Annabel Metsalu Austria koraal ,,Vaikus ja Rita Naaber rahu '' Puhkpilliorkester Ameerika trad ,,Aisakell'' M. Männa ,,La Bamba''' K.Saar T. Liventaal Rondo Popurii kaunimatest Tiiu Maripuu jõululaulud Heldi Vahter Natalja Laht Jan Erich Sarapuu ,,Kellatorni kõlad'' M. Teras H. Vahter S.Berens, M.Lehto, Omaloominguline popurii K. Roolaht R.Mäetalu ,,Jõuluviisid' T. Tang
Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Triumfikaar" E.M.Remarque 1. 1) ,,Igaüks tahab veel võtta, mis võtta annab, enne kui lõpp käes." 2) ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistle jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud."
Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Triumfikaar" E.M.Remarque 1. 1) ,,Igaüks tahab veel võtta, mis võtta annab, enne kui lõpp käes." 2) ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistle jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud."
Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, millel oma otsustusõigus puudub
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele INIMÕIGUSED ● Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka...
tagakeha vastu kuivanud lehti võngutab. Haridus- ja Teadusministeerium - Tõnis Lukas Justiitsministeerium - Rein Lang Kaitseministeerium- Jaak Aaviksoo Keskkonnaministeerium -Jaanus Tamkivi Kultuuriministeerium-Laine Jänes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -Juhan Parts Põllumajandusministeerium- Helir-Valdor Seeder Rahandusministeerium - Ivari Padar Siseministeerium-Jüri Pihl Sotsiaalministeerium -Maret Maripuu Välisministeerium -Urmas Paet Minister-poliitiline figuur ,kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohta . Kantsler-ametnike hierarhia kõrgeimal astmel , kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidavust ministite vahetumise puhul . Peaminster - määratud ametnikkonna tööd korraldama ja presidendi otsuseid ellu viima Kaheparteiline parlamentaarne riik-riigipeale jääb vaid formaalne ülesanne kinnitada kahekordse valiku tulemusi .
Kellele: Kuressaare Ametikool Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald Kellelt: Maria Maripuu P-2 Viimastel aastatel on koolivägivald kogunud populaarsust igal pool.See võib olla kas füüsiline või vaimne vägivald.Seda esineb koolis vahetundide ajal või siis peale tunde.Tavaliselt kiusatakse neid,kes ei löö vastu,õpivad paremini või halvemini kui teised,paksemad kui teised,nõrgemad kui teised. Mul käib õde veel põhikoolis,kus viimasel ajal on eriti tihti esinenud koolivägivalda.Sealsed õpetajad pitsitavad silmad kinni ning teevad näo,et midagi ei ole
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president t...
Viimane etapp dokumendihalduse välja töötamisel on olemasolevate skeemide täiendamine tegevustega, mida näevad ette normdokumendid. Et dokumendihaldus oleks efektiivne, on vaja määrata kõige sobilikum meetod, et realiseerida normdokumentide nõudmised organisatsioonis. Näiteks dokumentide identifitseerimist ühe organisatsiooni jaoks võib realiseerida rakendades infosüsteemi, teise jaoks aga personali manuaalse töö arvelt. Näiteks soovib juht võrrelda kunagise sekretäri Mari Maripuu ja tulevase sekretäri Roosi Roosilehe palkasid. Mari läks töölt ära põhjusel, et palk oli liiga madal. Juht arvas, et teine sekretär Anni Annelinn saab kõigega ka üksi hakkama, kuid kahjuks nii see ei ole ja juht on sunnitud Annile abiks tööle võtma uue sekretäri. Selleks tahabki ta näha, kui suur oli Mari palk, et pakkuda Roosile kõrgemat töötasu, lootes vältida eelmainitud situatsiooni Roosiga.
Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Meister ja Margarita" M.Bulgakov 1.,,Ega inimest ei tee kirjanikuks see, et tal on liikmepilet, vaid see, mida ta kirjutab." Teose lõpu poole, kui Woland tahtis oma tõlkijaga ja kassiga minna ühte restorani, kuhu oli kutsutud vaid teatud tuntud kirjanikud, kellel olid liikmepiletid, kuid ta ei saanud sisse, sest tal polnud seda nn. ,,liikmepiletit"
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Eesti sotsiaalprobleemid Kellelt: Maria Maripuu P-3 Viimasel ajal on suurimaks Eesti sotsiaalprobleemiks tööpuudus. Tänu masule on see võrreldes eelmise aastaga tublisti suurenenud. Iga päev võib ajalehest või netist lugeda, et jälle on töötude hulk suurenenud. Samuti on ka palgad ja toetused jäänud väiksemaks. Selle tõttu on nii mõneski peres rasked ajad. Kahju on peredest, kus on palju lapsi eriti kui seal on väiksed lapsed.
ametist. Valitsuse moodustamisel sõlmiti kõigi kolme erakonna vahel lepe, kus oli kirjas kõige tähtsamad valitsuse eesmärgid. Mõned neist said täidetud, osa mitte. Näiteks seadis valitsus eesmärgiks olla valmis üleminekuks eurole 2007. aastal. Koalitsioonilepingu järgi kuulus Riigikogu esimehe koht Keskerakonnale ja Riigikogu aseesimehe koht Reformierakonnale, niisiis esimees oli Toomas Varek ja Riigikogu esimene aseesimees Maret Maripuu. Valitsus: Peaminister- Andrus Ansip, Reformierakond 6 Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps, Keskerakond Justiitsminister- Rein Lang, Reformierakong Kultuuriminister- Raivo Palmaru, Keskerakond Põllumajandusminister- Ester Tuiksoo, Rahvaliit Välisminister- Urmas Paet, Reformierakond Siseminister- Kalle Laanet, Keskerakond Rahandusminister- Aivar Sõerd, Rahvaliit Majandus- ja kommunikatsiooniminister- Edgar Savisaar, Keskerakond
Kirjanduseteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Kuristik rukkis" J.D.Salinger 1. 1) ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) 2) ,,Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt."(lk. 13) 3) ,,Maailmas ei leidu säärast öölokaali, kus inimene võiks pikemat aega istuda, kui ta ei saa osta
100% ning keskmise, raske ja sügava puudega isikud; - lapsinvaliidide vanemad ning keskmise, raske ja sügava puudega alaealiste isikute vanemad.10 9 Mootorsõidukimaks (KoMS §12) 10 Mootorsõidukimaks (www.epl.delfi.ee) 5 3.2. Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine Mootorsõidukimaks hakkas kehtima Tallinnas 1996.a. Reformierakondlane Maret Maripuu on varem öelnud, et mootorsõidukmaks kehtestati eesmärgiga finantseerida teedeehitust. Igal aastal on linna eelarvesse mootorsõidukimaksust laekunud ca 30 mln krooni, sel aastal 36 mln. Teetöödele läheb tänavu aga 400 mln krooni. Maripuu sõnul pole seega mootorsõidukimaksu näol tegu märkimisväärse summaga.11 Ka teised poliitikud mõistsid, et mootorsõidukimaks pole kuidagi kasulik linnale. Abilinnapea Toivo Ninnase sõnul on maks
edukamad kui üksi tegutsedes. Enamus juhtimisraamatuidki räägib sellest, et suhtlemisel on juhtimises väga suur osa. Kuid paljud raamatupidajad või finantsspetsialistid arvavad, et juhtimisalaseid teadmisi pole vaja. Soovitaks siiski kätte võtta Ruth Alase "Juhtimis alused"ja läbi lugeda kasvõi eessõna. Siis järsku nii mõnigi juht saab aru, et peaks ka eessõnast edasi lugema. Lugedes Indrek Maripuu (BDA Consulting) artiklit "Hõivatus on suure edu vaenlane" tõdesin, et antud artiklis kirjutatu on kõik õige. Esimene soovitus, mis ta annab on: vähenda kontrolli ning õpi nägema mustreid, st püüa mõista, kuidas Sinu meeskonna liikmed mingitele uudistele, sündmustele või ülesannetele reageerivad. Mis on nende jaoks oluline? Mis absoluutselt vastumeelne? Olen töötanud piisavalt pikka aega erinevates ettevõtetes ja erinevate tööandjate all ning olles
muusikasse. Festival lõppes lõbusa tantsuringiga, kus oli võimalik õppida ,,puukingatantsu" Anneli Kuuse juhendamisel. Piltidel lapsed mängimas erinevaid pille festivalil ja ka mõned täiskasvanud, kelle riietus on pärit sellest ajastust. Saaremaa Vanamuusikafestivalil esines 2000. aastal ligi 80 noort muusikut Eestist ja Soomest. Sel aastal oli see Saaremaal juba neljas Vanamuusika festival. Fesstival toimus Kuressaare linnateatris ja peakorraldajaks oli Tiiu Maripuu. Eripära väljendus selles, et ansamblitele oli antud suurem võimalus enese tutvustamiseks ja näitamiseks. Festivalist võttis ka osa Saaremaa Ühisgümnaasiumi luuleteater Krevera Rita Ilvese juhatamisel. Oli võimalus osa võtta madalmaade kuulsa plokkflöödivirtuoosi Jacob van Eycki variatsioonide võistumängimisest. Õhtupoolikul oli võimalus kuulata ja vaadata erinevaid vanamuusikakontserte Kuressaare linnuses. Lõpuüritus toimus Muhus, Koguva küla
Päikesesüsteemi ehitus JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Päikesesüsteem Geotsentriline maailmapilt Heliotsentriline maailmapilt Relativistlik maailmamudel Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve(tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi [viide?]
07.65 36507313773 31 7 31.07.2008 43 Ivan Teeäär 22.09.65 36509226240 22 9 22.09.2008 43 Taivo Karo 24.09.65 36509243405 24 9 24.09.2008 43 Toomas Saar 13.12.65 36512135622 13 12 13.12.2008 43 Egert Svarts 20.01.66 36601207884 20 1 20.01.2008 42 Urmas Jüriorg 05.02.66 36602056675 5 2 05.02.2008 42 Lembit Kimmari 11.02.66 36602118154 11 2 11.02.2008 42 Jüri Maripuu 16.02.66 36602164126 16 2 16.02.2008 42 Henn Treier 12.03.66 36603121923 12 3 12.03.2008 42 Ivo Teeäär 30.03.66 36603305379 30 3 30.03.2008 42 Rein Mihhailov 18.04.66 36604184543 18 4 18.04.2008 42 Erkki Vilipuu 30.04.66 36604304180 30 4 30.04.2008 42 Kaspar Treier 22.06.66 36606226339 22 6 22.06.2008 42 Erkki Tammik 26.06.66 36606261691 26 6 26.06.2008 42
Ivo Treier 23.04.80 38004234377 Sigrid Sauga 09.01.89 48901097189 Aleksandr Liivak 27.12.63 36312272122 Sirje Lehtla 02.10.69 46910023091 Kristina Mihhailov 06.08.56 45608063760 Aivar Treumann 11.05.78 37805111297 Karin Müürsepp 25.07.88 48807257547 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 Priit Reinhold 11.02.59 35902116870 Riina Karu 31.07.76 47607317991 Karin Sauga 13.09.58 45809132498 Taivo Maripuu 24.02.83 38302242076 Eleri Karjust 19.05.72 47205193060 Virve Lehtla 12.11.51 45111127862 Rein Laasik 23.09.84 38409233768 Sigrid Vaask 22.04.57 45704221730 Jaagup Martverk 14.08.82 38208147316 Rein Sillmann 13.05.59 35905134894 Eduard Kikkas 15.10.75 37510151608 Tarvo Kuhi 31.05.64 36405314935 Indrek Ütsmüts 12.03.77 37703125560 Tõnu Reintamm 07.06.89 38906078683 Külli Lasn 01.11
Kuna paljud süstivad narkomaanid viibivad ka vanglates ja arestimajades, eksisteerib suur risk, et teenuste puudumine nendes keskkondades võib vähendada kogu kogukonnas saavutatud HIV ennetuse tulemusi. Teine oluline puudus oli HIV-sse nakatunute hiline avastamine ning seetõttu hiline jõudmine teenusteni. Vaatamata viimastel aastatel suurenenud pingutustele näitab statistika, et HIV/AIDS on jätkuvalt üheks peamiseks rahvatervise probleemiks Eestis. Sotsiaalministri Maret Maripuu sõnul tuleb tänast olukorda äärmiselt tõsiselt võtta. "Teeme strateegilisi ja tõenduspõhiseid otsuseid, et tagada vajalik ennetus ja ravi. Mõistetavalt on see võitlus, milles tuleb teha katkematuid pingutusi ka järgnevatel aastatel," ütles Maripuu. 2) Uuring: Tallinna õpetajate teadmised HIV levikust on kehvad (1) 16. juuni 2008 13:03 FOTO: Reuters Tallinna ülikooli tudengi uurimustööst selgus, et neljandik Tallinnas töötavatest õpetajatest
· Estonian poetry. I, London 1950 (eesti luuletajate tõlkeid E. Howard Harrise tõlkes) · Acht estnische Dichter, Stockholm 1964 (kaheksa eesti luuletaja luuletused Ants Orase tõlkes) · Betti Alverová. Hrom je mj bratr, Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jií Zácek · Betti Alver. Selected poems, Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond · Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie, Karlsruhe 1992 (kümne eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes) · Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes = Six Estonian poets in translations of Ants Oras: Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit, Tallinn 2002 Proosa · Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan)
Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. 2. Gerd Kanter 4 Gerd Kanter, foto: Mihkel Maripuu 2.1. Üldandmed Sünniaeg: 6. mai, 1979 Sünnikoht: Tallinn Pikkus: 196 cm Kaal: 121 kg Käte siruulatus: 207 cm 2.2. Parimad tulemused I. koht Pekingi olümpiamängudel (68.82m.) II. koht Helsinki MM-il (68.57m.) III. koht Göteborgi EM-il (68.03m.) 2.3. Gerd Kanteri treenerid Vésteinn Hafsteinsson (Island) Ando Palginõmm Helgi Parts Aleksander Tammert seenior Uno Ojand
Teose autor tahab sellega lugejale näidata, et enesetapp mitte ei lõpeta valu, vaid jagab selle laiali teistele inimestele, enesetapja lähedastele ja tuttavatele. HIV on Eestis tabuks, endiselt seostatakse seda halbade elukommetega, kuna algselt oli see süstivate narkomaanide probleemiks. Seetõttu inimesed ei pea vajalikuks ennast testimas käia või häbenevad seda ja levitavad viirust edasi, kuna pole teadlikud selle olemasolust. Eesti poliitiku Maret Maripuu väitel on narkomaanide kõrval saanud suurimaks riskigrupiks just noored naised. Ta rõhutab, "Üha tähtsam on kasvatada teadlikkust ja tolerantsust, et HIV nakkus ei tähendaks ühiskonna elust kõrvale heitmist" (www.tabija24.ee, 2012). Just tõrjutus ja väärarusaamad haigusest on see, mis muudab HIV-positiivsete elu keeruliseks ja tekitab tunde, nagu edasi elamisel poleks mõtet. Suhtumise muutumisel probleem väheneks oluliselt. 3.3. Rasedus alaealisena
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ...
*Helir-Valdor Seeder Põllumajandusminister supports financially, organises better science *Ivari Padar Rahandusminister plans for and supervise the implementation of the Government's macroeconomic to supervise fiscal and economic reform policies *Siim Valmar Kiisler Regionaalminister increases security, creates conditions for stable development of Estonia *Jüri Pihl Siseminister guards the state borders, rescues services, ensures readiness for emergencies *Maret Maripuu Sotsiaalminister secures the financial subsistence and a good job, secures social subsistence and sevelopment *Urmas Paet Välisminister is responsible for the relations between Estonia and foreign states, safeguards Estonia's security and welfare Parlament: it is a permanently functioning unicameral legislative body consisting of 101 members, the Parlament sits in Toompea Castle, members of the Parlament are elected for a 4- year term by private ballot in free elections.
Meelis Saueauk vaatleb „Eesti süüasja“ hilisstanistlike parteipuhastuse taustal, kus ta toob välja Bulgaarija ja Ungari näidisprotsessid ja kuidas nad on seotud Eesti süüasjaga. Vaatluse all tuleb välja, et partei puhastuses toodi ettekäändeks partei juhtide minevikku (kuulumine Eesti erakondadesse ja osalemine, osalemine Vabadussõjas, metsavendade varjamine) 1950a. märtsipleenumiga algasid puhastused-repressioonid võimuladvikus. Meelis Maripuu vaatleb aga „Külma sõja aegseid näidisprotsesse“ isikute üle mis toimusid 1960 aastatel, keda süüdistati natsionaalsotsialistliku reziimi kuritegudes. Toob välja selle põhjused ja arengu alates 1943a aprillist, kui NSVL võttis vastu seaduse nr 39 „Karistusmääradest Saksa fasistlikele roimaritele, kes on süüdi Nõukogude tsiviilelanikkonna ja vangistatud punaarmeelaste tapmistes ja piinamistes, spioonidele, kodumaareeturiteleNõukogude kodanike seast ja nende käsilastele“
Kuresaare Ametikool Teeninduserialade osakond P-2 Maria Maripuu LAPSENDAMINE Kirjand Juhendaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Vahel on nii, et ühed vanemad annavad lapsele elu ja teised vanemad peavad aitama lapsel seda elu elada. Meie ühiskonnas valitseb arusaam, nagu sünniksid soovimatust rasedusest soovimatud lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid
2006. aastal elas 85% tööta leibkondade lastest allpool suhtelise vaesuse piiri. Selle näitajaga oli Eesti Euroopa riikide hulgas tagantpoolt kolmandal kohal. Rohkem oli tööta leibkondades elavaid vaesuses lapsi Slovakkias ja Leedus. Euroopa Liidus keskmiselt elas mittetöötavate leibkondade lastest vaesuses kaks kolmandikku. Leibkondades, kus kõik täisealised liikmed töötasid, elas Euroopa Liidus keskmiselt vaesuses 7% lastest, Eestis kümnendik. Maret Maripuu: ,,Kehvad materiaalsed olud seavad väga selged piirangud. Vaesus mõjutab otseselt laste võrdväärset osalemist ühiskonnas ning avaldab mõju laste arenguvõimalustele. Nende laste haridustee võib katkeda kergemini, sest ennast tuntakse teistest viletsamana. Vaesusega kimpus olev pere satub samaaegselt mitme probleemi küüsi. Pole piisavalt vahendeid, et hoolitseda laste tervise eest, pakkuda neile häid õppimise ja huvitegevuse võimalusi
kasumisse. 1.Niisis esiteks võiks vabstada tulumaksust ettevõtted mis ekspordivad 70% toodangust. Teine teema on vägagi haige aga ta puudutab riigikogulaste palkasid riigikogulane saab palka 63 tuhat krooni kuus seda võiks langetada 50 tuhande kroonini.Niisis 101 liikme pealt hoiaks vabariik aastas kokku 13,13milj eesti krooni mis on üle ühe miljoni dollari.Valitsuse kodulehel on näha et meil on 14 ministrit.Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles et ta palk on 74 tuhat krooni.Mul on pakkumine tõsta ministrite palk 85 tuhande kroonini et oleks suurem stiimul midagi teha.Niisis korrutades ministrite arvu 14X11 tuhande krooniga ja veel 12 kuuga saab teada et riigikulud kasvaksid 1,848 miljonit krooni kuid langetades riigikogulaste palga saaks säästa 13,13 milj krooni niisis 13,13-1,848=11,2 miljonit krooni. 2.Pakun sellise projekti läbi viia ja säästa iga aasta 11,2 milj krooni selle raha eest saaks 900
vajalik tagamaks, et töötajad pingutavad õiges suunas ning teavad, kui palju neilt oodatakse. Tulemusjuhtimise edukaks rakendamiseks on vaja paika seada väike arv keskseid näitajaid, millest peaks lähtuma suuna seadmisel põhitegevustes. Raha ja eesmärgid peavad käima koos, põhiline on ikka see, kui palju kellelegi raha antakse see määrab suurema osa elluviimisest. 7 Kasutatud kirjandus Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K- T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Armstrong, M. 2006. London
82 38203235664 1 Jako Saarniit 19.04.70 37004191716 1 Maili Sonk 22.04.71 47104221609 1 Endrik Reinsalu 01.06.52 35206019933 1 Karin Hunt 14.03.73 47303144111 1 Indrek Hade 14.03.76 37603144455 1 Kristel Arvola 25.01.61 46101252062 1 Külli Lasn 01.11.66 46611018133 1 Maret Jüriorg 12.02.58 45802124547 1 Tatjana Svarts 24.11.83 48311242126 1 Tatjana Roosimägi 09.12.50 45012097324 1 Taivo Maripuu 24.02.83 38302242076 1 Ivo Kikkas 07.11.70 37011073678 1 Jako Karjust 07.08.67 36708076959 1 Tatjana Ots 21.02.71 47102215268 1 Naised teisest nimekirjast, kes on sündinud suvekuudel (juuni, juuli, august) Nimi Sünniaeg Isikukood 4??06* 4??07* 4??08* Nimi Sünniaeg Isikukood
kurjategijate kinnipidamiseks rajatud Tartu koonduslaagrisse. Osa neist hukati Tartu tankitõrjekraavis. Esimesed Pärnu juudid hukati juba 13. juulil 1941 viis päeva pärast sakslaste tulekut. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha Rae metsas 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal sünagoogis. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. "Hukkamisi korraldas Eesti Poliitiline Politsei," on ajaloolase Meelis Maripuu seisukoht. Maripuu osales Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni töös. "Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja Omakaitse liikmed. Oli moodustatud 30meheline erikomando kapten Villem Raidi ja Arkadi Valdini juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima. Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega," teeb Maripuu kokkuvõtte. Päris esimene hukkamisteade pärineb aga 26. juunist. 11
Peeter Kreitzberg 24. Jaan Kundla 25. Tiit Kuusmik 26. Tõnis Kõiv 27. Tarmo Kõuts 28. Kalvi Kõva 29. Kalle Laanet 30. Mart Laar 31. Lauri Laasi 32. Valdur Lahtvee 33. Heimar Lenk 34. Margus Lepik 35. Jürgen Ligi 36. Väino Linde 37. Aleksei Lotman 38. Inara Luigas 39. Lauri Luik 40. Ott Lumi 41. Maret Maripuu 42. Jaanus Marrandi 43. Silver Meikar 44. Maret Merisaar 45. Marko Mihkelson 46. Sven Mikser 47. Tatjana Muravjova 48. Aadu Must 49. Leino Mägi 50. Tarmo Mänd 51. Eiki Nestor 52. Erki Nool 53. Mart Nutt 54. Kristiina Ojuland 55. Tiina Oraste 56. Kalle Palling 57. Keit Pentus 58. Heljo Pikhof 59. Marko Pomerants 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Jüri Ratas 64. Rein Ratas 65. Villu Reiljan 66. Urmas Reinsalu 67. Mailis Reps 68. Aivar Riisalu 69. Rain Rosimannus 70
Helmer Jõgi 15. Raivo Järvi 16. Mart Jüssi 17. Helle Kalda 18. Lembit Kaljuvee 19. Kalev Kallo 20. Ene Kaups 21. Mari-Ann Kelam 22. Urmas Klaas 23. Valeri Korb 24. Kalev Kotkas 25. Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37. Margus Lepik 38. Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46. Maret Merisaar 47. Marko Mihkelson 48. Sven Mikser 49. Tatjana Muravjova 50. Aadu Must 51. Leino Mägi 52. Tarmo Mänd 53. Eiki Nestor 54. Erki Nool 55. Mart Nutt 56. Kalle Palling 57. Georg Pelisaar 58. Keit Pentus 59. Heljo Pikhof 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Ülle Rajasalu 64. Jüri Ratas 65. Rein Ratas 66. Villu Reiljan 67. Urmas Reinsalu 68. Mailis Reps 69. Aivar Riisalu 70. Rain Rosimannus 71. Hannes Rumm 72
Justiitsminister Rein Lang Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kaitseminister Jaak Aaviksoo Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Välisminister Urmas Paet Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Kultuuriminister Laine Jänes Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Rahandusminister Ivari Padar Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Rahvastikuminister Urve Palo Sotsiaalminister Maret Maripuu 4 Valitsuse eluiga mõjutavad tegurid: · Valitsemise põhiseaduslik ülesehitus. · Parlamendi erakondlik jaotus. Enamusvalitsus enamusvalitsustel on napp häälte ülekaal opositsiooni ees. Euroopas enamlevinud (nt. Mart Laari 1999. aasta kolmikvalitsus). Eesti 1990. aastate valitsused on kõik peale ühe (1998. aasta Mart Siimanni valitsuse) olnud enamusvalitsused.
ema Malle (Ada Lundver). Ka lastel on sarjas oma roll Kõsta kasvatab üksikisana poeg Andrit (Kristofer Pai) ja kaksikuid tütreid Romiinat ja Katarinat (Romiina ja Katarina Luik). Postil on sarjas ohtralt kurja teinud Lauraga (Kadri Adamson) poeg Felix, kelle saatuse osas ootab vaatajaid veel palju üllatusi. Et sari vaatajateni jõuaks, selle eest hoolitseb algusest peale kolmik koosseisus Toomas Kirss (sarja idee autor ja produtsent), Raivo Maripuu (rezissöör) ja Eleonora Berg (stsenarist). Kolmiku kindla veendumuse kohaselt ei tohi sari promoda vägivalda ega tekitada hirmu ja õõvastust. Seetõttu on selles sarjas kõik lood filmitud ja näidatud nii, et sari oleks vaadatav ka lastele ega tekitaks negatiivseid emotsioone. Igal hooajal on sarjas mõni lugu, mis viitab teravalt meie ühiskonna ja riigi kitsaskohtadele ning annab võimaluse kaasa mõelda. Sarja toodab OÜ Duubel 3. Kokkuvõte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
