TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist.
....................................63 Summary........................................................................................................................91 SISSEJUHATUS Käesoleva magistritöö teema on aktuaalne, sest tulenevalt turismiedendajate pühendu- misest välisturgudele sisenemisele, on Pärnu kaotamas Eesti pereturisti segmenti. Lähenemisnurk teemale on Pärnu tingimustes uus, sest varem pole uuritud, kuidas Pärnu eestlaste seas taas atraktiivseks muuta ja millised on võimalused säilitada kuurorditraditsiooni kaasaegses kohalikke elanikke kaasavas võtmes. Magistritöö uurimisprobleem on Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti Pärnu külastamise vähenemise põhjuste kohta informatsiooni puudumine. Töö tulemusena soovitakse välja selgitada põhjused, miks Eesti pereturist ei taha enam Pärnusse tulla. Probleemi lahendamiseks uuritakse valitud sihtrühma soove ja ootusi Pärnu kuurort- linnale
samuti tööstustest vette juhitud termiline vesi soojussaaste. Tööstuspiirkondades, tööstusettevõtete ja põllumajanduse tulemusel peamiselt veereostus. 10. Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve ja mõjusate majandusmehhanismide puudumine. Arvatavalt on valglinnastumine andnud oma osa risustamisele. Jääkreostuskolded (lendtuhk, poolkoks jm ladestamiskohad, vanad asfaltbetoonitehased, õlijäätmete hoidlad) on probleemiks, sest neil puudub reostuse omanik, seega jääb see riigi kanda. Riik vajab finantseerimiseks EL
........................................................................................................................................... 26 2.2 SEIREALADE VALIKU KRITEERIUMID LÄHTUVALT PUHKE- JA KAITSEVÄÄRTUSTEST ........................................................ 28 2.2.1 Külastajasegmendid ............................................................................................................... 31 2.2.2 Riikliku seire andmete kasutamise võimalused külastusseirel ............................................... 35 2.2.3 Andmete kogumise hea tava ................................................................................................. 38 2.2.4 Pilootprojekti andmemudel.................................................................................................... 42 3. KÜLASTUSSEIRE JA KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE MEETODID .............................................................. 45 3
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on
viljakas ja köögiviljade kasvatuseks sobilik. 19. sajandil hakati siia vähehaaval ka madalaid puitelamuid ehitama ja tekkisid esimesed tänavad. Kuni II maailmasõjani pidevalt tihenenud hoonestus koondus eelkõige tänavate äärde, kvartalite sees säilisid suured aiamaad. Nõukogude ajal muutus hoonestus põlengute läbi suhteliselt hõredamaks, hakates taas tihenema uute elamutega alles viimasel kümnendil. Olles läbi aegade vastanud kõige paremini inimeste ettekujutusele vaesest agulist (vt. kas või Johannes Pääsukese kuulsad agulivaated 20. sajandi algusest), on seda hõngu seal veel tänagi. Kuid selle kõrval on mitmeid huvitavaid mentaalseid kihistusi: boheemlaslik tudengielu, kunstnikud ja muusikud, kes põlgavad väikekodanlikke raame, vaba vaim, mis loob ja lehvitab jne. Supilinna puitelamud on sama mitmekesised kui inimesed nende sees või hoiakud selle linnaosa suhtes väljaspool seda
1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1.3 Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus 17 2
5.4. Laagri eluruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- ja lõunapoolsesse, köök põhjapoolsesse ossa. Laagri majandusõu planeeritakse maa-ala põhjapoolsesse ossa köögi ja teiste majandusruumide sissepääsude poolele. 5.5. Sissepääsud hoonetesse projekteeritakse tuulekojaga, välistrepid varikatusega. 5.6. Noortelaagrite projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 18. mai 1999. a määrusest nr 54 "Nõuete kehtestamine puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides" (RTL 1999, 94, 158). 22 5.7. Siseujula projekteerimisel ja kasutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 11.07.1996 määrus nr.185 "Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996" (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029). 5.8. Ühiskanalisatsiooniga alal ühendatakse laager ühiskanalisatsiooniga ning kinnistu
Kõik kommentaarid