Põhja-Tallinna keskkonnaseisundi analüüs (0)

Keskkonnaseisundi analüüs



EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Toiduainete Tehnoloogia I kursus Põhja-Tallinna keskkonnaseisundi analüüs Referaat Koostaja: Tartu 2021


SISUKORD Sissejuhatus 3 Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 3 Demograafiline situatsioon 9 Suhtumine ja tarbimisharjumused, käitumisharjumused 10 Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine 11 Taimed ja loomad 13 Transport 13 Turism 14 Kuidas minna edasi? 14 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 16 2


1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade koostaja kodukoha Põhja-Tallinna kohta. Põhja-Tallinn on halduslinnaosa Tallinnas, mis koosneb omakorda üheksast naabruskonnast. Põhja-Tallinn on osaliselt piiratud rannajoonega, kus asub Tallinna sadam Käesolevas töös antakse ülevaade Põhja-Tallinna keskkonnaseisundi kohta, mille käigus vaadeldakse piirkonna hetkeseisundit, demograafilist situatsiooni, käsitletakse loodusressursside kasutusvõimalusi, tehakse ülevaade, kuidas on lahendatud jäätmekäitlus ja reovee probleemid ja kuidas mõjutab transport ning turism elukvaliteeti. 2. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Põhja-Tallinn on Tallinna halduslinnaosa ning asub Tallinna lahe ääres, linnaosa piiridesse mahub umbes 45% Tallinna merepiirist.  Linnaosa on jagatud üheksaks naabruskonnaks : Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare, Pelgulinn, Pelguranna ja Sitsi. Linnaosa pindala on 17,3 km2, elanikke  59 846, millest 32 923 on naised ja 26 933 mehed, asustustihedus 3 933 elaniku ruutkilomeetri kohta. Rannajoon on 20 kilomeetrit pikk ning seal paikneb Tallinna 16-st meresadamast 11. 3


Joonis 1. Tallinna linnaosade kaart, väljatoodud Põhja-Tallinn Põhja-Tallinnas on kolm piirkonda, mis on ajaloolilselt, kultuuriliselt ja sotsiaalselt omapärased : Kalamaja, Kopli, Pelgulinn.  Kalamaja on miljööväärtuslik piirkond, mis on väga omapärane 20.sajandi alguses ehitatud puitmajade tõttu ning omab mitut ainulaadset objekti (Telliskivi Loomelinnak, vesilennukite angaarid, Meremuuseum, Tallinna Linnahall). Kalamaja suurimad tööstusettevõtted on As Maseko ja Aas Masekonord, AS Estonia Klaverivabrik, AS Suva. Teine omapärane piirkond on Kopli, mis on ühenduses Paljassaare poolsaarega, mis on peamiselt tööstuspiirkond. Paljassaares on ka jäätmejaam ning kodutute loomade varjupaik. Kopli põnevaimaks hooneks on Vene-Balti Laevaremonditehase haldushooneks ehitatud hoone. Kolmas omapärane asum on Pelgulinn, mis tekkis 19.-20.sajandi vahetusel töölisagulina. Pelgulinnas enamasti on korterelamud aga mida rohkem liikuda Kalamaja poole, leiab ka vanu puidust maju. Pelgulinna elamupiirkonda kuuluvad ka Pelgurand, kus asub Põhja-Tallinna ainus 4


rand, Stroomi rand, Merimetsa, mis suurem enamus on parkmets, seal on ka mitu Lääne-Tallinna Keskhaigla kliinikut ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik. Kelmiküla on Põhja-Tallinna kõige väiksem asum Tallinna halduslinnaosa ning asub Tallinna lahe ääres. Joonis 2. Põhja-Tallinna linnaosa peamised arengualad ja elamu- ja ärifunktsiooni osakaal Põhja-Tallinnas asub Põhja prefektuur, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pelgulinna Sünnitusmaja, (Lilleküla Komando). Põhja-Tallinna linnaosavalitsus asub Kalamaja südames. Poodlemiseks on suuremad keskused Karjamaal Arsenali Keskus, Pelgurannas Stroomi Kaubanduskeskus. Poodlemise ja vabaaja veetmise on ühendanud uuendatud Balti Jaama turg ning selle ümber olev Depoo ja Loomelinnaku piirkond. Uuenduslikum rajoon ehitati Kalamajas Noblessneri sadamalinnakusse, kus on kaasagsed ja värvikad elamuhooned ja erinevad kauplused, galeriid ja toidukohad. Suviti saab nautida rannapromenaadi jalutuskäigul või restoranide terassil süües. Mõni sada meetrit kesklinna poole jalutades leiab endise Patarei Vangla, mis sai selle aasta suvel omale uue kuue - Patarei Merekindlus. Sisehoovis on erinevad baarid ja söögikohad, toimusid erinevad kontserdid ning suvelõpuks valmisid esimesed siseruumid rentnikel. 5


Jalutades Merekindlusest veel natukene edasi mööda rannajoont, jõuab Kultuurikatlani, kus toimuvad erinevad suurüritused ning Tallinna Linnahalli, mis oli kuni aastani 2009.aastani toimiv kultuurihoone, kus toimusid erinevad teatritükid ja üritused. Hoone on muinsuskaitse all ning ootab renoveerimist, kuid on turistidele väga pilkupüüdev. Põhja-Tallinn külgneb läänes Haabersti, lõunas Kristiine ja idas Kesklinnaga. Haaberstisse on võimalik jalutada Pelgurannast mööda rannajoont, kuhu on ehitatud kergliiklustee. Kristiinesse on mõni samm Pelgulinnast ning Kesklinn on Kalamajast 10minutilise jalutuskäigu kaugusel läbi Tallinna vanalinna. Kalamaja on peetud Tallinna eeslinnana. Põhja-Tallinnas on kolm parki : Kalamaja Kalmistupark, Kopli Park, Karjamaa Park. Hetkel on arendamises Putukaväli, mis on liikumiskoridor, mis kulgeb Telliskivi loomelinnakust läbi Kopli kaubajaama, Põhja-Tallinna garaažidevahelise ala ning Merimetsa piki Kristiine, Mustamäe, Haabersti ja Nõmme linnaosa vahelist piiri Hiiu asumini. Esimene planeeritav etapp paikneb garaažidevahelisel alal Põhja-Tallinnas. Putukaväli valmib kahe Euroopa Liidu välisprojekti toel, mis toetavad säästvat linnaliikuvust ja sidusaid kogukondi. Projekti eestvedajaks on Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskus. Putukavälja eesmärk on liigirikaste ja tolmlejasõbralike looduskoosluste loomine ja säilitamine, mis oleks kasulik linnaloodusele ja oleks sobiv inimestele elu- ja viibimiskeskkonnana. Putukaväljale tuleb mitmeid lilleniitusid ja mesilaspeenraid ning seal niidetakse oluliselt vähem. Lahenduse põhirõhk on lineaarpargi kasutusvõimaluste suurendamisel inimeste jaoks ning looduskeskkonna elurikkuse tõstmisel. Putukaväli on park, kuhu luuakse inimestele meeldiv keskkond, mis kutsub rohkem aega veetma vabas õhus.  Eesmärk on luua piirkonnast inimsõbralik ruum, mida iseloomustab taimede mitmekesisus ja looduskesksed lahendused. Linnainimestele on putukaväli justkui otsetee loodusesse (Merimets ja Stroomi rand). Piki Kopli Kaubajaama serva planeeritakse uus kergliiklustee, et soosida jalgrattakasutust ning veereda Balti jaamast Merimetsa või Stroomi 6


randa vaid 10minutiga (ca 3km). Pelguranna ühendust kesklinnaga parandab ka tulevikus rajatav Pelguranna trammiliin. Joonis 3. Rajatav Putukaväli Põhja-Tallinnas Tallinna linna toel alustas 2019. aastal tegevust 8 uut linnaaeda, Pelguaed on üks nendest, mis asub Putukaväljal. Sobiv maatükk asub Kolde pst ja Ehte tänava ristis, kus juba kasvavad vanad õunapuud ning loovad õige aia meeleolu. 2020. aasta kevadel algas Pelguaias teine aiandushooaeg, kus huvilised alustasid peenarde rajamist, iga kogukonnaliige sai omale tasuta peenra, mille eest hoolitseda ja hiljem vilju nautida. Sportimisvõimalusi on Põhja-Tallinnas kuhjaga. Pallimänge on võimalik nautida Ristiku Põhikooli korvpalliväljakul, Stroomi ranna spordiväljakul, Kopli palliväljakul, Merimetsa terviseraja rannavõrkpalliplatsil, Pelgulinna Gümnaasiumi staadionil ja spordiväljakutel, Pikakari supelranna tänavakorvpalli ja rannavolle väljakutel, Kase pargi tänavakorvpalli platsidel ja  Põhja-Tallinna kogukonnamaja korvpalliplatsil. Lisaks on võimalik kohalikel elanikel käia 7


sportimas ka teiste koolide spordiplatsidel, näiteks Kalamaja Põhikooli spordihoov on pea alati täis noori jalgpalli-, korvpalli- ja tennise huvilisi. Ekstreemspordiväljakuid on Põhja-Tallinnas neli : Pelgulinna väljaku rulainstallatsioonid, Kopli ekstreempark, Kase pargi rulapark, Põhja-Tallinna kogukonnamaja ekstreemspordi väljak. Välijõusaalid asuvad igas rajoonis :  Stroomi ranna välijõusaalid, Karjamaa pargi jõulinnak, Merimetsa terviseraja jõulinnak, Stroomi ranna jõulinnak, Pelgulinna Gümnaasiumi jõulinnak, Põhja-Tallinna välijõusaal, Kase pargi välijõusaal. Lisaks on Põhja-Tallinnas kaks spordihalli, kus siseruumides treenida : Sõle Spordikeskus, Põhja Spordihoone. Sõle Spordikeskus avati 2017.aastal, seal on pallimängude-, vehklemis-, võistluskunstide- ja jõusaal. Pallimängudesaali mõõtmed on tehtud selliselt, et on võimalik mängida iga pallimängu - korvpalli, võrkpalli, saalijalgpalli kui ka saalihokit. Keskuses on ka ujula, kus on kaheksa 25-meetrist rada. 8


3. Demograafiline situatsioon Rahvastikuregistri andmetel oli 1.jaanuaril 2020 elanikest 50,3% eestlased, 39,3% venelased, 3,9% ukrainlased, 1,8% valgevenelased ja 0,7% soomlased. Tabel 1. Põhja-Tallinna elanike vanuseline ja sooline jagunemine Põhja-Tallinnas on kõige rohkem mehi ja naisi vanuses 30-45, vanemas eas domineerib naiste osakaal - kui vanuses 55-64 on erinevus 10-20%, siis vanemas eas on naisi pea poole rohkem, see võib olla põhjustatud sellest, et naiste eluiga on pikem. Noori tuleb iga aastaselt peale üha rohkem, põhjus võib olla Kalamaja ja Pelgulinna rajoonis juurde ehitatud piirkondadele, näiteks Noblessneri rajoon ja hetkel ehitatav Putukaväli. Aina rohkem perekondi soovib leida omale kodu sellisesse piirkonda, mis asub kesklinnale lähedal aga on piisavalt looduse keskel : Tallinna vanalinna vahetus naabruses, pikk rannajoon, mere lähedus, looduslikud rohealad, dünaamiliselt arenevad ja uue funtksiooni leidnud arengupiirkonnad, tööstusalad - ja hooned (Telliskivi Loomelinnak, Depoo ja Baltijaama Turg, Noblessner) 9


4. Suhtumine ja tarbimisharjumused, käitumisharjumused Jäätmeid sorteeritakse vastavalt : segaolmejäätmed, biojäätmed, papp ja paber, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed, kasutatud mööbel ja riided (uuskasutuskeskus või jäätmejaam), kasutatud elektri- või elektroonikatooted. Klaasjäätmed on võimalik viia Pakendirigluse konteineritesse, Põhja-Tallinnas on 19 kogumispunkti (Kopli 35b, Randla tn 14, Paldiski mnt 56, Niidi põik 3, Vihuri tn 5a, Ristiku tn 95, Kaevuri 1, Sõle tn 51, Kari 1, Paljassaare põik 9, Erika tn 14, Uus-Maleva tn 1, Sõle tn 31, Kolde pst 94a, Puhangu tn 93, Telliskivi 60a, Uus-Kalamaja 1, Tööstuse/Graniidi, Kopli tn 4 ja Vana-Kalamaja tn 9). Eesti Taaskasutusorganisatsiooni konteinereid on Põhja-Tallinnas 13 ( näiteks Põhja pst 17 ja Telliskivi 61.) Paberit ja pappi on võimalik viia Eesti Taaskasutusorganisatsiooni konteineritesse, Põhja-Tallinnas on 8 konteinerit. Paljassaares asub jäätmejaam, kuhu võimalik viia tasuta oma jäätmeid. Lisaks sel aastal pakkus linnavalitsus tasuta lehekottide vedu kinnistuomanikele. 10


5. Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine Tallinnas kasutatakse sademevee juhtimiseks kas lahkvoolset (uuemates linnaosades) või ühisvoolset süsteemi (vanemates linnaosades). Lahkvoolse süsteemi puhul kasutatakse osaliselt kraave, mis pikendavad sademevee kokkuvoolu aega ja vähendavad sademevee vooluhu. Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2006.aastal AS-i Maves koostatud töö “Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hindamine” (töö nr 10046) kohaselt on Põhja-Tallinnas oht üleujutuseks Kopli lahe äärsel alal kuni Paldiski maanteeni ja Stroomi rannaalal, Paljassaare poolsaare põhjapoolsel osal ning Pirita jahisadama ja lähialal. Üleujutusoht võib tekkida loodusliku merevee tõusu ja inimtegevuse tõttu. Viimane on seotud sademe -ja liigvee ärajuhtimise probleemidega linnas.  Kuna linnas on viimastel aastatel suurenenud nii sademete hulk kui ka kõvakattega pindade osakaal, siis on vooluhulgad suurenenud nii paju, et olemasolev süsteem ei suuda vett ära juhtida ja nii tekivad üleujutused. Tallinna  üldplaneeringu ning Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arengukava kohaselt jääb suurem osa planeeritud alast ehk piirkond Kadriorust kuni Sitsi ristmikuni ühisvoolse kanalisatsiooni alasse, mis tähendab, et sellelt alalt on lisaks olmeveele ka sademeveed juhitud ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Kuna Tallinna kesklinna piirkonnas ei ole suurtes piirkondades olemasoleva ühisvoolse kanalisatsiooni lahkvoolseks ehitamine otstarbekas, tuleb Paljassaare reoveepuhasti koormuse vähendamiseks oluliselt rõhuda kõigi uute arenduste (sadamapiirkond ja Kalamaja) puhul vajaduselevalmis ehitada maksimaalselt lahkvoolne sademeveekanalisatsioon.  Vajadusel tuleb kaaluda ka lisaks olemasolevatele eelvooludele uute merre suunduvate eelvoolude rajamist. Põhja-Tallinnas on kaks valgala : Pelguranna lahkvoolse kanalisatsiooni valgala ja Kopli poolsaare valgala. Pelguranna valgalas on sademevesi juhitud tunnelkollektorisse ja Kopli poolsaare valgalas juhitakse osa sademeveest akvatooriumitesse ja teine osa otse merre. 11


Probleemid valgaladel : ● Halb ehituskvaliteet sademeveetorustikel ● Lahkvoolselt kogutud sademevee juhtimine reoveepuhastile ja kõvapindadele ● Vana sademeveeväljalasu paiknemine supelranna piirkonnas ● Mereväljalaskude pidev ummistumine liivaga Joonis 4. Valgalad Tallinnas 12


6. Taimed ja loomad Linnades on pigem vähe loodust, seega on ka õhukvaliteet Põhja-Tallinnas keskmine või alla selle, sest meil pole piisavalt rohealasid. Põhja-Tallinnas on kõige rohkem loodust Kalamajas ja tulevasel Putukaväljal, mis võiksid rikastada keskkonda. Põhja-Tallinna muldi pole kirjeldatud ega uuritud kuna tegemist on tiheda hoonestuse ja tänavavõrguga ala. Kalamajas dekoratiivtaimi ja viljapuid on vähe, iseloomulik on liigi-vaese inimkaasleva rohttaimestikuga lehtpuistu. Kalamajas Loomelinnaku kandis on raudteede risustatud aladel umbrohtude ja tulnuktaimede ruderaalkooslusi. Puude ja taimestiku hulk väheneb rajoonis pidevalt elamispindade juurde ehitamise tõttu, küll aga on Kalamaja Kalmistul märgata kevadel ja suvel rohkelt sinililli. Põhja-Tallinnas on 69 puuliiki ja tihedus 70 puud hektari kohta. Kõige sagedamad linna sattujad on põdrad, kitsed ja rebased, kuid ka neid ei ole palju. Probleemlinde on Põhja-Tallinnas palju, eriti põhja piirkonnas, sest mere ääres on lindude pesitsemisala suurem. Probleemlinnud nagu naerukajakas, hõbekajakas, hallvares, hakk, künnivares ja kodutuvi, on valjuhäälsed, tihtipeale agressiivse käitumisega selle tõttu, et inimesed neid toidavad ja roojavad palju. 7. Transport Põhja-Tallinnas on väga hea transpordiühendus kesklinnaga. Põhja-Tallinnas sõidavad trammid Ülemiste linnakusse, Kadriorgu ja Kopli liinidesse. Bussiühendus viib lisaks kesklinnale ka Pelguranda ja Liivalaia. Trolliliinid kulgevad Koplist Mustamäele. Trollibussid on juba vahetatud välja gaasibusside hübriidbusside vastu, mis on keskkonna sõbralikumad ning plaanitakse aastaks 2025 kõik diiselbussid gaasibusside vastu välja vahetada. Ka trammid on Tallinnas peaaegu kõik uued. 13


8. Turism Põhja-Tallinnasse sattub palju turiste naaberriikidest, eriti Soomest kuna Kalamaja on sadamale väga lähedal. Samuti on väga lähedal Tallinna Vanalinn ning Tallinna Lennujaamast on kesklinna 15-20minutiline trammisõit. Turistide arvu suurenemisega kaasnevad aga ka keskkonnaprobleemid. Liikluse tihenemine on suur probleem, millega seoses tekivad parkimisprobleemid ja tulemuseks on parklate rajamine looduslikele maa-aladele. Pidev tallamine põhjustab taimkatte hävimist, mille tulemusena tekib erosioon. Suurenevad prügi kogused, mis toob endaga kaasa pinnase ja põhjavee reostuse. 9. Kuidas minna edasi? Siiani on fookus hästi suunatud keskkonnale, kuna tegemist on mereäärse piirkonnaga, siis on hästi ära kasutatud rannajoon - rajatud kergliiklusteed, Putukavälja rajamine on väga mõistlik ja vajalik linnaruumile, et tuua rohkem loodust linna keskele. Miljööväärtuspiirkonnad on väga kutsuvad kohad elamiseks, seega üha rohkem perekondi soovib kolida just Põhja-Tallinnasse, sest see on niivõrd lähedal kesklinnale aga samas ümbritseb seda loodus. Põhja-Tallinn on kiiresti arenev piirkond, ehitatakse jõudsalt uusi hooneid kuid suurimaks probleemiks on reovee ja sademete juhtimine, oleks vaja uuendada valgalasid ja neid juurde ehitada. 10. Kokkuvõte Analüüsi koostamine andis mulle palju uut informatsiooni oma elukoha kohta ja ühtlasi sain keskkonnateadlikumaks Põhja-Tallinna osas. Sain rohkem informatsiooni Putukavälja rajamise kohta, sest siiani olen vaid lugenud uudiseid sellest ideest. Analüüsi koostamine andis mulle palju uusi teadmisi Põhja-Tallinna kohta. Põhja-Tallinn on üks eelistatum elupiirkond Tallinnas, sest piirkonda arendatakse pidevalt, ehitatakse palju uusi ja uhkeid hooneid, kasutatakse targalt rannajoont. Rajooni ja üldse terve Tallinna linna kitsaskohaks on reostus linnas ja halb ehitus ning planeerimine reo- ja sademeteveetorustikel. Prügi ladustamine on ajapikku vähenenud tänu prügi sorteerimisele, Põhja-Tallinna inimesed on üsna keskkonnateadlikud ning sorteerisid oma prügi juba enne kui kohustuslikud prügikonteinerid 14


elumajade juurde said. Uute ehitiste intensiivse rajamisega jääb vähemaks looduslik- ja liigiline mitmekesisus, kuid üritatakse aina rohkem tuua linnarahvale loodust lähemale, näiteks tulevase Putukavälja rajamisega. Iga elanik saab oma linnaosa hoidmiseks midagi ära teha. Näiteks muuta oma tarbimisharjumusi ja kasvatada keskkonnateadlikkust. Tuleks teha arukaid valikuid oma ostlemisega, vähendada pakendite ostmist, sest paljusid pakendeid on keeruline ümbertöödelda ja kui need sattuvad loodusesse, siis need seal ei lagune. Keskkonnasäästlik on liigelda ühistranspordiga, Põhja-Tallinnast on väga mugav kesklinna sõita kas ühistranspordiga või hoopis jalutada või kasutada jalgratast. Kui kord Putukaväli valmis saab, siis ei näe ma küll mitte mingisugust põhjust autoga igapäevaseks liiklemiseks. Keskkonna kõige suuremaks saastajaks on loodusest mittehooliv inimene. Põhja-Tallinnas ringi vaadates, tunduvad elanikud olevat hoolivamad kui näiteks Lasnamäe või Mustamäe rajoonis. Mina arvan, et Põhja-Tallinnas on väga hea elada, sest kõik mida vajad on kivi viske kaugusel. Olen ise elanud Kalamajas 18-aastat ning sinna plaanin ka kunagi tagasi kolida, sest see on väga kiiresti arenev rajoon, on väga palju vabaajaveetmisvõimalusi, sportimiseks ei pea minema kaugemale kui kohalikku parki ning inimesed on äärmiselt sõbralikud ja hoolivad oma kaaslaste ja oma elukoha suhtes. Põhja-Tallinn on ideaalne elukeskkond nii noortele peredele kui ka vanematele inimestele. 15


Kasutatud allikad 1. https://www.tallinn.ee/est/g2677s140715 2. https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Tallinna_linnaosa 3. https://www.tallinn.ee/est/augmented-urbans/Putukavail-Pohja-Tallinnas 4. https://www.tallinn.ee/est/augmented-urbans/Uudis-Putukavail-suur-idee-ja-uus-trend 5. https://www.putukavail.ee/ 6. https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/tallinnasse-tuleb-13-kilomeetri-pikkune-park/ 7. https://www.tallinn.ee/est/sport/Pohja-Tallinna-avalikud-spordivaljakud 8. https://sport.delfi.ee/artikkel/79795262/fotod-sole-spordikeskus-pohja-tallinnas-avas-uks ed 9. https://pakendiringlus.ee/en/packaging-containers/public/ 10. https://www.eto.ee/eto-konteinerid/ 11. https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/juhendmaterjal._ tervishoiul_tekkivate_jaatmete_kaitlus.pdf 12. https://docplayer.fi/108652591-Sademevee-strateegia-seos-rahvusvaheliste-riiklike-ja-ko halike-dokumentidega.html 13. https://www.tallinn.ee/g2914s60445 14. https://www.google.ee/url?sa=i&url=https%3A%2F%2Fuuringud.tallinn.ee%2Ffile_dow nload%2F818&psig=AOvVaw239w4uz1mQ5AlAqNh9Tw3Q&ust=1638445688109000 &source=images&cd=vfe&ved=0CAwQjhxqFwoTCPiBiP7DwvQCFQAAAAAdAAAA ABAD/ 15. https://www.tallinn.ee/est/g6479s42710 16. https://www.eea.europa.eu/et/themes/transport/intro 16