mida mõõdetakse 10 m üle veepinna. Avamerel, tavaliselt võetakse triivikiiruse määramiseks 3% tuule kiirusest. 15. Kirjeldage õlilaikude väljanägemist, milles on 0,1, 0,3, 100 või 1000 kuupmeetrit naftat 1 ruutkilomeetri kohta. 0,1: kile, hõbedane läige 0,3: kile, vikerkaarevärvides sillerdav 100: nafta ja raskekütus, pruunist mustani 1000: vesi õlis emulsioon, pruun/oranz 16. Kirjeldage ujuvaid õlitõkkeid. Poomid võivad ehituselt erineda üksteisest, kuid nende põhidetailid on: 1) kõrgem äär laine üleviskumise vältimiseks 2) veealune "seelik" nafta leviku pidurdamiseks poomi alt 3) ujuvuse suurendamise vahendid (õhuballoonid, kerge materjal) 4) pikk ujuvast materjalist kett või ahel, et pehmendada tuule, lainetuse ja hoovuste mõju 17. Kirjeldage võimalikke vahendeid ja meetmeid reostuse laialivalgumise tõkestamiseks. 1) Tahke ujukiga poomid
mõõdetakse 10 m üle veepinna. Avamerel, tavaliselt võetakse triivikiiruse määramiseks 3% tuule kiirusest. 15.Kirjeldage õlilaikude väljanägemist, milles on 0,1, 0,3, 100 või 1000 kuupmeetrit naftat 1 ruutkilomeetri kohta. 0,1 kile hõbedane läige; 0,3 kile vikerkaarevärvides sillerdav; 100 nafta ja raskekütus pruunist mustani; 1000 vesi õlis emulsioon pruun/oranz. 16.Kirjeldage ujuvaid õlitõkkeid. poomtõkked ehk õlipoomid. Poomid võivad ehituselt erineda üksteisest, kuid nende põhidetailid on: 1) kõrgem äär laine üleviskumise vältimiseks 2) veealune "seelik" nafta leviku pidurdamiseks poomi alt 3) ujuvuse suurendamise vahendid (õhuballoonid, kerge materjal) 4) pikk ujuvast materjalist kett või ahel, et pehmendada tuule, lainetuse ja hoovuste mõju Ujuvad/uputatavad poomid ·sarnane ehitus eelnevatega, kuid pikemad ·kasutusel statsionaarsete poomidena näiteks naftaterminalides
1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", 5- vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Kerged poomid. Joon. 7.3.3. Kerge losspoom. 1- poom, 2-mast, 3- poomikanna alustugi, 4- poomikanna pöörel, 5- topenandi obadus, 6- topenendi plokk, 7- topenant, 8- noka klamber (buugel), 9- lastiplokk, 10- vastukaal, 11- pöörel, 12- lastihaak, 13- kai, 14- kai tali, 15- runner, 16- juhtplokk, 17- vintsile viiv runner, 18- vints, 19- topenandi teki-obadus, 20- jalgplokile minev ots, 21- kolmnurkne terasplaat. Kerged poomid tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi)
laevaettekannete süsteem Soome lahel; 7 IMO (International Maritime Organisation) – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon; 2. Kirjeldage võimalikke vahendeid ja meetmeid reostuse laialivalgumise tõkestamiseks. Reostuse lokaliseerimiseks hankida vähemalt 2000 m pikkuses avamerepoome, mis paiknevad abilaevadel. Poomide ulatus võib olla kahandatud 1200 m . Võimekuse moodustavad erinevad poomitüübid nagu tõkestavad poomid ja absorbeerivad poomid: avamere, kaitstud vete ja rannikuala poomid. 2. Kirjeldage lintskimmeri tööpõhimõtet? Lintskimmer(Belt system). Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval
Kõigi aegade suurim naftareostus toimus 21. jaanuaril 1991, kui Lahesõja käigus pommitas Iraak Kuveidi naftatootmisettevõtteid. Pärsia lahte voolas 1,361,5 miljonit tonni naftat. Ennetamine Selleks, et vähendada reostusohtu, peavad alates 1990. aastaist toodetud tankerid olema kahekordse põhjaga Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Õlitõkke boomid Õlikogumis käsnad Õlikogumis matid Imemis meetod Õlitõkke poomid Nafta püsib vee peal, tänu sellel on seda lihtne piirata poomide abil. Hea kasutada vaikse mere korral Halb kasutaba tuulise ilmaga ja tormise merega Õlikogumise käsnad ja matid Kasutatakse õli korjamiseks, käsn imeb enda sisse reostunud vett, ning tänu sellele saab ka naftat kätte. Õlikogumise matid töötavad samal põhimõttel. Imemis meetod Imemis meetodiga imetakse naftat koos veega ära, ning hiljem puhastatakse ohtlikud jäegid veest välja. Täname kuulamast!
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest ...
Õngepüük Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub. Lubatud õngpüünised on: 1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga; 2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga; 3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; 4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida ...
Vastutada võtmete hoiu eest. Kontrollida vendreid ja haalamisotsi. 45)Vaht-ankrus: Tagada,et ankrutuled põleksid nõuetekohaselt. Tagada,et ankrukera oleks päevasel ajal üleval. Halva ilma korral anda vastavaid helisignaale. Jälgida laeva juurde tulevaid laevu,paate Ohu korral teavitada viivitamatult kaptenit. 46)Vahitüürimehe kohustused sadamast lahkumisel: Jälgida,et kaubaluugid ja pääsuluugid oleks suletud. Kõik reelingud kinnitatud. Poomid ja kraanad peavad olema paigutatud pesadesse. Veenduda,et vajalikud dokumendid oleks vormistatud. Kogu kaup kinnitatud,vältimaks selle liikumist merel. Määrata süvis ja vee soolsus sadamas. Kontrollida laeva vile korrasolekut. Seada valmis vajalikud signaallipud. Kontrollida,et meeskond ja reisijad oleks pardal. 47)Vahitüürimehe kohustused sadamasse sisenemisel: Valmis panna vajalikud lipud. Seada valmis lootsitrepp(kui on vaja),haalamisotsad ja viskeliin.
Kordusküsimused 1. Nakkevõrkude töö põhimõte 2. Millised nakkevõrgu konstruktsioonilised iseärasused on eriti olulised püügi efektiivsuse seisukohast 3. Mis kujuga võib olla nakkevõrkude jada 4. Milliseid kalu püütakse õngpüünistega 5. Mis asi on "mail" 6. Milline näeb välja vertikaalne õngejada 1 12. Kurnpüünised 8. Kurnpüünised (Kalapüügieeskiri) (1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega. (2) Lubatud kurnpüünised on: 1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; 3) kaldanoot veonoot, millega loomus veetakse kaldale...
· Puhas ja kaitstud liiv · Regulaarne väljaku hooldaja, suurematel väljakutel ka korrapidaja · Mänguväljaku õige ja läbimõeldud rajamine, pidev elementide korrashoid rajaja poolt. · Kõikide mänguväljakute vastavus euronõuetele · Informatsioon nõuetega mänguväljaku kasutamise kohta nii lapsevanematele kui lastele · Liivakast oluline liiva vahetamine, vee kogunemise vältimine; ratastooli lapsele liivakast töölaua kõrgusele · Poomid väljaulatuvad osad ei tohi olla pea ja jalgade kõrgusel · Kiiged kiige alune katta lööki pehmendava liiva või spetisaalsete sünteetiliste mattidega. Jalgadega kulutatava lohu pidev tasandamine. Kiige ketile kaitse. · Tasakaalukiik- kiikujatel sama kaal; otste all turvakumm · Ronimisvahendid turvabarjääride olemasolu · Liumäed metallist liurenn kuumeneb, liurenni tasasus; turvabarjäär vajalik · Köisrada liikumiseks tagada igas suunas kuni 2 m
ja viienda tekki või ainuld kolmanda. Kui on täismaja, siis kasutatakse kõike autotekke ja kuuenda autotekki (lisa autotekk). Lasti kinnitamine Sõiduautoid kinnitatakse spetsiaalsete klotsidega. Rekkadele ja treileritele pannakse kaks rihma ja tormi ajal pannakse kuus rihma, et nad ei sõdaks teisele sõidukile otsa. Peelestik ja taglas Laevas on kahte liiki taglast: seisev- ja jooksevtaglas. Seisavtaglase moodustab peelestik (mastid, tengid, kahvlid, poomid, raad, saalingud, pukspriit, ahterpriit, signaal- ja laadmastid, losspoomid jm.), vandid ja taagid (staak), mis toetavad laadmaste ning signaal- ja radarimaste. Vandid tehakse 40 – 50 mm-st terastrossist. 20 Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid, kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lipude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib arvata ka
· Puhas ja kaitstud liiv · Regulaarne väljaku hooldaja, suurematel väljakutel ka korrapidaja · Mänguväljaku õige ja läbimõeldud rajamine, pidev elementide korrashoid rajaja poolt. · Kõikide mänguväljakute vastavus euronõuetele · Informatsioon nõuetega mänguväljaku kasutamise kohta nii lapsevanematele kui lastele · Liivakast oluline liiva vahetamine, vee kogunemise vältimine; ratastooli lapsele liivakast töölaua kõrgusele · Poomid väljaulatuvad osad ei tohi olla pea ja jalgade kõrgusel · Kiiged kiige alune katta lööki pehmendava liiva või spetisaalsete sünteetiliste mattidega. Jalgadega kulutatava lohu pidev tasandamine. Kiige ketile kaitse. · Tasakaalukiik- kiikujatel sama kaal; otste all turvakumm · Ronimisvahendid turvabarjääride olemasolu · Liumäed metallist liurenn kuumeneb, liurenni tasasus; turvabarjäär vajalik · Köisrada liikumiseks tagada igas suunas kuni 2 m. 28
jaotada kahte rühma: universaalsed ja eriotstarbelised laevad. Universaalsed kuivlastilaevad on mõeldud eeskätt traditsiooniliste (konventsionaalsete) kaupade veoks. Traditsiooniliseks kaubaks nimetatakse üldjuhul tükikaupa, mis võib kauba olemusest lähtuvalt olla pakendatud või pakendamata. Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka mitu vahetekki ning laadimis- ja lossimisvahendid, peamiselt tekikraanad ja poomid. On olemas ka laevaliine, mis veavad regulaarselt üksikuid lahtise kauba artikleid (söeliinid, maagiliinid, nafta- ja naftasaaduste liinid jm). Sel juhul kasutatakse laevaliinil, nagu tramplaevanduseski, kindlat tüüpi ja vajaliku suurusega eriotstarbelisi laevu. Liinilaevade spetsialiseerumine on toimunud mitte niivõrd kauba, kuivõrd lähtuvalt pakendi ja veose ühiku omadustest. Eelmise sajandi teisel poolel toimusid suured muutused kauba- pakendi
b)kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb; c)vees edasi liikudes lisaks alapunktis a ettenähtud tuledele topitul või –tulesid, pardatulesid ja ahtrituld; LK 189 4. „Telefoni“ tööpõhimõte Kahe poomi koostööl on mitmeid lahendusi, millest kõige levinum on süsteem “telefon”: üks poom asetatakse kai abil laadluugi kohale, teine viiakse kalda kohale. Poomid ühendatakse omavahel talidega (telefon). Omavahel ühendatakse runnerid, töötab üks lastikonks. Sellise skeemi järgi töötades on lubatud koormus 30% üksiku poomi töökoormusest. Runnerite vaheline nurk ei tohi olla üle 120°. Pilet No. 14 1. Vahitüürimehe kohustused sadamasse sisenemisel Valmistada ette kõik vajalikud lipud; Valmistada ette kaubadokumendid – nimekiri, hulk; Valmistada
põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad. Kerged poomid tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10-15 tonni. Poomid valmistatakse terastorust, mis keskel on jämedam ja otstes väiksema diameetriga. Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge. Pöörel annab poomile tuge ja võimaldab talle pööret vertikaaltelje ümber. Pöörel läbib teljena ka plokiaasa, mille külge riputatakse juhtplokk.
teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad. Kerged poomid tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10-15 tonni. Poomid valmistatakse terastorust, mis keskel on jämedam ja otstes väiksema diameetriga. Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge. Pöörel annab poomile tuge ja võimaldab talle pööret vertikaaltelje ümber. Pöörel läbib teljena ka plokiaasa, mille külge riputatakse juhtplokk.
põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad. Kerged poomid tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10-15 tonni. Poomid valmistatakse terastorust, mis keskel on jämedam ja otstes väiksema diameetriga. Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge. Pöörel annab poomile tuge ja võimaldab talle pööret vertikaaltelje ümber. Pöörel läbib teljena ka plokiaasa, mille külge riputatakse juhtplokk.
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst. ...
Mastide toetavaid terasotsi (kinnitatakse putensite abil siirivöö ja tekistringeri külge) kutsutakse seisvaks taglaseks: vandid, taagid, kontrataagid, forduunid Farelli süsteem ehk lossipoomide paaristöö (): kaipoolne losspoom paigutatakse kaide abil vaguni kohale ja kinnitatakse kaide ja kontrakai abil. Teine poom trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomi nokkade vahel olev tali (toprik) pingutatakse. Poomid on fikseeritud, ei liigu. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Eelis: tööks on vajalik üks vintsimees. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Kerged losspoomid tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi)
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB m...
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tu...
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoo...
Aaa..(1) isegi nii! (imestab) Jah. Ja kui keegi tahtis veest välja saada siis ajas käpa püsti ja siis poisid jälle jooksid käru ja tõid ta välja. Ahahhh ((räägib vahele)) Ja viisid selle käruga ka dussi alla seda et see soolase vee.. (esimene vestluspartner lõikab vahele) Ja jah ((räägib vahele)) ..maha pesta. Aga käru ise oli plastmassist siis siis see ei ole lihtne standart tool. Ei, ei. Ta oli .. Ratastool ((räägib vahele)) Ei ta oli ikka selline spetsiaalne, sellised poomid olid veel küljepeal, et ta põhja ei läheks. See käru seisab nagu veepeal selles mõttes. Ahahh ((räägib vahele)) Kas see oli siis paadi moodi? Jah sellised suured kummi rattad, et noh sellised.. (esimene vestluspartner lõikab vahele). Jah, sest liivas sõita (2) nagu üksi sõita kinni jääd, üksi ei tee midagi. Selg ees heal juhul saab siin sõita. Sellel oli selline pikk sang ees, üks poiss tõmbas eest ja teine lükkas tagant ja seal oligi
Ahtriväravad paiknevad rampidest seespool ja avanevad kahele poole külgedele. Laeva merel olles on ahtriramp tõstetud üles vastu seespool olevaid veekindlaid väravaid. Tõsteseadmed Laeva tõsteseadmeteks on üldjuhul ülemisel tekil olevad kraanad ja poomid. Nende tõstevõime jääb tavaliselt 3–30 t piiridesse. Kraanad on pidevalt töövalmis, kuid poomid tuleb asetada enne töö alustamist paigale. Konteinerite ja muude raskete lastide tõstmiseks on mõnedel laevadel ka portaalkraanad, mis võivad liikuda laevatekil rööbastel. Tõsteseadmeteks on ka ro-ro ja sto-ro
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
