Mati Unt. "Sügisball" 1. Iseloomusta romaani ülesehitust. Millele on keskendunud romaanis M.Undi tähelepanu? Miks? Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust
võimalustega. Võiks öelda nii, et integreeritud uurimustes lisandub kvalitatiivsele analüüsile statistiline ,,kontroll". Kui kvantitatiivses lähenemises valitseb statistika kui ainuõige ja teaduslik meetod, siis integreeritud uurimuses on statistikal täita kirjeldamise, mudeldamise ja kontrollifunktsioon. Seega teadustöö on alati kvalitatiivne ja kvantitatiivsele jääb vaid statisti ja vormistamise või uute vormilahenduste otsimise roll. Tegelikult eraldi võetuna ei eksisteeri kvantitatiivset ja kvalitatiivset teadust. Need on ühe terviku loomulikud komponendid. Saame vaid rääkida teadusest, kus kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel kui terviku osistel on täita oma funktsioon. Näiteks oleks kohatu rääkida füüsilisest ja vaimsest inimesest. Füüsiline ja vaimne külg on inimese kui terviku tinglikult eristatavad
Valim N (listwise) 29 Descriptive Statistics N Minimum Maximum Mean Std. Deviation Varianc Statistic Statistic Statistic Statistic Std. Error Statistic Statisti Kulutused riietele ja 29 100 1400 679,31 69,548 374,528 14027 jalanõudele SKP inimese kohta 29 3500 64500 23006,90 2788,549 15016,798 22550423 Kaalutud hinnatase 29 37,3800 95,7800 61,663103 2,7866936 15,0068042 22
Erilise tähelepanu all oli laudisteede alguse ja lõpu osad. Kuidas on tagatud üleminekud asfaltkattega teedelt laudisteele ja laudisteelt maha pinnase peale. Vaatluse fikseerimise faasis tehti fotodest joonised ja nummerdati need. Juurde lisati selgitused, kus on foto tehtud ja milline olukord valitses vaatluse hetkel. Kõik fotod tehti Stroomi rannas, ühel ja samal kuupäeval- 28.juuli.2013, ajavahemikul kella 14:00 16:00. Kõrgusvahede paremaks esiletoomiseks kasutati statisti abi, kes seisis mõõtmist vajavates kohtades, et saaks paremini hinnata kõrguste- ja kauguste vahesid. Kõrguste vahesid mõõtsin hinnanguliselt järgmisel meetodil. Statist seisis mõõtmist vajavas kohas, pildistasin vajaliku kohta, hiljem võrdlesin fotot ja mõõtsin ära statisti jala kõrguse vastava kohani, mis fotol näha. Sealt sain hinnangulise kõrguse eksimise vahemikuga +/- 1cm. Samuti kasutasin kõrguste vahede esile toomiseks mobiiltelefoni, mille asetasin vajaliku positsiooni
eelkõige kirjanduse ja muude algallikate uurimisele. Referaat ei eelda uudsete seisukohtade väljatöötamist, aga esitada tuleb järeldused ja omapoolne arvamus. Referaadi mahu määrab õpetaja. Töö vormistamisel lähtutakse kirjalike tööde juhendist. Referaat esitatakse paberkand- jal kiirköitjasse köidetuna. Elektrooniliselt esitatava töö formaadi määrab õpetaja. Ainetöö on õppeaine raames tehtav kirjalik töö, milles kasutatakse erialast kirjandust ja statisti- lisi andmeid, tehakse järeldusi ja leitakse suunad probleemi lahendamiseks või edasiseks uuri- miseks. Ainetöö võib olla teoreetilise probleemi käsitlemine või praktilise probleemi lahenda- mine ja kirjeldamine. Kõikidele ainetöös kasutatud allikatele tuleb viidata, vastasel juhul on tegemist plagiaadiga. Ainetöö maht on tavaliselt 15-20 lehekülge, aga täpsed nõuded töö tee- ma, mahu, ülesehituse ning hindamiskriteeriumide kohta määrab aineõpetaja. Töö vormistami-
igapäevaste stseenidega. Just meeleline maailm on see, mis viib tema teoseid edasi, väline sündmustik on tihti absurdne või parodeeriv (agathachristie'lik Mõrv hotellis, thomasmann'ilik Via regia). "Via regia tervikuna on Undi isikliku afektiivse struktuuri esitus... kus erisugused tegelased esindavad "ise" eri poolusi, impulsse või võimalusi," väidab Maire Jaanus nimetatud teost analüüsides (Jaanus, 1997). Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk
ne, või mille ületamise esinemissagedus on piiratud, - muutuva koormuse tõenäoline väärtus (...quasi permanent value ): koormuse suurus, mis on määratud nii, et vaadeldava ajavahemikuga võrreldes aeg, mille jooksul see väärtus ületa- takse, on märkimisväärne; - muutuv koormus (Q): koormus, mis t6enaoliselt ei mõju kogu arvutusolukorra vältel, või mille suurus võib ajaliselt oluliselt muutuda; - normkoormus: koormuse iseloomulik väärtus. Juhul, kui normkoormus määratakse statisti- liste meetoditega, siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel, - staatiline koormus: koormus, mis ei tekita konstruktsioonile või tema osadele olulist kii- rendust; - tavaline koormuskombinatsioon: kombinatsioon, mida arvestatakse konstruktsiooni arvu- tamisel kasutuspiirseisundis mingi koormustulemi (näiteks läbipainde v.m.s.) leidmisel ja mil-
Kust leiame sellele roomlasele ruumi? Kuhu võib ta oma kasti panna?"). ,,Tõde ja õigus"II on Tammsaare välismoelt koomikarikkam teos, eriti just tänu oma sõnamängude ja mõtteveidruste ohtrusele, otse ühekülgsuseni, lonkavuseni koomikarikas, sest isegi trahternikud, majaomanikud linnas, isegi Mauruse haige tütar Ramilda teeb kõiki nakatanud mõttetantsu kaasa (mõte ümmargusest mõttest jm.), isegi proua Malmberg, peaaegu kõik. Kuid kust tuleb siis Indreku, selle statisti nukrus kogu selle jantliku kõnelemise keskel? Tühjuse- ja tühisusetundest? Kas mitte ka mõnel teisel, näiteks õpetaja Slopasevil Puskini juubeli puhul? Isegi vahest Maurusel endal, kui ta hardub? Kas mitte isegi suurimate mõtteveidruste tipud pole siin sageli meeleheitlikkuseni kurvad? Teose meeleolu kõigub suurima lõbususe ja suurima nukruse vahel, ja seetõttu seguneb paljudessegi kohtadesse tragikoomilisuse tunnet (lahtilastud õpetaja Schulz'i targutused isamaast, Miralda jutt
1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid Enimlevinud prognoosimeetoditeks planeerimisel ja projekteerimisel on: • Ekstrapolatsiooni meetodid • Ökonomeetrilised meetodid • Tarvititega varustatuse meetod • Lõpptarbimise energia meetod • Hübriidmeetodid Ühe või teise meetodi kasutatavus sõltub tarbijate iseloomust, kättesaada- vaist andmeist ja soovitud täpsusest. Ekstrapolatsiooni meetodite puhul leitakse mineviku koormuste statisti- ka põhjal vähimruutude meetodil aproksimeerivad funktsioonid, mis pee- geldavad koormuse muutumise tendentse. Ilmastiku faktorite mõju ellimineerimiseks tuleb statistilised andmed eel- nevalt normaliseerida – s.t taandada nad keskmistele ilmastikutingimuste- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 9 le
10 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad. Käesoleva kursuse näol on tegemist peamiselt nö Läänemaise meditsiiniloo käsitlusega. Tähelepanu leiavad küll ka traditsiooniline meditsiin ning rahvameditsiin ja mõnede mitte-Euroopa tsivilisatsioonide (araabia) arstikunstide ajalood, kuid need jäävad siiski statisti rolli. Euroopa-kesksus on tänapäeva arstiteaduse vaatevinklist lähenedes õigustatav. Kas ka ainuõige, on omaette teema... On juhitud tähelepanu sellele, et nn mitte-euroopalikud ravimisviisid lähenevad meditsiinilistele probleemidele laiemalt haiguste mõistmiseks ja raviks kaasatakse nö mikrokosmosest väljapoole jäävaid tegureid päris-(makro)kosmost, religiooni, indiviidi eelmisi (karma) ja tulevasi elusid jms. Euroopalik lähenemine aga keskendub
dumused on vaimsetest võimetest sõltumatud, s.t isiksuse seadumuste ja vaimsete võimete seos on väga väike või puudub üldse, on siiski mõnin- gaid uurimistulemusi, mis viitavad eripäradele seoses vaimse võimekusega. Nii on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna akadeemilise testi sooritanutele tehtud isiksuseküsimustiku analüüsi tulemuste põhjal (viie aasta tulemu- sed, kokku 2129 tudengikandidaati) J. Allik ja A. Realo leidnud statisti- liselt olulise korrelatsiooni vaimse võimekuse ja meelekindluse vahel, mis üllatuslikult oli negatiivne: vaimsete võimete testides kõrgemaid skoore saavutanud üliõpilaskandidaadid pidasid end pigem ebakompetentseteks, lohakateks, sihituteks, mõtlematuteks, distsiplineerimatuteks; vaimsete võimete testides vähem punkte saanud pidasid end asjatundlikeks, korra- likeks, kohusetundlikeks, eesmärgipärasteks, distsiplineerituteks ja kaalut- levateks
annaabi.ee 
