TALLINNA ÜLIKOOL
Haridusteaduste Instituut
Noorsootöö RKH
Merlyn Jürgenson
HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS
Portfoolio
Tallinn 2018
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merlyn26
Õppematerjali autor
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp TÖÖTURUPOLIITIKA PUUDEGA INIMESTE KAASAMINE TÖÖTURULE Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud................................................................5 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE.......................................7 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon....................................................................................
4. Milliseid meetmeid/sekkumisi võiks rehabilitatsioon sisaldada? MÕISTEKAARDID !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Rehabilitatsioon?!? · Ühiskonnas on rehabilitatsiooni kohta kasutusel mitmeid mõisteid ja lähenemisi. · Sõna rehabilitatsioon tuleneb ladina keelest, tähendades millegi heastamist ja taas tunnustamist. · Termin "rehabilitatsioon" hõlmab paljusid visioone ja meetodeid, mis on suunatud haavatavate inimeste eluolu parandamisele ja nende osalemise suurendamisele ühiskonnas (Wilken, Hollander 1999, 2) Haavatavad sihtgrupid ... Osalemise suurendamine... ·Erinevad rehabilitatsiooniprogrammid on suunatud erinevatele gruppidele: füüsilise ja/või vaimse puudega inimestele, traumajärgse seisundiga isikutele, krooniliste häiretega inimestele, lastele, eakatele, sõltlastele, vangist vabanenutele,
Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda. Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega. Minu eesmärgid Minu peamiseks eesmärgiks seoses vaatluspraktikaga ja töövarju päevaga oli näha ja aru saada, mida kujutab endast noorsootöö, milliste olukordadega peab noorsootöötaja igapäeva töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev. Teiseks luua endale ettekujutus sellest tööst, sest ise olen sellest vähe teadlik. See praktika näitab, kas tahan seda eriala õppida või mitte. JÄRVE NOORTEKESKUS Õppe- ja tegevuskeskkond 1) Milline on asutuse asukoht, hoone ümbrus, mängu-või tegevusväljak(ud), üldine mulje?
millised on nende probleemid ja kitsaskohad. Tulemuse saavutamiseks viisin esmalt läbi Stroomi ranna vaatluse. Vaatlus toimus poolstruktueeritult ja avatud jäädvustusena. Eesmärgiga välja selgitada ja fikseerida millises seisukorras on rannahoone võimekus liikumispuuetega inimeste teenindamisel, milline on infrastruktuur ja millises seisukorras on laudisteed. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit. Kuid otsides sihtrühma koostöös Liikumispuudega Kojaga, selgus, et sobivaid kandidaate on vähe. Ratastoolis liikuvaid inimesi, kes veedaks oma vaba aega rannas ujumas käies, on raske leida. Seega pidin otsustama intervjuude kasuks. Järgnevalt viisin läbi kolm intervjuud. Nende kohta koostasin transkriptsiooni ja olulised mõtted tõin välja analüüsis. Toetudes tehtud uurimustööle, teeb autor järgmised ettepanekud olukorra parandamiseks:
Justkui väejuht sammumas noorte ees Katre Pohlak 11.klass Kõik kohalikud elanikud teavad Taimi Talpas-Taltseppa, kes on olnud Rakke Noortekeskuse juhataja alates selle avamisest ehk juba pea seiste aastat. Tegu on inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku kohalike noorte, nende murede ja rõõmudega ning oskab alati abiks olla. Noortekeskuse avamine Rakke Noortekeskus avati 2.mail 2005.aastal. Taimil on sellest kevadest ainult positiivsed mälestused. ,,Noortekeskuse avamisel oli kohal väga suur hulk noori ja tänu neile ma mõistsin, kui väga on Rakkesse sellist kohta vaja," meenutab ta, ,,lauatenniselaud oli meie peolauaks ja tort ei olnud veel otsaski, kui me pidime laua vabastama, sest poisid kibelesid mängima." Noortekeskus muutus koheselt noorte seas väga populaarseks. Huvi pakkusid nii lauatennise- ja karoonalaud, kui ka värvikirev seltskond, kellest se
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoe
maksab 345 eurot, teine kuu maksab 390 eurot ja edasi maksta tuleb 900 eurot kuus. Haiglas pakutakse sööki, füsioteraapiat. On olemas toad, kus saab elada üksunda ja on ka tubasid, kus elatakse viiekesi aga tavaliselt toas inimesed elavad kahekesi. Haigla töötajate jaoks on palju koolitusi. Haiglas töötab sotsiaaltöötaja, kelle ülesandeks on: Statistika pidamine Kohaliku omavalitsusega suhtlemine Suhtlemine lähedastega Psühhosotsiaalne toetamine Koolituste koordineerimine Diakooniahaiglas on teenus, mida nimetatakse koduõendus. Õed käivad kodus igas Tallinna linnaosades. Koduõendus on tasuta teenus kliendile, kellel on ravikindlustus. Koduõendusteenust pakutakse: Kliendile, kes on lahkunud haiglast ja ei vaja aktiivset ravi aga ei saa külastada perearsti oma füüsiliste või vaimsete piirangu tõttu Kliendile, kellel kodune õendusabi võimaldab ennetada haiglaravile sattumist
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid