HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS (0)

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018


Sisukord 2


1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning  mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes  noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem  ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda  põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored,  kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps läheks peale kooli kuskile noortekeskusesse selle asemel, et  perega või temaga kodus koos aega veeta. Tegelikult arvan mina, et nii ei saa öelda. Noori on  erinevaid ning väga paljudel noortel, kes meil noortekeskuses käivad, on perega suhted  korras. Nad kõik ei ole katkistest peredest ning nad käivad seal lihtsalt oma vaba aega  veetmas ja toredatest tegevustest osa saamas. Meie majas on ka treeningud spordisaalis ning  paljud esimese kooliastme õpilased tulevad enne enda treeningut noortekeskusesse. Kahjuks terve ülikoolis käidud aja oli meil reaalselt ainult üks aine, kus puutusime kokku  erivajadusega noortega. Praktikat selles osas ei saanud ning noortekeskusesse tööle minnes  tundsin sellest väga puudust, et ei ole kokku puutunud erivajadusega noortega.  Aga ilmselt  see tulebki kogemuse ning ajaga. Puudest tingitud erivajadusega noortega kokku ei ole väga puutunud. Kui siis ainult paari  liikumispuudega noorega. Noortekeskust külastab üks poiss, kes on ratastoolis ning talle väga  meeldib meie juures xbox-i mänge mängimas käia. Tal on noortekeskusesse saamiseks kõik  tingimused olemas, kaldtee, suured uksed, rohkelt ruumi liikuda ratastooliga jne. Pagulastega ei ole hetkel olnud kokkupuudet, kuid noortekeskuses käivad meil kaksikud,  poiss ja tüdruk, kelle naha värv on teistest noortest erinev ning neil ei ole noortega siiamaani  mingisugust situatsiooni tekkinud, kus keegi neile midagi ütleks. Nad on meie igapäevased  kliendid ja seega on noored harjunud. Küll aga on meil kaks päris vene noort, kes ei oska  peale paari eestikeelse sõna midagi. Nendega tuleb rääkida vene keeles ja eesti noored natuke  tõrjusid neid alguses, kuid nüüd juba mängivad koos piljardit ja pingpongi.  LGBTQ  inimestega on väiksem kokkupuude, samas tean üht noort neiut, kes on vabatahtlik  noortekeskuses ja kes näeb välja täpselt nagu poiss, ta teeb kõiki poiste töid koos kahe teise  3


vabatahtlikuga, kuigi samas on ta naissoost. Ta ehitab noortekeskuse üleval spordisaalis olevat jõusaali ning teeb selliseid töid, mida pigem poisid teeksid. Enda tutvusringkonnas on üks  neiu, kes on lesbi. Otseselt temaga suur kontakti pole olnud. Suhtleme, kuid sellest me  rääkinud siiani sügavalt ei ole. Vaimse häirega noortega on suur kokkupuude. Noortekeskust külastavad tihti just nimelt  noored, kellel on depressioon. Suur kokkupuude on ka noortega, kes ennast lõiguvad. Õigusrikkujatega on ka kokkupuude. Meil paljud noored, kes on alaealised suitsetavad ning  üsna tihti peame panema seetõttu noortekeskuse keelde ja teavitama politseid,  võrgustikuliikmeid. Üks vabatahtlikest noortest läheb kohe karistust kandma kuuekümne  neljaks päevaks vanglasse.  4


5


2 SIHTRÜHMA HETKEOLUKORD EESTIS Puudega  ja  püsiva   töövõimekaotusega   inimeste  arv   Eestis  on  pidevalt   kasvanud.  Puudest tulenevalt   võib   inimene   vajada   sekkumisi   ja   abi   (teenuste,   toetuste   jm   meetmete   näol) mitmetest   valdkondadest   –   nii   tervisevaldkonnast   kui   sotsiaalvaldkonnast;   samuti   abi võimetekohase hariduse omandamisel,  ligipääsetavat keskkonda, kohandamist  ja abi  tööle saamisel   ja   töötamisel.   Puuetega   inimeste   alane   statistika   Eestis   on   väga   suur.   Leidsin sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi statistika 1. jaanuari seisuga 2017 aastal. Eestis on füüsilise ehk liikumispuudega noori ligi 1200, vanuseni kuni 24 eluaastat. See number on väga suur.  ÜRO   puuetega   inimeste   õiguste   konventsiooni   kohaselt   hõlmab   puudega   inimese   mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib   koostoimel   erinevate   takistustega   tõkestada   tema   täielikku   ja   tõhusat   osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018).  Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud  puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses järgmiselt: puue on inimese anatoomilise,  füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis  koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus  osalemist teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018).  Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või  tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske  või sügava puude korral. Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada: 1. toetuse taotlus; 2. taotleja pass või ID-kaart.  Lisaks sellele tuleb mõne toetuse liigi puhul esitada lisadokumente. Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude  raskusastme ja lisakulude tuvastamise taotlusega. Taotluse võib esitada iseseisvalt alates 16.  eluaastast. Sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr.  Sotsiaaltoetuste määr 2016. aastal on 25,57 eurot. (Sotsiaalkindlustusamet, 2016) Rääkides rahastusest ja toetustest, siis ajakirjas Puutepunkt kirjutati, et SA Tartu Ülikooli  Kliinikumi Lastefond hakkas teraapiaid rahastama, mis on väga positiivne ja hea uudis.  Lastefondi juht Küllike Saar ütleb, et nende eesmärk on üles leida pered, kes vajavad abi laste 6


teraapiate rahastamisel. See fond pidi pakkuma rahastust selliste teraapiate jaoks, mida  haigekassa ega riikliku rehabilitatsiooni nimekirjades ei ole. Lastefondi juht Küllike Saar tõi  välja ka teraapiad, kuhu on juba enda panus antud, hobuteraapia, muusikateraapia ja ka  terapeudide, nagu tegevusterapeudi ja füsioterapeudi teenuse jaoks on toetust saadud.  (Kangro, 2018)  Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll:  1.Osalisriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada puuetega lastele kõigi inimõiguste  ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel. 2. Kõigis puuetega lastega seotud tegevustes tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. 3. Osalisriigid tagavad, et puuetega lastel on õigus vabalt väljendada oma seisukohti kõigis  neid puudutavates küsimustes ja nende seisukohtadele omistatakse vajalikul määral kaalu,  arvestades nende vanust ja küpsust teiste lastega võrdsetel alustel ning et nad saavad selle  õiguse teostamiseks oma puudele ja vanusele vastavat abi. (Riigi teataja, 2016)  Puuetega inimestele loodi kuus aastat tagasi selline ajakiri, nagu Puutepunkt. Ajakiri  Puutepunkt kajastab erinevaid lugusid puuetega inimestest. Ajakirja loomise eesmärgiks oli  kokku viia puuetega inimesed, nende hooldajad, tugiisikud, nendega töötavad spetsialistid ja  ka poliitikakujundajad. Ajakirja loojate soov oli, et puuetega inimesi õpitakse paremini  tundma, spetsialistid ja abivajajad leiaksid üksteist ning puuetega inimesed ise saaksid ideid,  kuidas ennast paremini aidata.  Leidsin ajakirjast Puutepunkt ühe loo, mida rääkis Hannes (43), kes on juba 25 aastat olnud  halvatud, ega ei liigu iseseisvalt, vaid ratastoolis. Temaga juhtus õnnetus, kui ta oli alles just  täiskasvanuks saanud. Ta räägib seal arvamusloos, et õnnetused ei hüüa tulles ning keegi ei  tea, millal võib midagi juhtuda. Temaga juhtus autoavarii ning ka praegusel ajal on meedias  üsna tihti samad uudised, et keegi kuskil tegi avarii ja juhtus midagi traagilist, nii oli ka  temaga. Mehel on olemas töö, tööle minemine võttis tal aega aastaid, ta polnud kindel, kuhu  minna tahab ja kuidas teda seal võetakse. Ta teeb tööd kodus, arvuti taga ning tema tööks on  kodulehtede tegemine või loomine erinevatele asutustele. Hobiks aga lindude vaatlemine. Tal  on ka poeg ja oli elukaaslane, kuid elukaaslasega enam ta koos ei ela, sest see suhe muutus  võimatuks, kuna mehe sõnul ei suutnud naine enam tema eest hoolt kanda. Ta pidi meest  öösiti kogu aeg keerama, liigutama, tõstma, sest Hannes ei saanud ennast ega ei saa siiani ise  liigutada, ta on täiesti halvatud ülakehast saati. Ta kirjutab, et ta nägi, kuidas naine on  tüdinenud sellisest elust ning talle oli see ajapikku vastumeelne ja mees ise tüdines ka sellest  7


elust ära ning tahtis, et see kõik läbi saaks. Praegu aitab meest tema ema. Artikli lõpus lausub  Hannes, et ühed saavad alati hakkama, teised kiratsevad, hädaldavad või annavad alla – nii on see tervetel ja ka puudega inimestel. Kuid mees rõhutab, et puudega inimeste elus on veel üks  kohustuslik komponent, nimelt abivahendid ja kõrvalabi, millest ei saa üle ega ümber. Hannes ütleb veel, et kindlasti tasuks spetsialistide soovitusi ja nõuandeid, kuidas oma iseseisvust  suurendada tõsiselt võtta. (Lill, 2017) Minu arvates, on füüsilise puuetega inimestele viimase ajaga paljud asjad mugavamaks  tehtud. Väga paljudes kaubanduskeskustes on liftid, rääkimata haiglatest, perearstikeskustest  ja muudest vajalikest kohtadest, kus liiguvad kõik inimesed. Nad saavad enda ratastooliga  liigelda üksi ka ilma abita nendes kohtades. Siinkohal ei saa ma aru noortekeskustest, kes ei  ole endale neid võimalusi loonud, et noortekeskust saaks külastada mistahes noor. Käisin  hiljuti Tartus ühes noortekeskuses, kuhu saab nii, et pead kõndima väga pikast trepist, mis on  talvel eriti libe ning üldse ohtlik noorte jaoks ja väga kõrge ka. Küsisin seal olevalt töötajalt,  et kuidas teie juurde pääsevad liikumispuudega noored, siis ta ütles, et maja on veel  ehitamisel ning Tartus on veel noortekeskusi, kuhu noored saavad minna. Mina leian, et  noorsootööd tuleb pakkuda tõesti kõikidele noortele ning tuleb leida võimalus, kuidas saavad  ka liikumispuudega noored noortekeskust külastada.  Pigem on ikkagi koge see süsteem paranenud ja aastatega paremaks läinud. Inimesed on  lahked ning tegelikult annetavad ka abivajajate jaoks päris palju raha. Jõulude ajal olev saade  televiisoris kogub alati meeletult suuri summasid, et peresid aidata. Samas ka vaadatud  Kodutunne saade aitab erinevaid peresid, kus tihti on peres mõni erivajadusega laps või noor  ning tema jaoks tuleb midagi ümber ehitada või korraldada. Julgen öelda, et aastatega lähevad ka tehnika ning erinevad vahendid paremaks ning tihti mõeldakse välja uusi asju, kuidas saaks parandada või veel paremaks muuta erivajadusega noorte arengut ning olemist.   8


9


3 PROJEKTI TUTVUSTUS JA ANALÜÜS  Minu sihtrühmaks oli puudest tingitud erivajadusega noored ning ma omakorda kitsendasin teemat. Rohkem huvitaksid mind füüsilise puudega noored. Ma leidsin ühe väga huvitava projekti, mis on nüüdseks juba lõppenud, kuid mille tulemus oli  hea ning see oli ka vajalik just nende noorte jaoks. Projekti nimi, mille valisin oli Sport+4All: aktiivne ja kaasav sport kõigile.   2015-2017   aastal   osales   Astangu   Kutserehabilitatsiooni   Keskus   erivajadusega inimeste sportimisvõimalusi arendavas rahvusvahelises projektis. Selle projekti eesmärk oli ellu viia kaasavaid sporditegevusi erivajadustega inimestele, toetada nende füüsilist aktiivsust ja   kujundada   rohkem   tervisliku   eluviisi   harjumust.   Sportlikud   tegevused   olid   võimalikult palju   integreeritud   tavakeskkonda   (spordiklubi,   staadion,   park   jms)   ning   tegevused   seal kujunesid   osalejate   soovide   ning   vajaduste   järgi.   (Astangu   Kutserehabilitatsiooni   Keskus, 2018) Kaasaegses ühiskonnas on hea tervise ja heaolu tagamiseks olulisteks asjaoludeks sport ja füüsiline   aktiivsus,  mis   aitavad  kaasa  haigestumise   ning  haiguste  krooniliseks  muutumise ennetamisele.   Sporditegevustes   kaasatus   on   fundamentaalselt   oluline   sotsiaalsete   ja majanduslike kulude vähendamisel, mis tekivad füüsilisest passiivsusest.  Puudega inimeste vajadustele vastamisel, nende õiguste eest seismisel ning sporditegevustes osalemise   suurendamisel   peavad   rehabilitatsioonikeskused   arendama   tihedalt   toetavaid teenuseid,   et   tagada   pikaajaline   kaasatus   sporditegevustes.   See   tähendab   ka   seda,   et spordikeskused peavad muutuma ligipääsetavaks puudega inimestele ja ambitsioonikamaks oma teenuste arendamisel, kuna puudega inimeste osakaal kogu Euroopa elanikkonnast on järjest suurem. Sport+4ALL projekti eesmärk oli välja töötada töövahendid, mis toetavad puudega inimestele mitmekesisemate   ja   kõrgema   kvaliteediga   sporditegevuste   arendamist   kogu   Euroopas. Eesmärgi saavutamiseks kaasati projekti rehabilitatsioonikeskusi ning spordiasutusi.  Antud koostööprojekti kaasati seitse asutust üle Euroopa. Kõigil neil asutustel, mis valiti oli pikaajaline   kogemus   rehabilitatsiooniteenuse,   sporditegevuste   ning   sotsiaalteenuste 10


osutamisel ning nende ekspertiis sotsiaal-, tervise- ja spordiprotsessides oli kindlasti vajalik, et projekti eesmärke ellu viia.  Projekti tegevused jaotati kolme suunda:  Tegevuste võrdlemine ja analüüs- kaardistamine, disain, testimine, valideerimine ja innovaatiliste praktikate rakendamine puudega inimeste sporditegevustes   Tegevuste   võrdlemisest   ja   analüüsist   õppimine-   interaktiivsed   tegevused   kuue rahvusvahelise töötoa raames, mis  suunati Euroopa spordivõrgustike koolitamisele ja arendamisele   Teavitustegevused   –   Parima   praktika   käsiraamatu   väljatöötamine   (“Soovitused kaasavaks   sporditegemiseks”;   “Spordiinstruktorite   kompetentsid   ja   oskused”; “Hindamisvahendid”.  See projekt on üsna tihedalt kooskõlas noorsootöö põhimõtetega. Seda tehakse nende inimeste jaoks ja koos nendega, neid kaasatakse sellesse ning nad on sellest huvitatud. Kaasamist saab defineerida,   kui   tegevust   või   seisundit,   milles   ollakse   millegi   suurema   osa.   Sotsiaalses kontekstis tähendab kaasamine, et igal inimesel on võimalus osaleda kõikides sotsiaalsetes protsessides täiel määral ja võrdselt teistega- algusest peale ja vaatamata individuaalsetele oskustele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, soole või vanusele.  “ Kaasamine on midagi, mida ei saa inimeste jaoks teha, vaid see on midagi, milles inimesed saavad olla aktiivselt kaasatud”   (Norwich,   1999).   Mitmekesisust   austades   ja   väärtustades   soodustab   kaasamine kogukonna-   ja   kuulumistunnet   ning   aitab   kõikidel   inimestel   osaleda   igas   eluvaldkonnas. Projekti   koostajad   on   lähtunud   erivajadusega   noorte   ja   inimeste   vajadustest,   huvidest   ja soovidest. Sport huvitab neid ikkagi, mis sest, et nad võibolla ei saa seda teha päris sellel tasemel, nagu ise sooviksid. Kuid neil on see võimalus seal Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses olemas ja nad saavad seda kasutada. Erivajadusega noored kaasati sinna projekti vaba tahte alusel. Noorsootöö üks põhimõtetest on, et oleks rahvusvaheline lõimumine. See projekt,   millega   mina   tutvusin,   oligi   rahvusvaheline   ning   hiljem   said   projektis   osalejad tutvuda ka mingi teise riigi sporditegevustega ja üritustega. Astangul näiteks hakkas toimima 11


selle sama projekti raames selline füüsilise aktiivsuse ja tervisliku toitumise teemaline vaba aja tegevus nagu ,,Astangu Ramm’’. Minu arvates on sellise projekti tegemine ning sellega liitumine ja sellest osa võtmine ülimalt oluline.   Füüsilist   tegevust   soovitatakse   kõigile,   et   puude   teket   ennetada.  Vähese   füüsilise aktiivsuse   ja   potentsiaalselt   puuet   tekitavate   haiguste   vahel   on   leitud   tugevaid   seoseid. Uuritud   on   nii   regulaarse   füüsilise   liikumise   kui   ka   istuva   eluviisi   mõju   vanemaealiste liikumisraskustega   inimeste   kardiovaskulaarse   riski   vahel.   Neil,   kes   tegelevad   füüsiliste tegevustega pikemaajaliselt, on madalam risk saada osteoporoosi tõttu tekkinud luumurdusid. Füüsiliselt   aktiivne   eluviis   tekitab   energiat,   parandab   heaolutunnet,   elukvaliteeti   ning kognitiivseid funktsioone ja on ka seotud dementsuse ning kognitiivsete võimete languse riski vähenemisega. Progresseeruvates tingimustes (nt sklerosis multipleksi puhul)  võib füüsiline aktiivsus  mõjutada haiguse liikumist teise faasi.  Erivajadusega noori on aina rohkem ning selle vastu ei saa. Sporditegevustes osalemine on märgavatavalt madal igas puudega inimeste vanusegrupis, kuid kõige madalam osalus on just 20-25-aastaste seas ehk siis noorte. Neid tuleb kaasata erinevatesse tegevustesse. Väga oluline on ka neile endile see, et nad saaksid anda enda panuse millegi osas. Minu kogemus on näidanud, et füüsilise puudega noorel on hea meel teha midagi minu, kui töötaja jaoks, ta ei saa mind aidata võibolla minu igapäevastes tegevustes, sest mul on palju ringi jooksmist ja siblimist, kuid ta saab mind aidata millegi muuga. Näiteks olen noortekeskuses palunud ühel noorel,   kes   meil   seal   vahepeal   käib,   et   ta   aitaks   mul   lõigata   plakateid   välja   või   midagi kirjutada, teha käelisi tegevusi selle asemel, kui meil on näiteks sporditegevused saalis.  12


13


4 VÄLJAJUHATAV ENESEANALÜÜS Minu jaoks oli aine väga kiiresti läbisaav. Kontakttunde oli tõesti vähe ning selliseid aineid oleks võinud olla rohkem kolme aasta jooksul. Kõige enam sain tegelikult targemaks LGBTQ inimeste osas. Ma ei teadnud, et neil on oma ühendus, et nad saavad seal kokku või käivad seal koos kõik. Ma olin väga üllatunud. Mul ei ole kunagi nende vastu midagi olnud ning see naine, kes meiega seal rääkis, suhtles meiega nii vabalt ja oli väga avatud kõigele. Mulle tundus, et ükskõik mida keegi küsis, siis ta oskaski kohe vastata ja me saime vastused oma küsimustele. See õppekäik laiendas väga minu silmaringi ning mul on hea meel, et sain sellest osa võtta. Ma julgen öelda, et ta muutis mind veel rohkem sallivamaks LGBTQ noorte osas, mis on väga hea ja üllatav. Pagulastega mul ei ole siiani suurt kokkupuudet. Arvan, et tuleb olla salliv ning mina noorsootöötajana seda peangi olema. Õigusrikkujatega tegeleb ka Tugila programm.   Noor   suunatakse   üldjuhul   politsei   kaudu   sinna   programmi   ning   siis   Tugila spetsialist hakkab temaga kontakti looma ja suhtlema. Leida talle mõni tegevus, hobi. Suunata edasi kooli või tööle, vastavalt vanusele ja vajadustele.  Ilmselt tuleb see kõik siiski läbi kogemuste ning praegu olen sellel erialal liiga vähe olnud, et kõiki   haavatavaid   noori   näinud   oleksin.   Kindlasti   on   mul   vaja   kogemust   juurde   LGBTQ noortega ning puudest tingitud erivajadustega noortega. Seda ma ise tunnen, et on vähe ja tean ka. Sest noortekeskuses, kus töötan, need noored seda ei külasta.  Ma tunnen, et mind huvitaks natuke rohkem Tugila programm ning see töö, mida nad seal teevad. Minu kolleeg on poole kohaga Tugila spetsialist ning ta saab väga häid koolitusi ja nippe,   kuidas   noortega   paremini   suhelda,   kontakti   luua   jne.   Hetkel   ma   ennast   seal   veel töötamas ei näe, sest olen liiga noor ja kogemusi on vähe, kuid tulevikus mind see isegi huvitaks. Kindlasti ei näe ma ennast töötamas näiteks toimetuleku koolis. Ma arvan, et see on liiga kurnav ning võtaksin seda kõike liiga palju koju kaasa. Praegu vahepeal isegi tunnen, et töö on kodus kaasas ja noorte mured ei jää noortekeskuse ukse taha, vaid ma ikka mõtlen nendele vabadel päevadel ja enda vabal ajal ka.  Aine puhul võin öelda, et alati on tore, kui keegi käib rääkimas ning midagi uut tutvustamas. SPIN programmist ma ei teadnud ennem midagi ning see kõnetas mind väga, peale loengut töö juurde minnes rääkisin koheselt ka kolleegidele sellest programmist.  Väga oleks tahtnud, et oleks rohkem loenguid ja kontakttunde olnud. Üldse selliseid aineid, kus oli kokkupuude mistahes erivajadusega noore puhul.  14


5 KOKKUVÕTE Keskendusin oma portfoolios rohkem füüsilise puudega noortele, sest nendega kokkupuude on   kõige   väiksem.  Puuetega   inimeste   alane   statistika   Eestis   on   väga   suur.   Leidsin sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi statistika 1. jaanuari seisuga 2017 aastal. Eestis on füüsilise ehk  liikumispuudega   noori  ligi  1200,  vanuseni   kuni  24  eluaastat.  Kokkupuude  on  ikkagi haavatavate sihtgruppidega väike. Noortekeskust, kus töötan, ei külasta nii palju haavatavaid noori.  Ajakirja Puutepunkti lugedes leidsin väga huvitava artikli, kus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi   juht   Küllike   Saar   rääkis,   et   lastefond   hakkas   erinevaid   teraapiaid   rahastama. Toetused on nendele peredele, kellel on erivajadusega laps väga olulised. Nende peale lihtsalt kulub rohkem raha. Nendel noortel on vaja erinevaid abivahendeid, et näiteks liikuda. Meie noortekeskuse kliendil, oli trepikotta vaja sellist masinat, mis aitaks ta ratastooliga trepist alla ja üles, saates Inglite aeg koguti nii palju raha, et poiss ja ta ema saidki trepikotta trepironija. Ma leidsin ühe väga huvitava projekti, mis on nüüdseks juba lõppenud, kuid mille tulemus oli hea ning see oli ka vajalik just nende noorte jaoks. Projekti nimi, mille valisin oli Sport+4All: aktiivne   ja   kaasav   sport   kõigile.   2015-2017   aastal   osales   Astangu   Kutserehabilitatsiooni Keskus erivajadusega inimeste sportimisvõimalusi arendavas rahvusvahelises projektis. Selle projekti   eesmärk   oli   ellu   viia   kaasavaid   sporditegevusi   erivajadustega   inimestele,   toetada nende   füüsilist   aktiivsust   ja   kujundada   rohkem   tervisliku   eluviisi   harjumust.   Sportlikud tegevused olid võimalikult palju integreeritud tavakeskkonda (spordiklubi, staadion, park jms) ning   tegevused   seal   kujunesid   osalejate   soovide   ning   vajaduste   järgi.   (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, 2018) Portfooliot kirjutades, mõtlesin, et äkki peaksin midagi enda töö juures muutma või midagi tegema, et saada uusi kogemusi juurde, just haavatavate sihtrühmadega. Peaksin hakkama rohkem   kontakti   lööma   õigusrikkujatega.   Või   näiteks   minema   üldse   tänavale tänavanoorsootööd tegema. Pärnus ei ole mobiilset noorsootööd veel, kuid seda oleks väga vaja, sest osad noored on lihtsalt kaubanduskeskustes ning teevad seal enda meelest lahedaid nalju ning rikuvad keskuste vara.   15


16


6 KASUTATUD ALLIKAD 1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2018) Sport+4All: aktiivne ja kaasav sport  kõigile.  [2018, aprill 18].  http://www.astangu.ee/projektid-ja-partnerlus/loppenud-projektid/sport-4allaktiivne- ja-kaasav-sport-koigile/  2. Eesti puuetega inimeste koda (2017) Puuetega inimeste alane statistika Eestis. [2018,  aprill 18]. http://www.epikoda.ee/puue/statistika/  3. http://www.astangu.ee/fileadmin/media/Astangu/sportplus4all_KÄSIRAAMAT.pdf 
4. Lill, A. (2017) Eluga tuleb edasi minna. Lihtsalt loodusseadus on selline. Puutepunkt,  (56), 10-15. Kättesaadav: https://www.yumpu.com/xx/document/view/58045879/pp56 5. Kangro, T. (2018) Miks hakkas lastefond teraapiaid rahastama? Puutepunkt, (64), 13.  Kättesaadav: https://www.yumpu.com/xx/document/view/59859117/pp65  6. Riigi teataja (2016) Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll.  [2018, aprill 20].  https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 7. Sport+4All koduleht. http://www.sportplus4all.eu/HomeEe.aspx 
8. Statistikaamet (2018) Sotsiaalelu/ tervis. [2018, aprill 20].  https://www.stat.ee/63630 
9. Sotsiaalkindlustusamet (2016) Puue ja hoolkanne. [2018, aprill 19].  http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puudega-inimesele 17