Elamistoimingud: füüsiline aktiivsus ja suhtlemine (1)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Õenduse alused

2 HALB

SISUKORD
SISUKORD

FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING

ELUKAAR : SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA
2.1. Väikelapse ja lapseiga
2.2. Murde- ja täiskasvanuiga
2.3. Vanurid

FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID
3.1. Bioloogilised tegurid
3. 2. Pühholoogilised tegurid
3.3. Sotsiokultuurilised tegurid
3.4. Keskkonnategurid
3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid

ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS

SUHTLEMINE

SUHTLEMISE ELAMISTOIMING
6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele
6.2. Suhtlemisprotsess

SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID
7.1. Bioloogilised tegurid
7.2. Psühholoogilised tegurid
7.3. Sotsiokultuurilised tegurid
7.4. Keskkonnategurid
7.5. Poliitilis– majanduslikud tegurid

AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE
8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine
8.2. Keskkonna ja harjumuste muutmine
8.3. Valu kogemine
KASUTATUD KIRJANDUS
1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING
Liikumisvõime on eluslooduse omadus ning oma keha vaba liigutamine on vajalik ja väga hinnatud inimtegevus. Igapäevane suhtlemine, mis on sotsiaalse elu jaoks nii oluline, on ilma liigutuseta tegelikult võimatu, sest ta hõlmab rääkimist ja kuulmist , nendega kaasnevat silmade liigutamist, näoilmeid, pealiigutusi ja kehakeelt. Samuti sisaldab liikumist hingamise, söömise, joomise, eritamise , töötamise, mängimisega jne. seotud käitumine. Isegi magades on organismi süsteemid pidevalt aktiivsed. Igapäevane elamine sisaldab palju keerukaid kehaliigutusi sadades eri kombinatsioonides, paljud neist toimuvad organismis ega ole nähtavad ja paljud pole ka teadvuse poolt kontrollitavad.
2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA
2.1. Väikelapse ja lapseiga
Füüsilise aktiivsuse olulisust elamisele tõestavad juba imiku käte ja jalgade esimesed liigutused. Rase naine tunned loote liigutusi juba enne sünnitust. Jalgadega põtkimisele ja kätega liigutamisele järgnevad juba roomamine, püsti seismine , kõndimine, hüppamine ja jooksmine. Terve kasvav laps omandab pidevalt uusi liikumisoskusi ning tal tuleb aidata omandada häid seismise, istumise ja kõndimise asendeid.
2.2. Murde- ja täiskasvanuiga
Tervetel mureealistel on elu täidetud tavaliselt toimingutega, mis on ka kooli õppeplaani osadeks . Füüsiline aktiivsus hakkab sõltuma töö iseloomust. Töö on kas “ istuv ” või “liikuv”.
2.3. Vanurid
Vanurite üldiseks heaoluks ja nende hea enesetunde säilitamiseks tuleb neid ergutada säilitama oma liikumisharjumusi. Tähtis on, et vanurid pööraksid tähelepanu hea tervise edendamisele. Vanurite liikumainnustamine vähendab nende voodissejäämise võimalust.
3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID
Füüsilist aktiivsust mõjutavad viis tegurit: bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalkultuurilised, keskonna- ja poliitilis-majanduslikud tegurid, mis on paratamatult kõik omavahel seotud.
3.1. Bioloogilised tegurid
3.1.1. Terve lihasluukondlik süsteem
Füüsilise aktiivsuse ilmutamisega seotud oskuste omandamiseks on eluliselt vajalik lihas-luukondliku süsteemi ja paljude teiste süsteemide täielik talitlus. Inimese kehas on üle 400 skeletilihase ja rohkem kui 200 omavahel ühenduses olevat luud.
3.1.2. Kokkutõmme ja lõtvumine
Tervel inimesel on lihaskiud seisundis, mida nimetatakse lihaste toonuseks – see on valmisoleks kohesteks sujuvateks liigutusteks. Lihaste kokkutõmme tekitab soovitud liigutuse . Kusjuures erigruppide kontraktsioon ja lõõgastumine toimub ranges järjekorras. Kontraktsiooni otseseks allikaks on ATP. Tavaliselt on tegevuses olevaid lihaseid kaks, neid ühendab kaks või rohkem luud ja liigest ning nad toimivad teineteisele vastupidiselt. Kui üks lihastest tõmbub kokku ja painutub, siis teine lõtvub ja sirutub, võimaldades liikumist soovitud suunas. Lihase lõõgestumine on passiivne Kui näiteks käsivarre ülaosa esipoole painutajalihased tõmbuvad kokku, et tõsta käsivart õla suunas üles, siis tagapool olevad sirutajalihased lõdvestuvad, muutes liigutuse soovitud suunas võimalikuks.
3.1.3. Tõstejõud
Tõstejõu printsiip on oluline füüsilise aktiivsuse olemuse mõistmisel. Kang on jäik hoob, mis pöörleb oma telje või toetuspunkti ümber ja lihtne näide kangi tõstejõust on kiigelaud. Kui lapsed oma sama rasked ja samal kaugusel kiige keskpunktist, on kiik tasakaalus, kui üks lastest nihkub tahapoole, liigub temapoolne kiigeots maa raskusjõu tõttu allapoole ja et panna oma kiigeotsa ülespoole tõusma, tuleb lapsel maa raskusjõu võitmiseks jalgadega end ülespoole lükata. Kiigelada kangina kasutades on ühel lapsel võimalik tõsta teist last palju kõrgemale kui siis, kui ta kasutaks selleks ainult oma käsivarsi. Kangiprintsiibi kasutamine suurendab inimese tõstmis-, liigutamis- ja käsitsemisjõudu.
3.1.4. Raskusjõu seadus
Igal objektil on raskuskese (inimesel on see umbes teise nimmelüli kõrgusel) ning on võimalik tõmmata kujutletav joon raskuskeskmest eseme toestuspinna keskpunkti . Mida laiem on toestusalus ja madalam raskuskese, seda stabiilsem on ese. Samuti on roomama hakkaval lapsel madal raskuskese ja lai toetusalus ja kui laps alguses püsti tõuseb, hoiab ta jalgu harkis. Kaua voodihaiged olnud inimesed toetuvad kõndimahakkamisel mööbliesemete vastu, hoiavad abistajal käest kinni või kasutavad jalutuskeppi, et oma toetusalust suurendada. Tõhus liikumine vajab rohkemat, kui lihtteadmisi organismi mehhaanikast.
3.1.5. Ergonoomika ja lihas- luukondlikud süsteemid
Bioloogiliselt põhjendatud liikumise ja tegutsemise tõlgendus on piiratud lihaste mahu ja kokkutõmbejõuga. Ergonoomika käsitleb vastavuse loomist inimese ja tema tegevuse, ümbritseva keskkonna ja kasutada olevate seadmete vahel. See on segu inimteadusest ja füüsikast ning seda võib rakendada igasugusele inimtegevusele, kuid eriti oluline on ta töömaailmas. Seal käsitleb ta seda, kuidas esemed, töö ja keskkond on kokku sobitatud inimeste suuruse, tugevuse, võimete ja teiste inimlike omadustega.
3.1.6. Ohud lihasluukondlikule tervislikkusele
Terve indiviidi võimet ilmutada füüsilist aktiivsust ilma abivahendeid kasutamata peetakse sageli iseenesest mõistetavaks kuni mingid asjaolud lihasluukondliku süsteemi teatud osa ja temaga seotud kanalite terviklikkuse hävitavad. Kohe sünnimomendil mängivad ämmaemand ja sünnitusabiarst tähtsat rolli vastsündinu kõigi nelja jäseme normaalse välimuse ja talituse hindamisel.
Murdunud ja haigusest haaratud luud on samuti ohuks lihas- luukondlikule tervislikkusele ning võivad takistada liikumist paljudel erinevatel viisidel . Ka liigesed võivad haigeks jääda ja muutuda nii valulikuks, et liikumine halveneb. Kui mõjutatud on puusad, põlved või luupeksed, muutub liikumine raskeks. Kui on haiged käte väiksed liigesed, on raskusi koduste toimetuste sooritamisel, isikliku puhtuse ning riietumise toimingutes, töötamisel ja mängimisel. Lihase nihestus võib tekitada turset ning seeläbi vähendada liikuvust.
Isegi perfektselt toimiva närvi- ja lihas- luukondliku süsteemiga inimesel võivad tekkida liikumisraskused näiteks hingelduse või nägemishäirete tõttu, kuna elamistoimingud on omavahel tihedalt seotud.
3. 2. Pühholoogilised tegurid
3.2.1. Ettekujutuse arendamine iseendast
Liikumismaht võimaldab väikelapsel ennast ja oma ümbrust tundma õppida. Juhul kui lapse liikumine on piiratud ja temalt on ära võetud võimalus reageerida ümbritseva keskkonna ärritajatele, võib lapse areng tõkestuda. Väikelapseeas on ümbritseva keskkonna tundmaõppimine äärmiselt oluline ning liikumise puudumine, piiratus või vähenemine mõjuvad hävitavalt lapse ettekujutusele endast, mõjutades ka tema võimet täiskasvanuna tõhusalt ühiskonnas oma kohta leida.
3.2.2. Emotsioonide tasakaalustamine
Inimesed kasutavad füüsilist aktiivsust emotsioonide väljendamiseks väga erinevatel põhjustel (näiteks tüdimus, agressiivsus ). Paljud noored ütlevad, et tegelevad füüsilist pingutust nõudvate tegevustega , et niiöelda auru välja lasta. Paljud neist kinnitavad ka, et selline toimimisviis on neile puhkuseks ja lõõgastuseks. Tasakaalustatud eesmärgipärane füüsiline aktiivsus võimaldab inimesel keskkonda kontrollida, suurendades seega ka tema sõltumatuse ja autonoomsuse tunnet . Isegi potentsiaalselt agressiivsetele vaimse tervise probleemidega inimesele õendust osutades võivad lõõgastumine ja jõulised mängud agressiooni maandada. (Kinsella jt, 1993)
3.2.3. Reageerimine emotsionaalsetele traumadele
Varase nooruse kujunemisaastatel üleelatud emotsionaalsed kahjustused võivad mõjutada täiskasvanu käitumist ning teatud juhtudel ka füüsilise aktiivsuse elamistoimingut. Stabiilses armastavas kodus üleskasvanud lapsed on eristatud traumeeritavatest juhtumitest. Juhul kui lapse varaste kogemuste hulka kuulub turvalisuse või armastuse pikaajaline puudumine, võib vanemate ängistus lastele edasikanduda ja tagajärjeks on lapse kartlikkus ja liiga vähene eneseusaldus. Emotsioonid võivad mõjutada liikumist, tekitades püsiva rahutusseisundi, lihaste pinge, sõrmede värisemise, üliaktiivsuse, peapöörituse ja ebajärjekindluse. Selliste inimeste abistamiseks tuleb nad seada silmitsi neile haigetteinud situatsiooniga, aidata neil sellest üle saada ning panna indiviid nõustuma sellega, et füüsilised sümptomid on seotud tema eraelu teatud aspektidega.
3.2.4. Intelligentsi tase
Mis puutub liikumisse, siis on vajalik minimaalne intelligentsi tase, et ära õppida eesmärgipärase ja turvalise liikumise oskused. Last tuleb abistada turvalise liikumise õppimisel. Turvalise liikumise õppimine jätkub täiskasvanueas, mil turvalisust töökohtadel peetakse oluliseks. Õppimispuudega lapsel on paljude elamistoimingutega seotud turvaliste ja osavate liigutuste sooritamise õppimine aeglasem .
3.2.5. Hoiakus liikumise suhtes
Hoiakud mängivad käitumises suurt rolli. Hoiak turvalisuse suhtes on väga oluline. Seadustest peab kinni pidama . Inimese hoiakud ilmnevad kõige paremini inimese käitumises füüsilise ja vaimse puudega inimestega, eriti nende reageeringutes puuetega inimeste liikumist sisaldavatele toimingutle.
3.2.6. Suhtumine füüsilise aktiivsuse elamistoiminguga seotud sõltuvusse
Liikumispuudega inimesi võib masendada avalikkuse suhtumine nende sõltuvusse.
Osa inimese püüab puudega inimestest distantseeruda, tekitades viimastele ebamugavust. Teised on nende vastu liigtähelepanelikud, tekitades oma käitumisega kohmetust. Kuid on ka inimesi, kes käituvad puuetega inimestega küpselt ja loomulikult, tunnustades neid kaasinimestena, kelle sõltuvuse nad tavaliselt mittesõnalise suhtlemise abil endale selgeks on teinud. On soovitav , et terved inimesed teaksid rohkem puuetega inimeste abistamisest ja et puuetega inimesed saavutaksid rahuldava elustiili tööl, vaba aja harrastustes ja perekondlikus ringis . Puuetega inimeste vajaduste oskuslik rahuldamine aitab neil teatud ulatuses oma puudest üle saada ning elada kogukonnas täisväärtuslikku elu.
3.3. Sotsiokultuurilised tegurid
3.3.1. Füüsiline aktiivsus ja mehhaniseerimine
Erinevates elukutsetes rakendatav füüsiline aktiivsus on sotsiaalselt ja kultuuriliselt determineeritud ning mõjutav elustiili. Ehitustel, kaevandustes, teedeehitusel ja taludes töötavad inimesed omavad palju suuremat füüsilist koormust, kui istuva tööviisiga inimesed ning seega on inimesed sunnitud oma füüsilise aktiivsuse tasakaalu säilitamis huvides eelistama kas rohkem või vähem energiat kulutavaid vaba aja harrastusi.
Nii töö kui vaba aja harrastuste osas determineerib sotsiaalne klass ja majanduslik seisund teatud liikumisvormide kasutamist, näiteks kas inimene sõidab ühistranspordiga, käib jala, kasutab oma autot või lennukit.
Tänapäeval tunatakse muret selle üles, et inimesed liiguvad oma igapäevases elus liiga vähe. Füüsiline aktiivsus pole kasuks mitte ainult lihas- luukondlikule süsteemile, vaid edendab ka üldist füüsilist ja psühholoogilist heaolu.
Istuv eluviis soodustab kõrgvererõhku, südame-veresoondkonna haiguseid ja ülekaalulisust. Südame ja veresoondkonna haigused ongi enamuses lääneriikides põhiliseks surma põhjuseks (WHO, 1993).
3.3.2. Sõltuvus liikumisel ja sotsiaalne roll
Kõik asjaolud, mis vähendavad liikumisvõimet võivad mõjutada indiviidi rolli perekonnas, tööl, vaba aja harrastustes. Ent paljud inimesed oskavad oma puuet kompenseerida ja kohanduvad ning elavad sama täisväärtuslikku elu, kui nende terved eakaaslased.
3.3.3. Liikumine ja rütm
Enamus maailma maades on oma rahvatantsud , mis kannavad endas sümboolset järjepidevust, kuna nad pärandatakse ühelt sugupõlvelt teisele. Ka väikesed lapsed tunnevad siis rõõmu keha liikumisest muusika saatel.
Ka paljud täiskasvanud naudivad rütmilisi kehaliigutusi, mis kuuluvad sellistesse sotsiaalse meelelahutuse viisidesse nagu tantsimine , uisutamine, võimlemine. Teatud religioossete gruppide toimingutes on palju laulmist , käteplaksutamist ja keha liigutamist.
3.4. Keskkonnategurid
3.4.1. Kodune keskkond
Inimese elukohast olenevad suurel määral ka nende liikumisvõimalused. Näiteks pole kõrgelamu ülemisel korrusel elamine lapse füüsilise aktiivsuse võimaluste kasutamisele kuigi soodus ja isegi kui maja juures on olemas mänguväljak, ei saa nooremad lapsed seda kasutada, sest vanematel pole alati aega ning üksinda nad sinna minna ei saa. Sealsamas võib liftita maja kolmanda korruse korter takistada põdurat vanainimest iga päev väljas jalutamas käimast.
Liikumisvõimalusi mõjutab ka kodune miljöö, samuti mööbel, mida kõndima õppivad lapsed või põdurad vanurid liikumisel toena kasutada saavad. Ergonoomikud pööravad erilist tähelepanu mööpli disainile, eriti toolidele, et inimene võiks istumisel säilitada soovitud kehaasendi.
3.4.2. Ümbruskond
Füüsilise aktiivsuse elamistoimingut mõjutavad teisedki keskkonnategurid, eriti halvenenud nägemise, kuulmise ja aeglasemaks muutunud liikumise korral. Siia kuuluvad elava liiklusega tänava ületamine, teekallakust allaminek kodust lahkumisel ja ülestulek koju naasemisel, parkide ja muude sobivate kohtade puudumine rahulikuks füüsiliseks tegevuseks.
3.4.3. Inimese poolt toodetud energia ja keskkond
Arenenud riikides suurendavad masinad inimese füüsilise liikumise võimalusi.
Eksisteerimise algusaegadel sai inimene loota vaid oma kehaenergiale. Hiljem hakkasid energiat säästma kodustatud loomad. Inimene hakkas liikuma hobuse, härja või elevandi seljas ratsutades. Kui leiutati ratas, oli võimalik hakata loomade abil ka koormaid vedama. Tööstus- ja tehnoloogilise revolutsiooni käigus omandas inimene oskuse kasutada uusi energialiike ning leiutas kütusel töötavad sõiduriistad, mis aitavad kiiresti transportida nii inimesi kui ka suuri kaubakoguseid.
Praegu tuntakse suurt muret maailma kahanevate looduslike energiaressursside pärast ja nende säilitamise vajalikkusest. Aktiivselt on tegeletud ka tuumaenergia inimese teenistusse rakendamisega ning päikese, tuule ja vee- energia kasutamisvõimaluste selgitamisega.
3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid
3.5.1. Kohalikud omavalitsused
Kahtlemata mõjutavad majanduslikud tegurid liikumisvõimalusi. Linna eest hoolitseb kohalik omavalitsus Linnavalitsuste suhtumine parkide, puhkealade, mänguväljakute, spordiväljakute,ujumisbasseinide, spordirajatiste, vaba aja keskuste asutamisse on väga erinev, kuigi kõik need rajatised mõjutavad oluliselt rahvastiku füüsilist aktiivsust.
Kohalik omavalitsus vastutab ka selle eest, et koolides oleks võimalik läbi viia kehalise kasvatuse tunde. Kõnniteed ja sõiduteed peavad olema turvalised nii jalakäiatele kui ka autojuhtidele.
3.5.2. Keskvalitsus ja vabatahtlike organisastisoonid
Valitsus toetab puudega inimesi ja nende hooldajaid igapäevase eluga hakkamasaamisel majanduslikult. Valitsus peab ergutama kohalikke omavalitsusi, et ratastoolis liikuval inimesel oleks võimalik pääseda ühiskondlike hoonete juurde ja sisse. Linnakaartidele peaksid olema spetsiaalselt ära märgitud kaubanduspiirkonnad, kus on võimalik ratastooliga liikuda . Puuet tuleks pigem käsitleda kui inimõigusena, mitte kui individuaalset tragöödiat.
4. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS
Enamus inimesi suudab iga päev pärast ärkamist kõiki oma füüsilise aktiivsuse rutiine täielikult kontrollida, kuid on ka erandeid . Nii näiteks võivad õppimispuudega inimesed vajada erineval määral abi ja järelvalvet liikumist sisaldavate elamistoimingute sooritamisel. Teatud psühhiaatriliste häirete, näiteks depressiooni korral, võivad inimesed vajada ergutamist ja abi, et alustada ja lõpule viia erinevaid liikumist nõudvaid igapäevatoiminguid , mida nad tavaliselt on võimelised sooritama abivahenditega. Füüsilise puudega inimestel, eeskätt kõndimisraskustega indiviididel, on ehk vaja kasutada jalutuskeppi, kõndimisraami, ratastooli või vastavalt kohandatud autot. Antud abivahendite kasutamine jätab puudega inimestele küllaltki suure valikuvõimaluse selles osas, millal ja kus nad neid abivahendeid kasutada soovivad. Neil inimestel, kel puudub vabadus otsustada iseseisvalt oma igapäevaste liikumisega seotud toimingute üle kas ajutiselt või püsivalt, tekitavad liikumispiirangud teatud probleeme. Rahulolematuse aste oleneb tavaliselt tegutsemisvõimaluste piirangute kestvusest ja astmest ning toimetulekumehhanismide ja abivahendite kasutamise võime aitab inimesel normaalse liikumise piirangutega igapäevases elus leppida.
Roperi, Logani & Tierney füüsilise aktiivsuse elamistoimingu käsitlemise viis võimaldab identifitseerida liikumise individuaalsuse – see on antud elamistoimingu õenduse individualiseerimise nurgakivi – ja õendust võib individualiseerida järgmiselt:

määratlemisel
kliendi aktuaalsete ja potsentiaalsete probleemide identifitseerimisel
planeerimisel
õendustegevuses
hindamisel

5. SUHTLEMINE
Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid e küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses vms. Imelikeimaks suhtlemise viisideks võib pidada näiteks vile keelt (ja soome keelt). Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni.
6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING
Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa.
6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele

Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel
Imikud ja lapsed – oskused kasvavad/kujunevad välja suhted
Noorukiiga – oskuste/suhete laienemine
Täiskasvanud – erinevused toimingu sooritamisel
Vanurid – toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng

6. 2. Suhtlemisprotsess
Küberneetikaalased uurimused on palju kaasa aidanud suhtlemise paremaks mõistmiseks. Juba 1960. a. pakkus Berlo ühes oma klassikasse kuuluvas töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast:

Lähetaja
Sõnum
Kanal
Vastuvõtja

Suhtlemine toimub siis, kui ühel isikul (lähetajal) on sõnum, mille ta teatud kindla vahendi (kanali) kaudu edastab vastuvõtjale (sõnumi saajale ). See protsess toimub kahes suunas, sest sõnum ajendab vastuvõtjat sellele vastama. Vastamisprotsessis muutub sõnumi saaja omakorda sõnumi lähetajaks, lähetades sõnumi tema poolt valitud kanali kaudu ning seega andes tagasisidet lähetaja esialgsele sõnumile.
Sõnatu suhtlemise ehk kehakeele uurimisele pööratakse nüüd palju suuremat tähelepanu kui varem ja terminit „kine“ (eesti keeles tähendab liigutust) kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Kine on analoog tähele sõnalises tähestikus.
7. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID
7.1. Biloogilised tegurid
Paljud bioloogilised tegurid mõjutavad indiviidi sõnalise ja mittesõnalise suhtlemise võimet, eriti oluline on närvi-ja sisenõrenäärmete süsteemide adekvaatne funktsioneerimine. Nt: keele kasutamise füüsilised aspektid:

Kõnelemine
Kuulamine
Lugemine
Kirjutamine

7.2. Psühholoogilised tegurid
Suhtlemine sisaldab mitmesuguseid keerukaid psühholoogilisi käitumisi, mida on raske jagada eri kategooriateks.

Intelligentsi tase
Emotsioonid
Inimsuhted
Ettekujutus oma kehast

7.3. Sotsiokultuurilised tegurid
Rohkem kui kunagi varem nõuab ühiskonna kasvav mobiilsus ja paljurassilisus suhtlemise sotsiokultuuriliste tegurite käsitlemist.

Sõnaline keel
Rass /etniline pärtiolu
Tehniline keel
Kehakeel
Väärtushinnangud/arusaamad
Düaadid ja organisatsioonid

7.4. Keskkonna tegurid
Keskkonna hääled võivad mõjutada suhtlemist. Osal inimestel on kergem rääkida oma isiklikest asjades teatud helide taustal, selleks võib olla muusika või kõnesumin, teisi segab juba kõige nõrgemgi heli.
7.5. Poliitilis– majanduslikud tegurid
Inimene vestleb teiste inimestega oma majanduslikust seisundist väga erinevatel viisidel ja erinevates olukordades. Näiteks võib arutada, millisesse elamurajooni maja osta/ehitada, sotsiaalse suhtlemise ringkonna valikut või elukutset.
8. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE
Kogutud info tuleb läbi vaadata, vajaduse korral võib seda teha koos patsiendiga, oluline on identifitseerida kõik antud elamistoiminguga seotud proleemid. Õde peab tuvastama ka potentsiaalsed probleemid ja võib olla on vaja arutada neid patsiendiga, et püstitada mõlemat poolt rahuldavaid realistlikke eesmärke potentsiaalsete probleemide aktuaalseks muutumise takistamiseks, aktuaalsete probleemide leevendamiseks või lahendamiseks ning patsiendi abistamiseks toimetulemisel nende probleemidega, mida pole võimalik lahendada või leevendada. Probleemid on liigitatud tekkimise viisi järgi:

Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutumine
Keskkonna ja harjumuste muutumine
Valu talumine

8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine

Tunnetusega seotud probleemid
Kõnega seotud probleemid
Kuulmisega seotud probleemid
Nägemisega seotud probleemid
Keha tundlikkusega seotud probleemid
Kehalise liikumisega seotud probleemid
Kehakeelega seotud probleemid

8.2. Keskkonna ja harjumuste muutmine

Võõrad inimesed (haiglasse vastuvõtmine, õe ja patsiendi/kliendi esitlemine , esitlemine teistele patsientidele/klientidele, personali töökorralduse selgitamine, õe-patsiendi/kliendi suhe, kojusuunamine)
Võõras koht (tavapäraste kontaktide puudumine, desorientatsioon)
Võõras keel (mittemõistmine, tehnilised mõisted, delikaatsed teemad)
Võõrad toimingud (patsiendi/kliendi informeerimine, sugulaste informeerimine)
Rolli muutumine (suhted perekonnaga, ümberpööratud rollid, külastajad, informaator ja saladuse hoidmine, informatsiooni vastuvõtja ja informeeritud nõusolek

8.3. Valu kogemine

Valu füüsilised aspektid
Valu tajumine (minevikukogemus, isiksuslikkus, ängistus, sisendus , kultuurilised arusaamad ja hoiakud, religioon )
Valule reageerimine
Valu liigid ( pindmine valu, sügav valu, sisemine valu, neuralgiline valu, fantoomvalu, psühhogeenne valu)

Valu määratlemine
Valu kontrolli all hoidmine

Valukontrolli füüsilised meetodid:
Valukontrolli füsioloogilised meetodid:

Asendi vahetamine
Kuuma/külma rakendamine
Massaaž ja vibratsioon

Suhtlemine
Muusikateraapia
Lõdvestustehnikad
Biotagasisid

KASUTATUD KIRJANDUS

Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997) Õenduse käsiraamat. Kirjastus Medicina. Tallinn.

Roper, N.; Logan , M. W.; Tierney, A. (1999) Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Kirjastus Elmatar.

http://98280.edicypages.com/artiklid/suhtlemine

Nienstedt,W., Hänninen,O., Arstila,A. Björkqist,S.-E. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 464 allalaadimist

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #1

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #2

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #3

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #4

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #5

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #6

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #7

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #8

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #9

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #10

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #11

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #12

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #13

Elamistoimingud-füüsiline aktiivsus ja suhtlemine #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

464 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tupsi13 Õppematerjali autor

Konspekt

füüsiline aktiivsus suhtlemine

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat turvalise keskonna säilitamine

..............................................................................................9 4.SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS ELAMISTOIMINGUS.....................................................10 4.1.Sõltumatus ja vanus...............................................................................................................10 4.2.Sõltumatus ja vaegurlus.........................................................................................................10 5.ÕENDUSABI VÕIMALUSI ELAMISTOIMINGU RAHULDAMISEKS.....................11 5.1.Füüsilised probleemid............................................................................................................11 5.2.Aistingute kahjustamise ja kaotusega seotud probleemid......................................................11 6.ARUTELU........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................

Õenduse alused

pptx

Elamistoimingud - Suhtlemine.

ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine.

Õenduse alused

doc

Töötamise ja mängimise elamistoiming

,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et meie elu jooksul muutub iga elamistoimingu sooritamise viis ning toimuvad muutused ka töötamise ja mängimise toimingute omavahelises tasakaalus. · Lapsepõlv ja noorukiiga. Väikelapse ja nooremas lapseeas on mängimine primaarne, lapse jaoks on mängimine universaalne tegevus, millest laps loobub ainult siis kui põeb rasket haigust. Lapse jaoks on mängimise juures oluliseks mänguasjade, mänguruumi, mänguaja ja mängukaaslaste olemasolu. Mänguasjad on mängimise tööriistadeks, mis peavad olema lõbusad- pakkuma

Õenduse alused

docx

Referaat teemal TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine

Õendus

doc

Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta

Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID

Eesti keel

docx

FÜÜSILINE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2.2.Psühholoogilised tegurid........

Õendus

pptx

Eritamine

Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste  Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul.  Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte.  Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid  Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest.

Õenduse alused

odt

Elamistoimingud

magamiskoht, ülerahvastatus, magades tundma paljude Depresioon, vanuriiga ümbritsevad kodutus, end turvaliselt. füsioloogiliste - tekivad inimesed, riietus, vahetustega töö, Müra või selle funktsioonide magamisprobleemid. ravimid, mida lisatöö. Unetuse puudumine tsükkel. Füüsiline Ängistus- pidev tarvitatakse. tõttu tekivad ka mõjutab aktiivsus tõstab ärkamine, rakused paljud õnnetused, magamist. kehatemperatuuri ja magama jäämisel. näiteks Ümbritseva aitab kauem püsida Unenäod- kõik liiklusõnnetused. keskkonna une 3. ja 4. faasis

Bioloogia

Rohkem sarnaseid