TJ Asendiplaan Kontrollis Teostas Eero Sonberg Sonberg 17.05.2015 1:500 TEI 11/21
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TALLINNA LINNA KAKUMÄE TEE JA NIGLI TÄNAVA NURGAL OLEVA ERAMUMAA DETAILPLANEERINGU ESKIIS Kursusetöö Õppeaines ,,Plaanimine ja teed" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ........................................... Ülo Amor Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD .........................................
Asukoha skeem •Maantee asukoha skeem võib olla kantud vabas mõõtkavas kaardile. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik. •Tänava asukoha skeem võib olla kantud kaardile (plaanile) vabas mõõtkavas, kuid mitte väiksemas kui 1:25000. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik. Põhijoonised •Tee trassi plaan (asendiplaan) koostatakse geodeetilisel alusel mõõtkavas 1:1000, pikkadel trassidel 1:2000. Maantee trass peab olema seotud koordinaatide süsteemiga. •Tänava asendiplaan koostatakse geodeetilisel alusel mõõtkavas 1:500 või 1:1000 ja see peab sisaldama järgmisi andmeid: •Tee trassi plaan (asendiplaan) peab sisaldama järgmisi andmeid: –teemaa (ehitusplatsi) piirid ja piirnevate kinnistute piirid, teede ja muude alade piirid projekteerimiseks vajalikul alal; –kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused (numbrid, koodid) projekteerimiseks vajalikul maa-alal; Asendiplaan –lõikuvad teed; –tee või sõidusuuna telg ja plaanikõverike andmed;
Merlin-hans Hiiekivi PÕLLUMASINATE HOIDLA Tegelikult tegu laoga kasutatakse peamiselt põllumasinate hoidmiseks Koosneb peamiselt raudtaladest, katuse-ja seinaplekist ning betoonist pindala 1473 m2 kõrgus 8,78m Asendiplaan Põhiplaan Lõige A-A Lõige B-B Otsevaade Külgvaade Sarnaseid hooneid
ja kanalisatsioonisüsteemiga. 5 2. Maakatastri andmed Töö autor tegi .... 3 kohta kiirpäringu maaregistrisse internetiaadressil www.maaamet.ee - X GIS. Allpool on ära toodud maameti kaudu saadud andmed. 2.1. Aadress ja tunnus .... tn 3 .... linn Tartu maakond. Katastritunnus: 2.2. Sihtotstarve Maatükk .... 3 on 100% elamumaa. 2.3. Pindala ja maade eksplikatsioon Pindala on 1494 m² Lisas nr 2 on ära toodud .... 3 asendiplaan. 2.4. Maakasutus Enne kruntideks jaotamist ja majade ehitust oli antud maatükk looduslik rohumaa. 2.5. Kitsendused Kitsendused puuduvad. 6 3. Ehitisregistri andmed Tehti ka väljavõte ehitisregistrist, internetiaadressil www.ehr.ee. Allpool on välja toodud sealt saadud andmed ning on antud ka tegelikud andmed, kuna ehitisregistri andmed on valed ja/või vananenud. 3.1. Aadress ja kood Tartu maakond, .... linn, .... tn 3
............................................................................. 5 1.1.2. Kinnistu andmed ................................................................................................. 5 1.1.3. Ehitusprojekti tellija ............................................................................................ 5 1.1.4. Projekteerija ........................................................................................................ 6 2. ASENDIPLAAN ................................................................................................................. 7 2.1. Lähteandmed ................................................................................................................. 7 2.2. Olemasolev olukord....................................................................................................... 7 2.2.1. Paiknemine ...................................................................................
Põllumassiivi nr 69740678021 mullastik Mulla Lõimis Huumushorison Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer di aste % tüsedus, cm D;Dg ls 28 54 LP sl/ls 9,3 17,9 M'';M''' t_3150 8,5 16,4 E2I sl/ls 6 11,6 kokku 51,8 100 Deluviaalmuld, gleistunud deluviaalmuld (D;Dg). Erosiooni tõttu madalamale alale varisenud muld. Näivleetunud muld (LP). A-Baf-Elg-Bt-C. A-huumushorisont, Baf-sisseuhtehorisont, Elg- väljauhtehorisont tekib ajutine ülavesi, Bt-sisseuhtehorisont, C-lähtekivim. Õhuke ja sügav madalsoo muld (M'';M'''). Huumust on ü...
Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2. Objekti asendiplaan, karjäärid ja nende kaugused objektist............................................................6 2.1. Pannjärve karjäär, kaugus 18 km..............................................................................................6 2.2. Viru karjäär, kaugus 17 km...................................................................................................... 7 2.3. Objekti asendiplaan............................................................................................
..............22 KOKKUVÕTE...................................................................................................... 23 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................... 24 LISAD................................................................................................................ 25 Lisa A. Veisefarmi plaan................................................................................ 26 Lisa B. Veisefarmi asendiplaan......................................................................26 Lisa C. Veisefarmi ristlõige............................................................................ 27 Lisa D. Piimatootmise tehnoloogiaskeem......................................................28 SISSEJUHATUS....................................................................................................................4 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV................................................
LkI(g) sl40-60/l 4,74 19,1 26 LkIg liiv 0,19 0,8 27 Kokku 24,84 100,00% 2 Joonis 1.Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69243669412 kohta. Joonis 2.Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ristiga). Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiil ja selgitus Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) Tüüpprofiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg Selgitus: Huumushorisont, näivleetunud horisont, illuviaalne horisont, gleistunud lähtekivim. Huumushorisondi ja näivleetunud horisondi vahel võib esineda ka amorfse raua sisseuhtehorisont (samuti gleistunud). 3
Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus tänaval. Krundi ehitusmäärad ja servituudid on paika pandud projekteerimis tingimustega. Krunt asetseb Kose alevikus sees. Poed, kool, bussipeatus asuvad kõik 1km raadiuses
12/9/2014 Kontrolltöö nr 2 MET0030 Tootmisseadmed ja süsteemid Oled sisenenud kui Chris Lee (Välju) Eesti (et) Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Masinaehituse instituut ► MET0030 ► Teema 8 ► Kontrolltöö nr 2 Alustatud teisipäev, 9. detsember 2014, 08:57 Testi navigatsioon Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 9. detsember 2014, 09:...
dokumentide kogum, mis koosneb: - tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest - seletuskirjast - muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris - esitatav projekt koosneb minimaalselt: - asendiplaanist - hoone plaanid, vaated ja lõiked Ehitusprojekti osad Hoone ehitusprojekti staadiumid on põhjalikult väljatoodud EVS 811:2002 -s. Ehitusprojekt sisaldab üldjuhul järgmisi osasid: - Asendiplaan - Arhitektuur - Sisearhitektuur - Tarindid (konstruktsioonid) - Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon - Veevarustus ja kanalisatsioon - Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Ehitusprojekti staadiumid Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,...) võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: · Eskiisprojekt · Eelprojekt · Põhiprojekt · Tööprojekt · (Teostusjoonised) Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa: 1
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7. Mis dokumendid esitatakse ehitusloa taotlemisel? Ehitusloa taotlus Ehitusprojekt Andmed riigilõivu tasumise kohta 8. Kes väljastab ehitusloa? KOV ametnik- ehitusnõunik 9. Kus registreeritakse ehitusluba? Ehitusregistris 10. Mis märgitakse...
Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 64848200688 Joonis 2. Põllu asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Gleistunud leetjas muld (KIg) Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 ...
Kog ls_140- 0/23-26 - 5,9 23 60/r_2ls_2 M';M'' t_230-100/ls - - 3,2 12,5 Kokku: 25,6 100 Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60553445290 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Sügav madalsoomuld (M''') Profiil: T-Turba sügavus üle 100 cm ja mullaprofiil koosneb ainult T-horisondist. Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg; liivmuldadel aga A-Bg-BCg- Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad. Kihisemine 30-60(70)cm sügavusel. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30% mulla tahke faasi mahust.
tegevustaktikast. Kahe tunni jooksul kontrollib meeskonnavanem päästemeeskonna teadmisi, vaatab üle enda ja teiste isikute ülesandeid ja ohutustehnika. Õppetunnis käsitletakse: kõiki muudatusi, mis on seotud objektiga (nt objektide võtmete asukoha muutmine; uued tuleohutuspaigaldised jne); objekti dokumentatsiooni; erinevad võimalikud tulekahju olukorrad ja nende kustutamine. Objekti operatiivkaardi tutvustamisel vaadeldakse üle objekti asendiplaan, korrusteplaanid ja seal olevaid ära kaardistatud andmeid (vesivarustus, tulekustutussüsteem jne). Pärast operatiivkaardiga tutvumist näitab MV tõenäolised tulekahju arenemise kohad, võimalikud tulekahju ja suitsu levimise teed. Kui tegemist on ohtlike ettevõtetega, siis MV tuletab meelde esmaselt meeskonnale, missugused on erinevused "tavalise" tulekahju ja keemiaõnnetuse vahel. Seejärel näitab operatiivkaardil objekti ja seal olevaid andmeid
v°_1?_2ls_170- KI 80/r_2ls_1 23-26 - 2,8 25 Ko v°_1ls_1/r_2ls_1 - 0,2 2 Ko v°_1ls_140-60/r_3ls_1 25-28 - 0,1 1 Kokku 11 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60055413269 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Mulla horisontide tüüpprofiilid Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-C või A-B-C. Huumushorisont ning lähtekivim, mille vahel on mõnikord ka sisseuhtehorisont. Leostunud muld (Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim. Leetjas muld (KI) A-El-Bt-C. Huumushorisont, selle all eluviaalhorisont, tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja mulla lähtekivim. Lõimisevalemid Kr Koreserikas rähkmuld
TÖÖDE TEOSTAMISE ALUSDOKUMENDID Tööde teostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja normatiivid ning lähteülesandes ja tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentatsioon. Õigusaktid ja normatiivid Ehitustööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valg...
[3, lk 187]. Kombilatritega lehmalauda ristlõige on esitatud lisas A, joonisel A.1. 3.2. Veisefarmi mõõtmed Veisefarm on projekteeritud 351 looma jaoks. Farmis on üks laut, mis on täpselt mõeldud 351 looma tarbeks. Laut on neljarealine, kahe sööda- ja kolme sõnnikukäiguga. Loomaread on paigutatud piki hoonet, ühes reas on 88 looma. Kaks kohta on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala. Ühe loomarea pikkus 106m. Lauda laius on 25m, pikkus 130m. Veisefarmi asendiplaan on toodud lisas B, joonisel B.1. 6 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 4.1. Söödatarve Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [2, lk. 53]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta. Juurvilja tarve aastas ühe lehma kohta on 920 kg. Ööpäevane juurvilja vajadus ühe lehma kohta on 920 : 365 = 2,5 kg. (4.1)
Raili Kivisalu MH1 Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2011 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste % LP(LkI) k°_1sl50-70/k°_1ls_1 22-24 - 12,2 79,8 LPg k°_1sl60-90/k°_1ls_2 22-26 - 0,1 0,7
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm) K r_2ls1_30/r_3 25 - 0,89 9,4 ls
Dg sl80/ls_1 - - 0,5 30 Lpg v1sl/v1ls 22 - 1,2 100 LPe v1sl/v1ls - - 8 100 GI sl - - 2 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69740935646 kohta. Antud maalapp on kompaktne. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Deluviaalmuld (D) liiv/l (keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(E)-B-C(g) (Ad > 30cm ja võib olla kihiline). Deluviialmuld on praeguste või endiste kallakuliste haritavate made nõlva jalamitel või lohkudes asuvad, erosioonsetete pealekandel tekkinud mullad. Muld on parasniiske või sügavalt gleistunud, mulla veehoiuvõime on piisav taimede varustamiseks mulla ja sademte vete arvel, võib esineda pinnavete juurdevoolu.
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos v...
KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1% KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45% Go v°1ls260- 22-28 - 1,1 ha 4,15% 75/r1ls2 Kokku 26,49 ha 100% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 63353438305 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Šifrite ja lõimisevalemite seletused: Kl- Leetjas muld Ko- Leostunud muld Klg- Gleistunud leetjas muld Go- Leostunud gleimuld k°- raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v°-nõrgalt raudkiviveeriseline ls- liivsavi r- rähkne k°1ls160-90/r1ls1 – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi k°1ls155/r1;2ls1 - nõrgalt raudkivine 55 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kuni
viimistlust, võimalusel taaskasutust ja madala difusioonitakistusega ehk "hingavaid" konstruktsioone. "Hingav" maja tasakaalustab õhuniiskuse taseme sarnaselt looduslikule palkmajale. Majades on tervislik mikrokliima ja neis elamine on energiasäästlik, need majad vastavad energiatõhususe ja energiamärgise nõuetele. Terviklik ökoloogiline lahendus ja lähenemine teebki majast ökomaja. Elamu teeb ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ning avade paigutus. Ökoehitus tähendab lisaks looduslikule materjalivalikule ka võimalikult väikest töökulu, milles vahel tehakse kompromisse, tehes vannituppa näiteks küll loodusliku, kuid palju vaeva nõudva eksklusiivse viimistluse. Kasutamise käigus kuluv energia peab ökomaja puhul olema minimaalne. Enamik ökomajadest on ehitatud täispuidust
a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan b) vineeri valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan. Mõlema jaoskonna seadmete asendiplaan võib olla näidatud ühel joonisel. Projekteerida kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia järgmistel lähteandmetel: Aastatoodang: tuhat m 3 Q 17000 Sideaine tüüp F Vineeri paksus, mm 12 Vineerikihtide arv 9 Ümarmaterjali läbimõõt, cm 21 36 27
...................................................................................23 Vorm III Kinnitus maksude tasumise kohta.......................................................................................23 1. EHITUSLUBA..........................................................................................................................4 2. ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI..............................................................................5 2.1. Asendiplaan........................................................................................................................5 2.2. Arhitektuurne lahendus.......................................................................................................5 2.3 Tulekaitseabinõud................................................................................................................6 2.4. Haljastus ja keskkonnakaitse...............................................................
VLK-armeeritud betoonkoorik Üldist VaheLaeKoorik on 50 mm paksune armeeritud betoonkoorik, mis moodustab vormipõhja monolitiseerivale betoonile. Selles asuvad 600 mm vahega sõrestikkandurid ehk triarmatuurid ja piki- ning ristiarmatuur, mis on dimensioneeritud vastavalt iga projekti koormusolukorrale. VLK on valatud betoonist C30/C35, 50 mm paksune, sisaldab tõmbearmatuuri ja triarmatuuri, mis on mõeldud 160 kuni 300 mm paksusele vahelaeplaadile. Kui vahelae konstruktsiooni massi on vaja vähendada, pannakse triarmatuuride vahele 400 mm laiused polüstüreentäited, saatelehel on märge VLK Light. VLKkaalon120kg/m2. Tüüpiline 2,4 m laiune 50 mm paksune VLK kaalub 0,31 T/m. Tänu VLK küllaltki suurtele mõõtmetele ja kergele kaalule on vahelae ehitamisel võimalik saavutada olulist tööaja ja - jõu kokkuhoidu tehases tehtud eeltöö arvelt. Kui VLK on ehitusobjektil paigas ja nõuetekohaselt toestatud, paigaldatakse torustikud ja elektrijuh...
TEHNILISED NÄITAJAD.........................................................................................7 11. RUUMIDE LOETELU JA PINNAD..........................................................................7 JOONISED Joonis 1. 1.korruse plaan M 1:50 Joonis 2. 2.korruse plaan M 1:50 Joonis 3. Vundamendi plaan M 1:50 Joonis 4. Lõige A-A M 1:50 Joonis 5. Vaade eest M 1:100 Joonis 6. Vaade vasakult M 1:100 Joonis 7. Vaade tagant M 1:100 Joonis 8. Vaade paremalt M 1:100 Joonis 9. Asendiplaan M:1:500 Materjalide spetsifikatsioon on toodud ka joonistel. 2 SELETUSKIRI 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS Käesoleva projektiga on tellimisel koostatud 1,5 korruselise individuaalelamu projekt. Projekteeritud elamu asukoht on: Valgamaa, Valga linn,Kuperjanovi.Kinnistu omanik on (kliendi nimi)ning selle katastritunnus on 14401:005:0035
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool mt 8-11 Aadress: Raplamaa Kehtna alevik Kehtna vald Katastriüksuse moodustamise toimik Koostaja: XXXX Mõõdistamislitsents: 0009765 Kontaktandmed: Rävala pst. 135- 1a Tallinn, 11340 Email: [email protected] Tel: +372 5555555 Kehtna 2011 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 3 Lähteülesanne.............................................................................................................................4 Piiriprotokoll maatükile VIII.......................................................................................................
5 Koluvere linnus Koluvere loss ehk endine Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid saale ja sauna, tegutseb ka restoran. 2017. aasta juuni seisuga on linnuse seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „rahuldav“.5 7 Koluvere linnuse kunagine asendiplaan. Allikas: ? 6 Koluvere linnus tänapäeval. Foto: Eero Kangor 2017 Linnus rajati aastatel 1234-1238, kuna tollase stiftifoogti Lode pojad ei soovinud uue määhärra (Saare-Lääne piiskop Heinrich I) võimule alluda. 13. sajandi teisel poolel puhkes uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas paavsti legaadi palvel tagasi kihelkonna ja Koluvere linnuse. Sisetülide käigus hävitati linnus täielikult
siseseintele-põrandatele panna savikivi, savikrohv, mesilasvaha või looduslikud kivid, siis hingab kogu maja," ütleb Roost. "Kes on selle valiku teinud, järgib reeglina teadlikult kuni ehitusprotsessi lõpuni ökojoont kõigis kasutatavates materjalides: soojustuseks näiteks roomatid, katusele puidulaast või roog." Hingamine inimese ja loodusega Ökoehitis koosneb mõistagi peamiselt looduslikest materjalidest ning on energiasäästlik. "Elamu teeb ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ning avade paigutus," selgitab Palktare OÜ müügijuht Vivian Maripuu. "Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust, allergiavaba viimistlust, võimalusel taaskasutust ja madala difusioonitakistusega ehk "hingavaid" konstruktsioone. "Hingav" maja tasakaalustab õhuniiskuse taseme sarnaselt looduslikule palkmajale."
5)tehnovõrkude ühendamise tingimused 6)jälgitavad mitteüldkohustuslikud normid 7)ehitusmaksumuse limiit 8)tellija jaoks oluliste materjalide ja seadmete hinnaklassi kirjeldus (viimistlus, santehnika jne) 9)eelarvekulude struktuur (agregeerituse tase). 6. Millest osadest koosneb ehituse eelprojekt (varem nimetatud tehniline projekt) Eelprojekt - ehitusloa taotlemiseks. Nõuetele vastavalt vormistatud korruste plaanid, vaated, lõige (lõiked), asendiplaan ning seletuskiri. Ehitusloa taotlemisel tuleb eelprojekt kooskõlastada ning tasuda riigilõiv. V.6 1. Loetle vajalik dokumentatsioon montaaziks ratastelt a)montaaziplaan korruste kaupa b)montaazi tunnigraafikud igale töövahetusele c)ehitusplatsi töökorraldusplaani. 2. Loetle ehitusjärelvalve ülesanded 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel 3
kanalitrassid jne). Mõõdistustulemustest koostatakse mõõtkavaline plaan, kuhu on peale kantud kõik mõõdistatud objektid koos kõrgusarvudega. Seejärel liigub plaan projekteerija kätte, kes lisab plaanile uued ehitised, rajatised ja kommunikatsioonid ning seejärel võib alata uute objektide ehitus. 3.2 Ehituse algus. Enne üldse kui midagi hakatakse ehitama või kaevama, kutsutakse kohale geodeet. Alustatakse sellest, et mõõdistajale edastatakse arhitekti poolt vormistatud asendiplaan. Asendiplaanil arhitekt määrab ära hoonete nurgad ja muud tähtsad punktid. Geodeet vastavalt sellele joonisele märgib need 3 punktid maha. Nende punktidena sobivad puidust maavaiud, või asfaldinaelad kui ka terastorud, vardad. Puidust maavai võiks olla ca 30cm olenevalt pinnasest ja 3-5 cm läbimõõduga puittikk. Selle otsale tavaliselt tõmmatakse rist, et leida punkti kese. Selleks, et looduses antud punkt üles leida
1.3. Maksed tootevtööliste töötasult 33,3 % 290,4 36 1.4. Tootmise otsekulud kokku 17283,9 2.. Üldkulud 30 % otsekuludest 5185 3. Üldhalduskulud 25 % otsekuludest 4320 4. Toote omahind 26789 37 Vineeri valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan 38 1 2 3 . Pakki 4 misse ja ladusta 13 5 6 misele 14 6 12 15 111 22 7 1 16 1 101 9 17
1.3. Maksed tootevtööliste töötasult 33,3 % 290,4 36 1.4. Tootmise otsekulud kokku 17283,9 2.. Üldkulud 30 % otsekuludest 5185 3. Üldhalduskulud 25 % otsekuludest 4320 4. Toote omahind 26789 37 Vineeri valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan 38 1 2 3 . Pakki 4 misse ja ladusta 13 5 6 misele 14 6 12 15 111 22 7 1 16 1 101 9 17
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1
projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). Projekti osad: Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti. Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi: Arhitektuur - AR - arhitektuur - SA - sisearhitektuur - AS - asendiplaan - tuleohutus Konstruktiivne osa - K - konstruktsioon Eriosad - KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus - VK - veevarustus- ja kanalisatsioon - E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika) - G - gaasivarustus Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt
Kõik arvutati mõõtmise tulemuste põhjal. Koreserikkaid rähkmuldasid oli sellel põllumassiivil kokku 16,9 %. Õhukest paepealset rähkmulda oli ainult 2 % (õhukest paepealset mulda – 70 % ulatuses ja rähmulda – 30 % ulatuses). Leetjaid muldasid leidus sellel põllumassiivil 34,8 %. Leostunud muldasid oli sellel põllumassiivil kokku 46,3 %. Joonis1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 42648298604 kohta. Põllumassivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Kolm suurima osatähtsusega mulla liiki: Ko, KI , Kr. Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) olemasolu. Selliste muldade puhul on juhtivaks mullatekkeprotsessiks savistumine. Tüüpprofiil: A-Bw(Bwt)-C
Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja desinfitseerimise kirjeldus Töötajate hügieen Toiduga kokkupuutuvatel töötajatel on läbitud toiduhügieenikoolitus selgitus nimeliselt Ettevõtte töötajatel on kehtiv tervisetõend Kahjuritõrje Jäätmekäitlus Veevarustus ja kanalisatsioon Joogivee analüüside tulemused Kaebused ja toidumürgituse kahtlused kuidas lahendada ja tegutseda
ühtlustada istutustööde ja hoolduse kvaliteeti. 2. peatükk ISTUTUSTÖÖ KAVANDAMINE § 2. Istutustöö kavandamise alused (1) Istutustöö kavandamise aluseks on haljastusprojekt või istutusjoonis. Haljastusprojekt on haljasala kujundamiseks vajalike dokumentide kogum vastavalt projekteerimisnormidele ja -standarditele ning teistele asjakohastele normdokumentidele. Istutusjoonis on mõõtkavas haljastuse asendiplaan koos maa-alale projekteeritud haljastuse üksiktaimedega. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 1 Avalikule alale puude istutamise kord (2) Haljastusprojekti või istutusjoonise võib koostada: 1) kõrgharidusega maastikuarhitekt või maastikukujundaja; 2) kõrgharidusega insener ja arhitekt, kellel on maastikukujundaja lisapädevus.
8. käitise lähiümbruse kirjeldus, kõik objektid ja tegurid, mis võivad põhjustada õnnetust või raskendada ettevõttest lähtuva õnnetuse tagajärgi või põhjustada doominoefekti 9. käitise tegevus või kavandatud tegevus; 10. teabelehe koostanud isiku nimi, ametikoht, kontaktandmed, allkiri ja koostamise kuupäev. 7 Teabelehele lisatakse käitise lähiümbruse plaan ja asendiplaan, millele märgitakse kemikaali käitamise kohad ning ohtliku kemikaali käitlemiskoha juurde- ja läbipääsuteed. 2.2 Riskianalüüs Iga ettevõte peab omama riskianalüüsi. Selles käsitletakse erinevaid võimalikke musti stsenaariumeid, et ohtlikke olukordi paremini lahendada ja ennetada. Ohtliku kemikaali käitleja riskianalüüs sisaldab järgmisi andmeid: 1) riskianalüüsis kasutatud metoodika kirjeldus, valitud metoodika
saj-14.saj lõpp) Hiliskeskaeg(15.saj-16 .saj algus) Kloostrikultuuuri ja kloostriaiad: Klooster kinnine hoonetekompleks munga- ja nunnakloostritele. Esialgu kloostrid rajati asustamata paikadesse(benediktlased eelistasid mäeharju, tsitertslased orupõhja). Alles karjusmungaordud(frantsisklased, dominiiklased )rajasid oma kloostrid linnadesse, et suhelda elanikkonnaga. Kloostrikompleksid: 6.saj asustatud benediktlaste Monte Cassino klooster Itaalias. Vanim säilinud hoonete asendiplaan koos aiaplaanidega pärineb a 820 Sant Galleni klooster Sveitsis. Keskaja kloostrid, loosid ja linnad ümbritseti kaitseotstarbel müüride, tornide ja väravaehitustega. Seega keskaja aiad enamasti suletud müüridega. Roosiaed heki või müüriga eraldatud aed, purskkaevude, jalgteede, lehtlate ja hekiga. Ees-Aasiast üle võetud rooside jm lillede kasvatamise traditsioonid. 9.Hiina aiad. Ehituskunst on põhiliselt puitarhitektuur
a §35) sätestatud nõuetele. raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele. Tagatise arvutamiseks vajalikud andmed on esitatud. 24. Millised nõuded on esitatud aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja tegevuskohale? kirjalik taotlus, äriplaan; raamatupidamise sise-eeskiri; saatelehtede näidised; laoarvestuse vormid, Aktsiisikauba mõõtmisteks erialast pädevust tõendav akrediteering, andmed aktsiisikauba vastuvõtmise koha kohta, tegevuskoha asendiplaan ja hoonete plaanid, tegevuskoha territooriumi, hoonete, ruumide ja rajatiste omaniku nimi ja kasutamise ainuõiguse tõend. AL ruumide kasutamise kirjeldus. aktsiisikauba tootmise korral tehnoloogiliste seadmete ja torustike skeemid. AL või RK tegevuskoha töökorralduse eeskiri. 25. Kes on maksuesindaja ja milleks teda vaja on aktsiiside puhul? maksuesindaja on MTA-lt vastava tegevusloa saanud isik, Maksuesindaja on kohustatud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD.................................................................................................
kuni nende uuendamiseni - seirelehed – üks aasta - katseprotokollid, auditi lehed – vähemalt kolm aastat, kindlasti viimane dokument Järjesta dokumendid loogilises järjekorras Säilita dokumente ajalises järjekorras Veendu, et dokumendid on hõlpsasti leitavad Veendu, et dokumenteeritud on kogu enesekontrollisüsteemiga seonduv sh - Asendiplaan - Ruumide plaanid, andmed seadmete kohta - Tooraine tarnijad - Tooraine, pakkematerjalide jm tõestusdokumendid (sertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid) - Andmed toidu veo ja veoki kohta - Andmed külmikute/hoiuruumide kohta - Pesemis- ja puhastamisplaan - Jäätmekäitlusplaan - Kahjuritõrjeplaan - Andmed kasutatava joogivee kohta, katseprotokollid
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
