TJ Asendiplaan Kontrollis Teostas Eero Sonberg Sonberg 17.05.2015 1:500 TEI 11/21
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TALLINNA LINNA KAKUMÄE TEE JA NIGLI TÄNAVA NURGAL OLEVA ERAMUMAA DETAILPLANEERINGU ESKIIS Kursusetöö Õppeaines ,,Plaanimine ja teed" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ........................................... Ülo Amor Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD .........................................
efektiivsuse hinnang; Abinõud, mis vähendavad loomade sattumist teele; Loodusressursside ratsionaalse kasutamise tehniliste lahenduste ning ümbritsevale looduskeskkonnale maantee või selle rajatise ehituse ja ekspluatatsiooni negatiivse mõju vältimiseks ettenähtud meetmete hinnang; Vee erikasutuslubade võtmise vajadus, hinnang kalakaitsemeetmetele; Suunised ehitusjärelevalve testimisemeetodite kohta. Põhijoonised 1) sõidutee osas: –asukoha skeem; –trassi plaan (asendiplaan); –liikluskorralduse joonis; –pikiprofiil koos pealekantud ehitusgeoloogiliste andmetega; –tüüpristprofiilid –vertikaalplaneerimisjoonis; –tehnovõrkude joonised; –maakasutuse plaan; 2) rajatise (sild, viadukt jt) osas: –asukoha skeem; –asendiplaan (rajatis koos pealesõitudega); –rajatise plaan ja vaated; –rajatise lõiked (koos ehitusgeoloogilist–ehitusgeoloogiliste andmetega); –rajatise sammaste vaated, põhiplaanid, lõiked; –tehnovõrkude joonised;
Merlin-hans Hiiekivi PÕLLUMASINATE HOIDLA Tegelikult tegu laoga kasutatakse peamiselt põllumasinate hoidmiseks Koosneb peamiselt raudtaladest, katuse-ja seinaplekist ning betoonist pindala 1473 m2 kõrgus 8,78m Asendiplaan Põhiplaan Lõige A-A Lõige B-B Otsevaade Külgvaade Sarnaseid hooneid
ja kanalisatsioonisüsteemiga. 5 2. Maakatastri andmed Töö autor tegi .... 3 kohta kiirpäringu maaregistrisse internetiaadressil www.maaamet.ee - X GIS. Allpool on ära toodud maameti kaudu saadud andmed. 2.1. Aadress ja tunnus .... tn 3 .... linn Tartu maakond. Katastritunnus: 2.2. Sihtotstarve Maatükk .... 3 on 100% elamumaa. 2.3. Pindala ja maade eksplikatsioon Pindala on 1494 m² Lisas nr 2 on ära toodud .... 3 asendiplaan. 2.4. Maakasutus Enne kruntideks jaotamist ja majade ehitust oli antud maatükk looduslik rohumaa. 2.5. Kitsendused Kitsendused puuduvad. 6 3. Ehitisregistri andmed Tehti ka väljavõte ehitisregistrist, internetiaadressil www.ehr.ee. Allpool on välja toodud sealt saadud andmed ning on antud ka tegelikud andmed, kuna ehitisregistri andmed on valed ja/või vananenud. 3.1. Aadress ja kood Tartu maakond, .... linn, .... tn 3
............................................................................ 5 1.1.2. Kinnistu andmed ................................................................................................. 5 1.1.3. Ehitusprojekti tellija ............................................................................................ 5 1.1.4. Projekteerija ........................................................................................................ 6 2. ASENDIPLAAN ................................................................................................................. 7 2.1. Lähteandmed ................................................................................................................. 7 2.2. Olemasolev olukord....................................................................................................... 7 2.2.1. Paiknemine ..................................................................................
Põllumassiivi nr 69740678021 mullastik Mulla Lõimis Huumushorison Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer di aste % tüsedus, cm D;Dg ls 28 54 LP sl/ls 9,3 17,9 M'';M''' t_3150 8,5 16,4 E2I sl/ls 6 11,6 kokku 51,8 100 Deluviaalmuld, gleistunud deluviaalmuld (D;Dg). Erosiooni tõttu madalamale alale varisenud muld. Näivleetunud muld (LP). A-Baf-Elg-Bt-C. A-huumushorisont, Baf-sisseuhtehorisont, Elg- väljauhtehorisont tekib ajutine ülavesi, Bt-sisseuhtehorisont, C-lähtekivim. Õhuke ja sügav madalsoo muld (M'';M'''). Huumust on ü...
Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2. Objekti asendiplaan, karjäärid ja nende kaugused objektist............................................................6 2.1. Pannjärve karjäär, kaugus 18 km..............................................................................................6 2.2. Viru karjäär, kaugus 17 km...................................................................................................... 7 2.3. Objekti asendiplaan...........................................................................................
.............22 KOKKUVÕTE...................................................................................................... 23 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................... 24 LISAD................................................................................................................ 25 Lisa A. Veisefarmi plaan................................................................................ 26 Lisa B. Veisefarmi asendiplaan......................................................................26 Lisa C. Veisefarmi ristlõige............................................................................ 27 Lisa D. Piimatootmise tehnoloogiaskeem......................................................28 SISSEJUHATUS....................................................................................................................4 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV...............................................
LkI(g) sl40-60/l 4,74 19,1 26 LkIg liiv 0,19 0,8 27 Kokku 24,84 100,00% 2 Joonis 1.Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69243669412 kohta. Joonis 2.Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ristiga). Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiil ja selgitus Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) Tüüpprofiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg Selgitus: Huumushorisont, näivleetunud horisont, illuviaalne horisont, gleistunud lähtekivim. Huumushorisondi ja näivleetunud horisondi vahel võib esineda ka amorfse raua sisseuhtehorisont (samuti gleistunud). 3
Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus tänaval. Krundi ehitusmäärad ja servituudid on paika pandud projekteerimis tingimustega. Krunt asetseb Kose alevikus sees. Poed, kool, bussipeatus asuvad kõik 1km raadiuses
Materjalid Toote parameetrid Toote keerukus Seadmete arv Süsteemi asendiplaan Automatiseerituse tase Toodete varieeruvus Nendest komponetidest, kuna nendest parameetritest lähtutakse tootmises eelkõige. Kui
dokumentide kogum, mis koosneb: - tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest - seletuskirjast - muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris - esitatav projekt koosneb minimaalselt: - asendiplaanist - hoone plaanid, vaated ja lõiked Ehitusprojekti osad Hoone ehitusprojekti staadiumid on põhjalikult väljatoodud EVS 811:2002 -s. Ehitusprojekt sisaldab üldjuhul järgmisi osasid: - Asendiplaan - Arhitektuur - Sisearhitektuur - Tarindid (konstruktsioonid) - Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon - Veevarustus ja kanalisatsioon - Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Ehitusprojekti staadiumid Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,...) võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: · Eskiisprojekt · Eelprojekt · Põhiprojekt · Tööprojekt · (Teostusjoonised) Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa: 1
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7. Mis dokumendid esitatakse ehitusloa taotlemisel? Ehitusloa taotlus Ehitusprojekt Andmed riigilõivu tasumise kohta 8
Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 64848200688 Joonis 2. Põllu asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Gleistunud leetjas muld (KIg) Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5
Kog ls_140- 0/23-26 - 5,9 23 60/r_2ls_2 M';M'' t_230-100/ls - - 3,2 12,5 Kokku: 25,6 100 Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60553445290 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Sügav madalsoomuld (M''') Profiil: T-Turba sügavus üle 100 cm ja mullaprofiil koosneb ainult T-horisondist. Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg; liivmuldadel aga A-Bg-BCg- Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad. Kihisemine 30-60(70)cm sügavusel. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30% mulla tahke faasi mahust.
päringu ja sai vastuse (vt Lisa 1), kus autor määrati operatiivkaartide ja operatiivplaanide koostamise metoodika juhendi läbi vaatajaks. Venemaal operatiivkaarte koostatakse ja kasutatakse eesmärgiga tagada objektide töötajate ja päästemeeskonna valmisolekuks hädaolukorras, et efektiivselt korraldada tegevusi tulekahju kustutamiseks ning inimelude päästmiseks. Venemaa Föderatsiooni operatiivkaart (vt Lisa 2) koosneb kahest osast ehk tekstiline ja graafiline (asendiplaan ja korruste plaanid). Selle koostamine on reguleeritud 26.02.2013 aastal käskirjaga nr. 107/27-10-76/3 "Operatiivkaartide ja operatiivplaanide planeerimise, koostamise ja säilitamise kord". Käskkiri määrab ära dokumendi olemust, eesmärki ning põhimõtteid dokumendi koostamiseks. Üldjoontes operatiivkaarti saab iseloomustada järgnevalt: Tekstiline osa sisaldab järgmist informatsiooni: üldine informatsioon objektist (aadress, kasutusviis,
v°_1?_2ls_170- KI 80/r_2ls_1 23-26 - 2,8 25 Ko v°_1ls_1/r_2ls_1 - 0,2 2 Ko v°_1ls_140-60/r_3ls_1 25-28 - 0,1 1 Kokku 11 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60055413269 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Mulla horisontide tüüpprofiilid Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-C või A-B-C. Huumushorisont ning lähtekivim, mille vahel on mõnikord ka sisseuhtehorisont. Leostunud muld (Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim. Leetjas muld (KI) A-El-Bt-C. Huumushorisont, selle all eluviaalhorisont, tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja mulla lähtekivim. Lõimisevalemid Kr Koreserikas rähkmuld
Koolihoone projekti staadiumid: Eskiisprojekt Eelprojekt Põhiprojekt Eskiisprojekt: Eskiisprojekti eesmärgiks on kavandatava koolihoone ruumikavandi, fassaadi lahenduse ja asendiplaani tutvustamine ja kooskõlastamine Tallinna linnaga. Tööde teostaja peab arvestama Tallinna linna soove ja sellest johtuvalt korduvate kavandite koostamisega juhul kui esitatud kavand ei vasta täiel määral Tallinna linna soovidele. Eskiisprojekti koosseisus tuleb Tallinna linnale esitada: Asendiplaan M 1:500 (koos liiklusskeemi ja parkimise lahendusega); Korruste plaanid vastavalt ruumiprogrammile M 1:250; Vaated kõigist külgedest näidates konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjalid M 1:250; Lõiked hoonet iseloomustavatest kohtadest (kindlasti on vaja piki- ja ristlõige) M 1:250; Arhitektuurse lahenduse ja asendiplaani idee lühikirjeldus; Põhiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide kirjeldus; Funktsionaalse ja tehnoloogilise idee lühikirjeldus;
[3, lk 187]. Kombilatritega lehmalauda ristlõige on esitatud lisas A, joonisel A.1. 3.2. Veisefarmi mõõtmed Veisefarm on projekteeritud 351 looma jaoks. Farmis on üks laut, mis on täpselt mõeldud 351 looma tarbeks. Laut on neljarealine, kahe sööda- ja kolme sõnnikukäiguga. Loomaread on paigutatud piki hoonet, ühes reas on 88 looma. Kaks kohta on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala. Ühe loomarea pikkus 106m. Lauda laius on 25m, pikkus 130m. Veisefarmi asendiplaan on toodud lisas B, joonisel B.1. 6 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 4.1. Söödatarve Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [2, lk. 53]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta. Juurvilja tarve aastas ühe lehma kohta on 920 kg. Ööpäevane juurvilja vajadus ühe lehma kohta on 920 : 365 = 2,5 kg. (4.1)
Raili Kivisalu MH1 Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2011 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste % LP(LkI) k°_1sl50-70/k°_1ls_1 22-24 - 12,2 79,8 LPg k°_1sl60-90/k°_1ls_2 22-26 - 0,1 0,7
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm) K r_2ls1_30/r_3 25 - 0,89 9,4 ls
Dg sl80/ls_1 - - 0,5 30 Lpg v1sl/v1ls 22 - 1,2 100 LPe v1sl/v1ls - - 8 100 GI sl - - 2 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69740935646 kohta. Antud maalapp on kompaktne. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Deluviaalmuld (D) liiv/l (keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(E)-B-C(g) (Ad > 30cm ja võib olla kihiline). Deluviialmuld on praeguste või endiste kallakuliste haritavate made nõlva jalamitel või lohkudes asuvad, erosioonsetete pealekandel tekkinud mullad. Muld on parasniiske või sügavalt gleistunud, mulla veehoiuvõime on piisav taimede varustamiseks mulla ja sademte vete arvel, võib esineda pinnavete juurdevoolu.
Chephreni püramiidi juurde kuulub ka 20m kõrgune sfinki raidkuju. Chephren oli Cheopsi poeg. Mykerinose (Menkaure) püramiid Chephreni poja Mykerinose haua- monument oli ainult 70m kõrgune. Püramiidide asendiplaan Teised püramiidid Snofru murd- püramiid Lõuna-Dahšur, 4.dünastia u.2615 e.Kr. Püramiid kavandati peaaegu 150m kõrguseks aga kuna maapind andis järele, siis püüti püramiidi päästa kalde vähendamisega. Meroe püramiidid Viimased kuninglike haudade ülesannet täitvad järskude külgedega liivakivist püra-
90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1% KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45% Go v°1ls260- 22-28 - 1,1 ha 4,15% 75/r1ls2 Kokku 26,49 ha 100% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 63353438305 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Šifrite ja lõimisevalemite seletused: Kl- Leetjas muld Ko- Leostunud muld Klg- Gleistunud leetjas muld Go- Leostunud gleimuld k°- raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v°-nõrgalt raudkiviveeriseline ls- liivsavi r- rähkne k°1ls160-90/r1ls1 – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi k°1ls155/r1;2ls1 - nõrgalt raudkivine 55 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kuni
viimistlust, võimalusel taaskasutust ja madala difusioonitakistusega ehk "hingavaid" konstruktsioone. "Hingav" maja tasakaalustab õhuniiskuse taseme sarnaselt looduslikule palkmajale. Majades on tervislik mikrokliima ja neis elamine on energiasäästlik, need majad vastavad energiatõhususe ja energiamärgise nõuetele. Terviklik ökoloogiline lahendus ja lähenemine teebki majast ökomaja. Elamu teeb ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ning avade paigutus. Ökoehitus tähendab lisaks looduslikule materjalivalikule ka võimalikult väikest töökulu, milles vahel tehakse kompromisse, tehes vannituppa näiteks küll loodusliku, kuid palju vaeva nõudva eksklusiivse viimistluse. Kasutamise käigus kuluv energia peab ökomaja puhul olema minimaalne. Enamik ökomajadest on ehitatud täispuidust
a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan b) vineeri valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan. Mõlema jaoskonna seadmete asendiplaan võib olla näidatud ühel joonisel. Projekteerida kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia järgmistel lähteandmetel: Aastatoodang: tuhat m 3 Q 17000 Sideaine tüüp F Vineeri paksus, mm 12 Vineerikihtide arv 9 Ümarmaterjali läbimõõt, cm 21 36 27
...................................................................................23 Vorm III Kinnitus maksude tasumise kohta.......................................................................................23 1. EHITUSLUBA..........................................................................................................................4 2. ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI..............................................................................5 2.1. Asendiplaan........................................................................................................................5 2.2. Arhitektuurne lahendus.......................................................................................................5 2.3 Tulekaitseabinõud................................................................................................................6 2.4. Haljastus ja keskkonnakaitse..............................................................
Enne betooni valamist peab veenduma et VLK pind oleks puhas ja niiske, kuid ilma liigveeta, et tagada betooni parimat naket. Komplekteerimine ja saatedokumendid Saatedokumentidel on ära näidatud VLK pinnalaotus rajatava hoone plaanil, VLK arv ja kogupindala, lisaarmatuuri spetsifikatsioon koos armeerimisjoonistega, vajatavate ääreraketiste kogupikkus, avade hulk ja mõõtmed, vahelae kogupaksus, millest sõltub ka joonisel näidatud vajalik betooni kogus, selle mark ja tugede asendiplaan. Konstruktsiooni püsivus Ehitise konstruktsioon peab olema selline, et osalise kandekonstruktsiooni hävimisel ei järgneks sellele kogu hoone varisemist. Monoliitsetel vahelagedel on väga suur osa hoone konstruktsiooni jäigastamisel. Ohtlikud olukorrad võivad tekkida näiteks plahvatuse tagajärjel. Kandva vaheseina varisemine VLK-d on omavahel armatuuriga ühendatud ja koormuse võtavad vastu ümbritsevad seinad. Kuigi vahelae
TEHNILISED NÄITAJAD.........................................................................................7 11. RUUMIDE LOETELU JA PINNAD..........................................................................7 JOONISED Joonis 1. 1.korruse plaan M 1:50 Joonis 2. 2.korruse plaan M 1:50 Joonis 3. Vundamendi plaan M 1:50 Joonis 4. Lõige A-A M 1:50 Joonis 5. Vaade eest M 1:100 Joonis 6. Vaade vasakult M 1:100 Joonis 7. Vaade tagant M 1:100 Joonis 8. Vaade paremalt M 1:100 Joonis 9. Asendiplaan M:1:500 Materjalide spetsifikatsioon on toodud ka joonistel. 2 SELETUSKIRI 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS Käesoleva projektiga on tellimisel koostatud 1,5 korruselise individuaalelamu projekt. Projekteeritud elamu asukoht on: Valgamaa, Valga linn,Kuperjanovi.Kinnistu omanik on (kliendi nimi)ning selle katastritunnus on 14401:005:0035
X koordinaadid Y koordinaadid VIII maatüki punkti 1 6533583.07 550300.50 IX maatüki punkti 6 6533801.56 550670.68 X maatüki punkti 10 6533106.56 549880.38 XI maatüki punkti 20 6533330.42 550779.88 Taotletav katastriüksuse plaani mõõtkava: 1:10000 4 Asendiplaan 5 Kadastrimõõdistuse seletuskiri Raplamaal Kehtna alevikus Kehtna vallas katastriüksusel Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool mt 8-11 on tehtud maatükkide VIII, IX, X, XI mõõdistustööd Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli katastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses. Katastritoimiku aluseks on Põllumajandusministeeriumiavaldus Nr 9-3-3/1412 Rapla Maakatastrile kuupäevaga 18.06.1999. Mõõdistati maatükke 1999.a augustis. Mõõdistaja oli
5 Koluvere linnus Koluvere loss ehk endine Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid saale ja sauna, tegutseb ka restoran. 2017. aasta juuni seisuga on linnuse seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „rahuldav“.5 7 Koluvere linnuse kunagine asendiplaan. Allikas: ? 6 Koluvere linnus tänapäeval. Foto: Eero Kangor 2017 Linnus rajati aastatel 1234-1238, kuna tollase stiftifoogti Lode pojad ei soovinud uue määhärra (Saare-Lääne piiskop Heinrich I) võimule alluda. 13. sajandi teisel poolel puhkes uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas paavsti legaadi palvel tagasi kihelkonna ja Koluvere linnuse. Sisetülide käigus hävitati linnus täielikult
kogu maja," ütleb Roost. "Kes on selle valiku teinud, järgib reeglina teadlikult kuni ehitusprotsessi lõpuni ökojoont kõigis kasutatavates materjalides: soojustuseks näiteks roomatid, katusele puidulaast või roog." Hingamine inimese ja loodusega Ökoehitis koosneb mõistagi peamiselt looduslikest materjalidest ning on energiasäästlik. "Elamu teeb ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ning avade paigutus," selgitab Palktare OÜ müügijuht Vivian Maripuu. "Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust, allergiavaba viimistlust, võimalusel taaskasutust ja madala difusioonitakistusega ehk "hingavaid" konstruktsioone. "Hingav" maja tasakaalustab õhuniiskuse taseme sarnaselt looduslikule palkmajale."
5)tehnovõrkude ühendamise tingimused 6)jälgitavad mitteüldkohustuslikud normid 7)ehitusmaksumuse limiit 8)tellija jaoks oluliste materjalide ja seadmete hinnaklassi kirjeldus (viimistlus, santehnika jne) 9)eelarvekulude struktuur (agregeerituse tase). 6. Millest osadest koosneb ehituse eelprojekt (varem nimetatud tehniline projekt) Eelprojekt - ehitusloa taotlemiseks. Nõuetele vastavalt vormistatud korruste plaanid, vaated, lõige (lõiked), asendiplaan ning seletuskiri. Ehitusloa taotlemisel tuleb eelprojekt kooskõlastada ning tasuda riigilõiv. V.6 1. Loetle vajalik dokumentatsioon montaaziks ratastelt a)montaaziplaan korruste kaupa b)montaazi tunnigraafikud igale töövahetusele c)ehitusplatsi töökorraldusplaani. 2. Loetle ehitusjärelvalve ülesanded 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel 3
kanalitrassid jne). Mõõdistustulemustest koostatakse mõõtkavaline plaan, kuhu on peale kantud kõik mõõdistatud objektid koos kõrgusarvudega. Seejärel liigub plaan projekteerija kätte, kes lisab plaanile uued ehitised, rajatised ja kommunikatsioonid ning seejärel võib alata uute objektide ehitus. 3.2 Ehituse algus. Enne üldse kui midagi hakatakse ehitama või kaevama, kutsutakse kohale geodeet. Alustatakse sellest, et mõõdistajale edastatakse arhitekti poolt vormistatud asendiplaan. Asendiplaanil arhitekt määrab ära hoonete nurgad ja muud tähtsad punktid. Geodeet vastavalt sellele joonisele märgib need 3 punktid maha. Nende punktidena sobivad puidust maavaiud, või asfaldinaelad kui ka terastorud, vardad. Puidust maavai võiks olla ca 30cm olenevalt pinnasest ja 3-5 cm läbimõõduga puittikk. Selle otsale tavaliselt tõmmatakse rist, et leida punkti kese. Selleks, et looduses antud punkt üles leida
..................35 4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks............................................35 4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks.................................................................. 35 4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks...................................................... 36 4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks......................................................................... 36 Asendiplaan................................................................................................36 3 Praktilise töö ülesanne Projekteerida kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia. Lähteandmed Aastatoodang: 24000 Q Sideaine tüüp: karbamiidformaldehüüdvaik Vineeri paksus: 18mm Vineerikihtide arv: 13
..................35 4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks............................................35 4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks.................................................................. 35 4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks...................................................... 36 4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks......................................................................... 36 Asendiplaan……………………………………………………………………………………36 3 Praktilise töö ülesanne Projekteerida kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia. Lähteandmed Aastatoodang: 24000 Q Sideaine tüüp: karbamiidformaldehüüdvaik Vineeri paksus: 18mm Vineerikihtide arv: 13
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1
projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). Projekti osad: Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti. Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi: Arhitektuur - AR - arhitektuur - SA - sisearhitektuur - AS - asendiplaan - tuleohutus Konstruktiivne osa - K - konstruktsioon Eriosad - KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus - VK - veevarustus- ja kanalisatsioon - E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika) - G - gaasivarustus Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt
Kõik arvutati mõõtmise tulemuste põhjal. Koreserikkaid rähkmuldasid oli sellel põllumassiivil kokku 16,9 %. Õhukest paepealset rähkmulda oli ainult 2 % (õhukest paepealset mulda – 70 % ulatuses ja rähmulda – 30 % ulatuses). Leetjaid muldasid leidus sellel põllumassiivil 34,8 %. Leostunud muldasid oli sellel põllumassiivil kokku 46,3 %. Joonis1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 42648298604 kohta. Põllumassivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Kolm suurima osatähtsusega mulla liiki: Ko, KI , Kr. Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) olemasolu. Selliste muldade puhul on juhtivaks mullatekkeprotsessiks savistumine. Tüüpprofiil: A-Bw(Bwt)-C
Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja desinfitseerimise kirjeldus Töötajate hügieen Toiduga kokkupuutuvatel töötajatel on läbitud toiduhügieenikoolitus selgitus nimeliselt Ettevõtte töötajatel on kehtiv tervisetõend Kahjuritõrje Jäätmekäitlus Veevarustus ja kanalisatsioon Joogivee analüüside tulemused Kaebused ja toidumürgituse kahtlused kuidas lahendada ja tegutseda
ühtlustada istutustööde ja hoolduse kvaliteeti. 2. peatükk ISTUTUSTÖÖ KAVANDAMINE § 2. Istutustöö kavandamise alused (1) Istutustöö kavandamise aluseks on haljastusprojekt või istutusjoonis. Haljastusprojekt on haljasala kujundamiseks vajalike dokumentide kogum vastavalt projekteerimisnormidele ja -standarditele ning teistele asjakohastele normdokumentidele. Istutusjoonis on mõõtkavas haljastuse asendiplaan koos maa-alale projekteeritud haljastuse üksiktaimedega. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 1 Avalikule alale puude istutamise kord (2) Haljastusprojekti või istutusjoonise võib koostada: 1) kõrgharidusega maastikuarhitekt või maastikukujundaja; 2) kõrgharidusega insener ja arhitekt, kellel on maastikukujundaja lisapädevus.
8. käitise lähiümbruse kirjeldus, kõik objektid ja tegurid, mis võivad põhjustada õnnetust või raskendada ettevõttest lähtuva õnnetuse tagajärgi või põhjustada doominoefekti 9. käitise tegevus või kavandatud tegevus; 10. teabelehe koostanud isiku nimi, ametikoht, kontaktandmed, allkiri ja koostamise kuupäev. 7 Teabelehele lisatakse käitise lähiümbruse plaan ja asendiplaan, millele märgitakse kemikaali käitamise kohad ning ohtliku kemikaali käitlemiskoha juurde- ja läbipääsuteed. 2.2 Riskianalüüs Iga ettevõte peab omama riskianalüüsi. Selles käsitletakse erinevaid võimalikke musti stsenaariumeid, et ohtlikke olukordi paremini lahendada ja ennetada. Ohtliku kemikaali käitleja riskianalüüs sisaldab järgmisi andmeid: 1) riskianalüüsis kasutatud metoodika kirjeldus, valitud metoodika
saj-14.saj lõpp) Hiliskeskaeg(15.saj-16 .saj algus) Kloostrikultuuuri ja kloostriaiad: Klooster kinnine hoonetekompleks munga- ja nunnakloostritele. Esialgu kloostrid rajati asustamata paikadesse(benediktlased eelistasid mäeharju, tsitertslased orupõhja). Alles karjusmungaordud(frantsisklased, dominiiklased )rajasid oma kloostrid linnadesse, et suhelda elanikkonnaga. Kloostrikompleksid: 6.saj asustatud benediktlaste Monte Cassino klooster Itaalias. Vanim säilinud hoonete asendiplaan koos aiaplaanidega pärineb a 820 Sant Galleni klooster Sveitsis. Keskaja kloostrid, loosid ja linnad ümbritseti kaitseotstarbel müüride, tornide ja väravaehitustega. Seega keskaja aiad enamasti suletud müüridega. Roosiaed heki või müüriga eraldatud aed, purskkaevude, jalgteede, lehtlate ja hekiga. Ees-Aasiast üle võetud rooside jm lillede kasvatamise traditsioonid. 9.Hiina aiad. Ehituskunst on põhiliselt puitarhitektuur
a §35) sätestatud nõuetele. raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele. Tagatise arvutamiseks vajalikud andmed on esitatud. 24. Millised nõuded on esitatud aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja tegevuskohale? kirjalik taotlus, äriplaan; raamatupidamise sise-eeskiri; saatelehtede näidised; laoarvestuse vormid, Aktsiisikauba mõõtmisteks erialast pädevust tõendav akrediteering, andmed aktsiisikauba vastuvõtmise koha kohta, tegevuskoha asendiplaan ja hoonete plaanid, tegevuskoha territooriumi, hoonete, ruumide ja rajatiste omaniku nimi ja kasutamise ainuõiguse tõend. AL ruumide kasutamise kirjeldus. aktsiisikauba tootmise korral tehnoloogiliste seadmete ja torustike skeemid. AL või RK tegevuskoha töökorralduse eeskiri. 25. Kes on maksuesindaja ja milleks teda vaja on aktsiiside puhul? maksuesindaja on MTA-lt vastava tegevusloa saanud isik, Maksuesindaja on kohustatud
................................................................................................... 10 5. HOONE SISEARHITEKTUUR....................................................................................... 10 6. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ................................................................................... 10 7. ERIOSA ............................................................................................................................ 12 Joonised Asendiplaan M 1:500 Joonis 1 1. korruse plaan M 1:100 Joonis 2 2. korruse plaan M 1:100 Joonis 3 Põhilõige M 1:100 Joonis 4 Vaade lõunast M 1:100 Joonis 5
Korrigeeriv tegevus – abinõud ja meetmed, mis võetakse kasutusele juhul, kui seire käigus ilmneb, et olukord kriitilises kontrollpunktis on väljunud kriitilistest piiridest. 2 1. peatükk: Eeltingimuste programm 1.1 Ettevõtte asend, infrastruktuur Üks esimesi aspekte enesekontrolliplaani koostamiseks on ettevõtte kirjeldus läbi selle asukoha ja infrastruktuuri. Asendiplaan peab olema täpne ja korrektne ja sellel peab olema ära märgitud kõik hooned/ruumid, kus toitu käideldakse. Asendiplaanil tuleb ära näidatud ka vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaan. Samuti peab olema ära näidatud kohad, kus tooraine ja töötajad sisenevad ettevõttesse, valmistoodang väljub ettevõttest (juhul kui valmistoitu turustatakse ettevõttest välja) ning koht, kus jäätmed ettevõttest välja viiakse
tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Tööstushooned(põhitootmishooned, olmehooned, muud kaasaja elamuehituses kui ühiskondlike- ja tööstushoonete Projekt koosneb seletuskirjast ja joonistest(asendiplaan, abihoone(laohooned, katlamaja, kopmressorihooned)) puhul) vundamentide plaan, korruste plaanid, lõiked, sõlmed, vaated, Tööstushoone projekteerimiseks on vaja teada: S-p võivad olla : hoone kandvad konstruktsioonid ja akende-ja uste spetsifikatsioonid)
annaabi.ee 
