Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD (0)

1 Hindamata
Punktid
TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD
Referatiivne uurimistöö
Juhendaja :
Pärnu 2015
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Eri- ja eristuvate vajadustega reisijad 4
2. Ligipääsetava turismi korraldaja eestis 5
3. Erivajadustega inimeste vedamise õigused ja reeglid 7
3.1. Erivajadustega inimeste vedamise õigused 7
3.2. Erivajadustega inimeste vedamise reeglid 8
4. Erivajadustega reisijate võimalused eestis reisimiseks 10
Kokkuvõte 11
Viidatud allikad 12

Sissejuhatus


Reisimine on tänapäeva inimese jaoks muudetud väga lihtsaks. Reisimine on võimalik erinevate transpordivahendite kaudu nii õhu, vee kui ka maismaa kaudu. Reisimine tundub kõigi jaoks lihtne ja loogiline, kuid siinkohal tuleks mõelda ka inimeste peale, kelle liikumisvõimalused on piiratud ehk erivajadustega inimeste peale. Õnneks on tehnika ja maailm arenenud nii kaugele, et reisimine on võimalikuks tehtud kõikide inimeste jaoks, olenemata nende tervislikust olukorrast.
Peamiseks eesmärgiks on uurida, kuidas ning milliste vahenditega on võimalik erivajadustega inimestel reisida . Uuritakse, millised on erivajadustega reisijate õigused ning võimalused Eestis. Samuti antakse ülevaade ettevõtete kohta, kes erivajadustega reisijate peale kõige enam mõtlevad.

1. Eri- ja eristuvate vajadustega reisijad


Erivajadustega inimeme on isik, kellel esinevad kõrvalekaldeid teistest inimesest kas füsioloogiliselt, anatoomiliselt või psüühiliselt. See tähendab, et nad erinevad teistest inimestest teatud joonte kaudu mis võivad muuta nende võimalused ühiskonnas piiritletuks.
Reisimine on pidevalt kasvav ning arenev majandusharu. Reisimine annab inimestele võimalusi õppida või kogeda midagi uut ning erinevat, millega igapäevaselt harjunud oleme. Olgugi, et reisimine tundub lihtne ning võimalik kõigi jaoks, on olemas inimgrupp , kellel võib reisimine olla kauge unistus . Arvatakse, et puhkusereisid võivad paremat mõju avaldada just erivajadustega inimestele nende elu rahulolu tõstmiseks. Positiivse mõju annab ta erivajadustega inimestele seetõttu, et neil ei ole tavaliselt võimalik osa võtta tegevustest, millega tegelevad inimesed, kellel puudub erivajadus . Reisimine annaks neile võimaluse liikuda erinevatesse keskkondadesse, areneda läbi pilkude ning uute kogemuste. (Pagan 2012)
Tänapäeval avanevad suuremad võimalused erivajadustega inimestel reisimiseks. On tehtud uuringuid , mis näitavad, et erivajadustega inimesi leidub Euroopa Liidu riikides kokku 27 miljonit. Turismifirmad näevad neis ka potentsiaalseid kliente ning proovivad välja mõelda lahendusi, et reisimine ka nende jaoks võimalikuks muuta. (Bizjak.. 2011)
Paljudel inimestel on unistus reisida kaugele maale ning avastada uusi kultuure või puhata kodust eemal. Sama kehtib ka erivajadustega inimestele, kellel liikumisvabadus on tervise tõttu piiratud. Siinkohal peaksid turismifirmad kui ka riik mõtlema variantidele, mis tagaksid turvalised reisid erivajadustega inimestel, sest ka neil on soov reisida.

2. Ligipääsetava turismi korraldaja eestis


On oluline, et iga inimene saaks osa maailmast ja erinevatest kultuuridest. Seetõttu on olemas täiesti eraldi turismiliik – ligipääsetav turism . On tore teada, et ka Eestis on olemas inimesi, kes seda turismi edendavad ja nendele inimestele meelepäraseid ja võrdväärseid elamusi pakuvad.
Ligipääsetav turism on selline turism, mis arvestab kõikide inimeste reisimisega kaasnevate vajadustega. See on lihtne, iseseisev ja ilma täiendava lisaabita ligipääs hoonetele, välialadele, atraktsioonidele ja teistele turismitoodetele ehk turism kõigile. Lisaks füüsilise ligipääsetavuse tagamisele on oluline ka kättesaadavus ja teenindusoskus. (Accessible... 2015)
Eestis turismi arendamisele kaasa aitamiseks on vajalik reisikorraldaja olemasolu, kes võtab arvesse erivajadustega inimeste ja nende lähedaste personaalseid vajadusi ja huve. Elementaarseks eelduseks peab pidama kohaldatud transporti, majutusvõimalusi, ligipääsu kultuuriüritustele ja heaoluteenuseid. (Accessible... 2015)
Ligipääsetavat turismi Eestis korraldab näiteks firma Accessible Baltics OÜ. Accessible Baltics OÜ on täisteenindusega reisikorraldaja ja pereettevõte, mis on spetsialiseerunud reisiteenuste pakkumisele erivajadustega inimestele. Ühtlasi on see firma ka esimene Eesti reisikorraldaja invaturismi ehk ligipääsetava turismi valdkonnas, kus keskendutakse liikumis- ja füüsilise puudega inimestele, vanuritele, rasedatele ja väikeste lastega peredele. Eesmärk on pakkuda erivajadustega inimestele meeldejääv reisikogemus, tagada neile barjäärivaba ligipääs vaatamisväärsustele, stressivaba, turvaline ja raha säästev reisimine koos hea teenindusega . (Accessible... 2015)
Accesible Baltics OÜ spetsialiseerub kultuuri-, loodus-, tervise ja heaolupuhkusele või enda valitud ja koostatud reisidele. Ettevõtte visioon on olla kompetentseim reisikorraldaja Balti regioonis erivajadustega inimestele, kes plaanib laiendada oma tegevuspiirkondi kõikidesse Balti riikidesse, et viia läbi reise terves Baltikumis. Reisikorraldaja missioon on võimaldada „normaalsust“ ehk teha teoks oma klientide reisiunistused ja olla abiks erivajadustega inimeste reisiteeninduskultuuri arendamisele Eestis, Lätis ja Leedus. (Accessible... 2015)
Accesible Baltics OÜ reisid on korraldatud gruppidele kuni 20 inimesega. Reisidel saadab gruppi kogu teekonna vältel reisisaatja-grupijuht, kes vastutab programmi ja kõikide teenuste elluviimise eest. Nii reisisaatjad kui ka giidid on saanud väljaõppe erivajadustega inimestega suhtlemiseks ning samuti väljaõppe meditsiiniliste teadmiste täiendamiseks. Lisatasu eest on võimalik tellida ka tugiisik . Bussideks valitakse kaasaegsed liikumispuudega reisijatele operatiivselt kohaldatavad turistiklassi bussid. Hotellide valikul on oluline asukoht vastavalt reisieesmärgile ning piisav ligipääsetavus. Ka toidukohad on kõik buffee-stiilis või ettetellitud. (Accessible...2015)
Ettevõtte eripära ja põhitoode on pakettreis ehk valmis kogum kliendile vajalikest teenustest. Selles paketis sisaldub kohaldatud transport sihtkohta ja tagasi, kohaldatud majutus, toitlustamine 3x päevas, ainulaadne reisiprogramm ja teenindus, mille osana on läbi mõeldud füüsilise infrastruktuuri detailid ja vajalike abivahendite ning meditsiinitarvete kättesaadavus. Paketid on kuni 7 päevased programmid . Lisaks on võimalik lisatasu eest mitmeid teenuseid tellida, nt tugiisiku tellimine, muid kultuuriürituste pileteid, paketi väliseid ravisid jne. (Accessible... 2015)
Vaadates internetis ringi ei suutnud leida ühtki teist Eestis asuvat ettevõtet, kes konkreetselt erivajadustega inimestele korraldaks erinevaid pakettreise. On küll majutusettevõtteid ja erinevaid asutusi , kes on kohaldatud just ligipääsetavaks, kuid ei ole iseseisvat ettevõtet, kes konkreetselt pakettreise korraldaks.

3. Erivajadustega inimeste vedamise õigused ja reeglid

3.1. Erivajadustega inimeste vedamise õigused


Igal inimesel on riigis omad õigused. On teada, et erivajadusega inimene vajab tuge ning hoolt, kuid siinkohal ei tohiks unustada, et ka tema on inimene, kes omab õiguseid. Maailmas ei tohiks mitte üheski valdkonnas eristada erivajadustega inimesi teisest. Et erivajadustega inimesed samamoodi reisida, nagu kõik teised inimesed, on ka neil õigused, et reisimine oleks ka neile meeldiv tegevus. On tähtis, et kõik meist saaksid reisida nii nagu reisima peaks.
Mitte kedagi ei tohiks diskrimineerida selle põhjal, kuidas ta sündinud on. Kui inimesel on puue või mõni erivajadus, siis seljuhul ei ole reisibürool ega transporditeenusel õigust keelduda broneeringust. Samuti on erivajadustega inimesel õigus valida hüvitise või reisi aja muutmise vahel, kui isikut ei lubata sõiduvahendisse, kuigi on sellest eelnevalt vedajat informeerinud. Seoses broneeringutega, ei tohi ükski reisikorraldaja ega vedaja küsida kõrgemat tasu. Kõikide reisijate tingimused hinna suhtes on võrdsed. ( Tarbijakaitseamet 2015)
Olenemata teenusepakkujast, olgu selleks siis lennujaam, bussijaam või mis iganes, peab neil olema pakkuda tasuta abiline erivajadustega reisijale. Suurtematest jaamadest võib leida ja spetsiaalseid helistamispunkte, kust saab abi paluda . Kindlasti peab olema ka jaamades olemas koht, kust reisija saab teada oma sihtkohta saabumise ajast. Pardaleminekuks pakutakse transporti, et olukorda lihtsamaks muuta. Enne kui reisija jaama jõuab, peab ta sellest kindlasti eelnevalt teatama, et abiliseks oleksid teadlikud. (Tarbijakaitseamet 2015)
Erivajadustega inimesel on reisi toimumise ajal saada konkreetset teavet kuidas on korraldatud vastavalt inimese vajadustele ohutusjuhised . Kui reisi käigus on juhtunud, et liikumispuudega isiku liikumisabivahend on saanud kahjustada või läheb kaduma, on isikul õigus saada selle eest hüvitist ja vajadusel kasutada asenduseks kuskilt jaamast saadud abivahendit. Kõige tipuks on erivajadutega inimesel õigus esitada kaebus, kui reisija õigusi on rikutud. Kui kaebusele ei vastata vähemalt ühe kuu jooksul, siis on võimalus pöörduda tarbijakaitseametisse. (Tarbijakaitseamet 2015)
On oluline, et iga inimene saaks reisida võrdselt. Igal inimesel on oma õigused ja seega on ka erivajadustega inimesel oma õigused, et neid liialt kõrvale ei jäetaks. Mida rohkem me aitame abivajajaid ja mida lihtsamaks me nende elu muudame, seda vähem on ka sotsiaalseid probleeme. Keegi ei tohiks tunda ennast kõrvalejäetuna.

3.2. Erivajadustega inimeste vedamise reeglid


Samamoodi nagu õigustega, on igal inimesel ka reeglid, mida peab järgima. Kui reegleid ei oleks kehtestatud, siis inimesed käituksid oma peaga ja see tekitaks ilmselt väga suurt segadust .
Esimese asjana peab iga erivajadustega inimene omama saatjat. Saatja on reisija jaoks väga oluline, kuna ohu korral, kui mitte alati, on vaja abi osutada. Erivajadustega inimene ei tohiks kunagi väita, et ta saab ise hakkama, isegi kui ta ise sellesse nii väga usub. See võib tekitada tõsiseid probleeme, kuna tavainimene, kes ei ole taolise asjaga kunagi kokku puutunud, ei oska teatud olukordades käituda. Kui erivajadustega inimene siiski soovib üksi reisida, peab ta järgima järgima, et ta ei sõltuks lisahapnikust, et isik saab ise söödud , et isik saab ise hakkama kohtade vahetamisega, et ta oleks võimeline meeskonnaga suhtlema , et ta saaks kasutada ilma abiga tualetti ning et ta saaks ilma abita hakkama ravimite võtmisega. (Adria 2015)
Alati on vaja reisisaatjat, kui erivajadustega inimesele nõutakse saatjat. Samuti peab olema saatja, kui inimene on ratastoolis , kurt või pime. Saatjat ei pea olema juhul, kui reisib nägemispuudega inimene, kuid kellel on juhtkoer. Samuti kurt, kellel on juhtkoer, kes peab olema põhjalikult treenitud ja kandma suukorvi. Koos koertega võib reisijatesalongis reisida. (Adria 2015)
Ka erivajadustega reisija saatjale kehtivad reeglid. Saatja peab olema vähemalt 16-aastane ja täiesti terve inimene. Võimalusel paigutatakse saatja puudega isiku kõrvale, et ta oleks olemas igas olukorras. Erivajadustega inimest ei paigutata istuma kindlasti avariiväljapääsu reale, kuid nad paigutatakse piisavalt lähedale, et nad ohu korral ette ei jääks . (Adria 2015)
On oluline, et reisimine oleks nii erivajadustega- kui ka tavainimese jaoks ohutu. Tuleb järgida teatud reegleid ja arvestama sellega.

4. Erivajadustega reisijate võimalused eestis reisimiseks


Tihti on märgata kaldteid poodide, haiglate, riigiasutuste jne ees. Ka linnatransport on muutumas aina sõbralikumaks inimeste jaoks, kellel on liikumispuue. Hea näite võib tuua Tallinna linnatranspordist, kus trammid on muudetud madalapõhjaliseks. Kuid see ei võimalda inimesel veel reisimist mööda Eestit. Kahjuks on vastupidine olukord turismibusside ning rongide näol. Inimestel on soovitatav kaasa võtta tugiisikud, kes sellistes olukordades on valmis aitama . Seetõttu on leitud, et praeguses Eestis pole piisavalt arvestatud erivajadustega reisijatega.
Ecolines on bussifirma, mis on Eestisse toonud esimese ratastoolibussi, mis võimaldab liikumispuudega inimestel reisida bussi vahendusel. Sellesse on paigaldatud kõik vajalik tehnika abistamaks ratastoolis isikuid. Seda bussi kasutades saab ette võtta pikamaareise. Tugiisikud on küll soovitatav kaasa võtta, kuid buss on spetsiaalselt orienteerunud sellele, et bussi sisenemine ja väljumine oleks mugav. (Loo 2015)
Erinevate transpordivahendite kasutuseletoomine muudab erivajadustega reisijate reisimise mugavamaks kui kunagi varem. Uudne tehnika aitab raske vaevata liikumipuudega inimesi transportida maismaa kaudu ka teistesse riikidesse.

Kokkuvõte


Erivajadustega inimeste jaoks on välja mõeldud erinevaid variante reisimiseks. See kõik on selleks, et nad ei tunneks ennast ühiskonnas kõrvalejäetuna, vaid saavad osa võtta inimestele mõeldud hüvest ehk reisimisest. Olgugi, et erivajadustega inimesel on suuremad vajadused abile ja toetusele, on reisifirmadel mõeldud lahendusi, et neid olukordi lahendada.
Kõige parem variant oleks see, kui kõik asutused ning transpordivahendid kasutaksid erivajadustega inimestele mõeldud vahendeid ning tehnoloogiat. See muudab liiklemise ning reisimise nende jaoks lihtsamaks ning ka nemad saavad elada täisväärtuslikult tänu sellele. Positiivne on see, et Eestisse tuuakse uusi transpordivahendeid, mis võimaldavad erivajadustega inimestel reisida ka teistesse riikidesse. Ideaalne variant oleks see, kui neid transpordi vahendeid oleks rohkem ning ka riik seda toetaks.

Viidatud allikad


Lisad


Lisa 1. Ratastoolibuss
Ratastoolibuss on Ecolines’i buss, mis on Eestis esimene selletaoline. See on hea võimalus liikumispuudega inimeste jaoks reisida välisriikidesse.
Joonis 1. Ecolines ratastoolibuss [ http://w3.ee/openarticle.php?id=2147186&lang=est ]
Vasakule Paremale
ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #1 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #2 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #3 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #4 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #5 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #6 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #7 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #8 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #9 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #10 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #11 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #12 ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siki siki Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine
24
docx

Edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine

Referaat LINN 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine. Sellest lähtuvalt uurisin nende teemade kohta ja sain teada palju uut ning huvitavat informatsiooni. Tõin oma töös välja, kuidas juhtida müügiprotsessi edukalt ning selgitasin, mis see üleüldse on. Protsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki. Erivajadustega kliente on erinevaid, on spetsiifiliste vajadustega kliendid ja erivajadustega ehk puuetega kliendid. Nende klientide puhul on vaja rahulikku ning kannatlikku käitumist. Sellistest inimestest tuleb alati välja teha ja neile abi pakkuda, kui nad seda vajavad. 1 1. MÜÜGIPROTSESS Müügiprotsessi käigus tuleb sooritada kindlas järjekorras tegevusi, mille eesmärk on luua kliendisuhe ja müüa oma toodet. Müügiprotsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki:

Majandus
Eesti majanduse essee
14
docx

Eesti majanduse essee

LÄÄNE-VIRUMAA RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13KÕ Ines Annus EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS TÖÖHÕIVEREFORM Essee Õppejõud: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 Eestis vastuvõtmisel olev töövõimereform peaks looma uue töövõime toetamise süsteemi. Muudatuste eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Mind isiklikult puudutab see teema väga lähedalt, sest üks minu pereliikmetest on sünnist alates invaliid ehk praeguse süsteemi kohaselt sügava puudega töövõimetu inimene. Tegemist on psüühiliste erivajadustega inimesega, kellele on kohtu poolt määratud eestkostja, kelle haigus on aastatega ainult süvenenud ja kes vajab hooldamist ja juhendamist 24/7. Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 aasta talvel. Esialgs

Eesti majandus
Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem
20
pdf

Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTI

Eripedagoogika
HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS
17
docx

HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps l

Noorsootöö kujunemine ja filosoofia
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt
12
docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

last arendama. Kuna lapse arengudünaamikat on keeruline pika aja jooksul ette näha, tuleb erivajadustega lapse arengutaset hinnata vähemalt kord aastas ja iga hindamisperioodi järel koguneda ka arenguvestlusele ning edasist tegevust planeerima. See on ühtlasi aeg, mil tuleb üle vaadata ka senise eriabi tulemuslikkus ning vajadusel teha otsus rühmatüübi muutmiseks. Võib olla ka niipidi, et laps on eri- või sobitusrühmas saanud väga tõhusat abi ning suudab enne kooliminekut jätkata juba tavarühmas ja läheb õppima tavakooli. „Varajane sekkumine ja ennetav lähenemine on väga olulised mõjusa ja tõhusa poliitika väljatöötamisel, sest riiklikud kulud, mida on vaja laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tagajärgedega võitlemiseks, on üldiselt suuremad kui kulud, mida on vaja sekkumiseks väikeste laste puhul.” (Komisjoni soovitus, 2013) 3

Eripedagoogika
Vaatluspraktika
17
docx

Vaatluspraktika

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 Veera Savitskaja VAATLUSPRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Meeli Männamäe Mõõdriku 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Esimene päev......................................................................................................... 3 Avinurme vallavalitsus......................................................................................... 4 Sotsiaal- ja

Sotsiaaltöö
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA
18
docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

4) Huviringid (beebikoolid, võimlemisrühmad, ujumise-, balleti- ja jalgpallitrennid, muusikastuudiod, kunstiringid, mängurühmad, keeleõpperühmad, pühapäevakoolid) KESKKONNA MUDELID • Üle-stimulatsioon : ei suuda leida olulist ja jääda püsima • Ala-stimulatsioon : muutuvad passiivseks • Liigsed käitumispiirangud : laps ei taju, kui reeglid on liiga ranged • Käitumispiirangud puuduvad ; ei ole turvaline! • Lapsed arengu ja vajadustega arvestamine keskkonna kujundamisel Mida väiksem on laps, seda ulatuslikuma mõjuga on ümbritsev keskkond. Keskkond, kus laps areneb, on alati loodud täiskasvanute poolt. Lapse arengut mõjutab täpsemalt see, mida ta keskkonnast õpib. VARAJANE SEKKUMINE MÄRKAMINE – HINDAMINE – NÕUSTAMINE – SEKKUMINE ...on lapse sünnist kuni kooliminekuni (vanus oleneb riigist nt Inglismaal 0-5 a

Psühholoogia
Tööturupoliitika
14
doc

Tööturupoliitika

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp TÖÖTURUPOLIITIKA PUUDEGA INIMESTE KAASAMINE TÖÖTURULE Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud................................................................5 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE.......................................7 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon....................................................................................

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun