ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine

Referaat LINN 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine. Sellest lähtuvalt uurisin nende teemade kohta ja sain teada palju uut ning huvitavat informatsiooni. Tõin oma töös välja, kuidas juhtida müügiprotsessi edukalt ning selgitasin, mis see üleüldse on. Protsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki. Erivajadustega kliente on erinevaid, on spetsiifiliste vajadustega kliendid ja erivajadustega ehk puuetega kliendid. Nende klientide puhul on vaja rahulikku ning kannatlikku käitumist. Sellistest inimestest tuleb alati välja teha ja neile abi pakkuda, kui nad seda vajavad. 1 1. MÜÜGIPROTSESS Müügiprotsessi käigus tuleb sooritada kindlas järjekorras tegevusi, mille eesmärk on luua kliendisuhe ja müüa oma toodet. Müügiprotsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki:

Majandus

14

docx

Eesti majanduse essee

LÄÄNE-VIRUMAA RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13KÕ Ines Annus EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS TÖÖHÕIVEREFORM Essee Õppejõud: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 Eestis vastuvõtmisel olev töövõimereform peaks looma uue töövõime toetamise süsteemi. Muudatuste eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Mind isiklikult puudutab see teema väga lähedalt, sest üks minu pereliikmetest on sünnist alates invaliid ehk praeguse süsteemi kohaselt sügava puudega töövõimetu inimene. Tegemist on psüühiliste erivajadustega inimesega, kellele on kohtu poolt määratud eestkostja, kelle haigus on aastatega ainult süvenenud ja kes vajab hooldamist ja juhendamist 24/7. Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 aasta talvel. Esialgs

Eesti majandus

20

pdf

Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTI

Eripedagoogika

17

docx

HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps l

Noorsootöö kujunemine ja filosoofia

12

docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

last arendama. Kuna lapse arengudünaamikat on keeruline pika aja jooksul ette näha, tuleb erivajadustega lapse arengutaset hinnata vähemalt kord aastas ja iga hindamisperioodi järel koguneda ka arenguvestlusele ning edasist tegevust planeerima. See on ühtlasi aeg, mil tuleb üle vaadata ka senise eriabi tulemuslikkus ning vajadusel teha otsus rühmatüübi muutmiseks. Võib olla ka niipidi, et laps on eri- või sobitusrühmas saanud väga tõhusat abi ning suudab enne kooliminekut jätkata juba tavarühmas ja läheb õppima tavakooli. „Varajane sekkumine ja ennetav lähenemine on väga olulised mõjusa ja tõhusa poliitika väljatöötamisel, sest riiklikud kulud, mida on vaja laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tagajärgedega võitlemiseks, on üldiselt suuremad kui kulud, mida on vaja sekkumiseks väikeste laste puhul.” (Komisjoni soovitus, 2013) 3

Eripedagoogika

17

docx

Vaatluspraktika

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 Veera Savitskaja VAATLUSPRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Meeli Männamäe Mõõdriku 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Esimene päev......................................................................................................... 3  Avinurme vallavalitsus......................................................................................... 4 Sotsiaal- ja

Sotsiaaltöö

18

docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

4) Huviringid (beebikoolid, võimlemisrühmad, ujumise-, balleti- ja jalgpallitrennid, muusikastuudiod, kunstiringid, mängurühmad, keeleõpperühmad, pühapäevakoolid) KESKKONNA MUDELID • Üle-stimulatsioon : ei suuda leida olulist ja jääda püsima • Ala-stimulatsioon : muutuvad passiivseks • Liigsed käitumispiirangud : laps ei taju, kui reeglid on liiga ranged • Käitumispiirangud puuduvad ; ei ole turvaline! • Lapsed arengu ja vajadustega arvestamine keskkonna kujundamisel Mida väiksem on laps, seda ulatuslikuma mõjuga on ümbritsev keskkond. Keskkond, kus laps areneb, on alati loodud täiskasvanute poolt. Lapse arengut mõjutab täpsemalt see, mida ta keskkonnast õpib. VARAJANE SEKKUMINE MÄRKAMINE – HINDAMINE – NÕUSTAMINE – SEKKUMINE ...on lapse sünnist kuni kooliminekuni (vanus oleneb riigist nt Inglismaal 0-5 a

Psühholoogia

14

doc

Tööturupoliitika

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp TÖÖTURUPOLIITIKA PUUDEGA INIMESTE KAASAMINE TÖÖTURULE Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud................................................................5 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE.......................................7 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon....................................................................................

Eesti keel

Meedia

Kommentaarid (0)