TARTU
ÜLIKOOL
Pärnu
kolledž Turismiosakond
ERI-
JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD Referatiivne
uurimistöö
Juhendaja :
Pärnu
2015
SisukordSissejuhatus 3
1. Eri- ja eristuvate vajadustega reisijad 4
2. Ligipääsetava turismi korraldaja eestis 5
3. Erivajadustega inimeste vedamise õigused ja reeglid 7
3.1. Erivajadustega inimeste vedamise õigused 7
3.2. Erivajadustega inimeste vedamise reeglid 8
4. Erivajadustega reisijate võimalused eestis reisimiseks 10
Kokkuvõte 11
Viidatud allikad 12
Sissejuhatus
Reisimine on tänapäeva inimese jaoks muudetud väga lihtsaks.
Reisimine on võimalik erinevate transpordivahendite kaudu nii õhu,
vee kui ka maismaa kaudu. Reisimine tundub kõigi jaoks lihtne ja
loogiline, kuid siinkohal tuleks mõelda ka inimeste peale, kelle
liikumisvõimalused on piiratud ehk erivajadustega inimeste peale.
Õnneks on tehnika ja maailm arenenud nii kaugele, et reisimine on
võimalikuks tehtud kõikide inimeste jaoks, olenemata nende
tervislikust olukorrast.
Peamiseks
eesmärgiks on uurida, kuidas ning milliste vahenditega on võimalik
erivajadustega inimestel
reisida . Uuritakse, millised on
erivajadustega reisijate õigused ning võimalused Eestis. Samuti
antakse ülevaade ettevõtete kohta, kes erivajadustega reisijate
peale kõige enam mõtlevad.
1. Eri- ja eristuvate vajadustega reisijad
Erivajadustega inimeme on isik, kellel esinevad kõrvalekaldeid
teistest inimesest kas füsioloogiliselt, anatoomiliselt või
psüühiliselt. See tähendab, et nad erinevad teistest inimestest
teatud joonte kaudu mis võivad muuta nende võimalused ühiskonnas
piiritletuks.
Reisimine on pidevalt kasvav ning arenev majandusharu. Reisimine
annab inimestele võimalusi õppida või kogeda midagi uut ning
erinevat, millega igapäevaselt
harjunud oleme. Olgugi, et reisimine
tundub lihtne ning võimalik kõigi jaoks, on olemas
inimgrupp ,
kellel võib reisimine olla
kauge unistus . Arvatakse, et
puhkusereisid võivad paremat mõju avaldada just erivajadustega
inimestele nende elu rahulolu tõstmiseks. Positiivse mõju annab ta
erivajadustega inimestele seetõttu, et neil ei ole tavaliselt
võimalik osa võtta tegevustest, millega tegelevad inimesed, kellel
puudub
erivajadus . Reisimine annaks neile võimaluse
liikuda erinevatesse keskkondadesse, areneda läbi pilkude ning uute
kogemuste. (Pagan 2012)
Tänapäeval
avanevad suuremad võimalused erivajadustega inimestel
reisimiseks. On tehtud
uuringuid , mis näitavad, et erivajadustega
inimesi leidub Euroopa Liidu riikides kokku 27 miljonit.
Turismifirmad näevad neis ka potentsiaalseid kliente ning proovivad
välja mõelda lahendusi, et reisimine ka nende jaoks võimalikuks
muuta. (Bizjak.. 2011)
Paljudel inimestel on unistus reisida kaugele maale ning avastada
uusi kultuure või puhata kodust eemal. Sama kehtib ka erivajadustega
inimestele, kellel liikumisvabadus on tervise tõttu piiratud.
Siinkohal peaksid turismifirmad kui ka riik mõtlema variantidele,
mis tagaksid turvalised
reisid erivajadustega inimestel, sest ka neil
on soov reisida.
2. Ligipääsetava turismi korraldaja eestis
On oluline, et iga inimene saaks osa maailmast ja erinevatest
kultuuridest. Seetõttu on olemas täiesti eraldi turismiliik –
ligipääsetav
turism . On tore teada, et ka Eestis on olemas inimesi,
kes seda turismi edendavad ja nendele inimestele meelepäraseid ja
võrdväärseid elamusi pakuvad.
Ligipääsetav turism on selline turism, mis
arvestab kõikide
inimeste reisimisega kaasnevate vajadustega. See on lihtne, iseseisev
ja ilma täiendava lisaabita ligipääs hoonetele, välialadele,
atraktsioonidele ja teistele turismitoodetele ehk turism kõigile.
Lisaks füüsilise ligipääsetavuse tagamisele on oluline ka
kättesaadavus ja teenindusoskus. (
Accessible... 2015)
Eestis turismi arendamisele kaasa aitamiseks on vajalik
reisikorraldaja olemasolu, kes võtab arvesse erivajadustega inimeste
ja nende lähedaste personaalseid vajadusi ja huve. Elementaarseks
eelduseks peab
pidama kohaldatud transporti, majutusvõimalusi,
ligipääsu kultuuriüritustele ja heaoluteenuseid. (
Accessible...
2015)
Ligipääsetavat turismi Eestis korraldab näiteks firma Accessible
Baltics OÜ. Accessible Baltics OÜ on täisteenindusega
reisikorraldaja ja pereettevõte, mis on spetsialiseerunud
reisiteenuste pakkumisele erivajadustega inimestele. Ühtlasi on see
firma ka esimene Eesti reisikorraldaja invaturismi ehk ligipääsetava
turismi valdkonnas, kus keskendutakse liikumis- ja füüsilise
puudega inimestele, vanuritele,
rasedatele ja väikeste lastega
peredele. Eesmärk on pakkuda erivajadustega inimestele
meeldejääv reisikogemus, tagada neile barjäärivaba ligipääs
vaatamisväärsustele, stressivaba, turvaline ja raha säästev
reisimine koos hea
teenindusega . (
Accessible... 2015)
Accesible Baltics OÜ spetsialiseerub kultuuri-, loodus-, tervise ja
heaolupuhkusele või enda valitud ja koostatud reisidele. Ettevõtte
visioon on olla kompetentseim reisikorraldaja Balti regioonis
erivajadustega inimestele, kes
plaanib laiendada oma tegevuspiirkondi
kõikidesse Balti riikidesse, et viia läbi
reise terves Baltikumis.
Reisikorraldaja
missioon on võimaldada „normaalsust“ ehk teha
teoks oma klientide reisiunistused ja olla abiks erivajadustega
inimeste reisiteeninduskultuuri arendamisele Eestis, Lätis ja
Leedus. (
Accessible... 2015)
Accesible Baltics OÜ reisid on korraldatud gruppidele kuni 20
inimesega. Reisidel
saadab gruppi kogu teekonna vältel
reisisaatja-grupijuht, kes vastutab programmi ja kõikide teenuste
elluviimise eest. Nii reisisaatjad kui ka giidid on saanud väljaõppe
erivajadustega inimestega suhtlemiseks ning samuti väljaõppe
meditsiiniliste teadmiste täiendamiseks.
Lisatasu eest on võimalik
tellida ka
tugiisik . Bussideks valitakse kaasaegsed
liikumispuudega reisijatele operatiivselt kohaldatavad turistiklassi bussid.
Hotellide valikul on oluline asukoht vastavalt reisieesmärgile ning
piisav ligipääsetavus. Ka toidukohad on kõik buffee-stiilis või
ettetellitud. (
Accessible...2015)
Ettevõtte eripära ja põhitoode on
pakettreis ehk valmis kogum
kliendile vajalikest teenustest. Selles paketis sisaldub kohaldatud
transport
sihtkohta ja tagasi, kohaldatud majutus,
toitlustamine 3x
päevas, ainulaadne reisiprogramm ja teenindus, mille
osana on läbi
mõeldud füüsilise infrastruktuuri detailid ja vajalike
abivahendite ning meditsiinitarvete kättesaadavus. Paketid on kuni 7
päevased
programmid . Lisaks on võimalik lisatasu eest mitmeid
teenuseid tellida, nt
tugiisiku tellimine, muid kultuuriürituste
pileteid, paketi väliseid ravisid jne. (
Accessible... 2015)
Vaadates internetis ringi ei suutnud leida ühtki teist Eestis asuvat
ettevõtet, kes konkreetselt erivajadustega inimestele korraldaks
erinevaid pakettreise. On küll majutusettevõtteid ja erinevaid
asutusi , kes on kohaldatud just ligipääsetavaks, kuid ei ole
iseseisvat ettevõtet, kes konkreetselt pakettreise korraldaks.
3. Erivajadustega inimeste vedamise õigused ja reeglid
3.1. Erivajadustega inimeste vedamise õigused
Igal inimesel on riigis omad õigused. On teada, et erivajadusega
inimene vajab tuge ning hoolt, kuid siinkohal ei tohiks unustada, et
ka tema on inimene, kes omab õiguseid. Maailmas ei tohiks mitte
üheski valdkonnas eristada erivajadustega inimesi teisest. Et
erivajadustega inimesed samamoodi reisida,
nagu kõik teised inimesed, on ka neil õigused, et reisimine oleks
ka neile meeldiv tegevus. On tähtis, et kõik meist saaksid reisida
nii nagu reisima peaks.
Mitte kedagi ei tohiks diskrimineerida selle põhjal, kuidas ta
sündinud on. Kui inimesel on puue või mõni erivajadus, siis
seljuhul ei ole reisibürool ega transporditeenusel õigust keelduda
broneeringust. Samuti on erivajadustega
inimesel õigus valida hüvitise või reisi aja muutmise vahel, kui
isikut ei lubata sõiduvahendisse, kuigi on sellest eelnevalt vedajat
informeerinud. Seoses broneeringutega, ei tohi ükski reisikorraldaja
ega
vedaja küsida kõrgemat tasu. Kõikide reisijate tingimused
hinna suhtes on võrdsed. (
Tarbijakaitseamet 2015)
Olenemata teenusepakkujast, olgu selleks siis lennujaam,
bussijaam või mis iganes, peab neil olema pakkuda tasuta
abiline erivajadustega reisijale. Suurtematest jaamadest võib leida
ja spetsiaalseid helistamispunkte, kust saab abi
paluda . Kindlasti
peab olema ka jaamades olemas koht, kust
reisija saab teada oma
sihtkohta saabumise ajast. Pardaleminekuks pakutakse transporti, et
olukorda lihtsamaks muuta. Enne kui reisija jaama jõuab, peab ta
sellest kindlasti eelnevalt teatama, et abiliseks oleksid teadlikud. (Tarbijakaitseamet 2015)
Erivajadustega inimesel on reisi toimumise ajal saada konkreetset
teavet kuidas on korraldatud vastavalt inimese vajadustele
ohutusjuhised . Kui reisi käigus on juhtunud, et liikumispuudega
isiku liikumisabivahend on saanud
kahjustada või läheb kaduma, on isikul õigus saada selle eest
hüvitist ja vajadusel kasutada asenduseks kuskilt jaamast saadud
abivahendit. Kõige tipuks on erivajadutega inimesel õigus esitada
kaebus, kui reisija õigusi on rikutud. Kui kaebusele ei vastata
vähemalt ühe kuu jooksul, siis on
võimalus pöörduda tarbijakaitseametisse. (Tarbijakaitseamet 2015)
On oluline, et iga inimene saaks reisida võrdselt. Igal inimesel on
oma õigused ja seega on ka erivajadustega inimesel oma õigused, et
neid liialt kõrvale ei jäetaks. Mida rohkem me aitame abivajajaid
ja mida lihtsamaks me nende elu muudame,
seda vähem on ka sotsiaalseid probleeme. Keegi ei tohiks tunda
ennast kõrvalejäetuna.
3.2. Erivajadustega inimeste vedamise
reeglid
Samamoodi nagu õigustega, on igal inimesel ka reeglid, mida peab
järgima. Kui reegleid ei oleks kehtestatud, siis
inimesed käituksid oma peaga ja see tekitaks ilmselt väga suurt
segadust .
Esimese
asjana peab iga erivajadustega inimene omama saatjat.
Saatja on reisija jaoks väga oluline, kuna ohu korral, kui mitte alati, on
vaja abi osutada. Erivajadustega inimene ei
tohiks kunagi väita, et ta saab ise
hakkama, isegi kui ta ise sellesse nii väga usub. See võib tekitada
tõsiseid probleeme, kuna tavainimene, kes ei ole taolise asjaga
kunagi kokku puutunud, ei oska teatud olukordades käituda. Kui
erivajadustega inimene siiski soovib üksi reisida, peab ta järgima
järgima, et ta ei sõltuks lisahapnikust, et isik
saab ise
söödud , et isik saab ise hakkama
kohtade vahetamisega, et
ta oleks võimeline meeskonnaga
suhtlema , et ta saaks kasutada ilma
abiga tualetti ning et ta saaks ilma abita hakkama ravimite
võtmisega. (Adria 2015)
Alati on vaja reisisaatjat, kui erivajadustega inimesele nõutakse
saatjat. Samuti peab olema saatja, kui inimene on
ratastoolis , kurt
või pime. Saatjat ei pea olema juhul, kui
reisib nägemispuudega
inimene, kuid kellel on juhtkoer. Samuti kurt, kellel on juhtkoer,
kes peab olema põhjalikult treenitud ja kandma suukorvi. Koos
koertega võib reisijatesalongis reisida. (Adria 2015)
Ka erivajadustega reisija saatjale kehtivad reeglid. Saatja peab
olema vähemalt 16-aastane ja täiesti terve inimene. Võimalusel
paigutatakse saatja puudega isiku kõrvale, et ta
oleks olemas igas olukorras. Erivajadustega inimest ei
paigutata istuma kindlasti avariiväljapääsu reale, kuid nad
paigutatakse piisavalt lähedale, et nad ohu korral ette ei
jääks .
(Adria 2015)
On oluline, et reisimine oleks nii erivajadustega- kui ka tavainimese
jaoks ohutu. Tuleb järgida teatud reegleid ja arvestama sellega.
4. Erivajadustega reisijate võimalused eestis reisimiseks
Tihti on märgata kaldteid poodide, haiglate, riigiasutuste jne ees.
Ka linnatransport on muutumas aina sõbralikumaks inimeste jaoks,
kellel on liikumispuue. Hea näite võib tuua Tallinna
linnatranspordist, kus
trammid on muudetud madalapõhjaliseks. Kuid
see ei võimalda inimesel veel reisimist mööda Eestit. Kahjuks on
vastupidine olukord turismibusside ning rongide näol. Inimestel on
soovitatav kaasa võtta tugiisikud, kes sellistes olukordades on
valmis
aitama . Seetõttu on leitud, et praeguses Eestis pole
piisavalt arvestatud erivajadustega reisijatega.
Ecolines on bussifirma, mis on Eestisse toonud esimese
ratastoolibussi, mis võimaldab liikumispuudega inimestel reisida
bussi vahendusel. Sellesse on paigaldatud kõik vajalik tehnika
abistamaks ratastoolis isikuid. Seda bussi kasutades saab ette võtta
pikamaareise. Tugiisikud on küll soovitatav kaasa võtta, kuid
buss on spetsiaalselt orienteerunud sellele, et bussi
sisenemine ja
väljumine oleks mugav. (Loo 2015)
Erinevate transpordivahendite kasutuseletoomine muudab erivajadustega reisijate reisimise mugavamaks kui kunagi varem. Uudne
tehnika aitab raske vaevata liikumipuudega inimesi transportida
maismaa kaudu ka teistesse riikidesse.
Kokkuvõte
Erivajadustega inimeste jaoks on välja mõeldud erinevaid variante
reisimiseks. See kõik on selleks, et nad ei tunneks ennast
ühiskonnas kõrvalejäetuna, vaid saavad osa võtta inimestele
mõeldud hüvest ehk reisimisest. Olgugi, et erivajadustega inimesel
on suuremad vajadused abile ja toetusele, on reisifirmadel mõeldud
lahendusi, et neid
olukordi lahendada.
Kõige parem variant oleks see, kui kõik asutused ning
transpordivahendid kasutaksid erivajadustega inimestele mõeldud
vahendeid ning tehnoloogiat. See muudab liiklemise ning reisimise
nende jaoks lihtsamaks ning ka nemad saavad elada täisväärtuslikult
tänu sellele. Positiivne on see, et Eestisse tuuakse uusi
transpordivahendeid, mis võimaldavad erivajadustega inimestel
reisida ka teistesse riikidesse. Ideaalne variant oleks see, kui neid
transpordi vahendeid oleks rohkem ning ka riik seda toetaks.
Viidatud allikad
Lisad
Lisa 1. Ratastoolibuss
Ratastoolibuss on Ecolines’i buss, mis on Eestis esimene
selletaoline. See on hea võimalus liikumispuudega inimeste jaoks
reisida välisriikidesse.
Joonis 1. Ecolines ratastoolibuss
[
http://w3.ee/openarticle.php?id=2147186&lang=est ]
Kõik kommentaarid