LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Koostas: Märt Melsas UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED · Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi. Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle järgmised ülesanded: · Välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. · Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks. · Võtta vaatluse alla Stroomi ranna võimalused
Eetilise konflikti lahendamine. Mõistatus polikliinikus: lifti pole, aga kus on ratastool? (Virumaa Teataja, neljapäev 06.märts 2014) Juhtumi kirjeldus Naisterahvas pidi minema oma haige vaevaliselt liikuva emaga polikliinikusse röntgenisse. Sissepääsu juures polnud ei kaldteed ega ka ratastooli. Naisterahval oli ema jaoks kaasa võetud taburet, millele sai vanainimene toetudes treppidest ülesse röntgeni kabinetti. Kuigi väljast paistab polikliinik kolmekordne on sees koguni kuus erinevat tasapinda. Tasapindade vahel liikumiseks puuduvad nii nn trepironijad kui ka kaldteed. Haigla juhataja sõnutsi on hoone tagahoovis kaldtee mida mööda pääseb majja ratastooliga. Ratastooli kasutada on maja piires kõigil õigus ja seda tuleks vajadusel küsida
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puudega inimese mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018). Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses järgmiselt: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018). Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral
vaja haletseda. Erivajadustega inimene ootab, et teda koheldaks loomulikult ja sõbralikult ning talle pakutakse abi siis, kui ta seda tõepoolest vajab. 3.3.1 Peamised nõuanded suhtlemiseks erivajadustega klientidega Liikumispuudega inimestele on oluline juurdepääs teenindusasutusele (sissepääs majja, parkla olemasolu, kaldteed, laiemad uksed, spetsiaalsed tualettruumid (inva-WC). Ratastoolis klient on inimene, kes kasutab liikumise hõlbustamiseks ratastooli. Sellise kliendi puhul ära haara kinni kliendi liikumisvahendist, see on ka tema väga isiklikust ruumist. Paku oma abi, 6 kuid ära käi peale, kuid ära muuda pakutavat abi haletsemiseks. Ära kunagi räägi ratastoolis inimese juuresolekul nii, nagu teda ei olekski olemas, vaid räägi otse kliendiga, mitte tema saatjaga. Ära karda ka kasutada selliseid sõnu nagu käima, jooksma ning küsimusi esita vaid
130 mm Mittekandvad vaheseinad: Hoone sisemised mittekandvad seinad on keramsiitplokkidest paksusega 100 mm. Keramsiitplokist siseseinte viimistlus on keraamiline plaat paigaldussegul, sest mittekandvad seinad asuvad ainult niisketes/märgades ruumides, ruumieraldajatena. Erandiks on saunaruumid, kus seinas on 20 mm fooliumiga kaetud kivivillplaat ja 10 mm laudis. Märgades ja niisketes ruumides on seintes ka veetõke. pahtel, värv* ** 5 mm keramsiitplokk 100 mm pahtel, värv* ** 5 mm _______
ning hoolt, kuid siinkohal ei tohiks unustada, et ka tema on inimene, kes omab õiguseid. Maailmas ei tohiks mitte üheski valdkonnas eristada erivajadustega inimesi teisest. Et erivajadustega inimesed samamoodi reisida, nagu kõik teised inimesed, on ka neil õigused, et reisimine oleks ka neile meeldiv tegevus. On tähtis, et kõik meist saaksid reisida nii nagu reisima peaks. Mitte kedagi ei tohiks diskrimineerida selle põhjal, kuidas ta sündinud on. Kui inimesel on puue või mõni erivajadus, siis seljuhul ei ole reisibürool ega transporditeenusel õigust keelduda broneeringust. Samuti on erivajadustega inimesel õigus valida hüvitise või reisi aja muutmise vahel, kui isikut ei lubata sõiduvahendisse, kuigi on sellest eelnevalt vedajat informeerinud. Seoses broneeringutega, ei tohi ükski reisikorraldaja ega vedaja küsida kõrgemat tasu. Kõikide reisijate tingimused hinna suhtes on võrdsed. (Tarbijakaitseamet 2015)
vajada erineval määral abi ja järelvalvet liikumist sisaldavate elamistoimingute sooritamisel. Teatud psühhiaatriliste häirete, näiteks depressiooni korral, võivad inimesed vajada ergutamist ja abi, et alustada ja lõpule viia erinevaid liikumist nõudvaid igapäevatoiminguid , mida nad tavaliselt on võimelised sooritama abivahenditega. Füüsilise puudega inimestel, eeskätt kõndimisraskustega indiviididel, on ehk vaja kasutada jalutuskeppi, kõndimisraami, ratastooli või vastavalt kohandatud autot. Antud abivahendite kasutamine jätab puudega inimestele küllaltki suure valikuvõimaluse selles osas, millal ja kus nad neid abivahendeid kasutada soovivad. Neil inimestel, kel puudub vabadus otsustada iseseisvalt oma igapäevaste liikumisega seotud toimingute üle kas ajutiselt või püsivalt, tekitavad liikumispiirangud teatud probleeme. Rahulolematuse aste oleneb tavaliselt tegutsemisvõimaluste piirangute
Äkki saan aidata? Paul: Kui see kojuminek ees, siis oleks vaja ennast korda ka teha, aga ega mul need käed veel nii hästi sõna ei kuula, et saaks ise pesemise ja habeme ajamisega hakkama. Kiira: Mis mure see nüüd on! Küll ma aitan. Paul: Jah, jah! Ma tõusen kohe voodist üles. Kiira: Ärge äkilisi liigutusi tehke! Teil olid ju probleemid ka vererõhuga. Proovige ikka rahulikult toimetada. Ma aitan Teil püsti tõusta. Paul: Aitäh, hea laps. Aitäh. Kiira: Istuge ratastooli! Ma sõidutan Teid dusiruumi. Nii saame kiiremini. Dusiruum. Vee solin ja muud spetsiifilised helid. Kiira: Nii. Nüüd olete küll kojuminekuks puhas. Juuksed on pestud, silmad on ka puhtad, hambaproteesid lausa läigivad! Paul: Ma pole ennast juba ammu nii puhtana tundnud. (Uurib end peeglist) Kael on puhas ja kõrvad on puhtad. Isegi põsed punetavad! Kiira: Kas habeme ajamisega saate ise hakkama?
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 1 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Tallinna hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu vastuolulisust ning vaidluses osalevate poolte seisukohti. Teema on aktuaalne olnud viimasel kolmel aastal, kuid kuna detailplaneering on arutelu all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994. aastal ostis Hipodroomi pankrotivarana rootsi suurärimees Mats Gabrielsson ja mõned aastad hiljem liitus temaga
ühe täistiiru. Laugjate lainete korral süvameres on veeosakeste trajektoorid ringjooned. Ülemises kihis olevad veeosakesed hõõrduvad nende all oleva veekihi osakeste vastu ja nii kandub lainetus põhjani, kusjuures veeosakeste trajektoorid vähenevad kiiresti sügavuse suurenedes. Tuulelained Ranna lähedal meres muutub lainetus ranna kuju ja põhjareljeefi mõjul: kui rand on madal, siis lainepõhja liikumine aeglustub hõõrdumisel vastu merepõhja. Lainehari liigub kiiremini kui lainepõhi, jõuab lainepõhjast ette ning murdub - tekib murdlaine; kui rand on järsk ja mere sügavus ranna lähistel on suurem kui pool lainepikkust, siis rannale lähenev laine praktliselt ei muutu: randa jõudes põrkuvad lained sealt tagasi ja liituvad vastutulevate lainetega;
Ruumid on väga puhtad ja kena sisustusega. Ooteruumis saab lugeda ajakirju. Ettepanekud: Arstid võiksid oma tööd planeerida nii, et patsient ei peaks oma ettenähtud ajast niipalju üle ootama. Asukoht, kättesaadavus: Asub veetorni hoone esimesel korrusel Uksepeal on firma nimi ja lahtioleku ajad Arst annab visiitkaardi Internetis on oma lehekülg Maja ees on parkla Juurdepääs ratastooli ning vankriga 11 Eelnev registreerimine Kaie juures, halb teenindus Minumeelest see on üks jubedamaid söögikohti üldse. Seal on küll odavad söögid aga need ei kõlba kuhugi. Friikartulid on ülemaitsestatud ning täiesti kivikõvad. Seal antakse sulle plastmassist söögiriistad ning enne läheb kahvel katki, kui saad selle friikartuli kätte.
Seal oli riidekauplusi ka. Ma ostsin veel riideid kaasa. Otsustasin sõita Plokseri saarele, keset Vaikset ookeani. See saar oli ilus ja väike. Mul oli aeg minna lennukile. Ma sisenesin lennukisse ja otsisin endale koha 515A, mis oli märgitud mu piletile. See oli aknaalune iste. Ma seadsin end mugavalt sisse. Kolme päeva pärast olin ma kohal. Ma väljusin lennukist. Vaatepilt oli vapustav! Kenad väiksed majad, lopsakad taimed, ümberringi meri ja liivane rand. Üürisin endale ranna äärde väikese maja. Seal oli väga hea ola! Kuid ma tundsin oma laste ja Stiiv-Maikeli järele puudust. Ma turgutasin end rannas. Ujusin ja päevitasin ka. Peale kolmetunnist rannas olekut läksin aurusauna. Seal oli ka päris hea. Mul käisid igasugused mõtted peast läbi. Kas nendega on ikka kõik korras? *** "Kuhu ema küll jääb? Ta on juba neli päeva ära olnud!" ohkas Helen. "Ma ei tea, aga äkki ta läks reisile?" küsis Stiiven isalt.
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
Tagatud kõrge stabiilsus ja libisemistakistus. Käepideme kõrgus on reguleeritav, fikseerimine lisakeermega. Pehmendusega küünarvarre osa on kaetud nailoniga. Pehmendusega käepideme kaugust küünarvarretoest on võimalik reguleerida külgsuunas. Kuna toetuspunkte maas on 3 või ka 4, siis on harkkeppi toetus tunduvalt kindlam, kuid samas tavalisest kepist kohmakam. 1.3 Passiivratastool. Hea ratastool peab olema valitud vastavalt inimese kasvule ja suurusele, et võimaldada talle piisavat toetust ja mugavat istumisasendit.Jälgida tuleb ratastoolis istuva kliendi jalgade toetatust, ei tohi lasta neil „rippuda“. Tuleks vältida äravajumist tasakaaluprobleemi korral. Kindlasti tuleks kasutada laiu ja soovitavalt nelja- või viiepunktirihmu (n-ö traksid), ühepunktirihma kasutatakse vaid puusadest (mitte kaenla alt) toetamiseks
1. PILET Randade uurimise metoodika. Välitööd: rannas, vee all, laevalt. Seire Statsionaarsed Mudelid, basseinid. Randade evolutsiooni mõjutavad peamised tegurid. Globaalsed, regionaalsed, kohalikud. Globaalsed - tugevad tormipurustused on eeskätt tingitud nihetest kogu maailma kliimas. *Viimastel aastakümnetel on täheldatud tugevate tormide esinemissageduse mitmekordistumist. *Purustavalt tugevad tormid järgnevad teineteisele sellise sagedusega, et
puhkusemotivatsioonid on erinevad. Eelkooliealistel tõenäoliselt puuduvad spetsiifilised puhkusesoovid ja motivatsioonid, mis erineksid tavapärases keskkonnas viibimisest. Siiski on oluline nendele soovidele ja vajadustele tgähelepanu pöörata, kuna neil on mõju kogu perekonna ajaveetmisele. Kuigi väikelapsed on altid aktiivselt tegutsema võivad nad ka kergesti ära väsida, eriti pikkadel reisidel. (Carr 2011: 42) Lapsed vanuses 5-12 on huvitatud mängimisest rand, ujumisbassein ja seikluspargid on nende jaoks väga atraktiivsed (Swarbrook, Horner 1999 Carr 2011 kaudu). UK algkooliealisi lapsi uurides selgus, et nad eelistavad pigem tuttavaid paiku eksootilisele ,,teistsugusele" (Blichfeldt, 2007). PGL on ettevõte, mis on alates 1957. aastast korraldanud Suurbritannias lastelaagreid, koolireise ja laste seikluspuhkuseid. PGL-i turundusjuht Sarah Reynolds rääkis 2005. aasta intervjuus, et palju tolleaegsetest puhkusepakettidest põhinesid laste endi
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa, Külli Raamat, Marianne Rosenfeld, Marika Kreitsman KAUGTÖÖ EESTIS Grupitöö Juhendaja: Eneken Titov Kaugtöö Eestis 2 Tallinn 2008 Kaugtöö Eestis 3 SISUKORD 1. Kaugtöö mõiste ja olulisemad alamõisted................................................................3 2. Kaugtöö populaarsus, levik, kasutamine Eestis......................................................5 3. Näide Eesti kaugtöö keskusest ja selle toimimisest.................................................8 4. Kaugtöö plussid ja miinused................................................................................
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tü
Kirjandusteose analüüs 13.09.08 "Isa Goriot" Honoré de Balzac Tallinn 1971 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda k
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
Birgitta festival. Varemete kõrval moodsas hoones tegutsevasse kloostrisse võib ka öömajale jääda. Einet ja merevaadet saab nautida rannaäärsetes pubides ja restoranides. Sisemaa poole jääb Eesti kõrgeima vaateplatvormiga Tallinna teletorn. Soojemal ajal on mõnus ühendada torni külastus päris torni külje all asuva Tallinna botaanikaaia külastusega. Kogu Pirita kant on kena koht, et jalutada või sporti teha: selleks sobib hästi rand, promenaad, seikluspark, ametlik terviserada, aga ka muud metsa all looklevad rajakesed. Vaid 15 minuti kaugusel kesklinnast leiad hoopis teistsuguse maailma, kontrastide poolsaare - Viimsi. Siin on koht, kust kuiva jalaga enam edasi ei saa. Siin on väikesed romantilised saared, kuhu paistavad pealinna säravad tuled. Siin on vanad rannakülad ja kaluritalud vaatamas merele kõrvuti 21. sajandi moodsate kodudega. Siin on eriline võlupaik, kus päike tõuseb merest ja loojub merre. 3
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma p
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Nende kasvurohkuse pärast jääb supelranna osa iga aastaga väiksemaks. Kevadeti on kohalik rahvas püüdnud neid küll välja kiskuda ja maha niita, kuid erilisi tulemusi pole saavutatud. Vetikatest leidub järves rohevetikaid. Kaladest elab seal üsna palju särgi, ahvenaid, haugi ning natuke ka latikaid. Järvepõhjas olen näinud mudatigu, ematigu, ka labatigu, järve- ning rannakarpe. Ranna lähedal on mõned suplejad kohanud ka rästikuid. Rand on siin liivane. Randa on püütud suurendada liiva juurdetoomisega. Järve äärde visatakse ka üsna palju prahti maha, kuigi sinna on prügikast üles pandud ja seda tühjendatakse üsna tihti. Ma olen mitu korda näinud, kuidas randa, otse vee äärde, autodega sõidetakse ja kuidas mootorpaatidega suplusrannast järvele minnakse, kuigi paadisild on kohe ranna lähedal. Need reostavad kindlasti Vagula järve väga palju. Lisaks voolab
J.Vinagradovi kirjeldab küll värvikalt Nõukogude laevu rünnanud kümmekond Saksa lennukit ja punaväelasi maale vedavaid paate tulistanud raskekuulipildujat, kuid kaldun arvama, et see on kirjanduslik väljamõeldis, sest raskekuulipildujaid saarel ei olnud ja ruhnulastel ei olnud ilmselt ka Luftwaffega raadioühendust, et lennukeid appi tellida. Paistab, et õigus on 1941.aasta sõjasündmuste uurijal Tuudur Tammel: seekord jõudsid venelased Ruhnu randa märkamatult, mida soodustas küllap pilvine ja tuuline ilm, mis saare vahimehed kuhugi varju alla oli ajanud. Venelasi märgati alles siis, kui need suurema hulgaga oli juba maale jõudnud. Ülekaalukale vastasele vastu ei hakatud, ruhnulased põgenesid metsa ja peitsid oma püssid ning laskemoona. Vahest loodeti, et selline hulk venelasi ei jää saarele kauaks. Kuid venelased jäid ja saare väikeste mõõtmete tõttu ei saanud ruhnulased end kaua varjata.
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
Eesti juuksurite ja kosmeetikute erakool Oü Diariss "Kuidas klienditeenindust iluteeninduse valdkonnas parendada?" Referaat Õpilane: Grupp: K-29 Õpetaja: 2010 Tallinn Sisukord: ............................................................................2 lk. 1. Mis on kallistus? ................................................................3 lk. 2. Näited................................................................................3 lk. 3. Kuidas käituda olles teinud vea.................................................5 lk. 4. Pisiasjad, mis maksavad vähe, kuid annavad suurt kasu.........................6 lk. 4.1 Teenindusruumid ja välimus..........................................................6 lk. 4.2 Kohtumine kliendiga....................
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.........................................................................................
Nende kasvurohkuse pärast jääb supelranna osa iga aastaga väiksemaks. Kevadeti on kohalik rahvas püüdnud neid küll välja kiskuda ja maha niita, kuid erilisi tulemusi pole saavutatud. Vetikatest leidub järves rohevetikaid. Kaladest elab seal üsna palju särgi, ahvenaid, haugi ning natuke ka latikaid. Järvepõhjas olen näinud mudatigu, ematigu, ka labatigu, järve- ning rannakarpe. Ranna lähedal on mõned suplejad kohanud ka rästikuid. Rand on siin liivane. Randa on püütud suurendada liiva juurdetoomisega. Järve äärde visatakse ka üsna palju prahti maha, kuigi sinna on prügikast üles pandud ja seda tühjendatakse üsna tihti. Ma olen mitu korda näinud, kuidas randa, otse vee äärde, autodega sõidetakse ja kuidas mootorpaatidega suplusrannast järvele minnakse, kuigi paadisild on kohe ranna lähedal. Need reostavad kindlasti Vagula järve väga palju. Lisaks voolab
Esimeses osas püüdan jõuda jälile järve loomise tegelike põhjusteni ning kujunemisloole. Töö teine osa põhineb minu enda vaatlustel ning kahel katsel. 3 1. LOOMISLUGU 1.1. Algmatejalid Minu kasutuses olevad algmaterjalid olid äärmiselt kesised. Järv on rajatud Maaparandusbüroo poolt 1981. aastal, mistõttu varasematest allikatest ei ole midagi leida. Veeproove järvest võetud ei ole, kuigi sinna on äsja rajatud rand. Veeproovide puudumise tõttu lähenesin tööle pisut teisiti kogudes kõikvõimalikke muid andmeid. Kurepalu paisjärved oma pindlaladega on välja toodud ,,Eesti järvede nimestus" ning samuti aitas mõningaid protsesse tuvastada Haaslava valla infoleht Teataja. Muud paberkandjal infot ei leidnud ning samuti ei aitanud internet nagu tavapäraselt. Seetõttu kujunes minu materjalideks eelkõige kohalike inimeste mäletused, vestlused nii vallavalitsejate kui kohalikega ning selguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
